Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ventilatsioonile kuluva energiahulga arvutus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Kodutöö nr 2
Ventilatsioonile kuluva energiahulga arvutus
Leida energiakulu ventilatsioonile jaanuarikuus. Ventilatsiooni õhuhulga määramisel lähtuda energiatõhususe miinimumnõuetest:
Üldõhuvahetus 0,42 l/(sm2),
Välistingimused: õhutemperatuur -7 oC, RH= 86%
Sisetingimused: õhutemperatuur 21 oC, RH = 30%
Välisõhu veesisaldus :
W= 0,622*pv/(pt-pv)
pv= 0,86*338= 290,68 Pa
pt= 101325 Pa
W=0,622*290,68/(101325 – 290,68)= 0,00179 kg/kg
Entalpia:
H= 1,005*(-7) + 0,00179*(2500 + 1,86*(-7)) = -2,59 kJ/kg
Siseõhu niiskusesisaldus:
W= 0,622*pv/(pt-pv)
pv= 0,30*2486= 745,8 Pa
pt= 101325 Pa
W=0,622*745,8/(101325 – 745,8)= 0,00461 kg/kg
Entalpia:
H= 1,005*21 + 0,00461*(2500 + 1,86*21) = 32,82 kJ/kg
Entalpiate erinevus = 32,82 – (-2,59) = 35,41 kJ/kg
Tunni jooksul ventileeritud õhu maht:
w= pV/RgT
Rg = 287,1 J/kgK
Üldõhuvahetus 0,42 l/(m2s) Köetava põranda pindala 114,57 m2
Ruumi kõrgus: 2,6 m
V=114,57*2,6= 297,88 m3
T=273+21=294 K
w = [(101325 – 0,3*2486) * (297,88*0,421)] / [287,1 * 294] = 149,4 kg
Ühe tunni jooksul kulub
149,4*35,41= 5290,25 kJ
Kuna W=J/s ja tunnis on 3600s, kulub ühes tunnis
5290,25 *1000/ 3600 =1469,5W = 1,5 kW.
Leian jaanuari kuus kuluva energia hulga:
Q = 1,5*24*31 = 1116 kWh
Järeldus: Arvutuste põhjal näeme, et ventileerimise kulud on suured. Energiakulu vähendamiseks võiks kasutada näiteks soojustagastit, mis kasutab ära ventilatsiooniga väljavisatavas õhus sisalduvat energiat.
Ventilatsioonile kuluva energiahulga arvutus #1 Ventilatsioonile kuluva energiahulga arvutus #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-05-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 40 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor neiu09 Õppematerjali autor
Ehitusfüüsika Kodutöö nr 2:
Ventilatsioonile kuluva energiahulga arvutus:

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
1
docx

Ventilatsioonikulude arvutamine

2. kodune töö Karin Erimäe MT-3 Leida energiakulu ventilatsioonile jaanuarikuus. Ventilatsiooni õhuhulga määramisel lähtuda energiatõhususe miinimumnõuetest: üldõhuvahetus 0,42 l/(sm2), elu- ja magamistubades 1,0 l/ (sm2) või 7 l/s inimese kohta. Välistingimused: õhutemperatuur -7 oC, RH= 86% Sisetingimused: õhutemperatuur 21 oC, RH = 30% Välisõhu veesisaldus: W= 0,622*pv/(pt-pv) pv= 0,86*337,9= 290,59 Pa pt= 101325 Pa W=0,622*290,59/(101325 ­ 290,59)= 0,00179 kg/kg Entalpia:

Ehitusfüüsika
thumbnail
8
docx

Ventilatsioonile kuluva energiahulga arvutus

Kodutöö nr. 2 Ventilatsioonile kuluva energiahulga arvutus Leida energiakulu ventilatsioonile jaanuarikuus. Ventilatsiooni õhuhulga määramisel lähtuda energiatõhususe miinimumnõuetes toodud üldõhuvahetusest 0,42 l/(sm2), Välistingimused: õhutemperatuur -6 oC, RH= 90% Sisetingimused: õhutemperatuur 23 oC, RH = 40% 1 Välisõhu veesisaldus pv W =0,622∙ pt − p v pv =0,90 ∙ 368,5=331,65 Pa pt =101325 Pa 331,65 kg W =0,622∙ =0,00204

EHITUSFÜÜSIKA
thumbnail
28
doc

Ehitusfüüsika abimaterjal ja valemid 2018

2018 Abimaterjal aines „Ehitusfüüsika“ Veeauru küllastusrõhk, psat, Pa 25 3300 Veeaurusisaldus õhus, g/m3 17 ,269t psat  610,5 e 237,3 t , Pa, kui t 0 o C , 20 2640 Veeaururõhk, Pa 21,875t 15

EHITUSFÜÜSIKA
thumbnail
37
doc

Hoonete soojussüsteemid

1. kõikide materjalide soojus omadused 2. Konsruktsioonide geomeetrilised mõõtmed. - Kütte arvutused näite arvude järgi. Kõige sagedamini kasutatakse nö ,,hoone küttekarakteristikut". Saadakse ligikaudsed väärtused. Seda kasutatakse piirkondliku energia planeerimise ül. planeerimisel. - Mõõdetud tarbimisandmete töötlemise alusel. Kus ol läbi töödeldud soojus tarbimise andmed samatüübilistes elamutes. Hoonete soojuskadude detalilne arvutus. See arvutus toimub arvutusmetoodika alusel mis tuuakse ära Eesti projekteerimis normides. ,,Hoone piirde taring" arvutus juhis. See sobib hoone soojuskadude arvutamiseks projekteerimis käigus. Aluseks on võetud see, et piirded on mitmekihilised. Joonisel 49 lk 10 on toodud temp jaotus hoone välis seinas.Summaarne termiline takistus soojusvoolule termiliselt homogeensete kihtitega piirde tarandile 15

Soojustehnika
thumbnail
24
docx

Ehitusfüüsika I (konspekt)

Valikul arvestatakse tarindi toimivuse, ehitustehnoloogia, majanduslikkuse ning keskkonna mõjudega (hoone energiatõhusus, materjali tootmine, kasutusiga, jäätmed). 3. Piirdetarindi ehitusfüüsikalise toimivuse analüüsi võimalused: arvutuslik analüüs, uuringud labori tingimustes, uuringud välitingimustes Arvutuslik analüüs: Jaguneb statsionaarseks- ja dünaamiliseks arvutuseks. Statsionaarne arvutus - temperatuur ja niiskus tarindis püsivates keskkonnatingimustes. Dünaamiline arvutus - temperatuur ja niiskus tarindis muutuvates keskkonnatingimustes. (Realsemad kliimatingimused; materjalide omadused võivad olla sõltuvuses keskkonna- tingimustest; arvestatakse niiskuse ja soojuse mahtuvusega; arvutus on keerukam). Arvutusliku analüüsi tüüpilised analüüsid: Niiskustehnilise toimivuse kontroll,

Ehitusfüüsika
thumbnail
28
docx

Hoone- ja soojusautomaatika

Hoone- ja saoojusautomaatika Soojusmootorid Üldandmed ja mootorite liigitus Kütuse põlemisel silindril paisub gaas paneb enamjuhtudel kolvi liikuma kusjuures ja kolb sooritab kulgliiklemist aga nn rootormootorites on kolb asendatud pöörleva rootoriga. Tavalistes kolbmootorites kus on tegemist kulgliikumisega muudab väntvõllmehhanism selle energia hoorattakaudu pöörlevaks liikumiseks. Mootori pidevaks tööks on vajalik 1. Gaasi jaotusmehhanism(klapid), mis on oluline, sest ta juhib kütuse ja õhu sisselase silindrisse ja heitegaasi eemaldamist silindris. 2. Toitesüsteem 3. Õlitus 4. Jahutussüsteem Ehituse järgli liigitatakse mootorid 1,2 ja enam silindrilised mootorid. Kasutusala järgi liigitatakse: on mobiilsed mootorid ja statsionaalsed mootorid kusjuures mobiilsed mootorid on laevamootorid, nii bensiini kui diiselmootorid. Statsionaalsed otto ja diisel mootorid üle 1000kW mida kasutatakse elektri ja soojuse tootmiseks koostootmise jaamades. Tarvitatava küt

Soojustehnika
thumbnail
232
pdf

Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I

8.3 Energiaarvutuste tulemused 92 9 Põhimõttelisi renoveerimislahendusi 97 9.1.1 Välissein 99 9.1.2 Põrand 102 9.1.3 Pööningu vahelagi 105 9.1.4 Katused 106 9.1.5 Ventilatsioon ja küte 107 10 Järeldused 111 10.1 Edasiste uuringute vajadus 113 Viited . 114 5 Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I 1 Sissejuhatus

Ehitiste renoveerimine
thumbnail
66
pdf

Soojustamine

kihi paksuse S ja tema difusioonitakistuskonstandi (ehk µ-väärtuse) korrutisega: Sd = µ x S [m] Sd kirjeldab rahuliku seisva õhukihi paksust meetrites, millel on samasugune difusioon kui antud paksusega ehitusmaterjalil. Näide: Värvkatte µ-väärtus veeauru suhtes = 1000 Kahekordse kihi värvkatte paksus on 100 µm (= 100 x 10-6m) Sd = 1000 x 100 x 10-6m = 0,1 m 23 Difusioonitakistuse arvutus: Konstruktsiooni difusioonitakistuse moodustub üksikute kihtide difusioonitakistuste summast: Sd = Sd1 + Sd2 + Sd3 + ... + Sdn Nt. seina kihtide projekteerimisel tuleb arvesse võtta ka üksikute kihtide paiknemise järjekorda lähtuvalt nende difusioonitakistustest. Kehtib "rusika-reegel", et tarind peab olema konstrueeritud nii, et veeaur ei kondenseeruks piirdesse. Üldjuhul peab väljas (madalama temperatuuri pool) asuva kihi difusioonitakistus

Ehitus materjalid ja konstruktsioonid




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun