Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Spoonid ja höövelvineerid (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Plaatmaterjalide eristamine ja valmistamise
tehnoloogia
Spoonid ja höövel vineerid
Nimi Eesnimi
Kursus
kool
Sügis 2010
Spoonid
MÕISTE: Spoonid kui niisugused on ristvineeri
algmaterjaliks
Jaotatakse kolmeks:
Kooritud vineer e. treivineer
Saeviineer
Höövel vineer
Miks spoone kasutatakse?
Spooni kasutamine võimaldab kokku hoida
väärtuslikku puitu, sest pealistamiseks
kasutatakse ainult imeõhukest lehte. Nt: 1 m³
palgist saab tavaliselt 600­1000 m² spooni.
Spooni tootmine
Tooraineks on vineeripakk, mille küljest lõigatakse
kas ringkoorimise või hööveldamise teel õhukesi
puidulehti. Elastsuse suurendamiseks
kuumutatakse pakke vees või veeaurus.
Tänapäeval toodetakse spooni 2 meetodiga ­
koorimine ja hööveldamine.
Kooritud spoon
Vineeri valmistamiseks kasutatakse spooni, mis
kooritakse ringkoorimismasinas pideva lindina
pöörlevalt ümarpakult ehk vineerinotilt mis on
jäme, aurutatud ja koorimismasina mõõtmetele
vastav puutüve osa.
Eestis valmistatakse kooritud spooni ka haavast,
mujal ka teistest tiheda ja ühtlase puiduga
liikidest.
Höövelspoon
Kasutatakse kõige rohkem puitplaatide
dekoratiivseks pealistamiseks.
Höövelspooni tehakse tavaliselt niinimetatud
väärispuidust ­ kallimatest ja haruldasematest
puiduliikidest.
Erinevate mustrite saamiseks kasutatakse
erinevaid koostamisviise, mis annavad ühtlase
tekstuuri või näiteks peegelpildi.
Höövelspooni valmistatakse
Aafrika tiibviljak
Aidsi-kastanseemnik
Ameerika jalakas
Ameerika saar
Amuuri tamm
Brasiilia imbuiapuu
Must vengepuu
Mänd jne
Saespoon
Enne tänapäevase tehnoloogia kasutuselevõttu
spooni saeti. Saagimine on väga ebaökonoomne
meetod, sest suur osa puidust läheb saelaastuna
raisku. Tänapäeval saetakse spooni üldjuhul
ainult väga kõvade puiduliikide puhul. Selleks
kasutatakse suure läbimõõduga ketassaage. Ka
väiketöökojas võidakse üksikuid spooniribasid
lintsaega saagida.
Spooni kuivatamine
Kuivatatakse tavaliselt kontaktmeetodil, mille
puhul spoonilehed liiguvad pideva protsessi
käigus rullide või trumlite vahelt läbi. Tulemuseks
saadakse tasapinnaline ja ühtlase
niiskusesisaldusega spoon.
Selle meetodi miinuseks on spooni paksuse
vähenemine ja pärast kuivatist väljumist tekkida
võivad mikropinnalõhed.
Spooni niiskus
Niiskuse sisaldus peab olema kõikjal ühtlane, ei
liiga niiske ega liiga kuiv pole liimimisel hea.
Pealmise kihi spoon võib veidi niiskem olla,
samuti servad. Spooni keskmine niiskusesisaldus
võiks jääda vahemikku 10­14%.
Spooni kasutamine
Höövelspoon - kasutatakse enamasti
puidupõhiste plaatmaterjalide (puitlaastplaat,
MDF-plaat, tisleriplaat, ristvineer) pealistamiseks.
Kooritud spoon - valmistatakse põhiliselt vineeri,
kuid seda kasutatakse ka painutatud-liimitud
detailide valmistamiseks.
Spoone jaotatakse veel
Taugelsiaalne
Laineline
Püramiid
Triibuline
Radiaalne
Säsikiire
Jne
Pildid
SPOON
Höövelvineer
Spoonlehe paksused
Tavaliselt jääb alla 3mm, kuid vajadusel
toodetakse ka kuni 5mm paksust spooni.
Levinumad standardsed spooni paksused on
0,55 kuni 0,6 mm.
Erijuhtudel võidakse valmistada ka märksa
õhemat spooni (näiteks 0,3mm katte spoonina).
Höövelvineer
Antud materjali kasutatakse tavaliselt detailide ja
kilpide pealistamisel.
Kuna seda valmistatakse kvaliteetsest ja kallimast
materjalist siis, seda vineeri kasutatakse veel
noia, - katte, - väärisvineeriks.
Höövelvineer 2
Toodetakse ka loodusliku tehisvineeri. Mis võib
olla toonitud terves ulatuses või teatud osas,
valm. seda ka kogu pressi plaatidega.
Kasutatud materjal
http://et.wikipedia.org/wiki/Spoon
Vihik
Vasakule Paremale
Spoonid ja höövelvineerid #1 Spoonid ja höövelvineerid #2 Spoonid ja höövelvineerid #3 Spoonid ja höövelvineerid #4 Spoonid ja höövelvineerid #5 Spoonid ja höövelvineerid #6 Spoonid ja höövelvineerid #7 Spoonid ja höövelvineerid #8 Spoonid ja höövelvineerid #9 Spoonid ja höövelvineerid #10 Spoonid ja höövelvineerid #11 Spoonid ja höövelvineerid #12 Spoonid ja höövelvineerid #13 Spoonid ja höövelvineerid #14 Spoonid ja höövelvineerid #15 Spoonid ja höövelvineerid #16 Spoonid ja höövelvineerid #17
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-12-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 40 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor showtek3 Õppematerjali autor
Plaatmaterjalide eristamine ja valmistamise tehnoloogia.
Spoonid ja höövelvineer.
Sooritatud hindele 5!

Sarnased õppematerjalid

Spoon
3
pdf

Spoon

Spoon Spoon on õhuke puiduleht (lehtvineer), mida kasutatakse ristvineeri valmistamiseks ja vähemväärtuslike puitmaterjalide vääristamiseks ehk pealistamiseks (spoonimiseks). Spooni kasutamine võimaldab kokku hoida väärtuslikku puitu, sest pealistamiseks kasutatakse ainult imeõhukest lehte. 1 m³ palgist saab tavaliselt 600­1000 m² spooni. Spooni tootmine Spooni tooraineks on vineeripakk, mille küljest lõigatakse kas ringkoorimise või hööveldamise teel õhukesi puidulehti. Töötluseks valitakse võimalikult veatud ja oksteta pakud. Elastsuse suurendamiseks kuumutatakse pakke vees või veeaurus. Tänapäeval toodetakse spooni peamiselt kahe meetodiga ­ koorimine ja hööveldamine. Mõlemal juhul kasutatakse lõikamiseks pikka (vähemalt pakuga ühepikkust) nuga. Erandjuhtumitel võidakse spooni ka saagida.

Kategoriseerimata
Referaat Spoon
18
doc

Referaat Spoon

HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS MR-14 SPOON Referaat Uuemõisa 2014 1 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 I. Spoon.......................................................................................................................................3 1.Spooni tootmine...................................................................................................................4 Kooritud spoon....................................................................................................................5 Höövelspoon......................................................................

Puidutöö
Referaat masinpinkidest-puuliikidest-puidumasintöötlemisest
21
rtf

Referaat masinpinkidest, puuliikidest, puidumasintöötlemisest

juures ja tema tüve ümbermõõt on 5,45 meetrit. Saematerjalid: Puitu saab ehituses kasutada väga erinevates kohtades. Selleks peab aga teadma, mis kuhu sobib ja millistele nõuetele puitmaterjal konkreetses kohas vastama. PUIT EHITUSES Üldjoontes võib ehituses kasutatava puitmaterjali liigitada järgmiselt. · Saematerjal, ka hööveldatud ja/või immutatud. · Profiilhööveldatud materjal: sise- ja välisvoodrilauad, liistud. · Puitplaadid: vineer, puitlaastplaat (tavaline või OSB), puitkiudplaat (pehme, MDF või kõva). Kõiki neid on saadaval erineva niiskuskindlusega, pealistatuna muude materjalidega jne. · Talad ja sõrestikud: liimpuittalad, spoonliimpuit (sm k kertopuu), I-talad, ogaplaatfermid, ehitusplatsil valmistatavad sõrestikud. · Uksed-aknad jm puittooted. Ehituses kasutatav saematerjal Arutlused teemal, kas ehituspuiduks kasutatavad puud peaksid olema langetatud noore või

Ehitus alused
kõik tõed materjalidest-tisler
27
docx

kõik tõed materjalidest (tisler)

Materjal,selle kasutusalad,valdkond 1. Aknad,uksed,katused,seinad,trepid jne. 2. Tselloloosi ja paberitööstus 3. Vineeri ja tikutööstus 4. Mööblitööstus 5. Laeva ja vagunehitus 6. Mäetööstus 7. Keemiatööstus N:söödapärm,kunstsiid,nailontüüpi plastmass,kampol,tärpentin,äädikhape jne. Metsa iseloomustavad näitajad on aeglane kasv. Enamik puid saab raieküpseks 60-150 eluaastane.Maarjkask võib saada raieküpseks 35 aastaselt.Väike puude hulk 1 pinnaühikul : · 1 ha =~120 tm puitainet · m=~jm · · · ·

Kategoriseerimata
Tisleri eriala eksam
59
doc

Tisleri eriala eksam

c)ülikõvade plaatide valmistamiseks lisatakse veel tehisvaike. d)puidukiud liidetakse omavahel kuumuse ja surve abil. e)kiudude nakkumiseks neid vilditakse ja kasutatakse ära puidu enda nakke omadusi f)püdel (pudru) kiudmass suunatakse valamismasina võrgule, kus eraldub vesi ja toimub kanga formeerumine g)kangas lõigatakse formaati ja kuivatatakse rullkuivatis või kuumpressis 150-160o juures surve all. h)plaatide viimistlemiseks kasutatakse spooni, paberit, riiet, plastikut, klaaskiudu, metalli, korki. Liigitused: 1.poorsed puitkiudplaadid- kasutatakse soojusisolatsioonina, sisevooderdusena, sammuheli isolatsioonina, akustilistes vooderdistes. Bituumenit või vaiku sisaldavaid plaate tuuletõkkeplaatidena (niiskuskindlad ja vetthülgavad) Katuse tõkkeplaat, põrandaplaat, soojusplaadid- soteks siseviimistlusplaat. 2.HDF-puitkiudplaadid Poolkõvad- kasutatakse karkassiplaatideks ehitusel, kui mööblivalmistamiseks.

Tisleri eriala
Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus
85
docx

Materjaliõpetus - Puiduteadus, materjaliõpetus

muutub tumedamaks  Lepp on hajulisooneline puuliik, sooned ei ole palja silmaganähtavad.  Aastarõngad on halvasti eristatavad.  Puit on pehme ja kerge, sirge kiuga.  Väga kergesti töödeldav.  Kergesti viimistletav  Tihedus 550 kg/m3  Survetugevus pikikiudu 39..52 MPA  Kõvadus otspinnal 30 Janka’’ Lepapuidu kasutusalad  Kasutatakse erinevate puittoodete valmistamiseks näit. tuletikud, pliiatsid  Vineeri sisekihid ristvineeri valmistamisel  Grillsöe valmistamiseks Pärn (Tilia cordata)  Värvus kreemikas, kergelt punaka Varjundiga  Pärn on küpspuiduline liik, kuid värvierinevus nende vahel on väga väike.  Pärn on hajulisooneline liik, sooned ei ole palja silmaga nähtavad  Puit on kerge ja pehme, kergesti töödeldav  Vastupanu mädanikule on väike.  Tihedus 300..570 kg/m3

Materjaliõpetus
Puidutöötlemine I-II-III
25
doc

Puidutöötlemine I, II, III

Puidutöötlemine I 1.1. Ajalugu Saeveskid (lauatehased) 17. saj. algul. Mehhaniseeritud puidutööstus 19. saj.teisel poolel. Eestis vineeri, mööbli- ja tuletikutööstus. Tallinnas a/s Lutheri asut.1883, 1700 töölist. 1938.a. algul oli viie ja enama töötajaga käitisi 150, sealhulgas üle 50 töötajaga käitisi 19. 1970... mööbli tootmine (54% puidutööstuse toodangust). TVMV ,Standard, Tarmeko, Kooperaator, Võru MV, Valga MV, Narva MV, Viisnurk. 1972.a. Püssi 110 tuh. m3 puitlaastplaate, 10 milj. m2 kõvu puitkiudplaate aastas. Mõjutajad: tehnika ja äärmuslik automatiseerimine,

Puidutöötlemine




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun