Turismi mõiste. Turismi ajalugu ja areng, roll tänapäevaühiskonnas ja seosed teiste majandusharudega. Teema eesmärk: Õppija tunneb turismi mõisteid, arengulugu, hetkeolukorda ning tulevikusuundumusi maailmas ja Eestis. Alateemad: 1. Turismi mõisted 2. Turismi ajalugu ja areng 3. Turismi roll tänapäevaühiskonnas ja seosed teiste majandusharudega Turismi mõisted Turismi mõiste võeti kasutusele 18. sajandi lõpul, kui Euroopas hakati reisima lõbutsemise ja puhkamise eesmärgil "tour". Turism on majandussektor, mille peamisteks komponentideks on: · majutus koos toitlustamisega · reisitransport lennu-, mere-, maantee- ja raudteetransport · looduslikud ja tehislikud vaatamisväärsused ning nende haldajad · reisiettevõtjad reisikorraldajad ja reisibürood · reisisihi korraldajad avaliku, era- ja kolmanda sektori organisatsioonid ja asutused. Maailma Turismiorganisatsiooni määratluse järgi loetakse t...
Island 2013/2014 Üldiseloomustus Pindala: 103 001 km2 (2014) Rahvaarv: 318 800 (2010) Pealinn: Reykjavik, elanike arv: 118 000 (2007) Keel: islandi Rahaühik: Islandi kroon (kròna) 1 EUR=162 ISK (06.04.2011) Aeg: UTC maailmaaeg; Eesti ajast 2h taga. President: Ólafur Ragnar Grímsson Geograafiline asend Looduslikud tingimused Vulkaanid ja geisrid Saar koosneb enamasti 400-600m kõrgusest laavaplatoost. Islandi maapind on maailmas kõige vulkaanilisem. Tuntuim vulkaan on Hekla. Kliima Islandil on mereline, pehme kliima. Talvel võib temperatuur langeda kuni -15 Põhja-Islandil ja -10 Lõuna-Islandil ning suvel tõusta kuni +23 lõunas ja +24,5 põhjas. Sademeid on üle 41 000mm aastas. Sõltumata aastaajast võivad sademed tulla nii vihma kui lumena. Islandit nimetatakse tuulte, vihmade ja udude maaks. Veestik Rannikualadel leidub tihedalt väikeseid ojasid. Suuremad jõed lähtuvad liustikes...
Tapa Gümnaasium 2009 Referaat ITAALIA http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Italy_looking_like_the_flag.svg Koostaja: Mirjam Pikki 10.b Juhendaja: Eve Kasekamp Tapa Gümnaasium 2009 1 SISUKORD: Tiitelleht lk 1 Sisukord lk 2 - 3 Sissejuhatus lk 4 Riigi üldiseloomustus lk 5 - 8 Üldandmed lk 5 Geograafiline asend lk 6 Looduslikud tingimused ...
Pindala : 2007 aasta seisuga 70 272 km2 Rahvaarv : 2007 aasta seisuga 4 104 354 inimest, Iirimaa on väikeriik. Pealinna elanike arv : Dublini elanike arv 2006 aasta seisuga 505 739 inimest ja linna ümbritsevate valdadega koos 1 661 185 inimest. Keel : Iiri keel ( ametlik ), Inglise keel Rahaühik : Euro RIIGI GEOGRAAFILINE ASEND Riik katab umbes 5/6 Iirimaa saarest, mis asub Euroopa mandri looderanniku lähedal, lääne pool Suurbritannia saart. Ülejäänud osa saarest ( Põhja - Iirimaa ) on osa Suurbritannia ja Põhja - Iiri Ühendkuningriigist. LOODUSLIKUD TINGIMUSED Iirimaa loodus jätab koduse tunde. Kõik on ainult pisut suurem. Pinnamood: 5 tuhande aasta tagasi elanud inimesed väga kaugele ette ei osanud vaadata sest täna nende tegevusele on Iirimaa tänapäeval ilma metsadeta ning rohkete ja paksude turbaväljadega. Eelkõige karjakasvatusest elatunud rahvas lihtsalt raius metsad maha ning Atlandi niiskusest küllastunud õhk lõi soo...
Võru Kesklinna Gümnaasium ITAALIA Uurimuslik referaat Steven Parm Juhendaja: Õp Külli Kärson Võru 2009 2 Sisukord Sisukord..................................................................................................2 Sissejuhatus.............................................................................................3 1.Riigi üldiseloomustus 1.1 Riigi üldandmed................................................................................4 1.2 Geograafiline asend...........................................................................5 1.3 Looduslikud tingimused....................................................................6 2. Riigi arengutaseme iseloomustamine 2.1 Arengutaseme näitajad......................................................................7 3.Riigi kuulumine majandus organisats.-desse ja rahvus. firmad...........8 4....
ÜLDANDMED Pindala: 547 030 km² Rahvaarv: 64 102 000 (2007) Pealinn: Pariis Pealinna elanike arv: 8 147 857 elanikku Keel: prantsuse keel Rahaühik: euro (enne 1999. aastat Prantsuse frank) (Prantsusmaa, 2009), (Sandall, Marlborough, 1999:243) GEOGRAAFILINE ASEND Prantsusmaa on oma pindalalt pärast Ukrainat ja Venemaad kolmas riik Euroopas. Riik piirneb Lamanche'i väinaga kirdes, Atlandi ookeaniga läänes, Hispaaniaga lõunas, Vahemerega kagus, põhjas sveitsi, Itaalia, Saksamaa, Luksemburgi ja Belgiaga. Prantsusmaa koosseisu kuuluvad ka 5 territooriumi teistel mandritel: Kariibi meres asuvad Guadelupe ja Martinique, Vaikses ookeanis asuvad Uus-Kaledoonia, Tahiiti ja Prantsuse Polüneesia saarestikud, Prantsuse Guiana Lõuna-Ameerikas, Reunion India ookeanis Madagaskarist idapool ning Saint Pierre ja Miquelon Atlandi ookeanis Newfoundlandist veidi lõunas. Prantsusmaal asub E...
ARENGUKAVA Sõnasta käesoleva arengukava eesmärgid tagada Eesti konkurentsivõime ja rahvusvaheline atraktiivs turismisihtkohana Sõnasta käesoleva arengukava visioon. Aastaks 2020 on Eesti turistidele tuntud ja hea mainega Põhjamaade turismi sihtkoht, mis pakub meeldejäävat reisielamust ning kust on soovi korral mugav reisida teistesse Läänemere piirkonna riikidesse* Kelle kaasabil/koostöös valimis Eesti turismiarengukava 2014-2020? Eesti riiklik turismiarengukava 2014–2020 on koostatud turismiseaduse (RT I 2000, 95, 607)§ 4 aluselning selle kinnitab Riigikogu . Tee lühikokkuvõte Eesti turismi hetkeolukorrast. Väliskülastajatest valdava osa moodustavad lühiajalisi reise (2päeva)- väike aeg , kuna puuduvad huvipakkuvad ja Eestile omapärased vaatamisväärsused ning ajaveetmisvõimalusi. Puudub tihti ka info. Maailma kontekstis on Eesti tuntus nii üldiselt...
Kordamine geograafia tööks TÖÖSTUS! 1. Nimeta vanu, uusi ja uusimaid tööstusharusid! o Vanad harud- toiduainete ja tekstiilitööstus o Uued harud- auto- ja keemiatööstus o Uusuimad harud- mikroelektroonika, tarkvaratööstus, tuuma- ja kosmosetööstus, biomeditsiin 2. Võrdle fordismi ja toyotismi! Fordism Toyotism Suured laoseisud Väikesed laoseisud Kontroll väike Kontroll suur Tooraine sisse ja valmistoodang välja Paindlik masstootmine 3. Nimeta kõrgtehnoloogilisi harusid ja tooteid! o Kõrgtehnoloogilised harud: mikroelektroonika, tarkvaratööstus, tuuma- ja kosmosetööstus, biomeditsiin o Kõrgtehnolooglised tooted: arvutid, kosmeetika, autod, mobiiltelefonid, mobiilijaamad 4. Too näiteid valitsuse rollist elektroon...
Turismi trendid Euroopas, European Travel Commission, September 2006 http://www.etc-corporate.org//DWL/ETC_Tourism_Trends_for_Europe_09-2006_ENG.pdf I VÄLISKESKKOND Pensioniealised on jätkuv trend: rohkem aega ja raha ning kõrgema vanuseni aktiivsed. Samas on trend pensionite kasvu peatumise suunas ja pensioniea pikenemise suunas. (Pensionäride suhe tööga hõivatutesse kasvab. L.S.) Beebibuumi lapsed on tänased noored. Arvukas sihtgrupp, vanemate poolt hästi doteeritud, ka endal tulud kasvavad, üksikute osakaal suur. Traditsiooniline kaks vanemat ja kaks last peremudel hakkab kaduma. Tihti on vanemad tööga hõivatud teistes riikides ja lähisugulaste külastus on muutumas turismi trendiks. Hiina, India ja Venemaa piiritu turismiturg. Vaba aja kasv. Kasvab nende inimeste arv, kelle on piisavalt raha ja ka aega. Varem oli kaks tüüpi, kellel raha palju, sellel aega ...
TURIIIIISM -graafik õpikust(turism on kasvanud, sest inimestel on rohkem vaba aega-heaolu kasv, raha, liikumisvõimalused avatumad-transpordi areng N:lennundus) -Eestis on turism suurenenud, sest piirid läksid pärast taasiseseisvumist lahti. -Eestis on elatustase kasvanud, minnakse kaugemale-kallim. -Eestlane reisib rohkem kui keskmine Eurooplane. Turismi mõjutavad tegurid: -vaatamisväärsused -puhkamine -seiklused -ärireisid -jahiturism -kaubaturism -riigi majanduslik ja poliitiline olukord N:egiptus,tai,jaapan -haiguspuhangud -õnnetused -terroriaktid Turism ja puhkemajandus annab tööd paljudele: N:Egiptus -hotellid -transport -kauplused -giidid -meelelahutus -toitlustus -side MIDA KAUEM TURIST KOHAPEAL ON, SEDA KAUEM JA ROHKEM TA TARBIB. Turist peab ise tulema kauba juurde, mitte vastupidi. Populaarseimad paigad: Prantsusaa,Hispaania, USA,Itaalia, Hiina Käiakse palju Euroopas. N:Pead ette antud kriteeriumite põhjal turismi arengu ee...
Turismimajanduse alused KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 1. Mis on turism? Turism on inimeste sihipärane organiseeritud reisimine kindlatel eesmärkidel. 2. Mis on turismimajandus? Turismialane ettevõtlus, mis tegeleb reisi ettevalmistamise ja organiseerimisega, inimese sihtpunktis viimisega ning reisiprogrammi sisustamisega pakkumaks reisijale mugavat, huvitavat ja meeldejäävat kogemust. 3. Mis on turismitoode? Tooge näiteid. Turismitoode on terviklik külastuselamus, mis koosneb erinevatest toodetest ja teenustest, mida külastaja oma reisi ajal tarbib, nt. SPA-puhkus, kus külastaja saab erinevaid teenuseid. 4. Kuidas turismi liigitatakse (mille alusel)? Mida erinevad liigid (nt sisemine turism) tähendab? Siseturism, sissetulev turism, väljaminev turism, sisemine turism, rahvuslik turism, rahvusvaheline turism. 5. Kes on reisija? Iga inimene, kes reisib kahe või enama riigi vahel või kahe ja enama koha vahel oma riigis ...
TURISM 1. Kes on turist? On külastaja, kes viibib külastatavas kohas kauem kui 24 tundi või ööbib seal. 2. Nimeta 3 turismi peamist osapoolt. Riik, Tootja ja tarbija. 3. Mis on reis? Elamuste ja teenuste kogum. Turismitööstuste väljund. 4. Nimeta reisimist mõjutavad faktorid. · Sissetulek ja heaolu · Puhkus ja vabaaeg · Transpordi areng · Kommunikatsiooni areng · Rahvastikukasv ja linnastumine · Turismi tekkimine ja areng · Poliitiline stabiilsus, rahu 5. Milles seisneb ühiskondliku ja kommertsmeelelahutus- süsteemi eesmärkide erinevused? 6. Missugune tingimus peab olema täidetud, et jõuda Maslow´i inimvajaduste hierarhia püramiidi kõrgematele astmetele? Maslow´i kõrgeim aste: 5 Eneseteostuse vajadus. Reis on eesmärk omaette, mitte vahend millegi saavutamiseks. Reisil lõõgastutakse, ollakse koos sõpradega, tutvutakse uute kultuuridega, nauditakse ümbrust, arendatakse...
Gr eete Runtel-Orav M J212 12. 09.2012 Hotellimajanduse ajalooline ülevaade maailmas ja eestis Hotellimajandust loetakse üheks maailma vanimaks majandusharuks, millel on väga pikk eellugu ning mida saab avada mõistete ,,võõrustamine'' ja ,,kostitamine'' abil. Kõige olulisemad mõjutused on tulnud reisijatelt, nende motivatsioonist ja reisimisvahenditest. Euroopa hotellimajanduse pikka arengulugu saab jagada mitmeks perioodiks: · Eelfaas(kuni 1850.aastani) · Algfaas(1851-1914) · Arengufaas(1915-1945) · Kõrgfaas(1945.aastast tänaseni) Eelfaasile(kuni 1850.aastani) oli iseloomulik , et reisimine ei olnud eesmärgiks omaette, vaid vajadus ja ...
Kordamisküsimused geograafia kontrolltööks maailmamajanduse kujunemine. Tootmisviis ühiskonna eluks ja arenguks vajlike elatusvahendite hankimise viis, mille aluseks on majanduses kasutatavad tehnoloogiad ning neile vastavad ühiskondlikud suhted. Traditsioonilised tootmisviisid: a) korilus b) elatusmajanduse olemus (toodetakse oma tarbeks, jaotatakse omavahel) c) varaagraarne tootmisviis (põlluharimine, loomade kodustamine, vahetuskaubandus põlluharijate ja loomakasvatajate vahel. Tööriistad.) d) hilisgraarne tootmisviis ( taime- ja loomakasvatuse ühendamine ühes majapidamises. Arenevad muud majandusharud as in käsitööndus, kaubandus) Industriaalsed tootmisviisid: a) Varaindustriaalne tootmisviis (15.saj Euroopas. Maailmamaad arenesid koos üksteisega koostööd tehes.) b) Hilisindustriaalne tootmisviis (19.saj tehnoloogiline murrang. Telefon, elekter, lennukid, raadio, auto jne. Nafta, väetised. Masinaline suurtootmine...
Teenindus Tänapäeval näitab teenindus riikide arengu taset. See vajab kõrgelt haritud tööjõudu. Teenindussektori hõive kasvab koos riigi arenguga, kui suureneb spetsialiseerumine. Teenindusharud on: haridus, tervisehoid ja sotsiaalkindlustus, riigivalitsemine ja kaitse, side- ja kommunikatsiooniteenused, kommunaalteenused,kaubandus, majutus ja toitlustus, finantsteenused, transport, ehitus, äriteenused, puhke- ja kultuuriteenused, meelelahutustööstus. Nad ei tooda kaupa, aga annavad erinevaid teenuseid. Sõltub väga palju rahakotist. Teenuseid jaotatakse tarbimise seisukohalt kaks. Isikuteenused ja äriteenused. Isikuteenused on kõik need, mille eest tarbija maksab. Näiteks juuksur, maaklerid, finantsnõustajad jne. Äriteenused on need, mida kasutavad firmad ja, mille hind läheb kauba hinna sisse. Teenuste osa tootmisprotsessis on kolme käiguline. Esimene on uurimis- ja arenduste...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Merly Sepri-Eha AUTH 4 HOTELLIMAJANDUSE GLOBAALSED PROBLEEMID Referaat Juhendaja: Tiina Viin Pärnu 2008 SISUKORD 1.Säästva arengu mõiste ................................................................................................... 3 2.ÖKOLOOGILISED GLOBAALPROBLEEMID ......................................................... 6 2.1.Jäätmeprobleemid.................................................................................................... 6 2.2.Loodusvarade kasutamine....................................................................................... 6 2.3.Kultuuripärandi kahjustamine ............................................................................... 7 3.GLOBAALPROBLEEMID HOTELLIMAJANDUSES .............................................. ...
Kirjalik: 1. Loodusturism- on loodusressurssile baseerv turism, mille phul looduskeskkond võib olla nii: a) objekt(Piusa liivakoopad), b) eesmärk(nt. Linnuvaatlus kui ka), c) motivaator( nt. Looduses toimuv paintboll). Maaturism- see on maapiirkondades aseteidev, kohalikul kultuuripärandil ja elulaadil baseeruv väikesemahuline, kohalike inimeste poolt juhitud turism. Ökoturism- on kvaliteetturism. arendamise heaks. on koondnimetus kvaliteetturismile, mille ambitsioonideks on tegutseda loodus- ja keskkonnakaitse, teadmiste levitamise, kultuurilise mõistmise ja kohaliku majanduse. 2. Säästva turismi põhimõtted- 1)kasutada resursse säästvalt, 2)vähenda ületarbimist ja reostust, 3)hoia mitmekesisust, 4) intrigeeri turismi kohalikul ja riiklikul tasemel, 5)edenda kohalikku majandust, 6)tööta kohaliku elanikkonnaga, 7)pea nõu kõikide huvigruppidega, 8) koolita personali, 9)turusta turismi vastutustundlikult, 10)vii läbi turismiuuringuid ja jä...
San Marino Referaat SISUKORD sisukord.............................................................................................................................................2 1. San Marino üldiseloomustus........................................................................................................ 3 1.1 Üldandmed..............................................................................................................................3 1.2 Geograafiline asend ning looduslikud tingimused................................................................. 3 1.3 San Marino kuuluvus majandusorganisatsioonidesse............................................................ 4 2. Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis.........................................................................................4 3. Energiamajandus.....................................................................................................
Kordamisküsimused geograafia kontrolltööks – maailmamajanduse kujunemine. 1. Tootmisviisi mõiste-moodustavad majanduses kasutatavad tehnoloogiad ja neile vastavad inimestevahelisi suhteid ja töökorraldus. 1.1. jaotus-Traditsioonilised, Industriaalsed ja Postendustriaalne 1.2. traditsioonilistel- Toodetakse väikse grupi või ühe inimese poolt, toodetakse endale söögiks 1.3. industriaalsetel- Saavad alguse seoses industrialiseerimisega. Levinud suurtes inimgruppides. Esineb tööjaotus. Toodetakse müügiks. Tekivad riigid. Tehnoloogiline areng. Tekib maailmamajandus.---Varaindustriaalne-Alates 15,saj . Teine 18/19-saj vahetusel. Hilisindustriaalne-seoses kolmanda tehnoloogilise murranguga 19/20-saj vahetusel. 1.4. postindustriaalsel- Levinud suurtes inimgruppides. Esineb väga hästi arenenud riikides. Info kiire levik. Toodetakse müügiks. ...
Kordamisküsimused geograafia kontrolltööks – maailmamajanduse kujunemine. (õp. lk.72-131) 1. Põllumajandus-, tööstus- ja infoühiskond. Iseloomulikud jooned eri ühiskondades. Tunned ära agraar-, industriaal- ja infoühiskonda kuuluva riigi. Tööstusühiskond e. Industriaalühiskond: Masinatega töö Tarbimine Linnastumine e. Urbaniseerumine Tööliste organiseerumine aja jooksul – võideldi välja inimväärsed elu- ja töötingimused, sotsiaalsed garantiid Infoühiskond: Globaliseerumine – ettevõtted võivad ja saavad tegutseda kõikjal maailmas Kapital ei tunne riigipiire – investeeritakse sinna, kus kõige soodsam Võõrtöölised Põllumajandusühiskond e. Agraarühiskond: Naturaalmajandus – suurem osa toodangust tarvitatakse enda ...
TURISMI ARENGUPERSPEKTIIVID JA VÕIMALUSED. Isegi kõige raskematel aegadel on alati leidunud inimesi,kellel on piisavalt raha laias maailmas reisimiseks. Erandiks pole ka 20.sajandi viimased aastad.Veelgi enam - turistide arv kasvab pidevalt.Turismi kasvu on põhjustanud arenenud maad,kus kulutatava raha hulk ja vaba aeg on suurenenud märgatavalt.Umbes 90% maailma turistidest on EÜ maade kodanikud.Reisimine on muutunud kättesaadavaks industrialiseeritud maade massidele ning juba on märgata selle laienemist ka mitmetesse arengumaadesse.Elanikkonna mobiilsust näitab ka autode arv,mis on märgatavalt suurenenud.Euroopas on auto kõige sagedasemaks puhkuseveetjate transpordivahendiks. Turismi massilise suurenemisega on kaasnenud olulised investeeringud ka vastuvõtvate maade turismimajandusse. Turismi kiire areng viimase kolmekümne aasta jooksul on mõjutanud kultuure ja elustiile ning tagasilöögina suurendanud sotsiaa...
Kuressaare Ametikool Toitlustuse õppesuund TTP-10 Gristi Adrat Turismi vormid Iseseisev töö Juhendaja: Heli Kakko Kuressaare 2011 Säästev- ja ökoturism Säästva turismi all mõistetakse kogu turismisektori vastavust säästva arengupõhimõtetele. Säästva turismi mõiste hõlmab seega muuhulgas ka massiturismi, nii lennu- ja laevaliine, restorane, hotelle, kuurorte jne. kõigil ja kõikjal tuleb kohandada end säästva arengu nõuetega. Säästev areng on niisugune areng , mis rahuldab praegused vajadused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade võimalusi oma vajaduste rahuldamiseks. Säästev areng katab kolme suurt valdkonda: sotsiaalsfäär, majandus ja keskkond. Kui nende kolme valdkonna eesmärke täidetakse ühekorraga, siis saab rääkida piirkonna säästvast arengust: · sotsiaalselt võrdõiguslik, kus inimesed saavad täita oma kultuurilisi, materi...
Kenya Koostas: Liis Värk Juhendaja: Ingrid Laur 1 Sisukord Üldandmed Kliima Energeetika Taimestik Maastik Import Eksport Rahvastik Majanduse tugevad küljed Majanduse nõrgad küljed Tööstuse areng 2 Üldandmed Ametlik nimi: Kenya Vabariik Pealinn: Nairobi (elanike arv:1 503 000) Rahvaarv: 37953840 in (2008/07) Pindala: 582650 km2 Ametlik keel: suahiili ja inglise Rahaühik: Kenya silling 3 4 5 Kliima Rannikul ja Ida-Aafrika alangul on kuum ja niiske. Sisetasandikul valitseb mõõdukas kliima, kirdeosa kõrb on kuum ja kuiv. Vihmaperioodid on tavaliselt aprillist maini ja oktoobrist novembrini. 6 Maatik 7 Taimestik Maastik võimaldab kasvatada troopilisi, lähistroopilisi ja parasvöötme kultuure. On väga mitme...
Geograafia kontrolltöö 1. Mõisted: 1) Maailmamajandus – maailma kõikide riikide rahvamajandusi ja nende seoseid nimetatakse maailmamajanduseks. 2) Rahvusvaheline firma – firma mis tegutseb rohkem kui ühes riigis. 3) Klaster – geograafiliselt lähestikku paiknevate sarnast või lähedast toodet pakkuvate ettevõtete kooslus. 4) Logistika – majandusharu, mille eesmärk on tagada, et veosed viidaks õigel ajal õigesse kohta minimaalsete kuludega. 5) Turism – aktiivse puhkuse vorm 6) Rahvusvaheline tööjaotus – tööjaotuse kõrgeim vorm, mille puhul iga riigi majandus keskendub sellisele toodangule mille tootmiskulud on väikesed ja mida suudetakse valmistada kvaliteetsemalt kui teistes riikides. 7) Kapital – väärtus (raha) või materiaalne omand, mida kasutatakse kaupade osutamiseks. 2. Millest poolest erineb RKT SKT-st? – 3. Hiina areng majandusturul. – On ...
1 Pärnu Saksa Tehnoloogiakool Majandusarvestus Peivi Assafrei Eesti olulisemad arengusuunad toiduainetööstuses, turismis ja puhkemajanduses. Referaat Juhendaja: Irene Janter Pärnu 2013 Toidusektori tähtsus Eesti majanduses 2 Toiduainetööstus on üks suuremaid ja olulisemaid tööstusharusid Eestis nii tootmise kui ekspordi seisukohalt. Tegemist on spetsiifilise majandusharuga, kuna igas riigis eksisteerib vaid sellele omane toidukultuur ning vastavad rahvuslikud või iseloomulikud toidud. Olles oluline osa rahvuskultuurist, vajavad need väärtustamist ning propageerimist nii kodu- kui välismaal. Tuntus ja maine loovad märkimisväärset majanduslikku ...
Geograafia KT – Turism, Teenindusmajandus 1. Teenuste liigitus ja osatähtsuse kasvu põhjused. Isikuteenused – osutatakse otse tarbijale – juuksur, takso, fotograaf Äriteenused ehk tootjateenused – teenused, mis on osutatud kaupade või isikuteenuste tootmisprotsessist – uurimis- ja arendustöö, turustamine, transport Avaliku sektori teenused – osutavad riigiasutused otse või vastav teenus ostetakse eraettevõttelt – haridus, politsei, SMIT 2. Inimeste rakendatus erinevatel ühiskonna arenguetappidel. Agraarühiskond – valdav osa töötajatest põllumajanduses Tööstusühiskond – osa masintööstuse teha, valdav osa tööstuses Infoühiskond – valdav osa teeninduses 3. Üleilmastumist soodustavad tegurid. Kasvav rahvusvaheline kaubandus, tihenev kultuurivahetus, muutused tehnoloogias (transpordi ja kommunikatsiooni areng), energia odavnemine 4. Transpordiliikide eelis...
Turismi negatiivne mõju majandusele ja keskkonnale MAJANDUS 1. Riikide poliitiline ja majanduslik olukord mõjutavad oluliselt turismi. Riikides, kus on näiteks orkaanid, maavärinad, terroriak või haiguste levik, võib turistide arv olla väike. 2. Turismi abil loodud töökohad on tihti madala palgaga ja hooajalised. Turism võib ka kergitada toodete, teenuste ja kinnisvara hinda kohalike jaoks. 3. Suur osa turismitulust viiakse sihtriigist välja. Selle põhjuseid on mitu: välismaise päritoluga majutusasutused ja reisiagentuurid, reklaamikulud ja toorainete hankimine turistide jaoks. KESKKOND 1. Reostus - Vahemere kruiisid reostavad vee- ja rannikualasid ning merepõhja. Üks kruiisilaev tekitab aastas ligikaudu 50 tonni tahkeid jäätmeid. Praeguseks on ookeanides tekkinud ulpivast plastprügist saared. 2. Õhutransport on kõige saastavam transpordiliik. Lennuk pai...
TURISMIMAJANDUSE ALUSED Turismimajanduse hetkeolukord ja väljavaated tulevikuks Pärnu 2009 Koostas: TÜ Pärnu kolledzi Turismi- ja Hotelliettevõtluse esimese kursuse üliõpilane Allikad: 1. Riigiteataja [http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12755212]. 24.11.2009 2. Riigikantselei [http://209.85.229.132/search? q=cache:rkFZnuICU5IJ:www.riigikantselei.ee/failid/RES_hetkeoluk orra_kirjeldus_231105.doc+turismimajanduse+hetkeolukord&cd=2 1&hl=et&ct=clnk&gl=ee]. 24.11.2009 3. Statistikaameti andmebaas [http://www.stat.ee/?id=31247&highlight=turismi,edendamine]. 24.11.2009 Turismimajandust peetakse maailma suurimaks ning kõige kiiremini arenevaks majandusharuks. Eesti turismimajandus tugineb suures osas väliskülastajatele, kuid tänu sissetulekute kasvule on Eesti elanikud hakanud rohkem reisima ja seda nii välismaal kui Eesti-siseselt. Põhiosa väliskülastajatest moodustavad soomla...
Turismimajanduse exami kordamis küsimused 1. UNWTO turism Turism haarab tegevust, mis on seotud inimeste reisimise ja viibimisega väljaspool nende elukohta mitte kauem kui üks aasta järjest vaba aja veetmise, äri või muudel eesmärkidel. 2. UNWTO reisijate liigitus reisijaid nimetatakse külastajateks ja nad jagunevad omakorda ühepäeva külastajateks ja turistideks 3. Turismi liigid: sissetulev(incoming)väljaminev(outgoing) siseturism(domestic turism) 4. Turismi vormid: Ökoturism Konverentsituris säästev turism m taluturism kultuuriturism linnaturism pärismusturism maaturism sotsiaalturism loodusturism massiturism aktiivne puhkus sporditurism mereturism seksiturism 5...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtlusosakond Ene-Mari Saamel AÜTH1 TURISM EESTIS Referaat Juhendaja: Grete Männikus, MBA Pärnu 2016 SISUKORD 1.Turism.............................................................................................................................4 1.1.Turismi tähendus......................................................................................................4 1.2.Turismiseadus..........................................................................................................5 2.Eesti sise- ja välisturism.................................................................................................7 2.1.Välisturismi populaarsus.........................................................................................7 2.2.Väliskülastajate viibimine Eestis: majutus ja liikumine...............................
Rekreatsioonikorralduse alused MTT Tähtaeg 17. november 2014 ALICE LEESMENT Aktiivse puhkuse riskikäsitlus. Leia vastused järgmistele küsimustele: 1. Selgita aktiivse puhkuse kontseptsiooni. Nimeta kontseptsiooni punkte. 2. Milliseid punkte hõlmab säästva turismi propageerimine? 3. Mida teha säästva turismimajanduse hoidmiseks? 4. Mida peavad tegema aktiivse turismi asjalised? 5. Mis on oht? Mis on risk? 6. Selgita tajutavat ja tegelikku riski. 7. Selgita, kuidas saad aru Grant`i riskigraafikust? 8. Kuidas suurendada aktiivse tegevuse ohutust kliendi poolt vaadatuna? 9. Hooletus. Hoolitsemiskohustus. Hoolitsusstandard. 10. Mis on riskijuhtimine? 11. Kuidas kontrollida riske? 12. Nimeta riskijuhtimise 6 sammu. 13. Nimeta riski hindamise meetodid. 1. Säästev areng peab vastama hetke vajadustele, kuid ei tohi ohtu seada tulevaste generatsioonide võimalust enda vajaduste tä...
Teenindusmajandus Teenindus Teenuste osutamisel ei teki uut toodet. Teenused on millegi müümine, vedu, triikimine, parandamine, õpetamine, ravimine jne. 20. Sajandini teenindaja ja tarbija asukoht sama. Teenuste alaliigid Tootja- ehk äriteenused hind kajastub lõpptoodete hinnas (uurimis-arendustöö, turustamine, transport) Isikuteenused lõpptarbimine (tarbija maksab vahetult teenuse tarbimise eest) Avaliku sektori teenused teenused, mida osutavad riigiasutused otse või vastav teenus ostetakse eraettevõttelt või riiri (omavalitsuse) poolt asustatud ettevõttelt allhanke korras. (nt. Haridus, politsei jms, mida korraldab ja osutab riik elanikkonnalt ja ettevõtetelt kogutud maksude eest) Teenuste alaliigid (kasutamise sageduse järgi) Argiteenused Perioodilised teenused (trennid, muusikakoolid) Episoodilised teenused (ostad reisifirmast nt reisi) Harva kasutatavad teenused Eriteenused (teatud inimrühm...
TRAVEL & TOURISM COMPETITIVENESS REPORT 2011 Kodutöö. Eesti konkurentsipositsioon Euroopas Jan Skurinski AÜTH 3 1. Milline on Eeesti konkurentsipositsioon Euroopas? Mitmendal kohal ollakse? Eesti konkurentsipositsioon Euroopas on indeksiga 4,88 Euroopa piirkondliku arvestuse järgi 18. kohal ning üldise arvestuse kohaselt 25. kohal kõikidest 139 riigist, mis on antud aasta indeksi arvestuses. 2. Kes eelneb ja järgneb? Mida see teile ütleb? Meie naabritest jääb ette Soome indeksiga 5,02 saavutades sellega 12. koha. Läti ja Leedu aga jäävad kõvasti alla poole indeksitega 4,36 (30. koht) Läti ja 4,34 Leedu (32. koht). Eestile järgneb Malta indeksiga 4,88 saaavutades sama indeksi, mis Eesti kuid jäädes üldise punkti seisuga ühe punktiga eestile alla (19. koht). Eestist koha võrra ees pool on Küpros kelle indeksid ärikeskonna, infrastruktuuri, inim- , kultuuri-, ja loodusresursside osas on kõrgemad, kui Eestis. Saavutades 17. koha i...
Loodusturismi alused. Kordamisküsimused 2016. 1. Selgita loodusturismi mõistet laiemas ja kitsamas mõttes? Kitsam - Loodusturism on turismi vorm, mille peamiseks motivatsiooniks on looduse vaatlemine ja väärtustamine. Laiem - tootekeskne definitsioon: 'Loodusturism sisaldab kogu turismi, mis põhineb loodusel. 2. Selgita turismivorme: Maaturism: see on maapiirkondades aseteidev, kohalikul kultuuripärandil ja elulaadil baseeruv väikesemahuline, kohalike inimeste poolt juhitud turism. Loodusturism: on turismi vorm, mis keskendub looduselamuste pakkumisele ja kasutab selleks looduskeskkonda ärilistel eesmärkidel. Agroturism Ökoturism: on kvaliteetturism. arendamise heaks. on koondnimetus kvaliteetturismile, mille ambitsioonideks on tegutseda loodus- ja keskkonnakaitse, teadmiste levitamise, kultuurilise mõistmise ja kohaliku majanduse. säästev turism: on turismisektori vastavus säästva arengu põhimõtetele. seiklusturism, on maatu...
Turismimajanduse alused Sügis 2010 TURISMIMAJANDUSE ALUSED 2010. a. sügissemester KONTROLLTÖÖ JUHEND Kontrolltööga taotletakse, et õppija omandaks ja kinnistaks teadmisi turismimajandusest ning arendaks kriitilise mõtlemise oskusi ja analüüsivõimet. Kontrolltöö sooritatakse kodutööna ning see tugineb aineprogrammis toodud kohustuslikule ja soovituslikule õppematerjalile ning loengumaterjalidele: · Loengumaterjalid · Raamatud ja ajakirjad · Internetiallikad: o www.puhkaeestis.ee uuringud, statistika o www.etc-corporate.org ETC o www.world-tourism.org UNWTO o www.wttc.org WTTC o www.eas.ee EAS uudised o Vajadusel Eesti Riiklik turismiarengukava aastateks 2007-2013 Kontrolltöö vormistamine ja hindamine Kontrolltöö koosneb 18. küsimusest. Salvestage see ning kirjutage vastused eesti keeles arvutitrükis. Iga vastuse lahtrit saate muuta vastavalt vastuse mah...
Kool ROOTSI Referaat Koostaja: klass Juhendaja: Koht, aeg 2 ROOTSI...................................................................................................................................... 1 Sissejuhatus.................................................................................................................................4 1.1. Rahvaarvu muutused:...................................................................................................5 2. Arengutase.............................................................................................................................. 7 2.1. Hinnaindeksid: ............................................................................................................ 8 3. Linnastumine...................................................................................................................
Kordamisküsimused geograafia kontrolltööks – maailmamajanduse kujunemine. 1. Seleta tootmisviisi ja selle jaotust. Tootmisviiside esinemine, algusaasta + iseloomulikud omadused. Tootmisviisi moodustavad majanduses kasutatavad tehnoloogiad, neile vastavad inimestevahelised suhted ja töökorraldus. Tootmisviisid jagunevad: traditsiooniline, industriaalne ja postindustriaalne tootmisviisideks. Traditsiooniline tootmisviis: levis väikestes hulkades, ei osalenud maailmamajanduses, elatusmajanduslikud, toodeti ainult enda jaoks. Traditsiooniline oli kuni 15-16. sajandini. Esineb endiselt Aafrika vaestemates riikides, näiteks Niger/Lõuna-Aafrika Vabariik Industriaalne tootmisviis: levis suuremates hulkades, tekkis maailmamajandus, toodeti ka müügiks, esineb tööjaotus, tekivad riigid Industriaalne tootmisviis algas 15-16. sajandil. Postindustriaalne tootmisviis: maailmamajandus oli väga olulisel kohal, ...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Merly Sepri-Eha AUTH 4 EESTI HOTELLITURU ÜLEVAADE JA ANALÜÜS Uurimustöö Juhendaja: Tiina Viin Pärnu 2008 Sissejuhatus. Eesti majutusettevõtetes ööbis 2007. aastal 1,38 miljonit välisturisti. Võrreldes 2006.aastaga vähenes nende arv 3,3% ehk 47 260 turisti võrra. Valdavalt tulenes ööbimiste vähenemine välisturistide ööbimiste arvu langusest spaades ja sanatooriumides. Positiivne tegur oli ka mitmete uute hotellide avamine 2007.aastal. Näiteks Tallinnas suurenes hotellikohtade arv 2007. aasta jooksul 21% (lisandus 8 hotelli umbes 2300 voodikohaga), sealhulgas lisandus mitmeid konverentside korraldamiseks sobivaid hotelle, mis võimaldavad Tallinna paremini konverentsisihtkohana müüa. Ka Tartus suurenes hotellikohtade arv märkimisväärselt (lisandus 205 ...
ITAALIA Itaalia on arenenud riik Euroopas. Itaalia asub saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Rahvaarv ja selle muutused Riigi rahvaarv on 60 626 400 inimest 2011. aasta andmete põhjal. Analüüs: Itaalia rahvaarv on 1950.aastast kuni 1980.aastani kasvanud järsult, siis edasine kasv on stabiilne kuni 2005.aastani. Sealt edasi on kasv samal tasemel püsinud, ning arvatakse, et rahvaarv hakkab vaikselt vähenema 2015.aastal. Rahvatihedus Itaalia rahvastiku tihedus: 199,8 in/km2 Naaberriikides rahvastiku tihedus: Sveits 183,9 in/km2 Austria 100,2 in/km2 Itaalia rahvastiku tihedus on suurim rannikualadel ja suuremates linnades näiteks: Rooma 2 700 000 elanikku Milano 1 359 000 elanikku Napoli 1...
ÜHISKONNA ARENG REET TUISK HG 2009 ININKONNA AJALOO PERIOODID ESIAEG VANA- KESK- UUS- UUSIM- AEG AEG AEG AEG 3000eK 476 1517 1918 (1492) - 3 milj. aaastat 3500a 1000a 500a 100a Mis sündmused tähistavad ajalooperioodide vahetumist? AGRAARÜHISKOND · TEGEVUSALAD KORILUS, PÕLLUNDUS, KALANDUS, JAHINDUS · RESSURSID MAA, VESI, METS. VAJALIK SUUR ALA · TEHNOLOOGIA ALGELINE, SUUR KÄSITSITÖÖ OSAKAAL · TÖÖKORRALDUS TÖÖD TEEB ÜKSIKISIK, SUUR MÕJU TRADITSIOONIDEL · TÖÖVILJAKUS VÄIKE, ÜLEJÄÄKE EI TEKI · TOOTMISE EESMÄRK ISEENDALE TARBIMISEKS, ELATUSMAJANDUS · OSALEMINE MAAILMAMAJANDUSES VALDAVALT EI EI OSALE (miks?) ÜKSIKUD KAUBAD EUROOPA JA AASIA VAHEL (nimeta) AGRAARÜHISKONNA < ... OLI VÄGA AEGLANE, SEST · KASUTATI ALGELISI TÖÖVAHENDEID · KOGUKONDADE SUHTLUS PUUDUS, UUENDUSED LEVISID VÄGA AEGLASELT ...
TURISMI PLANEERIMINE 1. OSA
Narva-Jõesuu turismi- ja puhkemajanduse analüüs
Pärnu 2012
Koostas: TÜ Pärnu kolledzi AÜTH3 kursuse üliõpilased Taivi Kaljura
RAIL BALTICA ARENGUTEE JA MAJANDUSLIK TASUVUS JOSEPH SALISTE Ärilogistika AJALUGU LENNART MERI AJASTU 1994. aasta plaan/leping ,,Üleriigiline planeering EESTI 2010" BALTI RIIKIDE JA EUROOPA VAHELISE RAUDTEEVÕRGU LOOMINE TRASSI KULGEMINE PÄRNU SUUND VÕI TARTU SUUND RAUDTEETUNNEL HELSINGINI (PROJEKTI LOOMULIK JÄTK) Tartu inimesed pettunud Majanduslikud aspektid, kiirem kaubatee Soome suur soov (Soome ekspordivõimaluste laienemine) TRASS LÄBI PÄRNU KAUNASENI INVESTEERINGUD Suurimaid investeeringuid Eesti osa 268 miljonit Läti 393 miljonit Leedu 493 miljonit 85% Euroopa Liit MIDA KUJUTAB ENDAST PROJEKT? SUURPROJEKTI LOOMINE Ettevõtluse ja turismi arendamine Kaubavahetuse edendamine 240 km/h uudne raudtee süsteem Pärnu suund (odavam, otsem kaubatee, peamiselt põllu- ja metsamaa läbimine) PROBLEEMID Keskkond Loomad Raudtee ületamiskohad Maaomanikega läbirääkimised Lepete sõlmimised Rahastus PROBLEE...
KURESSAARE AMETIKOOL Toitlustuse õppesuund TTP-10 Marite Vendel TURISMI VORMID Iseseisev töö Kuressaare 2011 Turism on suur äri. See on reisimine väljaspoole oma tavalist elukeskkonda meelelahutuse, äri või muu eesmärgi nimel ning sellise reisimisega kaasnevate teenuste tarbimine ja osutamine. Reisida võib väga erineval moel ja viisil. Igal reisijal on reisile minekuks oma motiivid. Reisida võib lähemale ja kaugemale, reaktiivlennuiga või jalgsi, sihtkohaks võib olla suurlinn või tundraavarused. Erinevaid turismiteenuseid on sadu ja tuhandeid. Et kogu selles segadikus kuidagi orienteeruda on püütud erinevaid turismivorme defineerida ja lahti mõtestada, grupeerida. Rääkides turismivormidest räägime näiteks maaturismist, taluturismist, loodusturismist, suusaturismist, kultuuriturismist, kruiisiturismist, mereturismist, spaaturismist, äriturismist, seksiturismist. Seda loetelu võib jätkata ve...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz KESKKONNASÄÄSTLIKKUSE ARENDAMINE HOTELLIMAJANDUSES Referaat Pärnu 2012 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Turism on igale riigile väga oluline sissetuleku allikas. Tänapäeval üritatakse kõikjal kulusid elektri- ja veekasutamise pealt kokku hoida ning vähem kulutada, ka turismis ja hotellimajanduses on see võimalik. Antud referaadi eesmärk on selgitada välja ja uurida keskkonnasäästlikkuse arendamisest, efektiivsusest ning kulude kokkuhoiust hotellimajanduses. Ning samuti tuua autorite algupäraseid analüüsi- ja mõttearendusi. Uurimisülesanded, millele lahendusi otsitakse on alljärgnevad: · anda ülevaade säästvast turismist; · selgitada välja keskkonnasäästlikkuse olemus hotellimajanduses; · leida seoseid kuidas hoida hotellimajanduses kuludelt kokku; · analüüsida keskkonna sõbralikku majandamist. Uurimisülesannete lahendamiseks tul...
Turism maailmas Avaldatud Creative Commonsi litsentsi „Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)“ alusel, vt Koostaja: Ülle http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Liiber Avaldatud Creative Commons litsensi „Autorile viitamine+ jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0) alusel vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee Terry Sohl , U.S. Geological Survey Turistide arv kasvab väga • kiiresti Turism on viimase 50 aasta jooksul tohutult laienenud ning muutunud ülemaailmseks tööstuseks. • Rahvusvaheliste turistide arv kasvab 2020. aastaks 1,6 miljardini, millest 1,2 miljardit on regioonisisesed ja 0,4 miljardit on kaugreisijad. ...
Ökoturismi kordamisküsimused 1. Ökoturism, säästev turism ja alternatiivturism. Mõisted ja seos nende turismiliikide vahel 2. Maaturism, loodusturism, taluturism. Mõisted ja seos nende turismiliikide vahel 3. Säästva mõtlemisviisi ja arengu ajalugu 4. Alternatiivturismi mõiste ja olemus 5. Ökoturismi olemus 6. Loodus- ja kultuurielamuse roll ökoturismis 7. Koormustaluvus, selle arvestamise olulisus ökoturismis 8. Kohaliku majanduse roll ökoturismis 9. Elamusliku hariduse roll ökoturismis 10. Vastutustundlik turundus ökoturismis 11. Trendid ökoturismi rahvusvahelises kirjanduses 12. Ökoturismi populaarsuse tõusu põhjused 13. Ökoturisti iseloomustus 14. Spetsialisti ja generalisti erinevused 15. Välisturismi, siseturismi ja kohalike turismi ettevõtete roll ja arengutrendid ökoturismi rahvusvahelisel turul 16. Millest sõltub ökoturismi nõudlus ja hinnakujundus 17. Majandus...
TURISMI- JA HOTELLIMAJANDUSE ALUSED Viljandi turismisihtkohana Pärnu 2015 Koostas: TÜ Pärnu kolledži 1. kursuse üliõpilane (AÜTH1) Sirle Kabanen Sissejuhatus Käesoleva aruande eesmärk on analüüsida Viljandit kui turismisihtkohta. Töös on välja toodud Viljandit mõjutavad tegurid ja ressursid, turismimajanduse komponendid Viljandis, turismi mõjud ja turismitooted ning teenused sihtkohas. Täiendatud on autorite hinnangutega turismisihtkoha hetkeolukorrast ning tulevikuvaadetest. Lisatud on turismipuu joonis, mis annab piltliku ülevaate Viljandi turismiolukorrale. Aruandes lähtutakse peamiselt infost, mis on kogutud erinevatelt veebilehtedelt. Lisatud on ka autorite poolseid kogemusi. Analüüsi koostamisel on aluseks võetud Viljandi linna ja maakonna koduleheküljed, EAS Turismiarenduskeskuse aruanded, Viljandi turismi-ja arengukava ja Statistikaameti andmebaasid. Viljandi üldinfo Viljandi linn on rahvaarvu poolest suuruselt kuues lin...
Teenindusmajandus Teenustesektori kiire kasvu maailmas on teinud võimalikuks side ja tehnoloogia kiire areng, vaba aeg, transpordiareng jne. Teenuste jagunemine Tootja- ehk äriteenused (osaline töötsükkel, ettevõte, firma,tootmisotstarbel) : kaupade vedu poodi; turu- uuring; raamatupidamine; kontoriruumide koristamine; kinnisvara konsultatsioon; tööjõu koolitamine; ETV uudistesaadete tegemine; laste õpetamine Isikuteenused (lõpptarbija) : maniküür; raamatupidamine; kinnisvara konsultatsioon; laste õpetamine; arstiabi Avalikeks teenusteks nim. Teenuseid, mida korraldatakse kogutud maksumaksija raha eest. Avalikud teenused, mille kulud kaetakse riigi eelarvest: haridus, arstiabi, televisioon, raadio, looduskaitsealad, politseiabi, piirivalve jne A.t, mille eest maksab kohalik omavalitsus: koolimajandamine, ühistransport, teedekorrastus, valgustus, haljastus, raamatute laenutus vms, sotsiaalabi Teenuste üleilmastumist soodustavad: üha suur...
2. Hotellinduse ajalugu maailmas ja Eestis. 2.1. Hotellinduse ajalugu maailmas Hotellindusel on väga pikk eellugu, mida saab avada mõistete ,,võõrustamine" ja ,,kostitamine" kaudu. Hotellindus on tekkinud ja arenenud ümbritseva keskkonna mõjul. Tema arengulugu on ühtlasi ka kultuuri- ja arhitektuurilugu. Kõige olulisemad mõjutused on tulnud reisijatest, nende motivatsioonist ja reisimisvahenditest. Euroopa hotellinduse pikk arengulugu jaguneb nelja perioodi: Kristuse-eelne ja vanaaeg; Keskaeg; Uusaeg; Teise maailmasõja järgne aeg. Kristuse-eelset aega iseloomustab külalislahkuse ürgvorm tasuta külalislahkus, mis on tingitud ühelt poolt austusest ja kultusest, teiselt poolt kommetest, käitumisest ja kasvatusest. Külalislahkus ilmneb selles, et külalisele võimaldatakse tasuta kaitset, peavarju ja toitu. Näiteks: karavanidega rändurite majutamine eraisikute poolt. Eraldi tuleb rõhutada kreeklaste ja roo...
SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................3 1. VÄLISKÜLASTAJAD EESTIS AASTATEL 2003-2007.......................................................4 1.1 Reisi eesmärk..............................................................................................................................4 1.2 Reisifirmade teenuste kasutamine..............................................................................................4 1.3 Populaarsemad sihtkohad Eestis.................................................................................................4 1.4 Eestis tehtud kulutused...............................................................................................................4 1.5 Külaliste hinnang reisile võrreldes ootustega.............................................................................5 2. VÄLISTURISTIDE SAABUMISED ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
