Roger Ackroydi mõrvamine (0)

Roger Ackroydi mõrvamine
Agathe Christie
1.Milline kuritöö aset leidis?
King ´s Abboti alevikus tapeti Roger Ackroyd, üliedukas tööstur, kes tootis vagunirattaid.
2.Kuidas sattus detektiiv asja uurima ?
Detektiiv Hercule Poirot oli hiljuti asunud King´s Abboti alevisse elama ja Roger Ackroydi vennatütar ja ühtlasi ka ta kasupoja kihlatu teadis,et Poirot oli King´s Abbotisse elama tulnud ja palus ,et ta seda juhtumit uurima hakkaks .
3.Kes olid kahtlusalused ja miks?

• Ralph Paton – Roger Ackroydi kasupoega, kuna ta oli peale oma kasuisa surma põgenenud ja ta polnud pikka aega välja ilmunud ja kuna Ralph oli olnud kogu aeg rahapuuduses ,siis pärast oma kasuisa surma oleks ta saanud päranduseks palju raha ja maid.
  
• Mr.Ackroydi ülemteener Parker ­­­­ – Ta oli kogu aeg peale Roger Ackroydi surma hästi närviline ja käitus kuidagi kahtlust äratavalt.
  
• Söögitoatüdruk Ursula Bourne - Teda peeti sellepärast kahtlusaluseks, kuna mr.Ackroydi laekast oli kadunud 40 naela ja viimane,kes seal toas oli olnud oli Ursula ja ta oli mr.Ackroydiga tülitsenud ja ta oli töölt oma koha üles ütelnud.
  
• Charles Kent - Võõras mees,kes oli Roger Ackroydi mõrva õhtul tema majast kaks korda mööda läinud ja teed küsinud. Tal oli olnud ka kahtlaselt palju raha, kui ta mingis pubis arvet maksnud ja arvati,et tema võis ka selle raha varastada.
  
• Mr.Ackroydi majahoidja Miss Russell - Kuna ta oli arstilt enne Rogeri surma mingite mürkide kohta küsinuda ja tol õhtul,kui Roger oli arsti enda juurde õhtusöögile kutsunud oli Miss Russell kuidagi kahtlasel käitunud ja ta tuli kuskilt jooksuga ja see tundus arstile kahtlasena.
  

4.Mis asitõendeid leiti?

• Mr.Ackroydi toa aknalaual oli kaks kingajälge ja need kingad kuulusid Ralph Patonile.
  
• Raha,mis kadunud oli oli võtnud Flora Ackroyd, Ralphi kihlatu.
  
• Söögitoatüdruk oli salaja tegelikult Ralphiga kihlunud ja ta oli Rogerile seda öelnud ja kuna ta oli vihaseks saanud ja Ursula oli sellepärast töölt lahkunud.
  
• Mr. Blunt, Rogeri sõber oli kuulnud enne Rogeri surma teda oma toas kellegagi rääkimas ja ta arvas ,et see oli olnud Rogeri sekretär,aga tuli välja,et toas polnud olnud kedagi ja mõrvar oli pannud diktofoni tööle nagu Roger oleks kellegagi rääkinud.
  
• Charles Kent, võõras mees,kes oli Rogeri maja juurest mööda läinud ja teed küsinud oli Miss Russelli poeg ,kes oli talle külla tulnud.
  
• Mees,kes oli mr.Ackroydi tapnud oli olnud ka väljapressija,kes oli Mrs. Ferrarsilt, naiselt,kes Rogerile meeldis rha välja pressinud.
  

5.Kuidas toimus kuritöö lahendamine?
Flora Ackroyd rääkis alguses, et ta oli käinud Rogeri toas ja talle head ööd soovinud ja peale tema enam kedagi Rogeri toas ei käinud. Pärast aga sai Poirot teada,et Flora oli valetanud ja ta polnud üldse Rogeri toas küinud ja ta oli ainult raha võtnud,aga kuna Parker tuli just Rogerile juua tooma tegi Flora nagu ta oleks Rogeri toast tulnud ja ta ütles Poirotile ka kellaaja ,millal ta sealt toast väljunud oli,aga kuna ta oli valetanud, siis ei teadnud enam keegi,mis kellaajal Roger võidi mõrvata. Tuli välja ,et dr.Sheppard oli ise Ralph Patonit peidus hoidnud ühes erahaiglas. Poirot sai teada,et tapjaks oli olnud dr.Sheppard,kes oli kogu aeg Poiroti aidanud. Tema oli võtnud Ralphi saapad ja teinud nendega jäljed aknalauale. Dr.Sheppard oli ka väljapressija. Dr.Sheppardile helistati peale seda,kui ta oli Rogeri juurest tulnud koju telefonile ja ta ütles oma õele,et Parker oli talle helistanud ja öelnud,et Roger on surnud, aga tuli välja,et ta oli ise palunud ühel stjuuardil tema patsiendile ühe kirja viia ja vastuse pidi ta talle jaamast telefoni teel teatavaks tegema ja nii jäi ta õde uskuma,et Parker oleks talle nagu helistanud.Tema oli pannud ka diktofoni tööle peale seda, kui ta oli Rogeri tapnud ja, kui ta tagasi Ackrydi majja läks jõudis ta diktofoni ära võtta, kui Parker korraks toast lahkus ja politseile helistas.
6.Mis oli kuritöö motiiv ?
Dr.Sheppard kartis,et mrs Ferrars,kellelt ta oli raha välja pressinud oli Rogerile öelnud, kes temalt raha välja pressis ja ta räägib sellest ka teistele alevis elanud inimestele.