Köögiseadmete referaat
Elektripliit
Elektripliidil peab olema maandus.
Seda ei tohi üle kuumutada.
Käega ei tohi vastu minna kui on kuum sest siis võib käe ära kõrvetada.
Puhastada tuleb siis kui on ära jahtunud ja selleks ettenähtud ainega .
Mikrolaineahi
Mikrolaineahi on väike ja mahub tavaliselt laua peale või kapi peale ja se ei
sega eriti.
Se soojendab toidu kiiresti aga ei küpseta.
Mikrolaineahju ei tohi panna kuldse äärega asju.
Koorega muna ei tohi panna sinna.
Seda on puhastada lihtne ja seda saab tavaliste puhastus vahenditega
puhtaks.
Röster
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-05-21
Kuupäev, millal dokument üles laeti
16 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
AnnaAbi
Õppematerjali autor
Vana-Vigala Tehnika –ja Teeninduskool Kodumasinad Koostaja: Svetlana Korneva 14KS1 Vana-Vigala 2014 Seadmete hooldamine AHI Kõigepealt soojendage ahi - küpsetusplaadile võib valada vett, et ahju tekiks niiskus. Ahju pind tuleb katta mitteabrasiivse puhastuskreemiga. Laske pisut seista ning seejärel puhastage korralikult sooja vee ja pehme lapiga. Ahju võiks puhastada peale igat kasutuskorda. Ahjuukseklaasi saab puhtaks klaasipuhastus- või nõudepesuvahendiga. Loputada ja kuivatada. Mikrolaineahi Mikrolaineahju puhastamiseks asetage sinna kauss veega. Laske ahjul mõni minut töötada ja seejärel puhastage pinnad pehme lapiga. Kindlasti ei tohi seinu kraapida terava esemega. Nõudepesumasin Kõige tihedamalt vajavad puhastamist filtrid (asetsevad masina põhjas, kohe alumise pesukor
5.4. Vaheta tööriided ja jalatsid omade vastu ning pane tööriided ja jalatsid selleks ettenähtud kohta. 5.5. Lülita välja töökohal (tööruumis) valgustus, sule uksed ja aknad. Enne koju minekut informeeri tööjuhti või tööandjat ilmnenud puudustest ja probleemidest. 6. AVARIIOLUKORRAS 6.1. Sagedasemateks õnnetusjuhtumite või avariide põhjustajateks köögiplokis töötamisel võivad olla: - köögiseadmete tööelemendid vm. liikuvad osad; - elektrilöök; - käte vm. põletused kuumadest seadmetest, veest või toidust; - libisemised ja kukkumised; - põletused aurust või pritsmeist jne - käte vigastused terariistadega.. 6.2. Avarii või õnnetusjuhtumi puhul köögitöödel tuleb kannatanule osutada esmaabi, vajadusel kutsuda kohale kiirabi ja teatada juhtunust kohe ettevõtte juhile või teda
KONVEKTSIOONAHJUD Konvektsioonahi on tuletatud tavalisest praeahjust lisades ahjule kuuma õhku ringlema paneva ventilaatori. Nii on ahjus võimalik küpsetada samaaegselt suurt kogust tooteid Õhu ringlemine konvektsiooni korral Otstarve, mudelid Konvektsioonahjudes võib · küpsetada rooga ja küpsetisi · sulatada ja kuumutada valmis toitu. Konvektsioonahje on lauamudeleid, alusele paigaldatavaid ja käruga täidetavaid põrandamudeleid. Ahjude juures on kasutatud GN-mõõdustikku. Osa lauamudelitest on üksteise peale paigaldatavad - moduleeritavad. Ahje täidetakse ja tühjendatakse käsitsi või GN nõu kassettidega. Käruga täidetavates ahjudes on täitekäru, milles olevad nõud lükatakse ahju. Ühe korraga mahub ahju 8-10 GN nõutäit (GN 1/1 65 mm). Ahi on mõeldud sellistesse toitlustusettevõtetesse, kus on palju sööjaid ja sarnane menüü Alusega ahi käruga täidetav siinikasset
Materjale, detaile ega tooteid ei tohi ladustada korratult. Lasti mahapanekul tuleb veenduda, kas see asetub õigesti ja püsivalt. Teisaldatavaid esemeid tohib maha võtta ainult virnade või hunnikute pealt. Enne nende mahavõtmist virna otsast, tuleb veenduda, kas kõrvalseisev ese püsib kindlalt ja ei kuku ümber. 3. AVARIIOLUKORRAS 3.1. Sagedasemateks õnnetusjuhtumite või avariide põhjustajateks köögiplokis töötamisel võivad olla: - köögiseadmete tööelemendid vm. liikuvad osad; - elektrilöök; - käte vm. põletused kuumadest seadmetest, veest või toidust; - libisemised ja kukkumised; - põletused aurust või pritsmeist jne - käte vigastused terariistadega. 3.2. Avarii või õnnetusjuhtumi puhul köögitöödel tuleb kannatanule osutada esmaabi, vajadusel kutsuda kohale kiirabi ja teatada juhtunust kohe ettevõtte juhile või teda asendavale isikule. 3.3
Pilleriin Tamm säästlik elektritarbimine TALLINNA TEENINDUSKOOL Pilleriin Tamm PK12-PE SÄÄSTLIK ELEKTRITARBIMINE Referaat Juhendaja: Heikki Eskussoon Tallinn 2013 1 Pilleriin Tamm säästlik elektritarbimine SISUKORD Sissejuhatus..............................................................................................................3 1
Nõmme Erakool Loovtöö Hõbeda puhastamise meetodid Autor: Joosep Ra Kruusmägi Juhendaja: Kerstin Tõkman 2018 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................. ........................3 Puhastus fooliumi ja soodaga...............................................................................4 Puhastus Seebi- ja kartuliveega............................................................................6 Puhastus Coca- Colaga........................................................................................... 7 Puhastus hambapastaga.............................................................................. .........8 Puhastus spetsiaalse vahendiga...........................................................................9 Kokkuvõte...............................................................................
Elektri minevik ja tänapäev Mida tähendab elekter? Sõna "elekter" tuleneb vanakreeka sõnast ήλεκτρον (ēlektron) 'merevaik'. Nimetuse motiiviks on see, et merevaik hõõrdumisel elektriseerub ehk omandab elektrilaengu Sissejuhatus Elektril on oluline osa meie igapäevaelus. Paljud meie toimingud ja tegevused on seotud elektriga ning selle kasutamine tundub niivõrd loomulik, et elektri olemasolu me sageli ei kipu märkama, sest tänapäevl on loomulik, et enamel maid ümbritsevatest seadmetest töötab elektri abil. Elekter valgustab tubasid, aitab toiduvalmistamisel ja majapidamistöödel nin pakub meeldivaid hetki raadiot kuulates või televiisorit vaadates. Elektrienergia kasutamine teeb meie elu mugavaks. Kuid kas me oleme kunagi mõelnud sellele, mis on elektrivool, kuidas elektrienergiat saadakse, kuidas saab elektriga tööle panna niivõrd erineva otstarbega seadmeid? Niisiis,
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Kokk Nuga ja veekeetja Lenne Lõiv ja Riina Treumuth referaat Juhendaja: Heli Kruusamägi Pärnu 2009 Sisukord: 1)Nuga 2)Veekeetja Sissejuhatus Nuga Nuga on väga levinud tööriist. See on väiksem terariist, mida kasutatakse lõikamiseks, torkamiseks, koorimiseks, teritamiseks, puu vestmiseks ja voolimiseks jm otstarbel. Koosneb kahest osast, noa pidemest ja vähemalt üheteralisest teramikust Nugade ostmisel on tähtis noa käepideme sobivus kasutaja käega ning turvalise ja tugeva haarde saavutamine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid