KOKK Eriala jaguneb: Dieetkokk Click to edit Master text styles Keetja Second level Kokk Third level Fourth level Laevakokk Fifth level Peakokk Restoranikokk Ülemkokk Koka tööülesanded on: Click to edit Master text styles menüüde koostamine, Second level Third level toiduainete ettevalmistamine Fourth level ning toitude valmistamine Fifth level köögitöö korraldamine ja t...
Kokk Kersti Männiste ja Kristiina Tikerberi. Uhtna Põhikool 8.Klass 07.02.2012 Miks me selle ameti valisime ? Me valisime selle ameti, sest minu ( Kersti ) ema ja Kristiina nõbu töötavad kokana ja me arvasime, et oleks tore seda ametit uurida ja sellest veidi rohkem teada saada. See töö nõuab suurt vastutust. Hetkel töötab Kristiina nõbu Tallinnas , Mustamäe gümnaasiumis ja minu ( Kersti ) ema töötab Uhtna hooldekodus. Ja nagu te arvata võite, siis nad töötavad kokkadena. Mida kujutab endast Koka amet ? Kokad on erialase haridusega spetsialistid, kelle ülesandeks on mitmesuguste erinevate toitude valmistamine ja toiduainete töötlemine. Nad vastutavad suuresti toitlustuskoha käekäigu ja maine eest. Kokad lähtuvad oma töös nõudest. Lähim õppeasutus, kus saab kokaks õppida ? Meile kõige lähemal asub Rakvere kutsekeskkool ( praeguse nimega...
Ohutusnõuded toitlustuse erialal töötavale inimesle Ats Saag K112 Tartu Kutsehariduskeskus 1.Kokana lubatakse töötada isikuil, kes on 18 aastat vanad, teinud läbi kutsealase ettevalmistuse. .2. Lubatud on teha ainult seda tööd, mis on ülesandeks antud ja mille ohutud töövõtted on hästi teada. 3. Tehnoloogiaseadmetega (hakklihamasinad, lõikurid, elektri- ja gaasipliidid, keedukatlad jm.) tohivad töötada need töötajad, kes on omandanud seadmete hooldamise ja neil töötamise miinimumnõuded 4. Tehnoloogiaseadmeid tohivad parandada vaid vastava ettevalmistusega töötajad. 5. Köögipersonal peab kandma ettenähtud sanitaarriietust ja vajadusel ettenähtud isikukaitsevahendeid. 6. Küüned peavad olema lühikeseks lõigatud, juuksed peakattega kaetud. 7. Keelatud on lubada töökohale võõraid, kõrvalisi isikuid. Sealviibimine võib olla lubatud vaid sanitaarrõivastuse kandjail.8. Ei ole lubatud kasuta...
Keiserlik kokk 1.Esimesel suvistepühal oli Metslovil vaba päev. Ta ei teadnud mis sellega peale hakata. Lõpuks otsustas ta jalutama minna. Jalutades märkas ta inimesi kellega ta oleks tahtnud juttu teha ,aga ei teind kuna ta oli masnenduses. Niiviisi jalutades kohtas ta ka inimesi kes olid tema arvates imelikud. Niisiis oli ta õnnetu ja jalutas kurvalt ja tüdinenult ringi. Siis läks Metslov oma kööki, ning hakkas vaatama mis köögis toimub. T tappis mõned kärbsed ja vaatas ,kui ruttu võib ruum kaotada oma elulõhna. Nüüd tuletas ta meelde ,kuidas on lood siis kui on majas inimesed, ja kuidas tuleks sööki reserveerida. Metslov oli õnnelik oma köögiriigi üle. Räägiti et Metslov ei olnud mingi tavaline kokk, vaid hoopis endine keiserriigi kokk, kes ta tegelikult ei olnud. Metslov tahtis tegelikult olla parem kokk ja kõrgemal kohal. Ta oleks tahtnud olla ka luuletaja. 2. Metslov- Vaine, masenduses, oma m...
Praktika aruanne Millises toitlustusettevõttes olid praktikal? Olin Laekvere Põhikooli sööklas praktikal, ettevõtte tüüp on söökla, ettevõtte asukoht on Laekvere , avatud oleku aeg on 8.00 - 16.00. Kas on tagatud ettevõtte köögis tööhügeen ja tööohutus? Jah, kokad kandsid kokariietust, neil oli kokamüts, valge pluus, püksid ja sisejalanõud. Kokkadel olid küll peakatted, kuid neid alati ei kantud. Jah, töötajad koristavad töökoha ja panevad töövahendid omale kohale. Seal ei sorteeritud pürgi, ainult et, paberid läksid ühte prügikasti. Päeva lõppedes viiakse küll prügi välja, kuid prügikast oli poole peal ei viidud seda välja, kasutati järgmine päev seda sama. Jah, järgiti tervisekaitse nõudeid. Igal külmkapil oli kõraval paber ja sinna kirjutati temperatuure. Pesti käsi jne. Milliseid seadmeid kasutati köögis? Seadmeid oli köögis väga palju. Tükeldusmasin, suur ahi, supi keetmis pada, hakklihamasin jne. S...
Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool Toitlustusteenindus TT22 Cätlin Juursalu KOKK I KUTSEKVALIFIKATSIOON ÜKSKORD MEHHIKOS Juhendaja: Anne Kersna ja Tiina Parm Tallinn 2010 SISUKORD KOKK I KUTSEKVALIFIKATSIOON............................................................................ 1 SISUKORD.................................................................................................................................2 1. KOLMEKÄIGULINE ROMANTILINE ÕHTUSÖÖK.........................................................3 1.1 Äriidee põhjendus ja kliendid......................................................................................... 4 1.2 Menüü................................................................................................................
VILJANDI ÜHENDATUD KUTSEKOOL Teenindusosakond Inna Raud KOKK I KUTSEEKSAM Aruanne Juhendaja:Ariaane Truu Viljandi 2013 1. MENÜÜ Eelroog : Kartuli-sibulapüreesupp praetud kukeseente ja friteeritud kartuli ribadega Pearoog : Mozzarellaga täidetud paneeritud sea välisfilee kõrvitsakoogi ja köögiviljakastmega Järelroog : Riivleib vahukoorega Minu menüü sobib talviseks õhtusöögiks ka suuremale selts- konnale. Eelroaks pakun soendavad kartuli-sibulapüreesuppi mille kaunistan friteeritud kartuli ribadega.Supp sobib talvisel ajal kõige paremini. Pearoaks pakun sea välisfilee paneeringus täidetud mazza- rellaga ja jüürde suurepärase kõrvitsakoogi köögiviljakastmega. Tegemist on õulumenüüga ja sea liha sobib väga hästi peo lauale ,aga kõrvitsakook teeb selle toidu eriliseks . Desserdiks pakun eestipärast riivleiba vahukoorega eks ta on natuke r...
Sisukord Sissejuhatus...............................................................................................3 Ettevõtte üldine iseloomustus...........................................................................4 Restoran.........................................................................................................5-6 Pubi...............................................................................................................7 Tornikohvik......................................................................................................8 Tootmise iseloomustus............................................................................................9 Köögitöö iseloomustus............................................................................................10 Teenindustöö iseloomustus.......................................................................................10 Tööhügieen ja t...
RISKIANALÜÜS - KOKK Ohutegur Kes on ohus? 1. Kemikaalidega puhastamine Kõik töötajad 2. Libe põrand Kõik töötajad 3. Kuumad ahjud Kokk, teised töötajad 4. Noad Kokk, teised töötajad 5. Katkised pistikupesad Kõik töötajad 6. Raskuste tõstmine Kokk 7.Viirused töölised, kliendid 8.Kõrge õhutemperatuur töölised, kliendid 9. Seadmete teravad ja liikuvad osad kokk 10.Valgustuse puudumine töökohal kokk 11. Loomaliha töötlemine kokk 12.Külmas köögis töötamine töölised 13.Sundasendis olemine kokk 14. bakterid töölised Tervisekahjustus Riskitase...
VILJANDI ÜHENDATUD KUTSEKESKKOOL Teenindusosakond KOKK I KUTSEKVALIFIKATSIOONI EKSAM Juhendaja: 1 SISUKORD: 2 1. MENÜÜ Eelroog: Soolalõhe röstsaial õuna-kurgi kastmega Põhiroog: Sea välisfilee, tomati-oahautise ja paprika-kartulirosetiga Järelroog: Vaniljekaste vaarikatega Minu menüü on üsna tervislik ja samas ka maitsev. Sobib inimestele kes ootsivad uusi ja huvitavaid lahendusi. Eelroaks pakun soolalõhe roose röstsaial, õuna-kurgi kastmega. Valisin soolalõhe, sest see on väga maitsev ja sisaldab rohkesti omega-3 rasvhappeid, mis on inimesele väga vajalikud. Lõhe fileerisin ise ning jahvatsin peale soola ja pipart. Saiast lõikasin ringikesed soolalõhe rooside jaoks. Kastme jaoks riivisin õna, värskekurgi ja konservkurgi, segasin majoneesiga ning maitsestasin soola, pipra ja suhkruga. Kaunis...
1. Kirjelda külmtöötlemis meetodeid. · Külmutatud toiduainete sulatamine · Mittesöödavate ja saastanud osade eemaldamine · Erineva toiteväärtusega osade eraldamine · Toiduainetele ja pooltoodetele kuju andmine · Võtted mis kiirendavad järgnevat kuumtöötlemist ja muudavad maitset · Võtted mis muudavad toiduainete kvaliteeti 2. Kirjelda kuumtöötlemis meetodeid. · Toiduaine keetmine · Toiduaine praadimine · Hautamine · Suitsutamine · Küpsetamine madalal temperatuuril · Kupatamine · Blanseerimine toiduainete lühiajaline töötlemine kuuma vee või auruga värvi säilitamiseks 3. Nimeta erinevaid toidutalumatuse liike ja nimeta toitumist nende korral. · Laktoositalumatus - haigus, tänu millele ei suuda organism lahustada laktoosi ehk piimasuhkrut. Loobuma peaks piimast ja piimatoodetest ja tarbima soja tooteid. · Gluteenitalumatus ehk Tsöliaakia on päriliku eelsoodumusega eluaegne haigus, mille vallandavad...
TOIDU NIMETUS portsjoni kaal g valmistatavaid portsjoneid 2 kokku Retsepti kaal Valmistamise kaal Toiduained Ühik 1 brutoKao % 1 neto 2 bruto 2 neto 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 Kokku: 0.000 0.000 Mise en place: 1. Valmistamine 1. Serveerimine: 1. TOIDU NIMETUS Waldorfi salat portsjoni kaal valmistatavaid g portsjoneid 150 kokku 2 Retsepti kaal Valmistamise kaal Toiduained Ühik 1 brutoKao % 1 neto 2 bruto 2 neto 1 juurseller kg 0.044 32 0.030 0.088 0.060 2 õun kg 0.107 30 0.075 0.214 0.150 3 kreeka pähkel (puhastatud) kg 0.010 0.010 0.020 0.020 Kaste ...
TALLINNA TEENINDUSKOOL LIINA STJOPTSENKOVA 044K KOKK KUTSEEKSAM aruanne Juhendaja:Irina Horoshihh Tallinn 2010 MENÜÜ 1)Caesari salat (Lehtsalat,broilerifilee,kaste-hapukoor,sinep,munarebu,küüslauk,oliiviõli,parmesani juust,saiakuubikud) 2)Sealiharull,kaalika suflee ja herne püreega. (Sealiha,paprika,sampinjon,sulatatud juust ,,Merevaik",kartul,kaalikas,muna,külmutatud roheline hernes) 3)Brandi PannaCotta vaarika couliga. (Vahukoor,brandi,zelatiin,suhkur,vaarikad,marjaliköör,sokolaad) Vesi TOIDUIDEE Minu menüü on koostatud palju liikuvale in...
Mina õppijana Mis on õppimine? Õppimine on suunatud tegevus, mille tulemusel leiavad õppija käitumises aset suhteliselt püsivad muutused. Õppimine ei piirdu vaid sellega, mis on koolipingis omandatud, vaid leiab aset juba ka millegi korduva läbitegemistel vilumuse suurendamisel, sügavatel läbielamistel või pingsal mõtlemisel. Õppimise põhisisuks on uute kogemuste. Õppijad saavad juurde uusi teadmisi ning see suurendab nende oskusi, kas siis varem õpitul või hoopis uute kogemuste juurde saamisel. Õppimise motiiviks on õppija enda huvi ja selle huvi aktiivsus, selle tulemusena ühendatakse uued ideed varasemate teadmistega. Meie kiires ja muutuvas maailmas on õppimine üks olulisemaid protsesse. Parim moodus õppida on näha, kuulda ja teha. Kui tekitada küsimus, mis on õppimises olulist? Siis mina vastaksin, et kõik mida sa õpid ning mis annab sulle juurde kogemust, tarkust, uusi teadmisis on oluline. N...
Praktika aruanne Ettevõttepraktika restorani ja kohviku õppeköögis Maria Karajeva K109 Juhendaja: Katrin Jurs Tartu Kutsehariduskeskus 2012 Sissejuhatus Eesmärk: Saada uusi teadmisi ja arendada oma praktilisi oskusi. Restorani ja kohviku õppeköögis vajalike ülesannete täitmine. Vajadusel eritellimuste ja catering'i teenuste pakkumine. Peale restoraniköögis toiduvalmistamise sain ka kohvikus söögivalmistamise kogemusi. Sain hakkama lihtsamate toitudega ja ka raskematega. Sain valmistada ka selliseid toite, mida varem pole teinud. Arendada suhteid nii oma kui teise grupi koolikaaslastega ja juhendajatega. 1. Ettevõtte üldiseloomustus T...
Rakvere Ametikool ..... ........(nimi) K08c Praktikaaruanne Juhendaja: Anne Loos Rakvere 2009 Sisukord 1. Praktikaleping 2. Praktikajuhend 3. Praktikaülesannete täitmise analüüs 3.1 Praktika kirjeldus 3.2 Täidetud ülesannete kirjeldus 4. Ettevõtte poolne hinnanguleht 5. Kokkuvõttev analüüs 6. Täiendavad lisad 3.Praktikaaruannete täitsmise analüüs 3.1 Praktika kirjeldus Ettevõtte nimetus: Vanemuise Kohvik OÜ Cafe Shakespeare Tööperiood ettevõttes: 28.09.09-09.10.09 , 80 h Ettevõtte tegevusala: 1 Pakub üritustele teenindajaid (kelnereid, ettekandjaid ja baarmene) 2 Kulinaartoodete valmistamine tellimise alusel 3 Ruumide rent (võimalik tellida ka dekoratsioonid, kaunistamine) 4 Ürituste korraldamine soovi korral (ansamblid, esinejad jmt) 5 Toitlustamine (pulmalauad, sünnipäevalauad, juubelilauad, buffetlauad, banketilauad, la...
Imre Kose Imre Kose on tuntud Eesti kokk.Ta on sündinud 5. juunil 1969 aastal Tallinnas. Ta õppis Tallinna 37. ja 49. Keskkoolis ning lõpetas 15. kutsekeskkooli kokana välisturistide teenindamise oskusega. Kaks aastat oli ta Soomes Lahtis vahetusõpilane. Erialaselt on ta end täiendanud USA-s, Prantsusmaal, Itaalias ja Norras. Peakokaks sai ta laeval Tallink, on hiljem töötanud ka teistel Tallinki laevadel ja hotellis Olümpia. Ta on loonud mitu toitlustusasutust: restoranid L'Artiste, Vertigo, Mercado, kohvikud Boulangerie ja Bestseller. 2011. aasta seisuga on ta Tallinnas Vana-Viru tänaval koos Kalev Tanneri ja Raul Uutmanniga avatud kohviku Mozza ja restorani Museum peakokk ning Viru tänaval asuva kohvikpoe ja jaebrändi Vertigo Gourmet loovjuht. Kose on valmistanud süüa paljudele Eestit külastanud riigipeadele, sealhulgas USA presidendile George W. Bushile, Madalmaade kuningannale Beatrixile ja Norra kun...
Rakvere Ametikool Iseseisev töö Toiduaineteõpetus Koostas: Geili Laasberg Juhendaja: Eha Raal Esimene osa Kuivainete ladu : 1) Maasikamoos 2) Pastatooted 3) Marineeritud kurk 4) Kompotid 5) Tomatikaste 6) Karastusjoogid 7) Toiduõli Külmkapp : 1. Kapp (piimatooted) : 1) Piim 2) Kodujuust 3) Hapukoor 2. Kapp (liha ja lihatooted): 1) Jahutatud liha 2) Kanafilee 3. Kapp (värske kala): 1) Värske kala 4. Külmkamber (köögiviljad): 1) Kartul 2) Apelsinid 3) Banaanid 4) Lehtsalat 5) Porgand 6) Hiina kapsas Sügavkülmkapp : 1) Külmutatud hakkliha 2) Külmutatud marjad Teine osa 1. Lihatoode 2 tk Luha suitsutare Savvu Küleliha suitsukülg Netokaal: 110 g Ei sisalda naa...
VILJANDI ÜHENDATUD KUTSEKESKKOOL KOKK Ave Kiiber TOITLUSTUSE ERIALAGA SEOTUD TERVISE RISKID Referaat Juhendaja: Ariaane Truu Viljandi 2012 Sissejuhatus Toitlustussektor on üks kõige kiiremini kasvavaid sektoreid Euroopas. See on eriala, kus tuleb väga palju tähelepanu pöörata tervisele. Euroopa liidus töötab hotelli-, restorani- ja toitlustussektoris umbes 7,8 miljonit inimest. Töötingimused võivad sageli olla rasked ning esitada töötajatele suuri nõudmisis: olla füüsiliselt koormavad, ajutised või ebakorrapärase tööajaga. Suurte nõudmiste alla võib kuulude eeskätt klientidega otsene kokkupuude. Seetõttu võivad kaasneda tõsised terviseprobleemid. ,,Toiduvalmista...
Järvamaa Kutsehariduskeskus Kodumajandus toitlustamise suunaga II K Reeta Kivikink OÜ Reineberg Praktika aruanne Juhendaja: Aleksander Reineberg Maarika Reineberg, kokk Särevere 2009 Sissejuhatus Praktikale minnes ei kujutanud ma üldse ette, mis mind ees ootab. Esimesel päeval tundus mulle, et ma ei saa hakkama, kuna harjumine uue kohaga ja uute inimestega võttis aega. Inimesed, kellega ma koos töötasin olid kõik tegelikult väga sõbralikud. Praktikal õpetati mulle, kuidas tehakse parimaid kondiitri tooteid ja ka palju teisi huvitavaid ja põnevaid toitude valmistamise võimalusi. Kogemusi praktikal olles sain väga palju. Ettevõtte struktuur Õdus pubi asub vahetult Narva mnt ääres, Tallinnast 81 km, Rakverest 18 km kaugusel. Pubis on 30 kohta, kamin ja terrass. Koduselt maitsvad toidud, omavalmistatud ju...
Iseseisev töö a) Hommikusöök lasteaia lapsele: Neljavilja puder,Maasika moosiga Piim Õun b) 3-käiguline lõunasöök ajateenijale: Borsi supp Hakk-Kotlett keedetud kartuliga ja valge kastmega Mannavaht piimaga c) Õhtusöök hooldekodu patsiendile: Kartuli püree singi kastmega Jogurt või Puuvili Keefir/Piim Koostatud konspekti abil,Robert Rand (K-11A)
Vid TÜ ,,Siberi Troika" Kohvik / Söökla Rakvere Koidula 5 ER 9:30 18:00 L 9:30 16:30 P Ettetellimisel Töötajate arv: 5 Menüü koosneb erinevatest vene köögi rahvussöökidest, seal hulgas on ka pelmeenid, vareenikud ning pannkoogid. Hinnad on odavad võrreldes konkurentidega. Tööperiood ettevõttes: 16.05.2011 14.06.2011. Praktika maht: 200 tundi. Praktika peamisteks ülesanneteks oli igapäevane köögi töö: tooraine ettevalmistamine, tükeldamine, päevaprae, suupistete ja puuvilja valikute valmistamine, menüü koostamine, kuupäeva kleepsude vahetamine, koristamine, praadimine jm. Kui antud töö lõpetasin ja kohe uut tööd mulle ei antud siis võisin vahepeal käija ka viieminutilistel kohvipausidel ning ett...
TALLINNA TEENINDUSKOOL MARJAMUFFINID Janar Käos Rühm: 031PK TALLINN 2011 KOOSTISAINED 3 muna 300 g Dansukkeri valget suhkrut 200 g kookoshelbeid 75 g nisujahu 5-10 g Dansukkeri Vanillisuhkrut 200 ml vedelat margariini 100 g marju, nt. punaseid sõstraid, vaarikaid ja/või mustikaid TEHNOLOOGIA Kloppige munad suhkruga kohevaks vahuks. Segage kookoshelbed, jahu, vanillisuhkur ja sulatatud margariin ning lisage munaga. Täitke 12 pabervormid taignaga ja asetage küpsetuspannile või kasutage muffiniplaati. Suruge marjad taignasse. Küpsetage ahju keskmises osas 190°C kraadi juures u.15 minutit. PÕHJENDUS Valisin marjamuffini retsepti sellepärast, kuna pole ise kunagi sellist muffinit söönud ja tundub isuäratav ja hea lihtne teha. Sellest retseptist saab 12 muffinit.
Põltsamaa Ametikool K13K Grete Päärand KOKANA välismaale tööle Referaat Juhendaja: Elle Kohv Põltsamaa 2014 Sisukord: 1.Sissejuhatus Kokana välismaale tööle..............................................................3 1.1 Riigi andmed...............................................................................4 2.Loodus...............................................................................................................6 3.Rahvastiku iseärasused......................................................................................9 4.Riigi majanduslik olukord.................................................................................10 5.Kokkuvõte.........................................................................................................11 6.Kasutatud kirjandus...........................................................................
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Kokk Mineraalained Referaat Juhendaja: Pärnu 2010 MINERAALAINED...................................................................................... 3 1. Kaltsium...................................................................................................... 4 2. Fosfor.......................................................................................................... 5 3. Naatrium..................................................................................................... 6 KASUTATUD ALLIKATE LOETELU..........................................................7 Mineraalained Inimese organismis on tuvastatud üle 70 keemilise elemendi. Kindlaks on määratud neist üle 20 bioelemendi vajadus. Nende elementide piisava koguse tagamiseks on väga oluline toituda mitmekesiselt. Minera...
NIMI HIND KM-ga HIND KM-ta 1 Mrs. Pizza 7.5 6 2 Juustupitsa 7.5 6 3 Kurgipitsa 7.5 6 4 Kalkunipitsa 7.5 6 5 Viineripitsa 7.5 6 6 Kebabipitsa 7.5 6 7 Tuunikalapitsa 7.5 6 8 Singi-šampinjonipitsa 7.5 6 9 Salaamipitsa 7.5 6 10 Pestopitsa 7.5 6 11 Kreekapitsa 7.5 6 12 Koorene krevetipitsa 7.5 6 13 Kolme juustuga pitsa 7.5 6 14 Kanapitsa 7.5 6 15 Jalapenopitsa 7.5 6 16 Hakklihapitsa 7.5 6 Too...
Keemia minu elus Igapäevaelus me puutume kokku erinevate keemiliste elementitega ja keemiliste ühenditega. Ma arvan , et inimene kes teab keemiast midagi, väljendab sellega ka kindlasti oma haritust, sest üldjuhul teavad tänapäeva inimesed keemiast ainult seda, et on olemas selline aine, kus on hapnik ja vesinik ja toimuvad igasugused reaktsioonid. Iseenesest keemia on aga kindlasti iga inimese jaoks väga tähtis ning esineb inimeste igapäevases elus. Võib võtta lihtsa näite vahenditest, mida kasutame kodus või mujal. Naised kasutavad keemiat väga palju, kui teevad süüa, koristavad, meigivad, kasutavad aias putukate hävitamiseks putukatõrjet. Sidrunhapet kasutatakse üsna sagedalt toitude ja jookide valmistamisel. See on üks tuntumaid happesuse regulaatoreid. Tordi küpsetamiseks me kasutame söögiäädikat ja maitseaineid nt: kaneel. Praegu mõnedes toiduainetes on palju keemiat, selleks et nad ei läheks halvaks...
Ave ja Eve Kiiber Koka kutsestandardi ja õppekava analüüs Koka amet on ainus, mis toidab. Nagu igal pool mujal käivad ajastustega kaasa erinevad stiilid ja trendid- see kehtib ka koka ameti puhul. See käib nii restoranide, suurköökide, koolide ja kõigi ettevõtete kohta, kus puututakse kokku kokandusega- kõik ettevõtted tahavad olla parimad ja pakkuda midagi palju enamat, kui pakuvad nendega konkureerivad ettevõtted. Väga paljudes koolides on võimalik õppida kokaks, mis on alati vajalik ja kasulik eriala, kool annab endast parimad loengud ja praktikad, mida suudavad, sellega loodavad nad välja õpetada parimad kokad. Koka õpetamiseks ei kehti aga tavaline õppekava, vaid selle jaoks on eraldi välja töödatud koka kutsestandard, mida järgitakse. See, mida kokk peab teadma on kõik kirjalikult toodud välja koka kutsestandardis, seal on ...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS TOIDUVALMISTAMINE I ISESEISEV TÖÖ KAUBANDUSES MÜÜDAVAD MAITSEAINED JA NENDE KASUTAMINE TOIDUVALMISES Janika Lensment KK-12 Juhendaja: Heli Kruusamägi PÄRNU 2012 SISUKORD: Sissejuhatus Oma iseseisva töö tegin Ülejõe Selveris leiduvatest maitseainetest ja ise internetis juurde otsides. Toidu saame maitsestada maitseainetega. Maitsetaimede abil saad kerge vaevaga ka tetud tuntud toiduainetele anda uusi erinevaid maitseid. Maitseainetega saame anda toidule uue värvuse, lõhna või maitse. Kõik vürtsid ehk maitseained on taimsed saadused. Vürtsitaimi leidub enam kui kolmekümnes taimesugukonnas. Maitseaineid saab õigesti ja asjatundlikult kasutada üksnes siis, kui neid ja nende omadusi hästi tuntakse. . Maitseained jagatakse nelja rühma...
HALVAATORT RETSEPT NR. 1 Portsjoni kaal (kg): 1,000 Valmistatavaid portjoneid: 5 Retsepti kaal Tootmise kaal Jrk. Toiduained Ühik 1 bruto 1 neto 5 bruto 5 neto Ühiku hind Koguse hind Põhi 1 Muna tk/kg 4 0,200 20 1,000 1,01 kr 20,20 kr 2 Peen suhkur kg 0,128 0,128 0,640 0,640 13,20 kr 8,45 kr 3 Nisujahu kg 0,090 0,090 0,450 0,450 6,17 kr 2,78 kr 4 Jahvatatud mandel kg 0,018 0,018 0,090 0,090 72,00 kr 6,48 kr 5 Küpsetuspulber kg 0,008 0,008 0,040 0,040 842,00 kr 33,68 kr ...
Mulgi puder Viljandimaalt. Sellest maakonnast on pärit kaks tuntud rooga mulgipuder ehk kartuli-tangupuder ja mulgikapsad. Mulgipudru keetmiseks pane ligi kilo muredat sorti kooritud kartuleid liitri soolaga maitsestatud veega keema. Lisa juurde pool teeklaasi odrakruupe. Keeda, kuni tangud on pehmeks muutunud. Siis klopi poti sisu puulusikaga ühtlaseks pudruks. Pruunista pannil tubli ports sealihakuubikuid (väga hästi sobib ka suitsuliha) ja hakitud sibulaid. Serveerimiseks tõsta taldrikule kuhi putru ning sea keskele silmaks praetud pekirasva, liha ja sibulat. Hapukapsasupp 1. Pane liha külma veega keema, riisu vaht. 2. Pane liha peale kapsad ja kapsaste peale tangud , riivitud porgand ja sibul. 3. Keeda nõrgal tulel 1-2 tundi. 4. Veidi enne keetmise lõpetamist lisa maitseained. 5. Kapsasuppi võib ka keeta ilma tangudeta, sel juhul sega supi sisse 10-15 minutit enne keetmise lõpetamist 2-3...
Sisukord 1. Kõrvitsa eluloost 2. Kasvust ja liikidest 3. Millena kasutatakse ja retseptid 4. Kasutatud kirjandus -1- Kõrvitsa algseks kodumaaks loetakse Ladina-Ameerik at, sest Mehhikos kasvatati neid vilju juba 9000 aastat tagasi, kohalike indiaanlaste toidulaual oli kõrvits oluline kõhutäide. Euroopasse jõudis see taim alles 16. sajandil.Botaa nilisi lähisugulasi on kõrvitsal palju: kõrvitsa perekonda kuulub üle kümne liigi. Inimene hindab kõrvitsa kasvatamisel eeskätt vilju, ehkki eriotstarbel saab kasutada ka lehti ja õisi. Kõrvitsa vili on oma olemuselt tegelikult mari. Kõrvitsaliste perekond - Harilik kõrvits ehk Cucurbita pepo on suur üheaastane taim. Kõige paremini kasvab ta soojas ja kuivas kliimas. Kuna kõrvits on nõudlik mulla niiskuse suhtes, siis kasvatatakse teda Kesk- Euroopas ja mujal parasvöötmes, sealhulgas ka Eestis. -2- Kõrvits...
IDA-VIRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KOOSKÕLASTATUD / valdkonnajuht/ ...........................20....a AINE OHUÕPETUS AINE MAHT 16 tundi, iseseisev töö 4 t. ÕPPERÜHM 1VAK Abikokk Vangla ÕPETAJA Larissa Tsistokletova ÕPPEAASTA 2012/ 13 TEEMA JA ALATEEMA TUNDE KASUTATAV SAADAVAD OSKUSED JA HINDAMINE MÄRKUSED ARV ÕPPEMATERJAL TEADMISED TUNNI ...
VILJANDI ÜHENDATUD KUTSEKESKKOOL Teenindusosakond Talis Kõiv KOKK KUTSEEKSAM Juhendaja: Ariaane Truu Viljandi 2009 2 SISUKORD: 1.MENÜÜ...................................................................................................................................4 2.KALKULATSIOONIKAARDID............................................................................................5 2.1 Koorene Bostoni salatist valmistatud supp peekonikrutoonidega........................................ 5 2.2 Mozzarellaga täidetud ja paneeritud sea välisfilee kõrvitsakoogi ja köögiviljakastmega....7 2.3 Kihiline kohupiimakook vaarikatega.................................................................................. 10 3. TÖÖPLAAN......................................................................................................................... 12 4. SEADME...
Ave Kiiber Tänapäevane Eesti köök Ajad ja kombed muutuvad. Oleme nii mõndagi traditsioonilisest toidukultuurist tänasesse päeva kaasa endaga võtnud, üsna muutumatul kujul, samuti ka muudetul kujul. Lisaks on ka palju toite, mille oleme peaaegu unustanud ning on mitmeid toite mille oleme seoses elu- ja toitumistavade muutusega hoopis kõrvale heitnud. Aja jooksul on meie võimalused, elutempo, teadmised toitumisest ning seeläbi ka toitumisharjumused muutunud, sellepärast, et kunagine ,,talupojaköök" ei vasta enam kaasaaegsetele arusaamadele tervislikust ning kaasaaegsest toidust. Samas on aga igal inimesel erinev nägemus meie rahvustoidust ehk tänapäevasest Eesti köögist. Kus on aga piir, kust algab tänapäevane Eesti köök ning lõppeb vana Eesti köök? Sellele küsimusele on peaaegu, et võimatu piiri tõmmata. Toidumood muutub...
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Turismi õppetool Irina Fjodorova Praktika : Toitlustusosakonna toimingud Aruanne Juhendaja Silvi Pihlakas Väimela 2013 Sisukord: Sissejuhatus: Viibisin abikoka praktikal 13.11.2012-20.01.2013. Praktika toimus OÜ Hansaliinid, M/S Victoria1 laeval. Praktika kestvus kokku oli 5,5 õppenädalat, 300 akadeemilist tundi. Praktika eesmärgiks oli saada ülevaade praktikaettevõttest kui organisatsioonist ja harjuda töö ja töökeskkonnaga. Praktika käigus on vaja arendada teoreetilisi teadmisi praktiliselt. Praktika käigus on vaja saada teoreetiline ja praktiline teadmiste rakendamise oskus konkreetses töösituatsioonis ning motivatsioon kutsealaseks tööks ettevalmistumisel. Praktikal saadud oskusi on vaja rakendada kutsealaste õpingute tõhustamiseks. Selle ettevõtte valik oli lihtne, sest puudus varasem töökogemus laeva köögi osaga ja...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Kokk Kristian Talviste Kalad ja mereannid Referaat Juhendaja: Elle Möller Pärnu 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus....................................................................................... .......................3 2. Lõhe................................................................................................ ...........................4 3. Merivähk.......................................................................................... .........................5 4. Kasutadud kirjandus..........................................................................................6 Sissejuhatus Kalad ja mereannid on loomad, kes elavad vetes. Nende välimus võib olla väga erinev. Värv võib varjeeruda valgetest/hall...
Köögi organisatsiooniline ülesehitus ja tööülesanded Köökides töötavad inimesed esindavad oma eriala erinevaid ameteid. Töötajate ja juhtkonna tegevus ja töötamine moodustab terviku, mida nimetatakse suurköögi organisatsiooniks. Põhiline toiduvalmistamine köögis kuulub koka kompetentsi. Kokk toimib justkui rühmajuhina ning talle võib abiks olla teine kokk või köögiabiline. Toidu valmistamine on kaudne klienditeenindus. Köögiabilised, nõudepesijad ning lao abitöölised hoolitsevad tavaliselt eeltöötlus- ja nn hooldustööde, näiteks korrastustööde, eest. Ettekandjad ja portsjoneerijad hoolitsevad vahetu klienditeeninduse, toidu serveerimise, eest. (3;8-10) Iga toitlustusettevõte peab koostama oma vajadustele vastava köögi organisatsiooni ehk köögi brigaadi (kitchen brigade). Milliseks see kujuneb, sõltub köögi tüübist, füüsilistest võimalustest ja köögi meeskonna tehnilistest oskustest. Hästi ...
Toitlustamine Ave Kiiber Millest võiks tuleneda rahvusköökide toidueripära, Itaalia-, India-, Mehhiko köök Rahvusköökide toidueripära on kujunenud aegade vältel erinevate tegurite toimel. Oluliseimad tegurid on loodulikud tingimused ja kohapeal saada olevad toiduained, mõju on avaldanud ka söömisvahendite valik ja areng. Suur osa toite, mida varemalt valmistas vaid üks rahvas on praeguseks levinud ülemaailma. Palju samalaadseid toite leidub üldjuhul naabermaades- nende toitude algset päritolu on raske kindlaks teha. Kuuluvus ühe või teise rahvustoidu hulka määrab mõni detailitunnus.. Alustaksin Itaalia köögist, see tundub olevat väga põnev ning olen isegi planeerinud sinna sõita...
KÄÄBUS NINA W.Hauffi muinasjutu järgi instseneerinud Heli Prii TEGELASED: muinasjutuvestja, nõid, Jakob, ema, kingsepp, Jakob (kääbus), juuksuriemand, turulised, teenijad Niki,ja Naki, peakokk, kokapoisid, kammerteener, hani Muinasjutuvestja: Kunagi aastate eest elas ühes linnas kingsepp oma naisega. Iga päev istus ta tänavanurgal ja parandas kingi. Kingsepa naine müüs köögi- vilja, mida ta ise kasvatas. Neil oli tore 12aastane poeg. Enamasti oli turul abiks ning aitas ostjatel aedvilju koju kanda. Kaubamüüja: Ostke head moosi! Ostke head moosi! Kaubamüüja. Pirukad! Kuumad pirukad! Jakob: Siia, prouad! Vaadake, kui ilusad kapsad! Meeldiva lõhnaga maitsetaimed! Tulge siia! Mu emal on maailma parimad porgandid! Ema: Näe, sealt tulebki üks ostja! Nõid: Kas teie olete Hanne, aedviljamüüja? Ema: Jah, seesama. Ehk läheb...
Ave Kiiber Toidukäitlejale esitatavad nõuded: 1. Käitleja vastutab käideldava toidu ning käitlemise nõuetekohasuse eest ja on kohustatud kasutama kõiki võimalusi selle tagamiseks. 2. Käitleja peab järgima toidu pakendil või saatedokumendil märgitud säilitamisnõudeid, mille määrab toidu tootja, töötleja, sealhulgas valmistaja, või pakendaja kestvuskatsete või põllumajandusministri poolt kehtestatud toidu säilitamisnõuete alusel. Põllumajandusminister kehtestab säilitamisnõuded sõltuvalt toiu võimalikust ohtlikkusest inimese tervisele toidugruppide kaupa. Kestvuskatsete tegemise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. 3. Käitleja ei tohi vastu võtta, käitlemisel kasutada ega väljastada nõuetele mittevastavat toitu. 4. Toitu käitleval töötajal peavad olema kutseteadmised ning ta peab tundma ja järgima ...
Praktika Tähetorni Hotellis Praktika sooritasin alates 09.06.2014 kuni 04.07.2014 kokku 160 tundi.Praktika juhendaja oli Tarmo Laks ja suurem osa peakokk Diana.Minu tööülesandeks oli täita peakokka juhendid,nagu hommikusöögi ettevalmistamis tööd ja päevased ettevalmistus tööd.Õhtul sai aidata taldrikute garneerimisel ja väljastamisel.Praktika päev algas hommikul kell 8.15 ja lõppes õhtul(sest täpselt kella aega ei saa öelda,kõik päevad olid erinevad,kõik olenes tellimusest ja söögi gruppidest). Selles praktikas suurem huvi oli mull garneeringute vastu ja liha töötlemine ja ettevalmistamine. Hommikusöök pakkus ka palju huvitavat,nagu vaagna kaunistamine.Praktika koha see kord sain õpetaja Tiina Tambeti abil.Praktika mineku jaoks muretsesin praktika lepingu,siis koos õpetaja abiga sain ööbimis koha.Uurisime marsruuti praktika koha minekuks.Siis muidugi leppisime kokku praktika aja ja kooskõlastasime prak...
Tööohutus ja töötervishoid Õnnetus koka töökeskkonnas Juhtumi riskid · Libisemise tagajärel satub naise käsi kuumale fritüürile, mis tekitab põletushaavu · Samuti võib ta kukkudes enda pea ära lüüa Riski vältimine või vähendamine · Kui põrandale on sattunud rasva pritsmeid või muid vedelikke, tuleb see kohe puhastada ja kuivatada, et ei tekiks libisemisohtu · Samuti võiks olla võiks fritüüril olla mingi kaas · Võibolla saaks põletushaavu vältida, kui naine kannaks ahjukindaid · Naisel võivad ka valed jalanõud olla. Jalanõud peavad olema kinnise nina ja kinnitatud kallaga ning paksu mittelibiseva tallaga. Järeldused · Vedelikke või rasva pritsemete sattumisel põrandale, tuleb need kohe puhastada, et ei tekiks kukkumisi ega libisemisi! · Peab kandma õigeid jalanõusi köögis! · http://www.youtube.com/watch?v=dBZt8wx2kT · Naine libiseb rasva plekil ning tal on käes suur katel kuuma vede...
Köögiseadmete referaat Elektripliit Elektripliidil peab olema maandus. Seda ei tohi üle kuumutada. Käega ei tohi vastu minna kui on kuum sest siis võib käe ära kõrvetada. Puhastada tuleb siis kui on ära jahtunud ja selleks ettenähtud ainega . Mikrolaineahi Mikrolaineahi on väike ja mahub tavaliselt laua peale või kapi peale ja se ei sega eriti. Se soojendab toidu kiiresti aga ei küpseta. Mikrolaineahju ei tohi panna kuldse äärega asju. Koorega muna ei tohi panna sinna. Seda on puhastada lihtne ja seda saab tavaliste puhastus vahenditega puhtaks. Röster Röster on väike masin millega röstitakse saia või leiba. Rösterit on lihtne puhastada, seda saab lihtsate puhastusvahenditega ja lapiga puhtaks teha.
Tartu Kutsehariduskeskus Majutus ja toitlustusosakond PIDULIK LÕUNASÖÖK SÕBRANNALE Kokk I kutseeksami kirjalik aruanne Tartu 2012 Sisukord Menüü.......................................................................................................................................... 3 Menüü põhjendus........................................................................................................................ 4 Bruschetta tomati, basiiliku ja mozzarellaga spinati-rukola salati padjal....................................... 5 Tehnoloogiline kaart................................................................................................................. 5 Valmistamine............................................................................................................................ 6 Serveerimine............
1.Kirjeldage, mis toimub Juku kaitsesüsteemis, kui pind torkab sõrme ja Juku ei lase pindu eemaldada? Selleks, et ei tekiks verejooksu, püüavad vereliistakud vigastatud kohta parandada ja algab seal vere hüübimisprotsess. Puupinnuga lähevad sisse ka haigustekitajad ehk mikroobid. Vere kaudu tulevad kohale valgelibled ehk leukotsüüdid. Põhilised neist on õgi- ja tapjarakud. Õgirakud haaravad sissetunginud mikroobid enda sisse ning hävitavad selle raku sees olevate ainete abil. Tapjarakud vabastavad mürgiseid aineid, mis hävitavad sissetungjatega nakatunud rakud. Kohalikud koesisesed õgirakud moodustavad esmase sisemise kaitse. Õgirakud on väheliikuvad ja ei suuda hävitada kõiki haigustekitajaid. Nad tagavad kaitse esimese tunni jooksul. Selles nakkuse kohas tekib valgeliblesid ligitõmbavaid aineid ja suureneb õgi- ja tapjarakkude hulk. Luuüdis hakatakse tootma rohkem valgeliblesid. Selleks, et valgelibled jõuaksid pinnuga sisse toodud mi...
Tsiili Vabariik Koostas: Kristyna Kokk 8.1.13 Kristyna Kokk 1 Sisukord Üldandmed Riigi arengutase Kaart Rahvastik Vapp Põllumajandus Lipp Toit Eksport Geograafilise asendi iseloomustamine Import Energeetika Ülevaade looduslikest tingimustest Haridussüsteem Peamised majandusharud Kliima Pildid Vetevõrk Loodusvööndid 8.1.13 Kristyna Kokk 2 Üldandmed Pindala 756 950 km 2 Rahvaarv (2003) 15 665 216 Pealinn Santiago...
LEPINGUÕIGUS I KONTROLLTÖÖ I SISSEJUHATUS LEPINGUÕIGUSE ÜLDOSASSE Lepinguõiguse koht õigussüsteemis Lepinguõigus on osa võlaõigusest. Võlaõigus kuulub tsiviilõiguse valdkonda. Viimane reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest (üksikisik, organisatsioon, riik) ning üksikuid mittevaralisi suhteid (nt. autorsust). Tsiviilõigus on osa eraõigusest. Eraõigus erineb avalikust õigusest selle poolest, et viimases teostab üks pool (riik või kohalik omavalitsus) võimu, mida ei saa teisele isikule üle anda. Eraõiguses võib aga isik reeglina valida poole, kellega ta õigussuhtesse astub, arvestades seejuures seadusest tulenevaid piiranguid. Lepinguõigus võlaõiguse osana Võlaõigus koosneb lepinguõigusest, lepingusarnastest suhetest (käsundita asjaajamine jt.) ning lepinguvälistest õigussuhetest. Lepinguõigus on see võlaõiguse osa, mida iseloomustab lepingu olemaolu. Sellisel juhul reguleerib leping poolte õigu...
Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool Referaat Minu töökeskkond Koostaja: Alvaro-Mati Viilver Juhendaja: Kersti Ojavee Aasta. 2012 Sissejuhatus 1 1................ Tiitelleht 2.................. Sissejuhatus 3-4.............. Eriala 5.................. Töötingimused 6.................. Nõuded tervisele 7.................. Üldnõuded kokale 8.................. Isiklik hügieen 9.................. Toidutöötlemise vahendid 10-12......... Seadmed 13.............. Kasutatud kirjandus Suurköögi kokk Enne toiduvalmistamise alustamist veendub kokk vajaminevate toiduainete olemasolust ja kvaliteedist. 2 Vajadusel tellib kokk varustajalt juurde otsakorral olevaid toiduaineid. Ta valmistab ette (nt marineerib, praeb, hautab, suitsutab, keedab) ja tükeldab toorained. Sel ajal kui põhiroog valmib, v...
1. Tee aktiivseks andmebaas, kuhu soovid varundusfailis kool.sql tabelid koos andmetega paigutada. Klõpsa menüüs valikule Impordi, vali fail, kontrolli formaati (peab olema SQL) ning klõpsa nupul "Mine". mysql> SHOW TABLES; +-----------------------+ | Tables_in_eensaara_AB | +-----------------------+ | AINE | | AINE_OPILANE | | EMA | | EMAD | | HIIR | | HIIR_2 | | H_EMA | | LAENUTUS | | LUGEJA | | OPETAJA | | OPILANE | | OSAKOND | | O_GRUPP | | RAAMAT | | SYNNID | | koolitaja | | koolitusfirma | | koolituskursus | | koolitusteema | | tootaja | | tootaja_koolitus | +-----------------------+ 21 rows in set (0.01 sec) 2. Uuri millised tabelid tekki...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
