Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ravim- ja maitsetaimed (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millist ravimtaime korjata?
Elav taim kujutab enesest keerulist looduse loomingut. Temas valmistatakse hulganisti keemilisi aineid, millest osa leidub kõigis taimedes, teine, spetsiifilisem osa, valmib vaid mõnigais neist. Meie laiuskraadil kasvab aias ja metsas ligikaudu 400 tervistavat taime.
NÕUANDEID RAVIMTAIMEDE KORJAMISEKS JA TARVITAMISEKS.
Kodus saab aidata end ravimtaimedega mitmeti. Mis juhtub taimedega siis, kui olete otsustanud ta eemaldada loomulikust keskkonnast.
Taim kui elusolend oma kindla ainevahetusega elab edasi mõnda aega ka siis, kui on maapinnast eraldatud. Kui ümbritsev temperatuur on madal, kuivab taim aeglasemalt, bioloogilised protsessid(ka toimeainete lagunemine) kulgevad aeglasemalt. Mida kõrgem temperatuur, seda kiiremini eraldub taimest niiskus. Nii et, ravimtaimede väärtainete sisalduse eest tuleks hoolt kanda alates taime korjamisest ja lõpetades ravimtee valmistamisega.
Millist ravimtaime korjata? Ikka sellist mida vajatakse ja tuntakse. Peale selle, et korjatakse tuntud taimi , koguge üksnes terveid taimi. Putukate pool kahjustatud, vigastatud , elujõetud, tolmused taimed jätke sinnapaika, neil puudub ravijõud. Ka aias peaks raviks võetama taim, mida poleks töödeldud kemikaalidega ega kasvatatud mineraalväetisetega. Neil viljadel puudub ravijõud, veelgi enam nad võivad olla ohtlikud, eriti lastele.
MILLAL RAVIMTAIMI KOGUDA
Parim kogumisaeg on siis, kui taim sisaldab kõige rohkem toimeaineid, seetõttu järgigem etteantud juhiseid eri taimede kohta.
Õite, lehtede kogumiseaeg on kuiv, päikesepaisteline päev, soovitav enne keskpäeva. Korjamisel ei tohi olla taim märg. Eesti rahvatarkuse järgi on parim aeg ravimtaimede kogumiseks vanakuu periood (täiskuust noorkuuni), siis koguvat taim enesesse enam toimeaineid.
Varakevadel kogutakse pungi , mil nad on paisunud, kuid pole veel puhkenud.
Õisi korjatakse taimel esimeste õite ilmumisel .
Lehti korjatakse enne õite puhkemist, mil lehed on täiesti välja arenennud.
Vilju kogutakse valminutena, kuid enne ülevalmimist.
Koort eemaldatakse kevadel, mil koor on lahti. Koort kogutakse ühe-kaheaastastelt okstelt.
Juuri kogutaksekas kevadel enne lehtede tärkamist või sügisel, mil taim on närtsinud.
KUIDAS RAVIMTAIMI KUIVATADA
Kui kogutud on taime maapealne osa, seotakseta kahte 7-10 taimest punti, seotakse nööriga kinni ja pannakse traadile või nöörile rippuma. Kui ruumis on hea õhuvool, kuivab see 4-7 päevaga.
Õied, seemned, viljad , pungad , lehed asetatakse kas riidest , paberist, papist , vineerist, võrgust alusele, kui mitte kunagi maapinnale.
TEESEGUDE JA SALVIDE VALMISTAMINE
Salvi valmistatakse pikkamööda pliidisoojas searasv , millesisse puistatakse peenestatud ürti (võimalikult värsket). Seejärel lastakse seista, sulatatakse ettevaatlikult üles ja surutakse läbi marli, sõela purki . Hoitakse külmas.
Teesegusid valmistatakse mitmest üksteisest täienevast ürdist. Õied segatakse õitega, lehed lehtedega , seejärel segatakse omavahel kokku. Teesegu peab olema ühtlane. Algul segatakse kokku väiksemas hulgas olevad ürdid, mis lisatakse siis suuremas hulgas olevatele ürtidele.
TAIMED MIS RAVIVAD :
GRIPP- astelpaju , mustleeder, must sõstar, sibul , küüslauk, meliss , salvei, kress , kopsurohi, kadakas , raudrohi, pune , naistepuna, angervaks, raudrohi, nurmenukk , liivatee
HAMBAVALU -meliss, liivatee, aedtill , saialill kortsleht, maajalg, soopihl
KÖHA-liivatee, sibul, kartul , aedvaak, must sõstar,mets-kassinaeris, nurmenukk, paiseleht, islandi käökõrv, mänd, maajalg, pihlakas
KÜLMETUS-astelpaju, kirss, must leeder, must sõstar, iisop , basiilik , haab , kadakas, kask , kuusk , mänd, lepp , paju, nurmenukk, pune, angervaks, vaarikas, kõrvenõges, pärn, murakas , sirel
NOHU -saialill, küüslauk, liivatee, aedvaak, paiseleht
PALAVIK -kirss, basiilik, iisop, meliss, angervaks, paju, vaarikas, pune, haab
PEAVALU-basiilik, meliss, piparrohi, piparmünt, valgeristik, suur teeleht , sirel
UNETUS-aedtill, viirpuu, liivatee, kurgiirohi, piparmünt, kalmus, humal , palderjan, nurmenukk, pune
VALUVAIGISTI -meliss aedtill, liivatee, köömen, saialill, suur teeleht, hanijalg, varemerohi, kadakas, soopihl, tedremaran, palderjan
RAVIMTAIMED :
HARILIK PUNE
Vahemeremaades katab harilik pune päikesepaistelisi mäenõlvu. Vanas Roomas võeti hariliku punega hambavalu ja raviti silmahaigusi. Eestlaste uskumuste kohaselt oli harilikul punel ka maagilist jõudu. Hariliku pune leotist joodeti ka loomadele , kui kardeti kurja silma.
Rahvameditsiinis on tuntud tema rahustav toime. Puneme leotis läks käiku kõhulahtisuse ja nahahaiguste korral.
Harilik pune on mitmeaastane taim. Tema kasvukohaks on kuivad metsaservad, liivakarjäärid, talle meeldivad päikesepaistelised kohad. Kasvab ta hästi ka aias. Õitseb juulist septembrini, õied on õrnad, punakas-violetsed. Raviks kasutatakse taime maapealset osa, mida kogutakse õitsemise ajal.
Tee valmistamiseks võetakse 2 supilusikatäit ürti, lisatakse klaas keeva vett ja lastakse kaane all tõmmata 15-20 minuti. Külmetushaiguste korral juuakse kuumalt, seedehäiret korral aga kas jaheda või leige teena ½ klaasi korraga enne sööki.
PIPARMÜNT
Piparmündi kodumaaks peetakse Hiinat. See on mitmeaastane tugeva aromaatse lõhnaga rohttaim , mis kasvab 30-60 cm kõrguseks. Vars on peaaegu paljas , enamasti neljakandiline ja harunenud. Piparmünt õitseb juulist septembrini. Piparmündiõisi ja -lehti tarvitatakse juustu, salatite, suppide , liha-, käia- ja aedviljatoitude maitsestamiseks. Liigne kogus teeb aga toidu mõruks, piparmünti soovitatakse lisada keevale (kuumale) toidule.
Piparmünditee valmistamiseks võetakse 2 teelüsikatäit pulbrik peenestatud ürti klaasi keeva vee kohta, hoitakse kaanetatult 7-8 minutit ja kurnatakse. Tõmmise valmistamiseks lastakse siesta 3 tundi ja siis juuakse.
SAIALILL
Saialill õitseb juunist oktoobrini, kuid teda võib õitsemas näha isegi detsembris.
Rahvameditsiinis on kasutatud saialilleteed,-salvi,-õli ja mahla. Värsket saialille mahla pannakse haavadele ja haavanditele, ta korrastab hästi näonahka. Saialilleteel on tugev põletiku vastane toime. Saialille tõmmist,- tinktuuri ja õlisuuõõnehaiguste korral, mao- ja soolepõletike korral.
Saialillesalvi ja –õli on välispidiselt soovitatud veenipõletike ja halvasti paranevate haavade korral. Saialill pidurdab ka herpes - ja gripiviiruse kasvu.
Värske saialille mahl leevendab putukate hammustust(ka mesilase ja herilase torget).
KASUTATUD KIRJANDUS
Pildid:
http://www.parnu.ee/raulpage/ravimtaimed/
Jutt:
,,Aed ja mets kui apteek ’’ Aili Paju
SISUKORD
• Nõuandeid ravimtaimede korjamiseks ja tarvitamiseks
• Millal ravimtaimi koguda
• Kuidas ravimtaimi kuivatada
• Teesegude ja salvide valmistamine
• Taimed mis ravivad
• Harilik pune
• Piparmünt
• Saialill
• Kasutatud kirjandus
Ravim- ja maitsetaimed #1 Ravim- ja maitsetaimed #2 Ravim- ja maitsetaimed #3 Ravim- ja maitsetaimed #4 Ravim- ja maitsetaimed #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-12-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 24 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Sikzu Õppematerjali autor
Referaat

Sarnased õppematerjalid

Taimeteed
13
doc

Taimeteed

TALLINNA TEENINDUSKOOL Taimeteed Annili Pill 021K Juhendaja: Milvi Kasemäe 1 TALLINN 2010 Sisukord Sissejuhatus.............................................................................................................................................3

Toiduainete õpetus
Taimeteed
7
doc

Taimeteed

Tallinna Teeninduskool TALLINNA TEENINDUSKOOL Kristel Tilk 021K MAITSETEED Referaat Juhendaja: Milvi Kasemäe Tallinn 2009 Tallinna Teeninduskool Kui me räägime teest, siis kaldume eraldama seda sellest, mida kutsume taimeteeks. Tegelikult on teeleht samuti taim nagu ka kummeliõis ja kibuvitsamari on taimed. Teistel taimedel on omad spetsiifilised aktiivsed toimeained, mis aitavad kehal toimida looduslikul ja tervislikul viisil. Tallinna Teeninduskool Teed valmistatakse laialdaselt erinevast taimevalikust: lehtedest, vartest, juurtest, koorest, õitest, seemnetest ja puuviljakoortest. Need on hoolikalt kuivatatud ja ladustatud konteinerites, et säilitada taimsed omadused ja hoiustada kuni kasutuseni. Taimeteed ja taimeteejoogi

Toiduainete õpetus
Maitse- ja ravimtaimed
44
doc

Maitse- ja ravimtaimed

VARS kergesti puituv LEHT tugeva lõhnaga piklik hallikasroheline sametkarva; terved või sulglõhised ÕIS ­valged, sinised või helelillad õied paiknevad männastena tähkades, kobarais või pööristes; SEEMNED ­ vajavad idanemiseks valgust. Seemned idanevad 18-20°C juures 10-20 päeva vili on pähklike Ajalugu ­ Salvei kodumaa on Vahemeremaades, seal meeldib talle kasvada eriti rannikualadel. Juba palju sajandeid hinnatakse teda ka põhjapoolses Euroopas ravim- ja vürtsitaimena. Ühes 10. saj pärit taimeraamatus on lause: ,,Miks küll surevad inimesed haigustesse, kui aias ometi kasvab salvei?" Kasvatamine ­ salveid võib paljundada seemnetega, kuid lihtsam on osta kevadel noori taimi. Ostmise eeliseks on, et võite omale erinevatest liikidest ja sortidest väikese kollektsiooni koostada. Suuri taimi saab hiljem jagada. Erinevalt muskaatsalveist lõigatakse aedsalvei kevadel tagasi, siis võsub ta paremini. Talveks tuleb taim katta.

Terviseõpetus
Maitsetaimed
8
odt

Maitsetaimed

köögis. India legendides on basiilik imelise jõuga taim. Basiilikut tunti ka vanas Kreekas ja Roomas. Keskajal oli ta laiemalt tuntud kui vahend mürgiste putukate hammustuste ja skorpioni salvamise vastu. Basiilik heamaitseline ja meeldiva magusa lõhnaga maitsetaim. See põhjamaa loorberiks kutsutud maitsetaim sobib kõikvõimalike toitude juurde. Ta on oma omadustelt nii mitmekülgne, et sellega maitsestades ei tule teised maitsetaimed meeldegi. Samuti pole basiilikuga maitsestades karta ebaõnnestumist. Maitsetaimedega tutvumist on hea alustada basiilikust. Algajagi vaimustub selle pehmest maitsest ja otsustab proovida ka teiste maitsetaimede kasutamist. Maitseaineks kasutatakse peeni võrseid, lehti ja latvu. Basiilik sobib mitmetesse toitudesse. Parim on see värskena, kuid säilitab maitse ka kuivatatuna. Proovi basiilikut kala, liha, riisi, suppide, kastmete, salatite, pizza, juustu, muna ja kartulitoitude

Kokandus
Maitsetaimed
274
pdf

Maitsetaimed

servaga. – Noored lehed ja varte ülemine osa hallikasviltjad. Botaaniline iseloomustus – Õied asuvad varre ladvas ja on enamasti violetsed (ka sinised, harva valged). – Õitseb juunis ja juulis. Botaaniline iseloomustus – Seemned on suured, ümarad, mustad. – 1000 seemne mass 7...8 g, idanevus säilib 2 aastat. Ajaloost – Salvei on läbi ajaloo üks kuulsamaid ja tuntumaid ravim- ja maitsetaimi. – Tuntud juba antiikajast, nii vanad kreeklased kui ka roomlased pidasid salveid pühaks taimeks. – Koos rooma sõduritega levis salvei Vahemeremaadest Kesk-Euroopasse, kus teda hakati kasvatama peamiselt kloostriaedades. – Inglismaal kasvatatakse salveid juba alates 14. sajandist. Kasvatamine – Seemned külvatakse kasti märtsis, vähemalt 1 cm sügavusele. – Tõusmed tärkavad kolme nädala jooksul.

Ajaloolised sündmused
Maitse- ja ravimtaimed
26
doc

Maitse- ja ravimtaimed

VARS neljakandiline, harunenud ja tihedalt lehistunud. LEHT teravatipuline, saagja servaga, munaja üldkujuga, heleroheline, väike. Lehed asetsevad vastakalt. ÕIS varte ülemises osas lehekaenaldes on ringina väikesed, alla 1 cm valkjad õied. SEEMNED hakkavad kastis idanema umbes +20C juures, idanevad umbes 3-4 nädala pärast. Ajalugu melissile on osutatud suurt austust juba 2000 aastat tagasi Roomas, kus templitesse pandi melissilehti. Antiikajal oli meliss nii ravim- kui ka meetaim. Keskaja arstid kutsusid taime eluelik- siiriks, mis võib anda inimesele lausa uue elu. Usuti, et need, kes joovad melissiteed, pole kunagi haiged. Meliss on algselt pärit Väike-Aasiast ning oli juba antiikajal Vahemeremaades levinud ravimtaim. Mungad tõid ta Euroopasse ja Põhjamaadesse, algul joodi melissiteed kloostrites, seejärel sai temast kuninglikes lossides valitsejate jook. Kasvatamine Taimed kasvatatakse ette. Seemned külvatakse

Aiandus
Iisop - mee--ravi- ja maitsetaim
9
doc

Iisop - mee-, ravi- ja maitsetaim

Autor: Rait Talvik Allikas: Sõida maale! | Avaldatud: 14.02.2012 12:29 kõrvitsaõisi paneeringuks: mune jahu maitsestamiseks: soola maitsetaimi (iisop, petersell) täidiseks: oliive päikesekuivatatud tomateid juustu Vali peenralt kõrvitsaõied, vaata need hoolikalt üle ja kui tarvis, raputa välja putukad või mesimummud. Vajadusel pese ja kuivata õied. Vahusta munad, maitsesta soolaga, riivi juust, lõika päikesekuivatatud tomatid ribadeks, tükelda oliivid, peenesta maitsetaimed. Kuumuta pann, lisa veidi õli, täida kõrvitsaõied erinevate täidistega (oliivid, päikesekuivatatud tomatid, juust), paneeri muna ja jahu sees, prae kergelt mõlemalt poolt. Praetud õied aseta taldrikule, puista peale maitsesegu ja veidi juustu. Head isu! Iisop - Iisop on maitseaine, mida võib lisada kõikidele liha-, kala- ja köögiviljatoitudele, eriti sobib koos majoraaniga. Laialdaselt kasutatakse konservitööstuses, on tuntud likööri- ja veinivürtsina

Bioloogia
Erinevad taastumisvahendid inimese turgutamiseks
38
doc

Erinevad taastumisvahendid inimese turgutamiseks

TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Kaugõppe Noorsootöö osakond KNT 1 Veroonika Mätlik " Erinevad taastumisvahendid inimese turgutamiseks" Referaat Juhendaja: M. Grünthal-Drell Tallinn 2006 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 1 Füüsikalised taastumis vahendid.................................................................................................3 Saun................................................................................................................................

Terviseõpetus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun