2. kodune töö Karin Erimäe MT-3 Leida energiakulu ventilatsioonile jaanuarikuus. Ventilatsiooni õhuhulga määramisel lähtuda energiatõhususe miinimumnõuetest: üldõhuvahetus 0,42 l/(sm2), elu- ja magamistubades 1,0 l/ (sm2) või 7 l/s inimese kohta. Välistingimused: õhutemperatuur -7 oC, RH= 86% Sisetingimused: õhutemperatuur 21 oC, RH = 30% Välisõhu veesisaldus: W= 0,622*pv/(pt-pv) pv= 0,86*337,9= 290,59 Pa pt= 101325 Pa W=0,622*290,59/(101325 290,59)= 0,00179 kg/kg Entalpia:
Kodutöö nr. 2 Ventilatsioonile kuluva energiahulga arvutus Leida energiakulu ventilatsioonile jaanuarikuus. Ventilatsiooni õhuhulga määramisel lähtuda energiatõhususe miinimumnõuetes toodud üldõhuvahetusest 0,42 l/(sm2), Välistingimused: õhutemperatuur -6 oC, RH= 90% Sisetingimused: õhutemperatuur 23 oC, RH = 40% 1 Välisõhu veesisaldus pv W =0,622∙ pt − p v pv =0,90 ∙ 368,5=331,65 Pa pt =101325 Pa 331,65 kg W =0,622∙ =0,00204
2018 Abimaterjal aines „Ehitusfüüsika“ Veeauru küllastusrõhk, psat, Pa 25 3300 Veeaurusisaldus õhus, g/m3 17 ,269t psat 610,5 e 237,3 t , Pa, kui t 0 o C , 20 2640 Veeaururõhk, Pa 21,875t 15
1. kõikide materjalide soojus omadused 2. Konsruktsioonide geomeetrilised mõõtmed. - Kütte arvutused näite arvude järgi. Kõige sagedamini kasutatakse nö ,,hoone küttekarakteristikut". Saadakse ligikaudsed väärtused. Seda kasutatakse piirkondliku energia planeerimise ül. planeerimisel. - Mõõdetud tarbimisandmete töötlemise alusel. Kus ol läbi töödeldud soojus tarbimise andmed samatüübilistes elamutes. Hoonete soojuskadude detalilne arvutus. See arvutus toimub arvutusmetoodika alusel mis tuuakse ära Eesti projekteerimis normides. ,,Hoone piirde taring" arvutus juhis. See sobib hoone soojuskadude arvutamiseks projekteerimis käigus. Aluseks on võetud see, et piirded on mitmekihilised. Joonisel 49 lk 10 on toodud temp jaotus hoone välis seinas.Summaarne termiline takistus soojusvoolule termiliselt homogeensete kihtitega piirde tarandile 15
Valikul arvestatakse tarindi toimivuse, ehitustehnoloogia, majanduslikkuse ning keskkonna mõjudega (hoone energiatõhusus, materjali tootmine, kasutusiga, jäätmed). 3. Piirdetarindi ehitusfüüsikalise toimivuse analüüsi võimalused: arvutuslik analüüs, uuringud labori tingimustes, uuringud välitingimustes Arvutuslik analüüs: Jaguneb statsionaarseks- ja dünaamiliseks arvutuseks. Statsionaarne arvutus - temperatuur ja niiskus tarindis püsivates keskkonnatingimustes. Dünaamiline arvutus - temperatuur ja niiskus tarindis muutuvates keskkonnatingimustes. (Realsemad kliimatingimused; materjalide omadused võivad olla sõltuvuses keskkonna- tingimustest; arvestatakse niiskuse ja soojuse mahtuvusega; arvutus on keerukam). Arvutusliku analüüsi tüüpilised analüüsid: Niiskustehnilise toimivuse kontroll,
Hoone- ja saoojusautomaatika Soojusmootorid Üldandmed ja mootorite liigitus Kütuse põlemisel silindril paisub gaas paneb enamjuhtudel kolvi liikuma kusjuures ja kolb sooritab kulgliiklemist aga nn rootormootorites on kolb asendatud pöörleva rootoriga. Tavalistes kolbmootorites kus on tegemist kulgliikumisega muudab väntvõllmehhanism selle energia hoorattakaudu pöörlevaks liikumiseks. Mootori pidevaks tööks on vajalik 1. Gaasi jaotusmehhanism(klapid), mis on oluline, sest ta juhib kütuse ja õhu sisselase silindrisse ja heitegaasi eemaldamist silindris. 2. Toitesüsteem 3. Õlitus 4. Jahutussüsteem Ehituse järgli liigitatakse mootorid 1,2 ja enam silindrilised mootorid. Kasutusala järgi liigitatakse: on mobiilsed mootorid ja statsionaalsed mootorid kusjuures mobiilsed mootorid on laevamootorid, nii bensiini kui diiselmootorid. Statsionaalsed otto ja diisel mootorid üle 1000kW mida kasutatakse elektri ja soojuse tootmiseks koostootmise jaamades. Tarvitatava küt
8.3 Energiaarvutuste tulemused 92 9 Põhimõttelisi renoveerimislahendusi 97 9.1.1 Välissein 99 9.1.2 Põrand 102 9.1.3 Pööningu vahelagi 105 9.1.4 Katused 106 9.1.5 Ventilatsioon ja küte 107 10 Järeldused 111 10.1 Edasiste uuringute vajadus 113 Viited . 114 5 Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I 1 Sissejuhatus
kihi paksuse S ja tema difusioonitakistuskonstandi (ehk µ-väärtuse) korrutisega: Sd = µ x S [m] Sd kirjeldab rahuliku seisva õhukihi paksust meetrites, millel on samasugune difusioon kui antud paksusega ehitusmaterjalil. Näide: Värvkatte µ-väärtus veeauru suhtes = 1000 Kahekordse kihi värvkatte paksus on 100 µm (= 100 x 10-6m) Sd = 1000 x 100 x 10-6m = 0,1 m 23 Difusioonitakistuse arvutus: Konstruktsiooni difusioonitakistuse moodustub üksikute kihtide difusioonitakistuste summast: Sd = Sd1 + Sd2 + Sd3 + ... + Sdn Nt. seina kihtide projekteerimisel tuleb arvesse võtta ka üksikute kihtide paiknemise järjekorda lähtuvalt nende difusioonitakistustest. Kehtib "rusika-reegel", et tarind peab olema konstrueeritud nii, et veeaur ei kondenseeruks piirdesse. Üldjuhul peab väljas (madalama temperatuuri pool) asuva kihi difusioonitakistus
Kõik kommentaarid