Evald Aav (0)

Evald  Aav

Madli Allikas ja  Eleri  Laanemets
Tartu Tamme Gümnaasium 
11A
7. mai 2014
Click to edit Master text styles
Second level
●
Third level
●
Fourth  level
●
Fifth level

1900­1939
Üldiselt

Sündis 7. märtsil 1900. aastal Tallinnas ja suri 21.märtsil 1939. aastal Tallinnas.
Tuntud kui Eesti  helilooja  ja  koorijuht .
Esimese rahvusliku ooperi autor.
Evald  Aava  loomingust moodustavad kaalukama osa just koorilaulud – ta on 
kirjutanud ligi 50 sega­, nais­ ja meeskoorilaulu, millest mitmed on võetud ka 
üldlaulupidude ja muusikapäevade kavva ning on pälvinud ka auhindu erinevatel 
koorilaulude võistlustel.
1926­1937 oli abielus Ida Loo­Talvariga.
Koolid ja töökohad

Evald Aav õppis eraviisiliselt  klaverit  Helmi Viitol­Mohrfeldti juhendamisel ja 
muusikateooriat Anton Kasemetsa juures.
1926. aastal lõpetas Tallinna Kõrgema Muusikakooli kompositsiooni erialal, Artur 
Kapi klassis.
1916­1926  laulis  Estonia teatri ooperikoori tenorirühmas.
1924.­1939. aastateni juhatas erinevaid koore ja  orkestreid : Tallinna sõjakooli 
koori ja  orkestrit , Ülemaalise Eesti Noorsoo Ühenduse Tallinna osakonna 
segakoori, meeskoori „Eesti Laulumehed“ (oli ka selle asutaja) ja Tallinna 
Koolinoorsoo  Muusika  Ühingu segakoori.
Koolid ja töökohad

1932­1939 töötas  Autorikaitse  Ühingus.
1932­1936 töötas Eesti Kultuurkapitali Helikunsti Sihtkapitali Kirjastuses 
toimetajana .
1930­1939 töötas ajakirjas „Muusikaleht“ toimetajana.
1930­1939 kuulus ta ka Eesti Lauljate Liidu juhatusse.
Evald Aav oli XI üldlaulupeol (1938. aastal) meeskooride üldjuht ning ka mitmete 
laulupäevade juhiks.
1943. aastal asutas Aava õde ( Frida  Rukki) Tallinna Konservatooriumis  Eevald  
Aava nimelise stipendiumi, mille sai esimesena  Heimar Ilves.
„Vikerlased“

„Vikerlased“ on 1928. aastal Evald Aava poolt kirjutatud esimene Eesti rahvuslik 
ooper .
Esietendus 8. septembril 1928. aastal Estonia teatris. 
Tegemist oli kolmevaatuselise ajaloolis­romantilise ooperiga, mille  libreto  kirjutas 
Voldemar  Loo.
Ooper käsitles inimsaatuse kujunemist  Sigtuna  hävitamise  retke  taustal.
„Vikerlaste“  muusika  on aastakümneid veedelnud nii esitajaid kui ka kuulajaid 
oma laululisuse ja helikeele rahvusliku värvinguga.
„Vikerlased“

Ehkki Aav ei kasutanud rahvaviise, andis tema huvi rahvalaulu vastu kogu  teosele  
rahvusliku ilme.
„Vikerlastes“ leidub rohkesti emotsionaalset ja väljendusrikast meloodiat.
Teosel oli üsnagi suur  menu  ning Aavast sai koheselt vägagi tunnustatud helilooja.
„Vikerlased“ esmalavastust mängiti kokku 22 korda, mida oli oma aja ja  olude  
kohta ebatavaliselt palju.
„Vikerlasi“ on lavastatud korduvalt, selle üksikuid aariaid esitatakse tihti 
kontserdilaval ning lisaks on „Vikerlasi“ veel esitatud vabaõhuetendustel.
Viimane „Vikerlaste“  lavastus  Eestimaal toimus 1987. aastal „Vanemuise“ teatris.
Teose edukuses on olnud oluline roll ka Evald Aava ooperiprimadonnast 
abikaasal Ida Loo­Talvaril.
Muusikapala

Juta  ja Ülo duett  ooperist  “Vikerlased” /  Urve  Tauts ( metsosopran ), Hendrik 
Krumm  (tenor), Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, dirigent Peeter Lilje http://
www. emic .ee/evald­aav­est 
Veel tuntud teoseid

Aava tuntumad koorilaulud on „ Laulik “, „Me oleme Põhjamaa lapsed“, 
„Hommik“, „Öösse ära  kadus “ ja „Humal“.
http://www.emic.ee/?sisu=heliloojad&mid=32&id=112&lang=est&action=view&method=teosed
Kasutatud kirjandus

http://www.emic.ee/ ?
sisu= heliloojad &mid=32&id=112&lang=est& action =view& method =biograafia
http://opetaja.edu.ee/eesti_muusika/composers/aav/looming1.ht m

Document Outline

• Slide 1
• 1900-1939
• Üldiselt
• Koolid ja töökohad
• Koolid ja töökohad
• „Vikerlased“
• „Vikerlased“
• Muusikapala
• Veel tuntud teoseid
• Kasutatud kirjandus