Söötade organoleptiline hindamine Hein Tähtsamaks organoleptiliseks näitajaks on värvus, lõhn, niiskusesisaldus, kasvufaas kotistamisel, botaaniline koostis ja tolmamine. · Värvus Hinnatakse päevavalgel. Hea hein on põhiliselt rohelise kuni tumerohelise värvusega. Hall, tumepruun ja mustjas värvus viitab heina riknemisele. Päikese käes hein pleekub, sellepärast tuleb võta materjali analüüsimiseks ka palli sisekihtidest. Vihma saanud hein on kollakas. Hea ristikhein on pruunikam. · Lõhn on seoses heina värvusega. Heal heinal ja heinajahul on meeldiv aromaatne lõhn. Kopitanud või hallituslõhn viitavad koresööda riknemisele. · Niiskusesisaldus on tähtis heina säilivuse seisukohalt.
Olustvere teenindus-ja maamajanduskool Referaat Toiduderavilja nõuded 2009 Toiduvilja kvaliteedinäitajad nisu Niiskusesisaldus. Kokkuostetud toiduvilja niiskusesisaldus võib olla 10-14% (optimaalne13%). Kõrgema niiskusesisaldusega vili vajab täiendavat kuivatamist (kehtub kõikide teraviljaliikide kohta). Mahumass. Varutava nisu mahumass peab olema minimaalselt 730g/l,soovitatav mahumass peaks olema ligikaudu 780g/l. Mahumass sõltub tera suurusest, kujust ja tihetusest ning tera ühtlikkusest. Kui nisu ei ole korralikult valminud kas põua või haiguste tõttu,on terad väikeed ja kortssulised ning mahumass väike. Mahumass on oluline näitaja terade jahvatamisel, sellest oleneb jahu väljatulek. Suur mahumass näitab, et teradon hästi täitunud tiheda endospermiga. Kõrgema mahumassisaavutamiseks on oluline osa sordi õigel val...
Pärnumaakuteharidus keskus Ehituspuusepp Gert Roosna Majavamm Referaat I.Kruusla Pärnu 2009 1 Kui ütleme, et puit on mädanenud, siis mõtleme harva, et selle on lagundanud mädanikseened. Ehitistes võivad vähesel või suuremal määral kahju tekitada 180 erinevat liiki mädanikseeni. Ehituspuitu kahjustavad peamiselt pruunmädanikseened. Majavamm (Serpula lacrymans) on neist kõige ohtlikum. See hävitab puitu ja kahjustab ka kivimüüri ning isolatsioonimaterjali. Mädanikseened vajavad niiskust Mädanikseente eoseid on kõikjal meie ümber. Nende kasvuks ning arenguks on vaja toitaineid, hapnikku, soojust ja vajalikul hulgal niiskust. Me saame piirata ainult niiskuse osa. Seened saavad oma toitained puidust ja selle tulemusel puidurakud lagunevad. Mädanikseened esinevad kohtades, kus on pikema aja jooksul olnud liialt umbne ja niis...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Virumaa Kolledž Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr. 2 2014/2015 Liiva katsetamine Üliõpilane: Õpperühm: RDBR Juhendaja: J. Kotov Töö tehtud: Esitatud: Kaitstud: 19.10.2014 08.11.2014 1. Töö eesmärk Liiva puistetiheduse, näivtiheduse terade, tühiklikkuse, niiskusesisalduse ja terastikulise koostise määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Katses kasutati liiva. 3. Kasutatud töövahendid Elektriline kaal – täpsus 0,1g 1-liitriline silindtiline nõu 500-ml mensuur Sõelad – avaga 5; 4; 2; 1; 0,5; 0,25; 0,125 mm Kaalumis ja tõstmisnõud 4. Looduslike liivade tekkimine ja koostis Liiv on peentäitematerjal, mis on tekkinud mehaanilise settekivimina. Liivas on põhiline silikaatne komponent SiO2 – 90%, peale selle R2O2 – 3,5%, Al2O3...
Spoon Spoon on õhuke puiduleht (lehtvineer), mida kasutatakse ristvineeri valmistamiseks ja vähemväärtuslike puitmaterjalide vääristamiseks ehk pealistamiseks (spoonimiseks). Spooni kasutamine võimaldab kokku hoida väärtuslikku puitu, sest pealistamiseks kasutatakse ainult imeõhukest lehte. 1 m³ palgist saab tavaliselt 6001000 m² spooni. Spooni tootmine Spooni tooraineks on vineeripakk, mille küljest lõigatakse kas ringkoorimise või hööveldamise teel õhukesi puidulehti. Töötluseks valitakse võimalikult veatud ja oksteta pakud. Elastsuse suurendamiseks kuumutatakse pakke vees või veeaurus. Tänapäeval toodetakse spooni peamiselt kahe meetodiga koorimine ja hööveldamine. Mõlemal juhul kasutatakse lõikamiseks pikka (vähemalt pakuga ühepikkust) nuga. Erandjuhtumitel võidakse spooni ka saagida. Spoonilehe paksus jääb tavaliselt alla 3 mm, kuid vajadusel toodetakse ka kuni 5 mm paksust s...
Majavamm Õpetaja : Koostaja : 2009 Sisukord Majavamm......................................................................................3-5 Materjalid.......................................................................................6-7 2 Majavamm Maja kõige suurem vaenlane on niiskus. Niiskus põhjustab probleeme nii vanades kui uutes majades. Niiskuskahjustuste põhjused on üldiselt lihtsad, kuid tagajärjed võivad olla väga ebameeldivad ja kulukad parandada. Hoonete niiskuskahjustuste all mõeldakse liigniiskusest põhjustatud hallitust ja mädanikku, värvi ja krohvi koorumist, roostet, halvenenud soojapidavust, külmakahjustusi jms. Me ei ole oma pikaajalise ehitamise...
Tallinna Tehnikaülikool Biokeemia praktikum 3.3 Glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil ... ... ... Juhendaja: Malle Kreen 2015 Sissejuhatus Selles praktikumis sooritasin töö teemal glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil. Glükoosisisalduse kvantitatiivseks määramiseks bioloogilistes objektides kasutatakse laialdaselt ensümaatilist meetodit, mis põhineb ensüümide glükoois oksüdaasi (GOx) ja peroksüdaasi (POx) kasutamisel. GOx-i süstemaatiline nimetus β,D-glükoosi:O2-oksüdoreduktaas näitab, et ta katalüüsib β,D- glükoosi oksüdeerumist molekulaarse hapniku toimel. Reaktsiooniproduktideks on vesinikperoksiid ja δ,D-glükonolaktoon, mis kiiresti hüdrolüüsudes...
Leivatehnoloogia osa laboratoorsed tööd Kõigis katsetes kasutati rukkikroovjahu! 1. Jahu niiskuse määramine Niiskus on üks jahu kvaliteedi näitajatest ning omab suurt tähtsust jahu säilitamisel. Jahu niiskus ei tohi olla rohkem kui 15%. Töö käik: kaalutakse kaks tühja proovialust, kuhu lisatakse 5,00 g jahu. Alused asetatakse 40 minutiks kuivatuskappi 105 ºC juurde. 40 minuti möödudes pannakse proovid eksikaatorisse jahtuma ning kaalutakse uuesti. Proov I Tühja proovialuse kaal: 24,5062 g Alusele kaalutud proov: 5,0021 g Kaal peale kuivatamist: 4,6000 g Niiskusesisaldus: 8,74% Proov II Tühja proovialuse kaal: 24,6703 g Alusele kaalutud proov: 5,0019 g Kaal peale kuivatamist: 4,5796 g Niiskusesisaldus: 9,22% 2. Jahu veesidumisvõime määramine Vee hulk retseptuuris sõltub jahu veesidumisvõi...
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Vamm,Seened Referaat Juhendaja: Koostaja:Ago Võhma Rühm:E-08B 12.05.2009 Maja vamm Majavamm koosneb värvitutest, mikroskoopiliselt väikestest niidikestest. Need kasvavad otstest ja ühinedes on nad juba palja silmaga nähtavad. Kasvav seenekeha on valge vati sarnane. Aja jooksul tekib sellele kile või koorikutaoline kate ning moodustuvad viljakehad, mis eritavad pruuni pulbritaolist Kliki pilt suuremaks eosetolmu. Niidistik tiheneb 3 5 mm jämedusteks, mõnikord ka jämedamateks nöörideks. Eosed levivad tuule ja putukate abil või satuvad hoone konstruktsioonidesse koos uue puiduga. Eosed on idanemisvõimelised 5 6 aastat. Majavammi kasv...
EHITISTE KAITSE SEENTE EEST Seened on päristuumsed organismid, mis paljunevad eostega ning moodustavad omaette seeneriigi. Seened jagunevad nelja alaliiki: hallitus-, pärm-, parasiit- ja kübarseened. Parasiitseened on neist kõige ebameeldivamad. Parasiitseened elavad teiste organismide arvel, toitudes nende kudedest. Paljud seened parasiteerivad inimestel, loomadel, taimedel, ehitistel, põhjustades neil seenhaigusi. Parasiitseente hulka kuuluvad roosteseened, nõgiseened, jahukasteseened, majavamm jt. Parasiitseened põhjustavad mürgitusi, allergiat, tekitavad taimedele, loomadele ja inimestele seenhaigusi ning lagundavad puitu. Ehituspuitu kahjustavad peamiselt pruunmädanikseened. Majavamm (Serpula lacrymans) on neist kõige ohtlikum. See hävitab puitu ja kahjustab ka kivimüüri ning isolatsioonimaterjali. Majavamm on üks ohtlikem puitkonstruktsioone lagundavaid seeni. Majavamm toodi arvatavasti ke...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Mehaanikateaduskond Soojustehnika instituut Praktiline töö aines KÜTUSED JA PÕLEMISTEOORIA Töö nr. 2 VEDELKÜTUSE NIISKUSE MÄÄRAMINE Üliõpilased: Matrikli nr.-d: Rühm: MASB-41 Õppejõud: Heli Lootus Töö tehtud: Esitatud: Arvestatud: SKEEM Töö eesmärk Määrata vedelkütuse niiskus ja võrrelda saadud tulemusi GOST – is kehtestatud piiridega. Tööks vajalikud vahendid 1. Kolb uuritava vedelikuga 2. Veevaba lahusti 3. Glasuurimata portselani tükikesed 4. Gaasipõleti 5. Püüdur 6. Kondensaator Kateseseadme skeem ja tööpõhimõtte kirjeldus Niiskus on kütuse kahjulik komponent, ta vähendab kütuse kütteväärtust, suurendab põlemisgaaside mahtu, halvendab süttimist jne. Küttemasuutide niisku...
Puistlast · Puistlast ühetaoline last, mis koosneb väiksemaest osakestest ja tükkidest ning pole pakitud. 5 olulisema puistlasti mereveomahud 1970-2011, mln t 5 puistlasti Kokku % 9000 100,0 8000 90,0 80,0 7000 70,0 6000 60,0 5000 ...
Liiva (peentäitematerjali) katsetamine 1. Töö eesmärk Liiva puistetiheduse, terade tiheduse, tühiklikkuse, niiskusesisalduse ja terastikulise koostise määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Katses kasutati liiva. 3. Looduslike liivade tekkimine ja koostis Liiv on peentäitematerjal, mis on tekkinud mehaanilise settekivimina. Liivas on põhiline silikaatne komponent SiO2 90%, peale selle R2O2 3,5%, Al2O3 2,6%, F2O3 ja CaO 1,3%. 4. Liivade kasutusala ehituses ja ehitusmaterjalitööstuses Mörtide valmistamiseks; betooni, raudbetooni ja asfaltbetooni täiteks, silikaattoodete valmistamiseks; puiste- ja täitematerjalina teedeehituses; lisandina tsemendi-, keraamika- ja klaasitööstuses. 5. Töökäik 5.1 Puistetiheduse määramine Liiv kallati 1-liitrisesse silindrilisse nõusse 10 cm kõrguselt. Nõu täideti kuhjaga, ülehulk eemaldati ning proov kaaluti. Enne proovi kaalumist pandi kaal silindri järgi nulli. L...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr. 3 2016/2017 Liiva (peentäitematerjali) katsetamine Tanel Tuisk Tallinn 18/10/2015 SISUKORD 1. LABORITÖÖ EESMÄRK........................................................2 2. KASUTATUD TÖÖVAHENDID...............................................2 3. KATSETATUD EHITUSMATERJAL.........................................2 3.1 Looduslike liivade tekkimine ja koostis....................................2 3.2 Liivade kasutusala ehituses ja ehitusmaterjalides.........................2 4. LABORITÖÖ KÄIK ..............................................................3 4.1 Puistetihedus....................................................................3 4.2 Terade tihedus..................................................................4 4.3 Liiva tü...
JÄRVAMAA KUTSEHARIDUSKESKUS PUIT-JA KIVIEHITISTE RESTAURAATOR Rauno Schubbe PUIDUKAHJURID JA NENDE LOODUSLIKUD TÕRJEVAHENDID Referaat Juhendaja:Alfred Kangur Paide 2010 Sisukord SISUKORD................................................................................................. .....2 SISSEJUHATUS......................................................................................... ......3 1.SEENKAHJUSTUSED............................................................................. .......4 1.1Majavamm..................................................................................... ...4 1.2Keldrivamm................................................................................... ...5 1.3Majanääts...................................................................
Metsaseemne varumine, töötlemine ja säilitamine 1. Metsaseemne varumine Metsapuude seemne varumine toimub kahel eesmärgil: metsaistutusmaterjali kasvatamiseks taimlates ja metsastatavatele aladele külvikultuuride rajamiseks. Seemnete varumisel tuleb jälgida erinevaid nõudeid, näiteks võib seemet koguda ainult heade pärilike omadustega puudelt – käbisid ei tohi korjata raba- või nõmmemändidelt. Samuti tuleb tähelepanu pöörata seemnete varumiseks välja valitud puude välimusele, kuna see näitab sageli endas päriliku materjali kvaliteeti. Näiteks sügava ja kõrgeleulatuva korbaga arukask annab mustrilist hinnalist mööblipuitu. Kõrge kvaliteedi tagamiseks varutakse metsaseemet õigusaktidega kindlaks määratud kohtadest ja vastavalt keskkonnaministri määrusele, mille kohaselt on kultiveerimismaterjalil 4 kategooriat: „algallikas tuntud“ (seeme pärineb normaalpuistutest või -puude guppidest), „valitud“ (valikseemnepuistutest), „kvalifitseeri...
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS MR-14 SPOON Referaat Uuemõisa 2014 1 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 I. Spoon.......................................................................................................................................3 1.Spooni tootmine...................................................................................................................4 Kooritud spoon....................................................................................................................5 Höövelspoon.......................................................................................................................5 Saespoon...............................................................................................
Pasta ajalugu : Värske pasta on kaasaegne produkt , kuid tema juured ulatuvad kaugele ajas tagasi . Ei saa kindlalt väita , kes ja millal leiutas pasta , arvatavasti sai pasta tegemine algses mõistes alguse juba samaaegselt suurte tsivilisatsioonide tekkega , kus kasvatati suurtes kogustes nisu .Mitmed maad - Hiina, Jaapan, Prantsusmaa ja Itaalia - võistlevad õiguse eest nimetada end pasta leiutajaks. Ühtedele ajalooallikatele tuginedes tõi pasta 13. sajandil Itaaliasse Marco Polo, kes naasis Hiinast kodumaale. Leidub tõendeid sellegi kohta, et ammu enne Marco Polo rännakuid tarvitati Hiinas toiduks tatra-, riisi-, nisu- ja sojanuudleid. Itaalia 16. sajandi ajaloolaste väitel leiutanud täidetud pastaroa aga keegi itaalia talunaine. Kuigi andmed pasta tõelise päritolu kohta on jäänud ähmaseks, teatakse täpselt, et selle tööstuslikku valmistamist alustati Napolis 15. sajandi hakul. Populaarne toit sai pastast aga alles 19. sajandil, mil t...
1. Millised eesmärgid seatakse puidu makroskoopilise ehituse uurimisele? Millised on puidu makroskoopilised karakteristikud? Kõige sagedamini määratakse makroskoopilisel tasandil Euroopa puiduliike ja hinnatakse puidurikkeid. Makroskoopilised karakteristikud: Lüli- ja maltspuit. Aastarõngad. Kevad- ja sügispuit. Säsikiired ja säsikordused. Sooned. Vaigukäigud. 2. Mis on mükoriisa? Kus see asub ja millist tähtsust see omab looduses? Mükoriisa on sümbioos, mutualism seente ja taimejuurte vahel. Sellisel mükoriissel kooselul võib seen taime juurtes elada nii viimase juurerakkude sees (intratsellulaarselt) kui ka taimerakust väljaspool (ekstratsellulaarselt). Mükoriisa peamine tähtsus seisneb selles, et seen varustab taimejuuri taimetoiteelementidega, mida taim mullast kas ise ei saa kätte või saab neid kätte aeglaselt; seen omakorda saab taimelt vastu aga elutegevuseks vajalikke suhkruid. Eristatakse endo- ja...
Piimhape Piimhape ehk 2-hüdroksüpropaanhape on üks karboksüülhapetest. Piimhappe keemiline valem on C3H6O3 Piimhape tekib lihaste tööl ilma hapniku juurdepääsuta, piima, kurkide ja kapsaste hapnemisel ja piimasuhkru käärimisel. Piimhappe sisaldus on piima kvaliteedi näitaja. Piimhapet valmistatakse suhkrutest. Hapnemisel muudavad bakterid toiduainetes leiduvad suhkrud konserveeriva toimega piimhappeks. Kui konservandi hulk on juba piisavalt suur, 0,61,2%, siis pidurdab see teiste mikroobide arengut, soodustades seega hapendatud toiduainete säilimist. Kui piimhappe sisaldus ületab 1,2%, siis ...
Toitumisõpetus praktikumide protokollid Koostas: Juhendaja: Kaie Martverk Tallinna Tehnikaülikool 2014 VERE ANALÜÜS VERE HEMOGLOBIINISISALDUSE MÄÄRAMINE Määramise käik. Hemomeetri keskmisesse katseklaasi viiakse 0,1n HCl kuni jaotuseni 2 (gradueerimata osa). Verd võetakse 20 l kapillaarpipetiga ning puhutakse ettevaatlikult katseklaasis olevasse soolhappesse. Katseklaasi sisu segatakse ning jäetakse seisma. 5 minuti möödudes hakatakse sinna lisama destilleeritud vett, segades ettevaatlikult klaaskepikesega. Kui uuritava lahuse värvus hakkab lähenema standardi värvusele, lisatakse vett tilgakaupa. Arvutus. Hemoglobiini hulk loetakse katseklaasi skaalalt vedelikunivoo alumise meniski järgi. Tänapäeval on ühikuks g/l. Tulemus: Mina sain oma katses hemoglobiini hulgaks 167 g/l. Järeldus: Hemoglobiini norm naistel 115-150 g...
Pärnu Kutseharidus keskus Renoveerimine Referaat Majavamm Juhendaja I.Kruusla Harlis Kitt E-08A Pärnu 2009 Sisukord 1) Majavamm 2) Mädanik seened vajavad niiskust 3) Majavammi välimus 4)Majavammi kasvuks vajalikud tingimused 5)Saneerimine 6)Kemikaalid 7)Majavammi saab vältida Majavamm Kui ütleme, et puit on mädanenud, siis mõtleme harva, et selle on lagundanud mädanikseened. Ehitistes võivad vähesel või suuremal määral kahju tekitada 180 erinevat liiki mädanikseeni. Ehituspuitu kahjustavad peamiselt pruunmädanikseened. Majavamm on neist kõige ohtlikum. See hävitab puitu ja kahjustab ka kivimüüri ning isolatsioonimaterjali. Mädanikseened vajavad niiskust Mädanikseente eoseid on kõikjal meie ümber. Nende kasvuks ning arenguks on vaja toitaineid, hapnikku, soojust...
Agrotehniliste ja klimaatiliste tegurite mõju rukkijahu küpsetusomadustele Rukis Rukis on arvatavasti pärit VäikeAasiast. Eestis tunti rukist juba 4000 aastat tagasi nisupõldude umbrohuna. Praegu annab umbes pool rukkitoodangust Venemaa. Rukkil on kümneid liike ja palju sorte. Rukis Rukis on vähenõudlik pinnase suhtes ja on ka külmakindel. Seetõttu sobib see hästi põhjamaises kliimas kasvatamiseks. Kooritud rukkitera kasutatakse tervelt, purustatult ja jahvatatuna helvesteks või jahuks. Tangained rukkist Rukkitang saadakse rukkitera koorimise ja lihvimise teel. Rukkihelbed valmistatakse lihvitud rukkiteradest, mis on kuumtöödeldud, jahutatud ja valtsitud õhukesteks helvesteks. Rukkijahu enamasti jahvatatakse peeneks kogu tera. Rukkijahu Kuni 11 % valku, 7577 % süsivesikuid, 12 % rasva. Sisaldab mineraalained: kaalium, magneesium, f...
Kodutöö nr 2 Ventilatsioonile kuluva energiahulga arvutus Leida energiakulu ventilatsioonile jaanuarikuus. Ventilatsiooni õhuhulga määramisel lähtuda energiatõhususe miinimumnõuetest: Üldõhuvahetus 0,42 l/(sm2), Välistingimused: õhutemperatuur -7 oC, RH= 86% Sisetingimused: õhutemperatuur 21 oC, RH = 30% Välisõhu veesisaldus: W= 0,622*pv/(pt-pv) pv= 0,86*338= 290,68 Pa pt= 101325 Pa W=0,622*290,68/(101325 290,68)= 0,00179 kg/kg Entalpia: H= 1,005*(-7) + 0,00179*(2500 + 1,86*(-7)) = -2,59 kJ/kg Siseõhu niiskusesisaldus: W= 0,622*pv/(pt-pv) pv= 0,30*2486= 745,8 Pa pt= 101325 Pa W=0,622*745,8/(101325 745,8)= 0,00461 kg/kg Entalpia: H= 1,005*21 + 0,00461*(2500 + 1,86*21) = 32,82 kJ/kg Entalpiate erinevus = 32,82 (-2,59) = 35,41 kJ/kg Tunni jooksul ventileeritud õhu maht: w= pV/RgT Rg = 287,1 J/kgK Üldõhuvahetus 0,42 l/(m2s) Köetava põranda pindala 114,57 ...
Võrumaa Kutsehariduskeskus EV-12 Sigrid Pau MAJAVAMM Referaat Juhendaja: Andres Aruväli Väimela 2013 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS 3 2. KASVUTINGIMUSED 4 3. MAJAVAMMI VÄLIMUS 5 4. MAJAVAMMI TUVASTAMINE 5 5. KAASNEVAD TERVISEPROBLEEMID 6 6. MAJAVAMMIST VABANEMINE 7 6.1. Kuumutamise meetod 8 6.2. Kemikaalid 8 7. KOKKUVÕTE 9 KASUTATUD KIRJANDUS 10 1. SISSEJUHATUS Kui ütleme, et puit on mädanenud, siis mõtleme harva, et selle on lagundanud mädanikseened. Ehitistes võivad vähesel või suuremal määral kahju tekitada 180 erinevat liiki mädanikseeni. Ehituspuitu kahj...
2. kodune töö Karin Erimäe MT-3 Leida energiakulu ventilatsioonile jaanuarikuus. Ventilatsiooni õhuhulga määramisel lähtuda energiatõhususe miinimumnõuetest: üldõhuvahetus 0,42 l/(sm2), elu- ja magamistubades 1,0 l/ (sm2) või 7 l/s inimese kohta. Välistingimused: õhutemperatuur -7 oC, RH= 86% Sisetingimused: õhutemperatuur 21 oC, RH = 30% Välisõhu veesisaldus: W= 0,622*pv/(pt-pv) pv= 0,86*337,9= 290,59 Pa pt= 101325 Pa W=0,622*290,59/(101325 290,59)= 0,00179 kg/kg Entalpia: H= 1,005*(-7) + 0,00179*(2500 + 1,86*(-7)) = -7,035 + 4,45 = -2,59 kJ/kg Siseõhu niiskusesisaldus: W= 0,622*pv/(pt-pv) pv= 0,30*2486= 745,8 Pa pt= 101325 Pa W=0,622*745,8/(101325 745,8)= 0,00461 kg/kg Entalpia: H= 1,005*21 + 0,00461*(2500 + 1,86*21) = 21,11 ...
Tallinna Tehnikaülikool Keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskond Toiduainete instituut Toiduteaduse õppetool Toitumisõpetus Praktikumide protokollid Juhendaja: Kaie Martverk Tallinn 2013 C vitamiin Teooria · C-vitamiin on tähtsaim vees lahustuv vitamiin. · Looduses esineb kolmes vormis: L-askorbiinhape, dehüdroaskorbiinhape, askorbigeen. · Askorbiinhappe põhiline funktsioon organismis on seotud redokstoime ja valgu metabolismiga. · C-vitamiin aitab säilitada veresoonte elastsust, soodustab kolesterooli väljaviimist organismist, glükogeeni ladestumist maksas ja lihastes ning suurendab organismi kaitsevõimet väliskeskkonna kahjulike mõjude vastu, tugevdab immuunsüsteemi. · C-vitamiini täielikul puudumisel tekib skorbuut või tänapäeval C-...
Pasta Sissejuhatus Pasta maitseb oivaliselt, vaid siis kui seda on valmistatud õigesti. Itaalias tähendab pastaroog üldjuhul suurt kuhja spagette, lintnuudleid või pennet, mille peale tõstetakse napp kogus suhteliselt paksu, ning maitsestatud kastet. Mujal maailmas on pastakuhi väiksem ja kastmekogus suurem, sest kastmed on nõrgema maitsega. Pastast üldiselt Värske pasta : Värske pasta on värske kuivatamata toiduaine , valmistatud teraviljajahust ja veest Kõrgkvaliteedilise värske pasta tootmisel kasutatakse kõvateralisenisu jahu ehk duurmnisujahu ning taignasse lisatakse muna. Sõna PASTA tõlgituna itaalia keelest on taigen! Pasta jaguneb : - värske pasta ( toorpasta ) / värske ja kuivatamata pastatoode - kuivatatud pasta / kuivatamiseks töödeldakse pastatooteid kuuma niiske õhuvooluga , kuni nende niiskusesisaldus väheneb 12%-ni . * Inimesed , kes on kõrgete nõudmistega toiduvalimisel peaksid kindlasti valima värske pasta. P...
Seente kahjulikkus Seente kahjulikkus Hallitusseened rikuvad toiduaineid, raamatuid jne Mürgiseid kübarseened Seened põhjustavad haigusi inimestel Seened tekitavad ka loomade ja taimede haigusi Seened kahjustavad puid Seened lagundavad tarbepuitu Hallitusseente kahjulikkus Hallitusseened kahjustavad raamatuid, toiduaineid, Click to edit Master text styles riietusesemeid jne soojas ja Second level niiskes keskkonnas. Third level Fourth level Hallitanud toit sisaldab Fifth level mürkaineid, mis on inimesele kahjulikud. Hallitusseene õhus olevad eosed võivad põhjustada allergiaid. Mürgised kübarseened Eestis on umbes 200 Click to edit Master text styles mürgist seent Second lev...
PÕLLUMEHE AASTARING Ülevaade teraviljakasvatusest Orgaanilised väetised: 1.vedelsõnnik ehk läga 2.poolvedel sõnnik 3.tahke sõnnik 4.teised- saepuru, põhk, turvas Kündmne Täidetakse kolme tehnoloogilist ülesannet: 1.Mulla pööramine 2.Murendamine- kobestamine 3.Väiksemas ulatuses segamine Kõrre koorimine,randaalimine Mulla pindmise kihi 7-12cm pööramine, murendamine, kobestamine, segamine ja umbrohujuurte ning võsundite läbilõikamine Randaalimine- lõigatakse juured mitmeks, taim lõpuks sureb Kultiveerimine Ülesandeks on mulla pindmise kihi kobestamine, segamine, umbrohtude hävitamine Äestamine Pindmise kihi 3-4cm paremaks tegemine Rullimine Mullapinna tihendamine, mulla ja seemnete vahelise kontakti parandamine Põllu kaanetamine Põllul olevad veekapillaarid suletakse, et niiskus välja e...
KORDAMINE SENKUDEKS 1.AJALUGU Tänapäeval arvatakse et meie maakeral elab vähemalt 1,5miljonit seeneliiki. Neist ca 140 000 liiki moodustavad piisavalt suuri viljakehi, et kanda nad makroseente hulka. Umbest 7000 liiki nendest on kõlblikud süüa, enam kui 3000 liiki on neist HEAD söögiseened. Katseliselt viljeletakse neist 200 liiki , 60 liiki juba majanduslikult, 10 liiki tööstuslikult. Viljeletakse ka umbes 2000 meditsiinilist seeneliiki. Surmavalt mürgiseid seeni on tänapäeval umbes 30. 2. Viljeldatavad söögiseened: Sampinjonid (kult.sampinjon, linnasampinjon, pruunid sampinjonid), Servikud (austerservik, kuningservik, kuldservk, roosaservik), Siitake, Kännuampel, Hiidvärvik, Lõuna-põldseen, Sametkõrges, Suur sirmik Kolm maailmas enimkasvatatud söögiseeneliiki: siitake, austerservik, sampinjon 3. Seente paljunemine Sugulisel paljunemisel eristatakse kolme järku: plasmogaamia, karüogaamia, meioos Vt jooniseid 4. Substraatide klassifi...
Tallinna Tehnikaülikool Keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskond Toiduainete instituut Toiduteaduse õppetool Toitumisõpetus Praktikumide protokollid Tallinn 2013 Mee kvaliteedinäitajad Mee niiskusesisaldus Töö käik Katse tegemisel kasutasin akaatsia mett. Kõigepealt asetasin ~1cm³ mett kuiva katseklaasi, sulgesin korgiga ja kuumutasin vesivannil 60°C juures, kuni kristallid olid kadunud. Katseklaasi sisu jahutasin toatemperatuurini. Ühe tilga mett viisin refraktomeetri prismale ja määrasin murdumisnäitaja. Määrasin kokku 2 korda, vahepeal refraktomeetri prismat hoolikalt puhastades. Keskmise tulemuse põhjal leidsin tabelist vastava niiskusesisalduse. Katse andmed ja arvutused 1) 1,4942 ehk 81,2 % 2) 1,4941 ehk 81,19 % Niiskusesisaldus tabelist : 17 g / 100 g kohta Järeldused Katses kasutatud mesi vastab Eesti mee kvaliteedinõ...
KORDAMINE SENKUDEKS 1. AJALUGU Tänapäeval arvatakse, et meie maakeral elab vähemalt 1,5 miljonit seeneliiki. Neist ca 140 000 liiki moodustavad piisavalt suuri viljakehi, et kanda nad makroseente hulka. Umbes 7000 liiki nendest on kõlblikud süüa, enam kui 3000 liiki on neist head söögiseened. Katseliselt viljeletakse neist 200 liiki, 60 liiki juba majanduslikult, 10 liiki tööstuslikult. Viljeletakse ka umbes 2000 meditsiinilist seeneliiki. Surmavalt mürgiseid seeni on tänapäeval umbes 30. 2. VILJELDATAVAD SÖÖGISEENED Sampinjonid (kult.sampinjon, linnasampinjon, pruunid sampinjonid), Servikud (austerservik, kuningservik, kuldservk, roosaservik), Siitake, Kännuampel, Hiidvärvik, Lõuna-põldseen, Sametkõrges, Suur sirmik. Kolm maailmas enimkasvatatud söögiseeneliiki: siitake, austerservik, sampinjon. 3. SEENTE PALJUNEMINE Sugulisel paljunemisel eristatakse kolme järku: plasmogaamia, karüogaamia, meioos. Vt. Joonist 4. SUBSTRAATIDE K...
Lastindus ja laondus · Last meretranspordivahendiga ümberpaigutatav kaup. · Ületades laeva parda, muutub kaup lastiks. · 2006 a veeti mööda merd 7,4x109 tonni kaupa Lastide liigitamine · Lasti füüsiline seisund · Veomoodus · Veoreziim · Füüsikalised-keemilised omadused · Lastide kokkusobivus Lastide liigitamine Jaotus füüsikalise seisundi ja veomooduse järgi · Kuivlastid Tükklastid (nt metall-lastid, kottlastid, liikuvtehnika jms) Pakkimata ja pakitud kaubad, ühe kaubaühiku väärtus kõrge; Puistlastid (nt maagid, süsi, teravili, boksiit/al oksiid, fosfaat) Homogeense füüsikalis-keemilis omadustega suhteliselt väikese ühesuguste mõõtmete ja kaaluga pakkimata kaup, ühe ühiku väärtus suht väike · Vedellastid (nt nafta, maagaas, toiduained) Veetakse laste, mis on vedelal või gaasilisel kujul. Lastide liigitamine Jaotus veoreziimi järgi · Mit...
Lastindus ja laondus · Last meretranspordivahendiga ümberpaigutatav kaup. · Ületades laeva parda, muutub kaup lastiks. · 2006 a veeti mööda merd 7,4x109 tonni kaupa Lastide liigitamine · Lasti füüsiline seisund · Veomoodus · Veoreziim · Füüsikalised-keemilised omadused · Lastide kokkusobivus Lastide liigitamine Jaotus füüsikalise seisundi ja veomooduse järgi · Kuivlastid Tükklastid (nt metall-lastid, kottlastid, liikuvtehnika jms) Pakkimata ja pakitud kaubad, ühe kaubaühiku väärtus kõrge; Puistlastid (nt maagid, süsi, teravili, boksiit/al oksiid, fosfaat) Homogeense füüsikalis-keemilis omadustega suhteliselt väikese ühesuguste mõõtmete ja kaaluga pakkimata kaup, ühe ühiku väärtus suht väike · Vedellastid (nt nafta, maagaas, toiduained) Veetakse laste, mis on vedelal või gaasilisel kujul. Lastide liigitamine Jaotus veoreziimi järgi · Mit...
Plaatmaterjalide eristamine ja valmistamise tehnoloogia Spoonid ja höövel vineerid Nimi Eesnimi Kursus kool Sügis 2010 Spoonid MÕISTE: Spoonid kui niisugused on ristvineeri algmaterjaliks Jaotatakse kolmeks: Kooritud vineer e. treivineer Saeviineer Höövel vineer Miks spoone kasutatakse? Spooni kasutamine võimaldab kokku hoida väärtuslikku puitu, sest pealistamiseks kasutatakse ainult imeõhukest lehte. Nt: 1 m³ palgist saab tavaliselt 6001000 m² spooni. Spooni tootmine Tooraineks on vineeripakk, mille küljest lõigatakse kas ringkoorimise või hööveldamise teel õhukesi puidulehti. Elastsuse suurendamiseks kuumutatakse pakke vees või veeaurus. Tänapäeval toodetakse spooni 2 meetodiga koorimine ja hööveldamine. Kooritud spoon Vineeri valmistamiseks kasutatakse spooni, mis kooritakse rin...
JUUSTUD Edvin Sild K-16B September 2017 JUUST ... on valgu ja rasvarikas toiduaine, mida valmistatakse lehma-, kitse-, pühvli-, või lambapiimast, lõssist, koorest, petist või nende segust piimhappebakteritest juuretise lisamise, kalgendamise või saadud kalgendist vadaku eraldamise teel. Juuste liigitatakse niiskusesisalduse järgi. Kõva juustu niiskusesisaldus on kuni 30% ning pehmel ja toorjuustus on kuni 80% Toorjuust Toorjuust on kalgendatud piimhappe abil. Seda juustu ei laagerdata , vaid ainult nõrutatakse. Toorjuust sisaldab 80% vett ning enamasti väherasvane ( 0,1-13 %). Ta on pehme kreemjas või sõmera struktuuriga ja enamasti mahe maitsega, Toorjuustu kasutatakse küpsetamisel ja magustoitudes. Koorejuust Cottage Mascarpone Quark Venitatud juust Juustumassi leotatakse , sõtkutakse ja venitatakse kuni vajaliku konsistentsini. See annab juustule kergelt ku...
EESTI PÕLLUMAJANDUSÜLIKOOL PÕLLUMAJANDUSENERGEETIKA INSTITUUT Matti Liiske SISEKLIIMA Tartu 2002 Liiske, M. Sisekliima. Trt.: EPMÜ, 2002. 188 lk. Käesolevas väljaandes käsitletakse elamute, äriruumide ja loomapidamishoonete sisekliima küsimusi. On antud ülevaade sisekliimanäitajatest ja sellega seotud hubasusest. Esitatakse operatiivtemperatuuri toime inimesele ja loomale. On toodud Rahvusvahelise Põllumajandusinseneride Komisjoni (CIGR) poolt soovitatud koduloomade ja -lindude soojus-, niiskus- ning gaasieritusnormid valemite kujul. Käsitletakse hoonete piirete soojuskadu ja soojuslevi piiretes. Tutvustatakse looma- pidamishoone kütte, õhuvahetuse ning soojus- ja niiskusolukorra analüüsi arvutiprogrammi. Vaadeldakse loomapidamishoonete staatilist ja dünaamilist soojus- ning niiskusbilanssi. On toodud õhustustorustike arvutus. Antakse ülevaade kütte- ja õhuvahetusseadmetest, soojussõlm...
Järvamaa Kutsehariduskeskus Müügikorraldus Referaat VIINERID JA SARDELLID Terje Heidemann MK2 Juhendaja Ruth Muru Paide 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................3 1. VIINERITE JA SARDELLIDE VALMISTAMISE TEHNOLOOGIA.....................4 1.1. Tooraine................................................................................................................. ...4 1.2. Kuterdamine.......................................................................................................... ...5 1.3. Pritsimine........................................................................
U S T J U d l a t a Aa : L o nu d s s o s ta k la Ko 1 2 . Mis on juust? Juust on kõrge toiteväärtusega, kergesti omastatav valgurikas piimatoode, millele on iseloomulik suur kaltsiumisisaldus, madal niiskusesisaldus ja suhteliselt pikk säilivusaeg. Juustu ajalugu Juust on väga pika ajalooga piimatoode, mida tunti juba 3500-4000 aastat e.m.a Sumeri riigis ja Babüloonias. Juustu oskas juba nautida Homeros ja see oli hinnatud Vana-Roomas. Juustu ajalugu Legendi järgi oli juustu avastajaks üks araabia kaupmees, kes läinud kaameliga kõrberetkele ning võtnud lambamaost paunas kaasa ka kaamelipiima. Õhtuks oli piim paunas kuumuse, loksutamise ja lambamaos sisalduvate ensüümide toimel aga muutunud. Teada-tuntud piima asemel oli lähkris hapuka maitsega janu kustutav vadak ja tahke v...
Töö eesmärk Antud laboratoorse töö eesmärgiks oli puidu katsetamine. Eesmärgiks oli määrata puidu tihedus, veesisaldus, survetugevus pikikiudu ning veesisalduse mõju survetugevusele pikikiudu. Kasutatud materjalid puit; Antud labortitöös oli katsetatavaks puiduks mänd. Kasutatud töövahendid nihik; digitaalne kaal; kuivatuskapp; seade survetuevuse määramiseks; seade paindetugevuse määramiseks; Töö käik 1. Veesisalduse määramine Veesisalduse määramiseks kaaluti puidust proovikeha täpsusega 0,01 g ning asetati see kuivatuskappi ja kuivatati temperatuuril 105±5˚ püsiva massini. Seejärel arvutati puidu m1−m niiskussisaldus järgmise valemiga: W = m ∗100 [%] (valem 1) m1 ( - proovikeha mass enne kuivatamist [g], m - proovikeha mass peale kuivatamist [g]) Tul...
PEDOSFÄÄR Pedosfäär ehk mullastik hõlmab maakoore pindmise kihi, milles mikroobid, seened ja taimed tekitavad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Pedosfääri tüsedus võib küündida mõnest sentimeetrist kümne meetrini. Pedosfäär on täielikult biosfääri osa ilma elustikuta muldi ei kujune. Pedosfääris toimuvad muutused on mitmeid kordi kiiremad kui litosfääris ja ses mõttes on ta inimtegevuse ajaskaalas dünaamilisem kui litosfäär. MULD ON MAAKOORE PINDMINE KOBE KIHT, MIS ON TEsKKINUD ELUSA JA ELUTA LOODUSE (KIVIMITE) PIKAAJALISEL VASTASTIKUSEL TOIMEL. KLIIMA LÄHTEKIVIM PINNAMOOD MULLATEKET MÕJUTAVAD MULLA ELUSTIK VANUS INIMTEGEVUS VEEREZIIM 30 cm paksuse mullakihi tekkimine võta...
Teraviljasaadused 1. põhiline inimtoit, tähsal kohal meie toiduvalikus 2. toorest teraviljast valmistatud tuntum toode on hommikueinehelbed 3. purustatud ja jahvatatud teraviljast valmistatkse jahu, manna, tangud, kruubid, helbed, pastad 4. teraviljadest kääritatakse jooke õlu, viin, viski, sake Teravilja ehitus Väline kest katab tera. Rohkesti kiudaineid, mida organism ei suuda hüdrolüüsida. Jahvatamisel eraldatatakse täielikult või osaliselt Endosperm jahuline tuum tera suurim osa, mis koosneb peamiselt tärklisest Aleuroonkiht-koosneb mitmest kiulisest kihist, mis sisaldavad palju vitamiine ja min.aineid Idu tera alumises osas, rohkesti rääsuvat rasva. Kõige toitaineterikkam Kliid jahvatamisel eraldatud seemnekestad koos aleuroonkihi ja idu osakestega. Ergutavad seedeelundkonda, aitavad vältida kõhukinnisust. Teraviljakultuurid sisaldavad peaaegu kõiki organismile vajalikke toitaineid (eriti süsive...
SISUKORD Sisukord SISUKORD..........................................................................................................................................1 HARILIK KURK.................................................................................................................................2 KURKIDE KASUTAMINE.................................................................................................................3 KURKIDE KASVATAMINE...............................................................................................................4 KASUTATUD KIRJANDUS...............................................................................................................6 LISAD..................................................................................................................................................7 Lisa 1. Harilik kurk.....................................................................
Juust Ragne Reigam K112 Juhendaja: Jolanda Pärtmaa Juustu ajalugu Arvatakse, et juust ei ole tekkinud inimeste sihikindla tegevuse tagajärjel. Legendi järgi oli juustu avastajaks üks araabia kaupmees. Väidetavalt läinud ta kaameliga kõrberetkele ning võtnud lambamaost paunas kaasa ka kaamelipiima. Õhtuks oli piim paunas kuumuse, loksutamise ja lambamaos sisalduvate ensüümide toimel aga muutunud hapuka maitsega vadakuks ja tahke valge kohupiima sarnaseks kalgendiks. Juustu ajalugu Eestis http://www.youtube.com/watch?v=4HFVUQq0HdY Juust Juust on kõrge toiteväärtusega, kergesti omastatav valgurikas piimatoode, millele on iseloomulik suur kaltsiumisisaldus, madal niiskusesisaldus ja suhteliselt pikk säilivusaeg. Juustu liigitus Juustu liigitatakse pamiselt kõvaduse ehk veesisalduse järgi. Lisaks kõvadusele liigitatakse juuste veel: Rasvasisalduse järgi Valmimise tingimuste järgi Tekstuuri järgi Soolasisalduse järgi Tooraine alu...
YKL3312 Biokeemia - praktikum Laboratoorse töö nr ja pealkiri 3.5. Glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil Õpperühm: Töö teostaja: Matriklinumber: YAGB21 Liidia Nazarova 082550 Palun teha parandused. Tulemus sellega küll oluliselt ei muutu, kuid arvutuskäik peab siiski õige olema. M.K. 08.03. Teoreetilised alused. Glükoosisisaldu määramiseks kasutataske meetodit, mis põhineb kahe ensüümi kasuutamisel. Need on glükoosi oksüdaas (GOD) ja peroksüdaas (POD). GOD kasutamine annab võimalust määrata glükoosi ka teiste suhkrute juuresolekul. GOD katalüüsib glükoosi oksüdeerumist lahuses sisalduva hapniku toimel. See ensüüm sisaldab flaviinadeniindinukleot...
TTÜ EESTI MEREA KADEE MIA MERENDUSK ESKUS M E R E T R A N S P O R D I J U H T I M I S E L E K T O R A 1 A T KURSUSETÖÖ „Optimaals e laevatüübi ja töökorraldu se vormi valik liinidele või suundadele ” Õppeaine: Meretransp ordi ökonoomika Koostaja(d) : 2 Tallinn 2016 3 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................. 5 Lähteandmed.............................................................................................................. 6 Lasti transpordiiseloomustus....................................................................................... 8 2. Tööregiooni looduslik-navigatsiooniline iseloomustus.........................
OMADUSED PUUVILL LINA HARILIK KANEP KAPOK SIID 1. HÜGIEENILISUS Väga hügieeniline. Hügieeniline On väga puhas kiud, eriti keedetud siid. 2. VENIVUS Päris jäik. Venivusomadus Eriti tugev kiud; mitte Väga nõrk kiud. On Venivus on seevastu paraneb niiskusesisalduse elastne ja väga jäik väga kerge kiud. puuvillast palju parem, suurenemisega. kiud. Kiu katksevenivus kuid lambavillast väiksem. ...
Laamtektoonika: maapõue liikumiste käsitlus. Litosfäär: maakoor koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga. Ookeaniline maakoor moodustub maailmamere põhja, koosneb kivimitest, mis on tekkinud magma tardumisel, kivimid: basalt, tahke olek, tihedus: suurem, ulatus:~20km, vanus: 180 mld.a. Mandriline maakoor koosneb settekivimitest, graniidist, tihedus väiksem, ulatus: 580km, olek tahke, vanus u 4mld.a. Vahevöö jaguneb astenosfääriks(~200km, plastiline) ja süvavahevööks(~2900km, tahke), koosneb peridotiitidest. Konvektsioonivoolud vahevöös: soe sulanud aine liigub ülespoole, tahkub muutub raskeks ja langeb tagasi maa sisemuse suunas allapoole, sulab taas. Mineraal: looduslik tahke lihtaine või keem ühend, kindla kuju ja struktuuriga kristall. Kivim: mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum, mis looduses esineb kihi, tardunud laavavoolu vms kivimkehana. Maak: majanduslikku huvi pakkuv metalle ja nende ühendeid sisaldav kivim/mi...
SUHKUR Suhkur on inimese jaoks oluline toiduaine, mida kasutatakse: o roogade magustamiseks o maitsestamiseks, mis tähendab teiste maitse- või toiduainete maitse rõhutamist või nihutamist soovitud suunas. Suhkru eriliigid: Tavaline lauasuhkur ehk sahharoos; Viinamarjasuhkur ehk glükoos; Puuviljasuhkur ehk fruktoos; Piimasuhkur ehk laktoos; Linnasesuhkur ehk maltoos. Suhkru jaotus tootmisviisist lähtuvalt: 1. Peensuhkur Valge kristallsuhkur on kõige tavalisem kasutatav suhkur. Tavalist suhkrut toodetakse kas suhkruroost või suhkrupeedist. Kasutamine: o Koduhoidiste valmistamiseks o Küpsetamiseks o Maitsestamiseks Tume kristallsuhkur valmistatakse toor-roosuhkrust. Kristalliseerum...