Mida annab paljurahvuseline riik ? (0)

"Mida annab paljurahvuseline riik ? " Meie uksetaga on suur ja lai maailm, mis on jagatud riikideks. Riikide peamiseks koostisosaks on selle rahvas. Suurel riigil rohkem, v�iksel riigil v�hem. Milliseid eeliseid ja puuduseid annab paljurahvuselisus ? Mina, tavaline eestlane, kes on elanud oma ��rikest elu alles 18 aastat, ei ole veel n�inud oma silmaga maailma selle t�ies avaruses. Seet�ttu olen nii mina, kui paljud minuvanuselised noored kinni maailma mustern�idises. Ma v�in r��kida USAst, kui paljurahvuselisest riigist ja nii � elda k�ikide v�imaluste maast ja tuua siia k� rvale v�rdluseks oma kodumaa Eesti. Mida rohkem rahvast on riigis, seda mitmek�lgsem on riik, kuna inimesed on nii erinevad. Mida suurem on rahvaarv, seda rohkem v�etakse kuulda rahva s�na. N�iteks kui eestlased hakkaksid v�itlema narkootikumide vastu maailmas, siis ei oleks see pooltki nii m�juv� imas , kui seda teeksid ameeriklased . Paljurahvuselises riigis k�ib tihti suur olelusv �itlus. Inimesi on l�puks juba nii palju, et nad peavad kaklema elamispindade, toidu ja k�lbliku joogivee p�rast. Samuti peitub enamuse hinges soov olla mingit moodi teistest �le, mida muidugi esineb ka v�ikeriikides, kuid suurriigis on konkurents tunduvalt suurem. Konkurents t�hendab aga omakorda suuremat pingutust. See � hutab teotahtelist inimest pingutama rohkem, kui ta seda tavaelus teeks , kui tema sooviks on oma elus kuskile j�uda. Teisalt aga on ju meie k�ikide v�imaluste maal v�imalusi tuhat korda rohkem. Paljud Eesti nooredki on l�inud just viimase 5 aasta jooksul v�lismaale t��le, kuna seal pakutakse neile t��d ja tasu nende t�� eest on tunduvalt suurem. Alateadvuslikult tunneb inimene enda t��d hinnatumana ning �hel hetkel ei igatse enam tagasi kodumaale . Tavaliselt on nendeks riikideks Soome, Rootsi, Norra, Prantsusmaa, mille rahvaarv on �priski suur. Seega annab riigi paljurahvuselisus eelise maksta rahvale rohkem palka ja pakkuda rohkem t��kohti. Paljurahvuseline riik annab rahvale ka kuulsuse. Selle kuulsuse lahtiseletamiseks oleks k�ige targem tuua �ks v�ga eluline n�ide. Paar aastat tagasi l� ksid 3-4 noormeest, vanuses umbes 21-22, Taanis ��klubisse. Uksepeal k�siti "Mis rahvusest olete? " Selle peale vastati, et eestlased. Kahjuks neid ��klubisse sisse ei lastud . Sama saatus tabas poolakaid ning v�ibolla veel m�ne riigi rahvust. Tahaksin elada oma elust umbes aasta aega New Yorkis , et tajuda, kas sealsed inimesed tunnevad end koduselt. Eesti riigis n�eme, et kui k�ia linna koolis, siis �petajal istub klassis 30 v�i rohkemgi noort �pilast ja iga � hega personaalselt tegelemine ei ole lihtsalt v� imalik . See viitab aga sellele, et tema teeb �ra oma t�� ja see on sinu asi, kas sa haarad sellest kinni, v�i mitte. Sinu edasisest tulevikust ja tulemustest ei hooli keegi. Maakoolis seevastu on keskeltl�bi 15 �pilast klassis. See teeb tervelt poole v�i rohkemgi � pilaste arvu v�hem kui linnas, mis �htlasi t�hendab � petajale poole v�rra rohkem aega. �pilase jaoks t�hendab see aga seda, et ta tunneb, et ta on olemas ning � petaja tunneb Sinu kui eraldi seisva indiviidi p�rast rohkem muret. Sa oled hoitud. Ja seda tunnet vajab iga inimene. Kui Eestis on 30 klassi�pilast meie jaoks palju ja Tallinnas k� nnib t� naval vastu 100 inimest ja me ei tea, kuhu poole joosta , siis mida teeksime Ameerikas, kus t�naval k�nnib vastu 1000 inimest ja raske on leida v��rast, kes sinust p�riselt ka hooliks ? V�ibolla on see rahvuslik erip�ra. Igal asjal on oma plussid ja miinused � nii on ka riikidega. Nii on ka suure ja v�ikse rahva hulgaga. Iga asi annab meile kas midagi juurde v�i v�tab meilt midagi �ra, kuid ta muudab meid igaljuhul . Ja kindlasti on maailmas keegi, kelle jaoks on ka Eesti suur riik ja kuskil on rahvus, keda on veel v�hem kui meid ja veel rohkem, kui ameeriklasi.