Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

RAIL BALTICA ARENGUTEE JA MAJANDUSLIK TASUVUS - Joseph Saliste (0)

1 Hindamata
Punktid

RAIL
RAI  BAL
 BA TI
L CA ARENGU
TI
TE
CA ARENGU
E
TE  
E
JA MAJ
J
A
A MAJ N
A DUS
DU L
S IK
I  TA
 T SU
A
VU
SU
S
VU
JOS
O E
S P
E H 
H SAL
A I
L ST
S E
Är
Ä ilog
o isti
st ka
k
AJA
A LU
L G
U U
G
 LENN
N A
N RT M
R
E
T M RI AJA
J STU
S
 19
1 9
9 4
9 . 
4 aa
a st
s a 
a pl
p aa
a n/
a lep
le i
p ng
 „Ü
„ leri
e igi
ig line p
ne  lane
la
eri
e ng 
ng EES
E T
S I 20
I 2 1
0 0
1 “
0
 BA
B LTI RIIK
L
ID
TI RIIK E JA
J  EUROOP
O A
P  VA
V HE
H LISE
IS  RA
R U
A DTEEVÕ
V RGU
RG  LO
 L OM
O IN
M E
IN
TR
T A
R SSI 
S
K
SI  U
K LG
U
E
LG M
E IN
M
E
 PÄ
P RN
Ä
U SU
 S UND VÕ
 V I TA
I T RTU
R
 SU
S UN
U D
 RA
R UDTEETUNN
N EL 
L HELS
L IN
S G
IN INI (
IN PRO
P
JE
J KT
K I LO
I L OM
O U
M LIK 
IK JÄ
J TK)
Ä
 Ta
T rtu inime
nim se
s d p
d e
 p tt
t unud
 Ma
M ja
a ndus
nd l
us ikud
ik
 as
 a pe
p kt
k id,
id  kiire
iir m
e  ka
 k uba
ub t
a ee
e
 Soo
S
me
m  
e suur
s
 soov (Soo
S
me
m  
e ek
e sp
s o
p rd
r i
d võima
m lu
a st
s e 
e laienem
ne ine
m

TR
T A
R SS 
S LÄ

BI 

P
BI  Ä
P R
Ä N
R U 
U KA
 
U
KA N
U ASEN
SE I
INV
IN ESTE
E
E
STE R
E IN
R
GU
IN
D
GU
 Suuri
S
ma
m i
a d 
d invest
s eeri
e nguid
ng
 
uid
 Ees
e ti osa
os  26
2 8
6  
8 mi
m ljonit
 Lät
ä i 39
3 3
9  m
3
iljonit
 Le
L e
e du 4
d
9
u 4 3
9  
3 mi
m ljonit
 85
8 % 
5
Euroop
ur
a
oop  Liit
MID
M
A
ID  K
  U
K JU
U
T
JU A
T B E
B  N
E DA
D ST 
ST PR
 
OJE
PR
KT
OJE

KT
 SU
S URPR
RP O
R JEKTI 
K LO
L OM
O IN
M E
 Ette
t võtluse 
e ja 
ja  turism
s i ar
a e
r nd
e
a
nd m
a i
m ne
 Ka
K ub
a
a
ub v
a ahet
he use
us  ed
e e
d nd
e
a
nd mine
m
 24
2 0
4  k
0 m/
m h uudne
uud
 
ne raudt
ud e
t e 
e süs
s tee
e m
 Pä
P rnu s
r
uund (
uund odav
a am
a ,
m  otse
s m 
m ka
k uba
ub t
a ee
e , pe
p a
e mis
m el
e t põ
 p llu- ja me
 m ts
t ama
m a
a  läb
ä im
b
i
im ne)
ne  
PRO
PR BL
O
E
BL E
E MID
E
 Ke
K s
e kk
k o
k nd
 Loo
L
ma
m d
a
 Ra
R ud
a
t
ud ee
e  ület
e am
a iskoha
k
d
 Ma
M a
a o
a ma
m ni
a ke
k g
e a
g  läb
ä ir
b ää
ä ki
k mis
m ed
e  
d
 Le
L p
e e
p te s
e õlmi
lm mis
m ed
e
 Ra
R ha
a
s
ha tus
PRO
PR BL
O
E
BL E
E MID
E
E
MID  
E L
  A
L HEN
E DU
D SE
U
D
SE
 Ma
M a
a o
a ma
m ni
a ke
k g
e a
g  po
 p si
s tiivsed
e  
d läb
lä i
b rääk
ä imi
im se
s d
e
 Ök
Ö o
k duk
d
t
uk ide
d  raj
ra am
a i
m ne
 Sa
S d
a u 
d ületus
t ko
k ht
h i
 Ke
K s
e kk
k o
k nnas
nna õbra
õb lik 
k uus 
uus raudt
ud ee
e  
e süs
ü tee
e m
 Mü
M r
ü a 
a vähe
ä
nd
he
am
a i
m ne 
ne (M
( a
M ant
a ee
e l
e  olevad
a  
d aut
a od 
od tek
e i
k tav
a ad
a  
d ro
r hke
hk m
e  mür
 m a)
a  
 Euro
ur opa
op  
a Liidu t
d
oet
e us
MA
M JA
A NDU
D SLI
U

SLI KA

SU
KA
 TURISM
RIS ,
M  KA
 K U
A BAN
A DUS 
S
 KIIRE
K

M LIIK
II U
K MIN
M E
IN  KU
K I MA
I M AN
A TEEL 
 KL
K IEND
N ISÕ
IS BR
B A
R L
A IK HIN
I D
 UUE
U D TÖÖ
Ö KO
K H
O AD
 ET
E T
T EVÕ
V T
Õ LU
L SE
S  ARE
A
NG
N
 KIIRE
K

M VA
V H
A EMA
M ADE ÜLETA
T MIN
M E KA
 K UBAN
A DUSE
S S
 OD
O A
D V
A A
V M
A  
M TRA
TR N
A SP
S O
P R
O T 
R
 5,
5 8 
8 MI
M L
I JA
J RDIT EELDA
D T
A A
T V
A  KO
 K GU
G MA
M KS
A
U
KS MU
M S
U
 16
1 ,
6 2 
2 MI
M L
I JA
J RDIT SO
S T
O SI
S A
I AL
A MA
M JA
J ND
N USL
S IK 
IK TULU
L  
U
KU
K L
U U
L T
U U
T SE
U
D
SE
KA
K U
A BA
U
N
BA DU
D SE
U
 
SE A
  RE
A
N
RE G
 UUE MA
 M JA
J N
A DUSK
S O
K RID
R ORI 
RI LO
L O
O MI
M N
I E
 BA
B LTIM
L
A
TIM ADE ÜHEND
N A
D MIN
M E
IN  EUROO
RO PA
P G
A A
G
 BA
B LTI RIIK
L
ID
TI RIIK E KA
K ASAMI
M N
I E EURO
R OPA
P  
A TA
T RN
A
EAH
A ELASS
S E
S
 UUED ÜM
Ü B
M ERLAADIMIS
IM E
IS  JA
 J  
A LO
L GIS
G TIK
IS
A
TIK  AREND
N A
D M
A IS
M E
IS  VÕ
V IM
Õ A
IM L
A U
L S
U E
S D EUROOP
O A
P  JA
J  
AASIA
S  
IA
TA
T RN
A
EA
E HELAT
A ES
TU
T R
U U
R  
U HÕL
H
V
ÕL A
V MIN
M
E
UU
U E
U D
E  
D V
  ÕI
V
M
ÕI A
M LU
L SE
U
D
SE
 TÖÖH
Ö ÕIV
Õ E JA
J  
A HA
H RIDUSE
S  ARE
A
NG
N
 13
1  0
3 0
 0 0
0  
0 EHIT
I USV
S A
V LDKO
K N
O NA
N  TÄ
 T ISTÖ
IS
ÖA
Ö J
A A
J G
A A 
A TÖÖK
Ö O
K HTA
T
 24
2  0
4 0
 0 0
0  
0 PRO
P
JE
RO KT
K IG
I A 
A SE
S OT
O UD KA
K U
A DSE
S T TÖÖK
Ö O
K HT
H A
T
 UUS K
S A
 K UBATE
A
E
 MA
M J
A A
J ND
N USE
S  ARE
R NG
N
RA
R IL 
I BA

L
BA T
L IC
T

T NA
N N K
  U
K U
U LA
U
MA
LA
ST
MA
!
ST  

Document Outline

  • Slide 1
  • AJALUGU
  • TRASSI KULGEMINE
  • TRASS LÄBI PÄRNU KAUNASENI
  • INVESTEERINGUD
  • MIDA KUJUTAB ENDAST PROJEKT?
  • PROBLEEMID
  • PROBLEEMIDE LAHENDUSED
  • MAJANDUSLIK KASU
  • KULUTUSED
  • KAUBANDUSE ARENG
  • TURU HÕLVAMINE
  • UUED VÕIMALUSED
  • RAIL BALTIC
  • TÄNAN KUULAMAST!
Vasakule Paremale
RAIL BALTICA ARENGUTEE JA MAJANDUSLIK TASUVUS - Joseph Saliste #1 RAIL BALTICA ARENGUTEE JA MAJANDUSLIK TASUVUS - Joseph Saliste #2 RAIL BALTICA ARENGUTEE JA MAJANDUSLIK TASUVUS - Joseph Saliste #3 RAIL BALTICA ARENGUTEE JA MAJANDUSLIK TASUVUS - Joseph Saliste #4 RAIL BALTICA ARENGUTEE JA MAJANDUSLIK TASUVUS - Joseph Saliste #5 RAIL BALTICA ARENGUTEE JA MAJANDUSLIK TASUVUS - Joseph Saliste #6 RAIL BALTICA ARENGUTEE JA MAJANDUSLIK TASUVUS - Joseph Saliste #7 RAIL BALTICA ARENGUTEE JA MAJANDUSLIK TASUVUS - Joseph Saliste #8 RAIL BALTICA ARENGUTEE JA MAJANDUSLIK TASUVUS - Joseph Saliste #9 RAIL BALTICA ARENGUTEE JA MAJANDUSLIK TASUVUS - Joseph Saliste #10 RAIL BALTICA ARENGUTEE JA MAJANDUSLIK TASUVUS - Joseph Saliste #11 RAIL BALTICA ARENGUTEE JA MAJANDUSLIK TASUVUS - Joseph Saliste #12 RAIL BALTICA ARENGUTEE JA MAJANDUSLIK TASUVUS - Joseph Saliste #13 RAIL BALTICA ARENGUTEE JA MAJANDUSLIK TASUVUS - Joseph Saliste #14 RAIL BALTICA ARENGUTEE JA MAJANDUSLIK TASUVUS - Joseph Saliste #15
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-12-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor josephsaliste Õppematerjali autor
Ärilogistika referaat, esitlus

Sarnased õppematerjalid

ÄRILOGISTIKA KODUTÖÖ NR 4 - RAIL BALTICU ARENGUTEE NING MAJANDUSLIK KASU
17
pdf

ÄRILOGISTIKA KODUTÖÖ NR 4 - RAIL BALTICU ARENGUTEE NING MAJANDUSLIK KASU

TALLINA TEHNIKAÜLIKOOL MAJANDUSTEADUSKOND RAIL BALTICU ARENGUTEE NING MAJANDUSLIK KASU Referaat Koostaja: Joseph Saliste 142677TABB Tallinn 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................................ 3 1. RAIL BALTICU AJALUGU................................................................................................................................ 4 2. MIDA KUJUTAB ENDAST RAIL BALTICU PROJEKT........................................................................ 5 2.1 KUHU PLAANITAKSE RAIL BALTICU TRASS RAJADA? ..................................................... 6 2.2 KUI PALJU MAKSAB RAIL BALTICU PROJEKT? .......................................................

Baaslogistika
Rail Balticu majanduslikust tasuvusest
20
docx

Rail Balticu majanduslikust tasuvusest

KOOLI NIMI X-teaduskond X instituut Eesnimi Perekonnanimi RAIL BALTICU MAJANDUSLIKUST TASUVUSEST Referaat Õppekava XXXX Juhendaja: Eesnimi Perekonnanimi X 2018 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Rail Baltic on Baltimaade suurim ühisprojekt, mis ühendaks Balti riigid muu Euroopaga. Töö eesmärgiks on teha kindlaks, kas Rail Baltic on majanduslikult tasuv ning selgitada välja projektiga kaasnevad kasutegurid. Referaat on jaotatud kolmeks osaks. Esimene osa annab üldise ülevaate Rail Balticust. Välja on toodud projekti ajalugu, rongi tehnilised näitajad ning planeeritav marsruut. Teine osa annab ülevaate kahest uuringust, mis aitasid projekti planeerimisel olulisi otsuseid langetada. Kolmas osa keskendub Rail Balticust saadavale kasule, välja on toodud erinevad kasutegurid ning

Ärilogistika
Rail Balticu projekt
6
docx

Rail Balticu projekt

RAIL BALTIC Projektist tutvustus: Rail Baltic on rahvusvaheline raudteeühendus, mis ühendab Eesti Kesk- ja Lääne-Euroopa ning naaberriikidega. Rail Baltic on üks lähiaastate suurimaid investeeringuid nii Eesti inimeste reisimisvõimaluste parandamisse kui ettevõtluse, turismi ja kaubavahetuse edendamisse. Trass tagab liikumiskiiruse kuni 240 km/h ning annab võimaluse mugavalt ja kiirelt reisida Läti ja Leetu ning sealt edasi Kesk-Euroopasse. Rongiliikluse arendamine on oluline prioriteet nii Euroopas kui meil. Tänapäevane raudtee on keskkonnasõbralik ning üks

Ühiskond
Nimetu
41
docx

Nimetu

ka majanduslikud ja poliitilised muudatused. Seetõttu on nii Eesti kui ka Soome läbi elanud väga mitmeid kriise ning ka tõusuaegu. Eesti on küll tänu Nõukogude Liidu võimu all olemisest põhjanaabritest, kellega talle meeldib end alati võrrelda, majandusliku arengu poolest mõnevõrra maha jäänud, kuid vaatamata sellele Eesti riigi majandus areneb jõudsamalt, kui kunagi varem. On tõsi, et Eesti on kõrge sissetulekuga turumajanduslik riik ning Eesti majanduslik seis ei ole üldsegi mitte halb. Eesti on viimase kahekümne aastaga tootlikkuses läbi teinud suure arengu, kuid kui Eesti on oma riiki ehitanud kakskümmend aastat ja kõrval Soome väga palju pikemalt, siis on praktiliselt võimatu temaga samal tasemel olla. Samas on Soome kujunenud Eestile üheks olulisemaks majandus- ja kaubanduspartneriks. Makromajanduslikul tasemel on Eesti ja Soome vahelised majandussuhted heaks

Antropoloogia
Keskkonnakorraldus vastatud
46
docx

Keskkonnakorraldus vastatud

Keskkonnahoidlik tehnoloogia - tooret ja energiat säästev, keskkonda võimalikult vähe mõjustav tehnoloogia (puhtamad tehnoloogiad). Pehmetehnoloogia - kohalikul tööjõul ja toormel põhinev keskkonnahoidlik tootmistehnoloogia väikeettevõtetes. Keskkonnapoliitika - Keskkonnapõhimõtted, üks lüli organisatsiooni juhtimisest; Organisatsiooni suhtumine keskkonda, taotlused , eesmärgid. 1.1 Säästev areng ja tarbimine Jätkusuutlik areng on arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Inimkeskne jätkusuutlik areng tagab inimeste elukvaliteedi paranemise kooskõlas loodusvarade mõistliku kasutamise ja ökosüsteemide taluvusvõime arvestamisega. Jätkusuutlik areng taotleb tasakaalu sotsiaalsfääri, majanduse ja keskkonna vahel ning täisväärtusliku ühiskonnaelu pikaajalist jätkumist praegusele ja tulevastele põlvedele

Keskkonnakorraldus
Keskkonnakaitse üldkursus konspekt
53
pdf

Keskkonnakaitse üldkursus konspekt

KESKKONNAKAITSE ÜLDKURSUS Umbes 5000 aastat tagasi Eesti alale rännanud hõimud suhtusid loodusesse austusega. Neil olid pühad paigad, mida hoolega hoiti: hiied, allikad, kivid, puud, jõed ja järved. Eestis on tänini teada ligikaudu 550 hiit ja enam kui 2000 muud pühapaika. 1297 Metsaraiekeeld 4 saarel Tallinna lähistel, Eric VI Menved. Keelu mõte oli küll hoida saarte metsi kui meremärke, kuid kaudselt aitas see kaasa ka loodushoiule. 1642 Sõmerpalu talupoegade rahutused Võhandu jõel (Pühajõgi) lõhuti pais ja veski. Protestiti Pühajõe (Võhandu) voolu tõkestamise vastu veskipaisudega. Arvati, et voolu tõkestades vihastati jões elavat Pikset, mistõttu kahel eelnenud aastal oli maad tabanud ikaldus.
 1644 Johann Gutslaff "Lühike teade ja seletus vääralt pühaks nimetatud jõest Liivimaal Võhandus” 1664 Rootsi metsaseadus laienes Eesti alale (säästev metsaraie, mets-õunapuude, pihlakate, tammede, toomingate säilitamine) 1

Keskkonna kaitse
EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 – 2020
92
pdf

EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 – 2020

1. Sissejuhatus ................................................................................................................ 6 1.1. Eesti geograafia ja kliima.................................................................................... 7 1.2. Veevarud ja keskkonna seisund .......................................................................... 8 1.3. Rahvastik ja tööhõive .......................................................................................... 9 1.4. Majanduslik olukord ......................................................................................... 10 2. Kalavarude olukord Läänemerel ja sisevetel ........................................................... 11 2.1. Kilu, räim, tursk ja lõhe .................................................................................... 12 2.2. Teised rannikumere liigid ................................................................................. 13 3. Läänemere traalpüük ..................

Loomakasvatus
Logistika konspekt
56
doc

Logistika konspekt

süsteemi ning samuti otsuste vastuvõtmise protsessi. Suureneb koostöö klientide, vedajate ja tarnijatega, kasvab tegevuste omavaheline koordineeritus. ainitud are-ngu(!tapid kirjeldavad logistika arengut Lääneriikides, esmajoones USA-seeldades, et ärilogistika areng algas sellest riigist. Samas võib väita, et logistikat selle praktilises tähenduses hakati tähtsustama Jaapanis sõjajärgsetel aastatel ning pealesõjajärgne Jaapani majanduslik õitseng on paljuski tänu võlgu logistiliste põhimõtete laialdasele kasutusele nii ettevõtete kui riiklikul tasandil. Osaliselt on logistika areng Lääneriikides, esmajoones USA-s, tingitud Jaapani majanduslikust ekspansioonist kohalikele turgudele alates 60-ndatest. 70-80-ndatel muutusid jaapanlaste konkurentsieelised USA turul niivörd märkimisväärseteks, et ameeriklased olid sunnitud hoolikalt analüüsima jaapanlaste tootmismeetodeid ja kasutama neid ka oma tootmise ajakohastamisel

Logistika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun