Evald Aav (7. märts 1900 Tallinn 21. märts 1939 Tallinn) oli eesti helilooja ja koorijuht. Aav lõpetas 1926 Tallinna konservatooriumi kompositsiooniklassi Artur Kapi juures. 19161926 laulis ta Estonia teatri ooperikoori tenorirühmas. Ta juhatas mitut harrastuskoori ja orkestrit: 19241927 Tallinna Sõjakooli koori ja orkestrit, 19291936 Ülemaalise Eesti Noorsoo Ühenduse Tallinna osakonna segakoori, 19341939 meeskoori Eesti Laulumehed (oli ka selle asutaja) ning 19371939 Tallinna Koolinoorsoo Muusika Ühingu segakoori. Aav töötas 19321939 Autorikaitse Ühingus, 19321936 Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali kirjastusfondis ja 19301939 toimetajana ajakirjas Muusikaleht. Ta oli 1938. aasta üldlaulupeol meeskooride üldjuht. Aav kirjutas esimese arvestatava eesti ooperi "Vikerlased". Tegemist oli kolmevaatuselise ajaloolis-romantilise ooperiga, mille libreto kirjutas Voldemar Loo. Ooper esietendus Estonias 8. septembril 1928 (lavastas Hanno Kompus). Ta on
......................................................................................4 Looming........................................................................................................5 Kokkuvõte.....................................................................................................9 Kasutatud kirjandus.....................................................................................10 SISSEJUHATUS Käesolev referaat on kirjutatud Evald Aavast. Selle teema sain ma oma muusikaõpetajalt, et silmaringi laiaendada. Evald Aava oli kuulus Eesti helilooja. ta elas aastatel 1900-1939, kahjuks jäi ta olu lühikeseks, aga ma arvan et ta jõudis sellele vaatamata palju ära teha. Referaadi sisuks on Evald Aava elulugu ning looming. Muidugi ei jää mainimata esimene Eesti ooper "Vikerlased". 3 ELULUGU EVALD AAV (7.III 1900 Tallinn 21
Eesti Vabariigi ja Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi kultuur Referaat Tallinn 2014 SISUKORD Kujutav kunst 1. August Pulst 2. Eduard Einmann Graafika 1. Felix Rendel 2. Enno Ootsing Skulptuur 1. Ferdinand Sannamees 2. Albert ja Juta Eskel Arhitektuur 1. Karl Burman 2. Karl Tihase ‘’Tõsine’’ muusika 1. Evald Aav 2. Abi Zeider Kerge muusika 1. Leegajas Film 1. Albina Kausi-Üksip 2. Kaljo Kiisk Teater 1. Kaarli Aluoja 2. Kaarel Kilvet Kujutav kunst EV ajal August Pulst oli kunstnik ja muuseumitegelane, kes sündis 14.01.1889 Taali vallas Paikuse taluperes ja suri 22.11.1977 Tallinnas. Ta õppis 1899-1902 Tori-Levi vallakoolis, 1902-1905 Tori kihelkonnakoolis, 1905 -1908 Pärnu Eesti Kooliseltsi
Homiliuse oreliklassi ja 1900 N. Rimski-Korsakovi kompositsiooniklassi, olles üks esimesi eesti diplomeeritud heliloojaid. Mõnda aega töötas ta Peterburis ja aastatel 1904--1920 Astrahanis sealse muusikakooli direktorina. 1920. aastal opteeris ta koos lastega Eestisse, saades aasta varem avatud Tallinna Konservatooriumi kompositsiooniõppejõuks, aastast 1925 oli professor. A. Kapp rajas oma heliloomingukoolkonna, kuhu kuulusid eelkõige kooriheliloojatena tuntud Evald Aav, Riho Päts, Enn Võrk, Edgar Arro, ka tema poeg Eugen Kapp. Lühemat aega (1920--24) oli Artur Kapp tegev "Estonias" dirigendina, 1920--1921 juhatas ka sümfooniakontserte. Tunnustatud oli ta ka organistina. A. Kapp on helilooja, kes - paralleelselt Rudolf Tobiasega - tõi esmakordselt eesti muusikasse mitmed lääne-euroopa muusikazanrid: avamäng "Don Carlos" (1899), kantaat "Paradiis ja Peri" (1900), mitmed suuremad oreliteosed. Heliloomingus on A
"Nõmmelill" (1912, segakoorile, tekst A. Haava) "Talvine õhtu" (1915, segakoorile, tekst V. GrünthalRidala) "Sirisege, sirisege, sirbikesed" (1919, segakoorile, tekst rahvaluulest) "Meil aiaäärne tänavas" (1921, segakoorile, tekst L. Koidula) Instrumentaalteosed Musica sacra (1943, 6 vaimulikku laulu orkestrile) "Pärnumaa" (1952, süit sümfooniaorkestrile) "Setu sümfoonia" (1953, sümfooniaorkestrile) "Hiiumaa" (1947, süit puhkpilliorkestrile) Evald Aav (1900-1939) Helilooja, koorijuht, muusikaelu organisaator. Esimese rahvusliku ooperi autor. Evald Aav sündis 1900. aastal Tallinnas. Jäänud varakult orvuks, teenis ta poisina elatist sadamakantseleis ning käis õhtukoolis. Muusikalembus viis ta 16-aastaselt "Estonia" ooperikoori, kus ta töötas aastatel 1916-1926. Kümne aasta vältel uuris ta usinalt ooperipartituure ning õppis ooperit ja lava "seestpoolt" tundma. Samal ajal alustas ta ka
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor
Kõik kommentaarid