Kanada põllumajandus Looduslikud eeldused põllumajanduseks Kui suur osa territooriumist on põllumajanduslikult kasutatav? 7 Põllumaa Metsad 35 Muu 58 Kliima Kanada asub enamjaolt parasvöötmes, põhjaosa ulatub polaaraladele. Polaaraladel ei ole puid, sest vegetatsiooniperiood on minimaalne. Parasvöötmes on vegetatsiooniperiood 3-5kuud Keskmised temperatuurid Juu Juul Det LINN Jaa Vee Mär Apr Mai Aug Sept Okt Nov ni i s Vancouver 3.0 4.7 6.3 8.8 12.1 15.2 17.2 17.4 14.3 10.0 6.0 3.5 Calgary -9.6 -6.3 -2.5 4.1 9.7 14.0 16.4 15.7 10.6 5.7 -3.0 -8.3 - - - Edmonton -5.4...
AJALUGU 1. Kas mees- või naisisik avastas käärinud joogi? Veini ja õlu avastajaks oli ilmselt meesterahvas. 2. Milline oli Sumerite õlle sortiment? Tunti tavalist ja meeõlut, kusjuures viimane polnud siiski mitte mõdu (meejook). 3. Kes kehtestas maailma esimese joogimaksu? Babüloonia kuningas Hammurabi (elas 1728-1686.a. e.Kr.) poolt koostatud maailma esimeses teadaolevas tsiviilkoodeksis reguleeriti muuhulgas ka õlle kasutamine ja valmistamine. Selle kohaselt määrati kindlaks õlle hind. Joogimaksu kehtestamise peale tulid vaaraod alles Kleopatra ajal, millest saadud raha kulutati püramiidide ehitamiseks. Põhjendusena toodi siiski esile vajadus piirata üleüldist joomarlust. Sellega oli sündinud maailma esimene joogimaks, mis tuli ja jäi. 4. Vanas Egiptuses oli õllepealinnaks - milline linn? Kui Egiptus sattus helleenide mõjusfääri sai kuulsaks õllelinnaks Niiluse deltas paiknenud Pelusion. 5. Humal võeti kasutusele, mis aasta...
PAIDE GÜMNAASIUM RAVIMTAIMED Referaat Edgar Grazer Kairit Wirth Paide 2010 Contents Contents............................................................................................................................. 2 Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 SANGLEPP (Alnus glutinosa)......................................................................................... 4 HARILIK VÕILILL (Taraxacum officinale)........................................................................ 5 HARILIK MUSTIKAS (Vaccinum myrtillus)...................................................................... 6 HUMAL (Humulus lupulus).............................................................................................. 7 HARILIK KUUSK (picea abies)..........................
KÜSIMUSED! 1. Kas mees- või naisisik avastas käärinud joogi? - Meestik 2. Milline oli Sumerite õlle sortiment? - Meeõlu ja tavaline õlu 3. Kes kehtestas maailma esimese joogimaksu? - Keiser Friedrich I 4. Vanas Egiptuses oli õllepealinnaks - milline linn? - Babüloonia 5. Humal võeti kasutusele, mis aastal ja kus? - 768 a. 6. Keskajal õlu ja klooster. Kas sobisid? Kas munk oli õlle nägu või õlu oli munga nägu? - Sobisid väga hästi, see oli lausa elutähtis tegevusala. Mungad panid tarkused kirja ning tänu sellele arenes kloostri õlle kvaliteet pidevalt. 7. Mis aastal alagas kultuurpärmi kasutamine? - 1551 aastal Münchenis 8. Milliseid õlle sorte pruuliti 18. saj Inglismaal? - ale’i, kange õlu nn beer, lahja õlu nn. two-penny 9. Mis taim (ed) annab õllele punaka värvitooni? - Liht-naistepuna 10. Kus asub veini valmistamise algkodu? - Mesopotaamias 11. Kes oli (on) veinijumal? - Dionysos 12.Mis jook on Malvasia? - Kreeka vei...
Turismi õppetool Referaat Saku Õlletehas 2010 Sisukord...........................................................................2 Ettevõtte ajalugu ..............................................................................3 1. Saku mõisa õlleköök...................................................................................3 2. Saku Õlletehase aktsiaselts...............................................................4 3. Uue ajastu algus............................................................................5 4. Saku maailma õlletootjate kõrgliigas.................................................7 Saku tootevalik.................................................................................7 Mis on õlu?................................................................................................................8 Millest õlut tehakse?..............................................................
KT1 1. Galenos 2. Ravimi mõiste, traditsioonilise taimse ravimi mõiste 3. Immuunsust tugevdavad loodustooted 4. Toidulisandi ja ravimi sarnasused ja erinevused: järelvalvet teostavad asutused; toote määratlemine ravimiks või toidulisandiks, nõuded uuringute läbiviimisele, pakendile, väljastamisele, registreerimisele turuletoomisel 1. Galenos vana-Rooma (129-199 pKr). Arendas Hippokratese õpetust. Arvas, et taim sisaldab kahjulikke ja väärtuseta aineid, eraldas taimedest kasulikke aineid (nn elujõu kandjaid), võttis kasutusele mehhaanilised (pressimine) ja ekstrahheerivad (leotamine, keetmine) meetodid, kujundas arusaamise toimeainest. 2. Ravim igasugune keemiline aine või ainete kombinatsioon, mis on mõeldud haiguse või haigussümptomi vältimiseks, diagnoosimiseks, ravimiseks või haigusseisundi kergendamiseks inimesel või loomal, inimese või looma elutalitluse taastamiseks või muutmiseks farmakoloogilise, immunoloogilis...
EEVALD AAV Referaat Vändra 2008 SISUKORD Sissejuhatus...................................................................................................3 Elulugu..........................................................................................................4 Looming........................................................................................................5 Kokkuvõte.....................................................................................................9 Kasutatud kirjandus.....................................................................................10 SISSEJUHATUS Käesolev referaat on kirjutatud Evald Aavast. Selle teema sain ma oma muusikaõpetajalt, et silmaringi laiaendada. Evald Aava oli kuulus Eesti helilooja. ta elas aastatel 1900-1939, kahjuks jäi ta olu lühikeseks, aga ma arvan et ta jõudis ...
PK.0538 Eesti traditsioonilised kääritatud joogid ÕLLE VALMISTAMISE 10 KÄSKU 1. Õige õlle alus on head linnased. 2. Hea õlle pruulimiseks tohib kasutada vaid 4 toorainet: linnaseid, vett, humalaid ja pärmi. 3. Puhastatud teraviljad tuleb idandada temperatuuril 17-18 °C, et tärklis muutuks suhkruks. 4. Suhkru kogusest sõltub õlle kangus. 5. Tulevase õlle värvus sõltub linnaste kuivatamisest. 6. Pruulimisel kasutatav vesi ei tohi olla liiga kare. 7. Humal annab õllele meeldiva mõrkja maitse ja parandab õlle säilivust. 8. Tuleb osata eristada kasulikke pärme, mille elutegevuse üheks produktiks on alkohol, ja ebasoovitavaid, mis produtseerivad piimhapet. 9. Kui pärm on oma töö teinud, siis pärmijäägid filtreeritakse õllest välja.. 10. Vaht iseloomustab õlle kvaliteeti: hea õlle vaht sarnaneb šampanjavahuga.
Eesti rahvatoitude liigitus ja põhitoorained Supid Küpsetised Magustoidud Kastmed Köögiviljatoid Joogid ud Kalatoidud Lihatoidud Pudrud Hoidised Leib Salatid Suupisted Põhilised toorained olid teraviljad puu ja juurviljad Aedviljadest olid ammu tuntud kapsas, naeris ja kaalikas Alates põlluharimise levikust olid tähtsaimaks toiduseks kujunenud mitmesugused teraviljatoidud puder, rokk, kört, leem jt. Põhiline rahvusjook oli kama Kalja valmistamine Pere kalja- ja õllepulber (6-8L kalja/õlut) Koostis: jahvatatud rukkikuivik, rukkilinnasejahu, jahvatatud humal, kuivpärm. Päritolu: Eesti Kogus: 400g (pulber) Valmistamine: 6-8L kalja/õlle valmistamiseks tuleb võtta keedetud 30 kraadine vesi ja lisada kalja- ja õllepulber. Lisada 200-300g suhkrut ja segada hästi. Pärmi eraldi lisama ei pea, see on juba juba pulbri sees. Hoida toa temperatuuril 12-24 tundi. Õllekangus saavutataks...
XI ÜLDLAULUPIDU Eesti Vabariigi 20. aastapäeva laulupidu toimus president Konstantin Pätsi patronaai all. Suurejooneline rahvusliku muusikakultuuri demonstratsioon. Esimest korda oli dirigendipuldis Gustav Ernesaks, juhatades naiskoorilaulu "Noor kevade" ja meestelaulu "Hakkame mehed minema". ÜLDJUHID Evald Aav, Juhan Simm (üldmeeskoorid) : Juhan Aavik, Verner Nerep (üldnaiskoorid) Tuudur Vettik (üldsegakoorid, Tallinna erisegakoorid) Raimund Kull (üldpuhkpilliorkestrid). Osales 569 kollektiivi 17 501 laulja-mängijaga. Külalistena olid kohal esinduskoorid Soomest, Lätist, Leedust, Ungarist, Rootsist, Norrast, Taanist, Poolast. ISAMAALISED ÜHISLAULUD E. Aav "LAUL KODUMAAST" M. Saar "MU RANNIKMAA" ÜLDSEGAKOOR R. Tobias "EKS TEIE TEA" Juhatas Juhan Simm K. Türnpu "PRIIUSE HOMMIKUL" M. Härma "LAULIKU LAPSEPÕLI" Juhatas Juhan Aavik E. Võrk ...
SPIKU Gustav Ernesaks (12. det 1908 Perila Raasiku vald 24. jan1993 Tallinn) oli eesti helilooja ja koorijuht. Lõpetas Tallinna Konservatooriumi 1931.muusikapedagoogika ja 1934 kompositsiooni erialal.Töötas muusikaõpetajana Tallinna koolides. Asutas 1944. Eesti NSV Riikliku Filharmoonia meeskoori, mille kunstiline juht oli elu lõpuni. Oli üldlaulupidude liikumise üks peamisi eestvedajaid, teda on nimetatud "vaikivate aegade" rahvajuhiks ning üheks 20. saj Eestimaa juhtfiguuriks. Looming on väga ulatuslik. Põhiosa sellest moodustavad koorilaulud, neist "Mu isamaa on minu arm" Lydia Koidula tekstile on saanud omaette rahvusliku säilivuse sümboliks.Loomingusse kuuluvad ka 5 ooperit, neist "Tormide randa" on ka korduvalt lavastatud.Tuntumaid koorilaule on "Hakkame, mehed, minema".Kogumik,,Nii ajaratas ringi käib``Tema idée oli rajada Tallinna laululava Heino Eller (7. mär 1887 Tartu 16. jun 1970 Tallinn) oli eesti helilooja ja pedagoo...
Lammimets Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Puud. Puurinne on suhteliselt hõre. Selle moodustavad tamm, saar, pärn, künnapuu, sanglepp, hall lepp, sookask, harilik kuusk. Põõsad Põõsarindes kasvavad harilik toomingas, mage sõstar, harilik lodjapuu, paakspuu, näsiniin, harilik kuslapuu. Rohi Rohurinne on liigirohke. Puude varjus kasvavad humal, seatapp, püsik-seljarohi, harilik maavits, naat, salu-tähthein, angervaks, koldnõges, harilik metsvits, kanakoole, seaohakas, metstulikas, sookastik, tarnad, soovõhk, ohtene sõnajalg, naistesõnajalg. Samblad Samblarinne niidukäharik, metsakäharik, harilik tüviksammal, roossammal, kähar salusammal, harilik laanik, harilik kaksikhamm...
Evald Aav Madli Allikas ja Eleri Laanemets Tartu Tamme Gümnaasium 11A 7. mai 2014 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level 19001939 Üldiselt Sündis 7. märtsil 1900. aastal Tallinnas ja suri 21.märtsil 1939. aastal Tallinnas. Tuntud kui Eesti helilooja ja koorijuht. Esimese rahvusliku ooperi autor. Evald Aava loomingust moodustavad kaalukama osa just koorilaulud ta on kirjutanud ligi 50 sega, nais ja meeskoorilaulu, millest mitmed on võetud ka üldlaulupidude ja muusikapäevade kavva ning on pälvinud ka auhindu erinevatel koorilaulude võistlustel. 19...
Evald Aav elanud 7. märts 22. veebruar 1900 Tallinn 21. märts 1939 Tallinn. Oli eesti helilooja ja koorijuht. Aav lõpetas 1926 Tallinna konservatooriumi kompositsiooniklassi Artur Kapi juures. 19161926 Estonia teatri ooperikooris. Ta juhatas harrastuskoore: 19241927 Tallinna Sõjakooli koor ja orkester, Eesti Laulumehed, Tallinna Koolinoorte Muusika Ühingu segakoor. Ta juhatas 1938. aasta üldlaulupeol ühendkoore. Aav kirjutas esimese arvestatava eesti ooperi "Vikerlased". Tegemist oli kolmevaatuselise ajaloolis-romantilise ooperiga. Libreto kirjutas Voldemar Loo. Ooper esietendus Estonias 8. septembril 1928. Ta on kirjutanud sümfoonia d-moll , sümfoonilise poeemi "Elu", kontsertvalsi sümfooniaorkestrile, klaveri- ja viiulipalu ning soolo- ja koorilaule. Aava tuntumad koorilaulud on "Laulik", "Me oleme Põhjamaa lapsed", "Hommik", "Öösse ära kadus" ja "Humal". Tema teoseid on esitatud laulupidudel. Aava heliloomingut iseloomustab rahvu...
TTÜ keemiainstituut Analüütilise keemia õppetool YKA0040 Lahutusmeetodid keemias Laboratoorne töö: Superkriitiline ekstraktsioon Õpperühm: YASM11 Teostaja: Ilona Juhanson Õppejõud: Kristiina Teostati: 9.10.15 Kreek 1. Balloon veeldatud CO2-ga 6. Restriktor 3. Pump, mis annab ekstraktsiooniks vajaliku rõhu 7. Koguja 4. Termostaat 8. Sisendklapp 5. Ekstraktor 9. Väljundklapp Teooria: Töös kasutatakse ekstrahendiga süsinikdioksiidi, mille kriitilised parameetrid on järgmised: kriitiline temperatuur 31,1 °C, kriitiline rõhk 73,8 atm. Ekstraktsioon toimub nimetatust kõrgematel rõhkudel ja temperatuuridel. Ekstraktsiooni all mõistetakse protseduuri, kus lahusti – ekstrahent – viiakse prooviga kontakti nii, et proovi huvi pakkuv komponent lahustub ekst...
STRESS! Stress ei ole alati halb. Optimaalne stress aitab sul ennast kokku võtta ja pingelistes olukordades toime tulla. Stressi kuhjumine võib aga põhjustada läbipõlemist. Seetõttu on oluline teada, mis stressi tekitab ja kuidas stress võib väljenduda. Stress tekib organismi jaoks äärmuslikes tingimustes, milleks võivad olla nii pingeline elukeskkond kui ka üksindus, liiga raske vaimne või kehaline töö, tavapärase elurütmi ootamatu muutus, isenda või lähedase inimese raske haigus, trauma, mure lähedase inimese pärast, elamine või töötamine sobimatutes kliimatingimustes, väsimus ja kurnatus jne. Stressi korral häirub hormonaalne tasakaal ning vallanduvad stressihormoonid, mis avaldavad negatiivset mõju kõigile elundkondadele, kõige rohkem südame-vereringesüsteemile. Stressihormoonid põhjustavad lihaspinge suurenemist, veresoonte ahenemist ja vererõhu tõusu. Stress on keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele...
Õlu Peab olema alla 0.5 % piirituse sisalduse, et olla alkoholivaba üle sele alkohoolne. Valmistamiseks: pärm, linnased (idandatud teravili), kuni 96% vesi , humala käbid . Saku õlletehas Tartu õlletehas Viru Õlu Saare õlu Õlle serveerimine Õlu peab olema võimalikult värske , enne serveerimist tuleks hoida jahedas ja hämaras ruumis. Õllet serveerides tuleb õlle valada õlle kannu või pilsneri klaasi. Klaasi tuleb hoida 45 kraadi nurga all kuni klaas on peaaegu täis , kõige lõpus keeratakse klaas sirgeks , et tekiks peale vahumüts. Mida heledam õlu seda külmemalt serveeritakse. 7 kraadi normaaltemperatuur heledal õllel. Nisuõlle serveerimise temp. 8-9 kraadi. Tume õlle toatemperatuuril serveerida. Õlleklaasi puhtus väga tähtis serveerimisel. Lauda viiakse kandikul pannakse klinedele ette. Reklaam kliendi poole , õllealused alla ,et ei määri lauda. Kui õllet ostetakse piisavalt siis menüüse vaadiõlu. Vaadiõlu eitohi liiga kaua seista 2 ...
Kontserdiarvustus Käisin pühapäeval 15. Novembril kell 14.00 EMTA orelisaalis kuulamas orelikontserti , mis toimus ,,10 aastat Eesti Orelisõprade Ühingu asutamisest" raames. Algselt oli plaanis, et esinejateks on EMTA üliõpilased, kuid seoses viirustega, mis praegu Eestis ringi liiguvad, oli üks neist puudu ning esines hoopis nende professor Andres Uibo, kes oli ka ülejäänud kolmest esinejast, kelle nimed olid Denis Kasparovits, Aleksandr Arusoo, Laura Vaikma, kindlalt üle. Esimene esineja oli Laura Vaikma, kes mängis Bachi jt heliloojate teoseid. Esimese loo ajal ei saanud ma hästi aru, miks üks mees tema kõrval seisab, kuid hakates tegutsema ja orelimängijat abistama, surudes või tõmmates neid nuppe välja või sisse, oli pilt selge. Kõige rohkem meeldis mulle tema mängu juures see, et kui ta jalgadega klahve vajutas, ei pidanud ta oma jalgu jälgima, vaid lihtsalt mängis. See lisas tema esinemi...
Kalevipoja 6. lugu Kuues lugu algab sellega, kuidas Kalevipoeg, kange mees, hakkab koju minema. Kuid enne Eesti randa naasmist on tal plaanis külastada Soome seppa ning hankida tema käest uus sõjasahk. Seppa, kes on tuntud kui sõjariista sünnitaja, vaenuriista valmistaja ja mõnusa mõõga meister, on raske leida. Ekselda tuli läbi lagendiku, kanarbiku, sambla- ja ka rabasoo, metsa suure. Nõnda eksles ta päevi kui ka öid neli, oli valmis juba alla andma meie kallim poeg, enne kui kohtas eite, kes teed juhtas. Eksida teelt oli võimatu, sest juhised olid väga täpsed. Kogu retk rauakäpa juurde kestis kokku nädal aega. Sepp elas koos oma kolme poja ja perega Kaljukuristiku koopas, mille reetis sealt tulev suits ja sädemed. Sepp mõõtis kohe Kalvei silmadega ära, keda tervitati kui vana sõpra. Peale põgusat tutvust, kus tehti kindlaks Kalvei päritolu ja soovid, mindi kohe kauba juurde. Noorem poeg saadeti kohe kaupa toom...
LRJ I LIISA DEMANT LIIK PEREKOND SUGUKOND SELTS Puugipask Physaridae Physaraceae Physarales Harilik põisadru põisadru adrulised Fucales Agarik Furcellaria Furcellariaceae Gigartinales Keermikvetikas keermikvetikas Zygnemataceae Zygnematales Pabula-sõnnikuhallik sõnnikuhallik sõnnikuhallikulised nutthallikulised Must täpphallik täpphallik nutthallikulised nutthallikulaadsed Soo-maakeel maakeel maakeelelised tiksikulaadsed Limatünnik limatünnik limatünnikulised liudikulaadsed Kirsiluudik luudik luudikulised luudikulaadsed Esmasseen esmasseen esmasseenelised esmasseenelaadsed Pirniluudik luudik luudikulised luudikulaadsed Väike kühmsamblik ...
Õlle ajaloost Õlu on olnud armastatud jook paljude rahvaste seas vähemalt viis tuhat aastat. Õlut pruuliti muistses Sumeris ja Babüloonias ja ka Vana-Egiptuses oli odramärjuke väga levinud. Õlut tundsid ka kreeklased ja roomlased, kuigi nende meelisjoogiks jäi siiski vein. Ajaloo isa Herodotos nimetas õlut "odraveiniks" ja märkis, et see on barbarite jook. Barbarid aga - muistsed keldid ja germaanlased - olid suured õllejoojad. Keskaegses Euroopas pruuliti õlut kloostrites, lossides, linnades ja jõukamates majapidamistes. 16. saj Reformatsiooni käigus toimunud kloostrite likvideerimisega sai tagasilöögi kloostriõlu, seda enam aga laienes pruulikodade võrk linnades. Vaatidele põletati nüüd kuusnurkne täht, mis sümboliseeris õlle kuut komponenti: linnaseid, vett, humalaid, pärmi, tuld ja kuumutuskive. Vahelduva eduga toodeti õlut läbi keskaja. 17. saj arenes piiritusetööstus ja viinavalmistamine, m...
Kersti Merilaas Eesti luuletaja. Sündis Narvas, elas lapsepõlves Peterburis, hiljem Tartus. Kersti Merilaas on sündinud 7. detsembril 1913 Narvas. Sündis nimega Eugenia Moorberg, vahetas oma kodanikunime aastast 1936 Kersti Sang-iks. Ta oli luuletaja, laste- ja näitekirjanik ning tõlkija. 1917. aastani elas Peterburis, seejärel pikemalt Väike- Maarja ümbruses. 1921-1927 õppis Kiltsi algkoolis, seejärel aasta Väike-Maarja gümnaasiumis ning kolm ja pool aastat Rakvere erakommerts-gümnaasiumis, kust pahempoolsest õpilasringist osavõtu pärast 1932 a. välja heideti. Keskkooli lõpetas samal aastal Tapal. Tegi juhutöid Tallinnas, Haapsalus ja mujal. 1935-1936 oli ametnik Rakveres Viru maavalit...
A-veregrupp · arenes elukooslustes, mis põhinesid põllumajandusel · täheldati esimest korda Idamaades ja Aasias · sealne inimene kasvatas teravilja ja tegles loomapidamisega · kõrge vastupanuvõime haiguste ja nakkuste suhtes · tulevad taimsete toitudega kõige paremini toime · sageli on mao happesus liiga madal, mis võib tekitada kroonilist mao limaskesta põletikku · sagedamini ainevahetushäite · b vitamiini puudus Toitumisnõuanded: · liharoodage vältimine (talub halvasti) · mageveekalad · taimetoit eriti oluline (peaaegu kõik puu- ja juurviljad sobivad) · teraviljatooteid talub hästi · ettevaatlik tomatitega (lektiin) · oad sobivad (palju valku) · maa-, kreeka-, sarapuupähklid; kõrvitsaseemned · sinep on väga sobilik · sojast ja riisist valmistatud kastmed ja pastad · äädikat ei soovitata · päevakübara- ja aaloetee sobib; ig...
Õlu Ajalugu · Õlu on olnud läbi aegade armastatud jook paljude rahvaste seas. Põlised sumerid, babüloonlased ja assüürlased tundsid õlle valmistamist juba 6000 aastat tagasi. · Eestis on õlut pruulitud ammustest aegadest peale. Arheoloogiliste leidude põhjal on kindlaks tehtud, et umbes 1000 aastat eKr kasvatati Eestis otra, tõenäoliselt on koos viljakasvatamisega õpitud Eesti aladel ka teradest kääritatud joogi valmistamist. · Ammustest aegadest kasutasid eestlased õlletegemisel põhilise toorainena otra. Lisaks on kasutatud ka nisu, rukist ja kaera. Õlletegemisel vajalike linnaste saamiseks pandi odraterad kottides jõkke või tünni 2 3 päevaks ligunema. Leotati, kuni terad muutusid pehmeks, peale nõrgumist laotati need rehetoa põrandale 6 8 päevaks idusid ajama. · Seejärel kuivatati linnased parsil ja jahvatati jämedaks jahuks. Veel 19. sajandil oli üldine õlletegemise viis h...
Elav taim kujutab enesest keerulist looduse loomingut. Temas valmistatakse hulganisti keemilisi aineid, millest osa leidub kõigis taimedes, teine, spetsiifilisem osa, valmib vaid mõnigais neist. Meie laiuskraadil kasvab aias ja metsas ligikaudu 400 tervistavat taime. NÕUANDEID RAVIMTAIMEDE KORJAMISEKS JA TARVITAMISEKS. Kodus saab aidata end ravimtaimedega mitmeti. Mis juhtub taimedega siis, kui olete otsustanud ta eemaldada loomulikust keskkonnast. Taim kui elusolend oma kindla ainevahetusega elab edasi mõnda aega ka siis, kui on maapinnast eraldatud. Kui ümbritsev temperatuur on madal, kuivab taim aeglasemalt, bioloogilised protsessid(ka toimeainete lagunemine) kulgevad aeglasemalt. Mida kõrgem temperatuur, seda kiiremini eraldub taimest niiskus. Nii et, ravimtaimede väärtainete sisalduse eest tuleks hoolt kanda alates taime korjamisest ja lõpetades ravimtee valmistamisega. Millist ravimtaime korjata? Ikka se...
Tartu Kivilinna Gümnaasium Liitium Koostas: Juhendaja: Tartu 2009 Sissejuhatus Liitium on keemiline element järjenumbriga 3. Liitium tuletati kreekakeelsest sõnast lithos, Mis tähendab kivi. Looduses on liitiumi suhteliselt palju, ta moodustab 0,02% maakoore aatomite üldhulgast. Suuremad liitiumiühendite leiukohad asuvad Kanadas, U.S.A.-s, Kagu-Aafrikas, Kasahstanis ja Kesk-Aasias. Liitium on hõbevalge ja erakordselt kerge metall, mis sulab temperaturril 180°C. Ta on kõrge väiksema tihedusega metall ja üldse kõige väiksema tihedusega normaaltingimusel tahke lihtaine: tema tihedus on 0,535g/cm³. Liitium on esikohal metallide hulgas kerguse poolest. Ta on viis korda kergem kui alumiinium ja kaks korda kergem kui vesi. Seepärast ujub liitium mitte ainult veepinnal vaid isegi petrooleumis. Liitium on leelismetall. Keemili...
ASEND KLIIMA MULLAD TAIMESTIK LOOMASTIK Jäävöönd Antarktika maailmajaos. Kliima on väga külm. Aga seal on väike Mullastik puudub seal peaaegu. Seal ei ole taimi Taimestiku on väga vähe et võib öelda et see lausa puudub Mõned loomad toituvad vee...
Eesti rahvalaul ja rahvapillid Rahvalaul Rahvalaul jaguneb: 1) Vanem ehk regivärsiline rahvalaul ehk runo (kuni XVIII sajand) 2) Uuem rahvalaul (alates XVIII saj lõpp, domineerivaks XX sajandi keskel) Vanem rahvalaul Tunnus Uuem rahvalaul Värsiline, värsi põhivorm 8-silbiline, igale silbile vastab ülesehitus Värsiread on koondunud noot. salmidesse, salmis 4 värsirida perioodivorm Algriim: alliteratsioon (korduvad kaashäälikud) / assonants Riim Lõppriim (korduvad täishäälikud) Lüürilist laadi, naiselik (kurtev, protestiv ja kurblik Teema Eepiline sisu, meeste teemad alatoon) ...
Psühholoogia põhisuunad: Tajumisel toimub ökonoomsuse printsiip. Sensoorne nälg- soov kogu aeg saada uut infi maailma kohta. Ruumitaju tekkel tähtsal kohal silmaliigutused. Suund määratakse silma võrkkestal. Psühholoogiline moment on minimaalne ajaintervall, mille sündmuste järgnevust ei suuda eristada- 100 ms. Lühikesi ajalõike hinnatakse üle, pikemaid alla. Soovitava sündmuse ooteaeg pikeneb, ebasoovitava oma lüheneb. Temperatuuri kõrgenedes ajataju kiireneb. Kohv-erutab ja tekitab õdusa meeleolu, piparmünt- virgutab ja rahustab, apelsin- aitab head meeleolu hoida, lisab energiat, eukalüpt- alandab pingeid ning aitab meelt hillitseda, humal- kosutab närve ja tagab hea une, kaneel- annab meeldiva tundesisundi, kummel- annab meeldiva tundeseisundi, kummel- aitab süveneda meditatiivsesse tundeseisundisse, kardemon- tasakaalustab tundeid, jasmiin- ergutab kirgi ja vabastab naise tundekülmusest, männivaik- vaigistab liigseid kirgi, rahusta...
KOOLI NIMI X-teaduskond X instituut Eesnimi Perekonnanimi RAIL BALTICU MAJANDUSLIKUST TASUVUSEST Referaat Õppekava XXXX Juhendaja: Eesnimi Perekonnanimi X 2018 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Rail Baltic on Baltimaade suurim ühisprojekt, mis ühendaks Balti riigid muu Euroopaga. Töö eesmärgiks on teha kindlaks, kas Rail Baltic on majanduslikult tasuv ning selgitada välja projektiga kaasnevad kasutegurid. Referaat on jaotatud kolmeks osaks. Esimene osa annab üldise ülevaate Rail Balticust. Välja on toodud projekti ajalugu, rongi tehnilised näitajad ning planeeritav marsruut. Teine osa annab ülevaate kahest uuringust, mis aitasid projekti planeerimisel olulisi otsuseid langetada. Kolmas osa keskendub Rail Balticust saadavale kasule, välja on toodud erinevad kasu...
MATSALU RAHVUSPARK Lääne-Eestis asub Matsalu rahvuspark, mis asub Hanila, Lihula, Martna ja Ridala valla territooriumil. Rahvuspark loodi 1957. aastal pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate lindude kaitseks. 1976. aastal kanti Matsalu rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari nimekirja. 2004. aastal nimetati Matsalu Looduskaitseala ümber Matsalu rahvuspargiks. Matsalu rahvuspargis on registreeritud 275 linnu-, 49 kala- ja 47 imetajaliiki ning 772 liiki soontaimi. Lindudest on arvukaimad pesitsejad kormoran, hahk ja hõbekajakas. Matsalu rahvuspargi pindala on 48 610 ha ja see hõlmab Matsalu lahte, selle suudme ümber olevat Väinamere osa, Kasari jõe alamjooksu, lahe ja jõe kaldaroostikke, üleujutatavat Kasari jõe luhta, rannakarjamaid, puisniite ja umbes 50 meresaart. Soomaa rahvuspargi territooriumile jääb viis raba: Valgeraba, Öördi raba, Riisa raba, Kikepera raba ja Kure...
SÖÖMINE-JOOMINE KESKAEGSES TALLINNAS Inna Põltsam TOIDUAINETE VALIK LIIVIMAAL Keskaja Euroopas kuulus inimese toidusedelis kõige tähtsam koht teraviljadest valmistatud toitudele, ennekõike muidugi leivale, kuid ka putrudele, suppidele jne. Muinasajal olid Eesti peamisteks viljakultuurideks rukis ja oder. Samuti kasvatati ka tatart, kaera ja nisu. Seoses talivilja kasvatamisega kujunesid eeldused kolmeviljasüsteemi levikuks. See oli maaviljeluse tähtsaim uuendus, mis keskaeg kaasa tõi. Selle tulemusena kasvas haritava maa pindala, suurenes saagikus, mitmekesistus toodangu sortiment ning tänu sellele paranes oluliselt inimeste toitumine. Juba iidsetest aegadest mängisid meie esivanemate toidulaual suurt rolli kaunviljad. Enim kasutatavad olid hernes, põlduba ja lääts. Nad sisaldavad kõrsviljadega võrreldes palju ro...
KANADA Referaat Kanada. Kanada on riik Põhja-Ameerikas. Kanada lipp. Kanada riigipea on Elizabeth II . Kanada kogu pindala on 9 984 670 km² . Rahvaarv (2007) 33 025 900 Rahvastiku tihedus 3,3 in/km² Iseseisvus 1. juuli 1867. Rahaühik CAD (Kanada dollar- 100 senti) Kanada pealinn on Ottawa. Pindala: 2 778,64 km² Elanikke: 859 700 (2005) Ottawast sai Kanada pealinn 31. detsembril 1857. aastal. Riigikeeled: Inglise ja prantsuse Rahvuspüha: 1. juuli - Kanada päev (1867) Riigikord: Föderatiivne riik Haldusjaotus: 10 provintsi ja 2 territooriumi Asend. Kanada, mis on maailmas suuruselt teine riik, asub Põhja-Ameerikas. Kanada piirneb põhjast Põhja-Jäämerega, lõunast USA-ga, idast Atlandi ookeani ja Labradori merega, läänest Alaska ja Vaikse ookeaniga ning kirdest Baffini lahega. Pinnamood. Pinnamoe järgi saab Kanadat jaotada 6-ks osaks. Hudsoni lahe ääres asuvaks Laurentia kiltmaa...
Tartu Observatoorium Referaat Sisukord · Uurimissuunad.............................................................................3 · Eelkäijad.....................................................................................4 · Olulisemad etapid Tõravere Observatooriumi arengus........................5-7 · Kasutatud materjal........................................................................8 2 Uurimissuunad Tartu Observatooriumis on astrofüüsika, kosmoloogia ja atmosfäärifüüsika osakonnad. Peamised uurimissuunad on tähefüüsika teoreetiline astrofüüsika kosmoloogia galaktikate füüsika taimkatte seire atmosfääri seire Tartu Observatoorium asub Tartumaal Tõraveres. Observatooriumi geograafilised koordinaadid on 58°1555.43N, 26°2...
Evald Aav (7. märts 1900 Tallinn 21. märts 1939 Tallinn) oli eesti helilooja ja koorijuht. Aav lõpetas 1926 Tallinna konservatooriumi kompositsiooniklassi Artur Kapi juures. 19161926 laulis ta Estonia teatri ooperikoori tenorirühmas. Ta juhatas mitut harrastuskoori ja orkestrit: 19241927 Tallinna Sõjakooli koori ja orkestrit, 19291936 Ülemaalise Eesti Noorsoo Ühenduse Tallinna osakonna segakoori, 19341939 meeskoori Eesti Laulumehed (oli ka selle asutaja) ning 19371939 Tallinna Koolinoorsoo Muusika Ühingu segakoori. Aav töötas 19321939 Autorikaitse Ühingus, 19321936 Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali kirjastusfondis ja 19301939 toimetajana ajakirjas Muusikaleht. Ta oli 1938. aasta üldlaulupeol meeskooride üldjuht. Aav kirjutas esimese arvestatava eesti ooperi "Vikerlased". Tegemist oli kolmevaatuselise ajaloolis-romantilise ooperiga, mille libreto kirjutas Voldemar Loo. Ooper esietendus Estonias 8. septembril 1928 (l...
Test 1 Ökoloogilised põhimõisted ja käsitlusviisid 1. Kas väide on tõene või väär? "Suuri hälbeid populatsiooni arvukuses nimetatakse populatsioonilaineteks" Vastus: Tõene 2. Sobita mõiste kirjeldusega a) Taimede rühmitus ühtlasel kasvukohal, mille ulatuses valitsevad ühesugused suhted nii organismide vahel kui ka organismide ja keskkonna vahel. – taimekooslus, b) Kõik ühe liigi isendid, kes kasvavad ühes taimekoosluses. – tsönopopulatsioon, c) Biotsönoosi elupaik. – biotoop, d) Kõik ühte liiki kuuluvad isendid mingis kohas ja kindlal ajal. – populatsioon 3. Millise populatsiooniga on tegemist? "Populatsioon, kus on olemas ainult seemnevaru või nooremad taimed" Vastus: Invasiooniline 4. Kuidas nimetatakse järgnevat reeglit: "Mingis kasvukohas piirab taime kasvu kõige enam see tegur, mis rahuldab taime kasvuks vajalikku kõige vähem." Vastus: miinimumi...
Loobu jõe projekt: Taimed 1)Kollane vesikupp (Nuphar lutea) väike vesikupp (III kategooria kaitse) lehe laius 8-22cm; ovaalsed; piklikum kui vesiroosil Keskmine vesikupp-hübriid järvedes, tiikides, aeglase vooluga jõgedel ravimite valmistamine (valuvaigisti, palaviku alandaja) risoom on kergelt mürgine äärmiselt leplik vee suhtes 2)Valge vesiroos (Nymphala alba) sugulasliik:Väike vesiroos III kategooria kaitse lehed 10-30cm, ümmargused, leheroodud ühinevad lehe servas suured õhuruumid leherakkude/leherootsude sees (võimaldab liikuda vee alla ja üles) õied on lõhnatud kasvavad magevees õiekell-sulgeb oma õie enne vihma või siis kui päikest pole eelistab seisvat/aeglase vooluga vett kosmopoliit-levinud kogu maakeral mürgine valge ja väike vesiroos annavad hübriide risoom naha parkimiseks viljatüübiks on kupar nt part toitudes temast, levitab ka seemneid ...
Õlu Õlu on süsihappegaasi sisaldav alkohoolne jook, mida valmistatakse linnastest, humalast, veest ja pärmist . Teraviljadest kasutatakse kõige rohkem otri. Linnased jahvatatakse ja segatakse aurukatlas veega, tekkinud massi nimetatakse meskiks . Meski temperatuuri tõstetakse 75 kraadini. Seejärel meski filtreeritakse , ning saadakse selmoel virre, mida keedetakse. Hiljem jahutatakse 5 kraadi C-ni , ning lisatakse kultuurpärmi. Algab käärimine 5 10 päeva jooksul muutuvad käärivad suhkrud süsihappegaasiks ja alkoholiks ning pärm kas vajub põhja või tõuseb pinnale. Õlled jaotatakse põhja- või pinnapärmiõlledeks, vastavalt pärmi tüübile , mida õlle kääritamisel kasutatakse. Käärimise lõppedes lastakse heledal õllel 8-12 ööpäeva ja tumedal õllel kuni 70 ööpäeva laagerduda. Laagerdumine kujutab endast pikaajalist õlle valmimise ja stabiliseerumise protsessi püsivates tingimustes ( 4 8 C ) juures , mille jooksul saavutab õlu õige maitse...
Fütoteraapia eksam 2013 +1. Kolm suurt rühma taimseid sekundaaraineid, kuhu kuulub enamik ravimtaimede toimeaineid? Alkaloidid, polüfenoolid, terpenoidid. +2. Põhilised teadmised (nimetada 3 valdkonda), mis on vaja FÜT sihipäraseks kasutamiseks? 1) Ravimtaimed, nende nimetused ladina keeles, tedmised droogide kasutamisviisidest (valmistamine). 2) Toimeained, mida ravimtaimed sisaldavad, nende keemiline ehitus. 3) Toimeainete farmakoloogiline toime ehk mõju organiismile, toimehhanism ehk kuidas toimivad. +3. Missugused taimsed ained on rögalahtistava toimega (3 tähsamat ainerühma)? Limaained e limad, alkaloidid, saponiinid. +4. Kinnistava toimega ained a)missugustel taimsetel ainetel on kinnistav toime b) missugusesse sekundaarainete rühma need toimeained kuuluvad c)millel nende kinnistav toime baseerub? a) Parkainetel ehk taniinidel b) Polüfenoolide rühma polümeersed polüfenoolid c) Toimivad jämesooles, seostudes valku...
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Põllumajandus Allar Martson Heintaimed Referaat Juhendaja: Endla Pesti Olustvere 2014 Heintaimed Heintaimed moodustavad rohttaimede valdava enamiku. Heintaimed võivad olla kõrrelised, liblikõielised, lõikheinalised, loalised ja rohundid. Käesolevast rubriigis tutvustatakse heintaimedest kahte väärtuslikumat liiki: · liblikõielisi, mis on proteiini- ja mineraalainerikkad söödataimed ning ühtlasi rikastavad ka mulda lämmastikuga; · Kõrrelised, mis ületavad pikaajalisel kasutamisel teisi heintaimi saagikuselt. Ka ohustab ebasoodus ilmastik nende saaki vähem. Kõrrelised heintaimed Enamik kõrrelisi heintaimi kuulub väärtuslike söödataimede hulka. Õige väheste saak on niidetuna söödaks kõlbmatu (luht-...
Rakendusbotaanika Igal teemal näiteliigid. Nimeandmine,võimu kehtestamine. Põine mänd hong? Pedak n teget mändadega = mänd. Pärn on niinepuu. Raudrohuga raviti lõikehaava. Loeng 2 Haavad,kased,mänd,kuusk... Saar laialehstest kõige suurema pindalaga. Saart oli üle1% kümme aastat tagasi nüüd mingi 0, midagi. Tamm (ka laialehine) tammikuid nigi 1% ,eelkõige Lääne-eestis vähesmal määral lõun- aeestis. Enamus puisniidud palgitammikuid eestis nagu ei olegi. Kõige võimsamad olid Koongas, nüüd kaitse all. Pigem viljakate alade puu. Jalakas- eestis on veel arvestataval hulgal. Pärn- jalakaga samal hulgal, alla 1%. Lastes metsal arededa või muutuda pärnametsaks. Vaher vaid hektarites,pole % enam võimalik määrata. Tihe eramaadel. Pöök- pm leidub parkides. Metsapuud ammendatud ( edasi mitte ,,päris puud, alusmetsa puud, lisapuud") Paju- ei ole mets, vaid põõsastik...
RONITAIMED e. LIAANID Ronitaimi vajatakse a) dekoratiivsel eesmärgil (eksponeeritakse mõnd ilusat taime või tema läbi ka objekti, millele ronitaim on paigutatud) b) funktsionaalsel eesmärgil (varjatakse, kaetakse või eraldatakse midagi) Ronitaimede abil saavutatavat haljastust nimetatakse vertikaalhaljastuseks. Haljastuses, sh. vertikaalhaljastuses on põhimõtteks, et inetute või laokil objektide või pindade varjamiseks ei ole õige kasutada silmatorkavaid taimi, kuna efekt, mis saavutatakse, on vastupidine soovitule. Seega sobivad rikkalikult õitsvad suursugused taimed pergolate kujundamiseks või ideaalsele (aga ka stiilsele!) taustale ning rohkelt ühetaolist rohelist massi andvad taimed robustsemate pindade katmiseks. Ühtlasi tuleb jälgida taustpindade ja vertikaalhaljstuse vahelist proportsiooni ning taimede visuaalse mõju sobivust ning kooskõla haljastatava objektiga. Nii näiteks ei ole heaks proportsiooniks 50% taimi : 50% sein...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Liis Kambek Rühm T11HT TEE Referaat Juhendaja: Riina Laht Tallinn 2010 Liis Kambek Tee Sisukord Liis Kambek Tee Sissejuhatus Teed on hinnatud nii ravimi kui ka nauditava joogina üle 4000 aasta. Tee kõige parem ja kasulikum jook, et omastada ravimtaimedest meile tarvilikke aineid. Üks tass teed mõjub väga rahustavalt. Valisin referaadi teemaks tee, kuna ma olen ise suur tee jooja ja kasulik oleks teada, kuidas õiget teed valmistada, millisest taimes on kõik alguse saanud ja millised on tee liigid. Puhas, värske vesi ja aromaatne tee on lahutamatud mõisted. Liis Kambek Tee Tee ajalugu Tee ajalugu on alguse saanud vanas Hiinas umbes 5000 aastat tagasi. I...
Valga Gümnaasiumi Üheksandike Keemiline Ajaleht Neljapäev,01.veebruar.2007 Hind: Õpetajale hinde eest H6W & H21W halogeenid? Mis need veel on ja mida ksenoon ja krüptoon siia puutuvad? Aknad ja energiakulu. Uuemad paketakanad on täidetud ka krüptooniga. H4 lampide testi jaoks tähendab, et enamikus autodes lihtsamaks lugemiseks jämedalt 2 korda vôimsam. "materjali" kokku ajades on need kasutatavad ainult arvestage, et valgustugevuste Hoopis karmid lood on aga komistasin ma igasuguse gabariittuledes, kuna piduri- ja VAHE tabelis 20 ühikut gabariidilampidega. eksootika otsa. Selle hulgast suunatulede sokliks on vastab üsna täpselt kahele Asendades hariliku 5W lambi jäi mulle silma suurem, 15mm, BAY15. Noh, KORRALE valgus...
TAIMERIIK Legende lilledest: SINILILLE tekkimisest teatakse järgmist muistendit. Vanasti olnud taevas üsna madalal, nii et käega saanud katsuda. Elanud siis rätsep, kellel olnud palju lapsi. Et nende järele pole suudetud alati valvata, käinud lapsed sageli sõrmega taevast torkimas. Sõrmeaugud säravatki nüüd tähtedena. Kord võtnud rätsep vitsakimbu ja hakanud lapsi taeva torkimise pärast karistama. Seejuures löönud ta taevast vitsakimbu otsaga suured sinised tükid välja, mis maha langedes purunenud pisikesteks sinisteks taevakildudeks. Vanajumal vihastanud ja tõstnud taeva kõrgemale. Taevakildudest aga tärganud sinililled. MAASIKAS-Kui Vanaisa oli loonud maasika, unustanud ta sellel õisi teha. Mõned maasikad kasvanud õunapuude all. Need näinud igal kevadel õunapuid ilusasti õitsemas ja sügisel vilja kandmas. Maasikad läinud Vanaisa juurde paluma, et nemadki õitseda ja vilja kanda tohiksid. Va...
TALLINNA ÜLIKOOL Jägala ja Keila jõed ja joad Referaat Veronika Humal ja Helle-Kai Saapar Matemaatika- ja Loodusteaduskond Õpperühm: LG-1 Juhendaja: Kaija Käärt Tallinn 2011 Sisukord Jägala jõgi........................................................................................................................................3 Üldandmed...................................................................................................................................3 Taimestik......................................................................................................................................3 Põhjaloomastik..........................................................................................................................
Jookide tehnoloogia Mahl- Vedel ( peamiselt puuviljadest ja marjadest ning köögiviljadest saadud) toiduaine, milles tooraine toiteväärtus on suures ulatuses säilinud Naturaalsed mahlad - Ühest või mitmest liigist. Suhkrust ja teistest ainetest puhas, värsketest või külmutatud viljadest. Naturaalne toormahl- kuumtöötlemata.Toormahl on naturaalse mahla erivorm, see ei ole kuumtöödeldud ning sellele pole lisatud teisi toiduaineid. Toormahlal peab olema viljale iseloomulik lõhn, värv ja maitse. Naturaalsetes mahlades on hapete ja suhkrute vahekord sageli maitsmismeelele harjumatu, seetõttu juuakse neid paljalt suhteliselt vähe. Joogimahlad- mahlale on lisatud vett või suhkrut, suhkrutooteid, orgaanilisi happeid Mehud- viljalihaga mahlad, sisaldaad lahustumatuid aineid. nt: pektoosi, tselluloosi jms. Toorainest tehakse püree, see homogeniseeritakse, pastöriseeritakse ja villitakse Pakendid- Levinuim tetrapakk. Pakend ...
Sisukord Geograafiline asend................................................................................................... 3 Majandus ja arengutase.............................................................................................. 4 Rahvastik ning linnastumine....................................................................................... 5,6,7 Põllumajandus............................................................................................................. 8,9 Metsandus................................................................................................................... 10,11 Import ja eksport.......................................................................................................... 12 Eksport......................................................................................................................... 13 Import.........................................................
Juuksed Aeglane kasv, peened, hõredad vajalikud vitamiinid B9, C, D, F, tsink B9vitamiin : õietolm, astelpaju, idandatud nisu, spinat, uba, brokoli Vitamiin laguneb organismis päikesekiirte mõjul. Vajalik rakkude kiirel arenemisel, naha ja juukserakkude loomisel. Pidurdab efektiivselt vananemisprotsesse. Omastamist ja hulka organismis vähendavad alkohol, stress, kontraseptiivid, mõned ravimid. Cvitamiin: vereurmarohi, aaloe, kibuvits, astelpaju, kõrvits, soopihl, laminaaria, linnurohi, takjas Vajalik naha sünteesiks, pikendab rakkude eluiga, aeglustab vananemisprotsesse, osaleb kahjustunud kudede taastamises. Hulka organismis vähendavad antibiootikumid, aspiriin, kortisoon, kontraseptiivid, reuma jt. kroonilised haigused, pikaaegne külma käes viibimine. Ühe sigareti suitsetamine põletab ära 25 mg vitamiini, närveerimine ainult 1 tunni jooksul põletab ära päevase normi (55100 mg), tugev viha 2 g. Päevane vitamiininorm p...
Valik maakeelseid nimesid Kalle Eller T�nn Sarv Eesti traditsioonis saab nimevalikul l�htuda mitmest allikast. K�igepealt �ldtuntud, kristlikust p�rimusest tulenevast nimestikust, nagu Peeter, Margus, Juhan, Andres, Anne, Kadri, Tiina, Maret jne. Teiseks � peamiselt 20. sajandil tuletatud ja kasutusele tulnud valikust, nagu Urmas, Sirje, Ulvi, Terje jne. Lisaks veel aeg-ajalt mingil p�hjusel moodi l�inud nimedest m�ne populaarse filmi, raamatu vms. j�rgi. K�igis neis valikuis pole midagi erilist. Nii on ikka tehtud ja k�llap tehakse edaspidigi. V�iks vaid teada, mida inimesele antud nimi �ldse t�hendab, mida ta selle kandjale annab ja millest r��gib. �helgi neist nimedest ei ole mingit t�hendust selles keeles, milles selle nime kandja ise r��kima ja m�tlema hakkab. Taoline on lugu k�igi nende rahvaste puhul, kes kunagi ristiusku p��rati. Hoopis teine lugu on nendes kultuurides, kes alati on elanud vabalt ja iseseisvalt. Ameerika ind...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
