Sisukord: Lapsepõlv lk 3 Haridus lk 3 Muusikakarjäär lk 4-8 Näitlemine lk 8 Albumikaasi lk 9 Kokkuvõte lk 10 Kasutatud kirjandus lk 11 Eessõna Taylor Alison Swift sündis 13. detsembril 1989. aastal. Ta sündis väikelinnas Wyomissin ´us, mis asub ida-Pensylvania´s. Taylori ema on Andrea F. Swift ja isa Scott K. Swift. Tal on ka noorem vend, Austin Swift, kes on õpilane ja vabakutseline fotograaf Getty Images´is. Ta venna pildid Taylorist on ilmunud ka kuulsates ajakirjades, nagu ajakiri People ja Rollingstone Magazine. Ema on tal koduperenaine ja isa börsimaakler. Emapoolne vanaema, Marjorie Finlay, oli professionaalne ooperilaulja. Just vanaemalt on Taylor võtnud eeskuju oma lauljakarjääri alustamisel. Ta on Ameerika Ühendriikide popkantri laulja- laulukirjutaja ja filminäitleja. Lapsepõlv Swift sündis
Lapsepõlv ja The Jackson 5 (19581975) Jacksoni lapsepõlvekodu Indianas Garys. Maja ees on lilled, mis Jacksoni austajad tõid pärast tema surma. Michael Jackson sündis 29. augustil 1958 seitsmenda lapsena üheksalapselises afroameerika töölisperekonnas, kes elas väikeses kolmetoalises majas Chicago linnastu Gary linnas. Linn oli tollal terasetootmise keskus. Tema ema Katherine Esther Scruse oli koduperenaine ja tõsimeelne Jehoova tunnistaja ning isa Joseph Walter Jackson töötas terasetehases kraanajuhina. 1950ndate keskel püüdis Jacksoni isa alustada muusikukarjääri, kuid see ei õnnestunud. Jacksonil oli kolm õde: Rebbie, La Toya ja Janet, ning viis venda: Jackie,Tito, Jermaine, Marlon ja Randy. Kuues vend Brandon suri imikuna. Jacksoni isa Joseph avastas oma kolme vanima poja Jackie, Tito ja Jermaine'i muusikaande. Tema abiga loodi ansambel The Jackson Brothers, millest sai hiljem The Jackson 5 ning veel hiljem The Jacksons. Joseph oli ansambli juhendaja ja mänedzer
Ta silmitseb Atlandi ookeani randa ja talle tuleb meelde oma armulugu töökaaslase, hilisema telediktori Tähminäga. Ka nemad olid kunagi sarnases rannas viibinud. Ta saab aru, et Tähminä on olnud tema elu tõeline armastust, millest ta ei suuda vabaneda. Tähminä oli abielus, väga ilus naine, ent tal ei olnud lapsi. Ta oli üle kahekümne aasta vana. Teda ei peetud hea reputatsiooniga naiseks, kuna ta oli oma armulugude poolest kuulus terves Bakuus. Muuhulgas oli tal olnud armulugu ka Zauri ja enda otsese ülemusega Dadasiga. Ent Zauri jaoks oli see kõik väga ahvatlev. Nad hakkavad kohtuma, saavad lähedasteks. Teevad Zauri ,,Moskvitsiga" väljasõite loodusesse. Üks nende kohtamisi toimus rannal, mida Zaur meenutaski. Samal ajal seisavad Zauri kuulsast teadlasest isa ja ema sellele armastusele kategooriliselt vastu. Nad on Zaurile välja vaadanud sobiva pruudikandidaadi, Firängjizi, kelle isa oli teadlane. Ent Zaur ei
Kasvatati Tolstoi kõrgiks ja egoistlikuks aadlikuks. 1841 kolib kogu pere Kaasanisse, et jätakata haidusteed. 1844. Astub Kaasani ülikooli. Seal õppimine on ka, kui miski asi meeldis, siis ta õppis seda, kui aga midagi tundus vastumeelset, siis kaotas selle vastu kohe huvi. 1847. Esitab ülikoolile avalduse, et seoses halva tervise ja perekondlike asjaoludega, et üliõpilaste nimekirjast välja arvata. Sai samal ajal päranduse, kus talle kuulus mitu küla, kaasa arvatud Jasnaja Poljana. Ta planeeris kogu oma elu midagi, siis nüüd otsustas, et hakkas talupoegade elu kergendama. Hakkas päevikut pidama, mida pidas elu lõpuni, kirjutas sinna müstilisi ülesandeid, mida ükski inimene täita suudaks. Hästi hüplik, Moskvas priiskamas ja seltskonnas käib, siis kavatseb sõjaväkke minna, siis otsustab, et õpib viiulimängu selgeks. Aga 1851. Aastal sõidab ta koos ühe oma vennaga Kaukaasiasse sõtta
Neil oli 2 last. 1904. aastal armus Marie eesti maalikunstnikku Ants Laikmaasse. Laikmaa veenis Mariet, et ta oma luuletused tõlgiks eesti keelde, et hiljem need avaldada kohalikus ajalehes. Aastal 1906 pöördus Under tagasi Tallinna. 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. Adson kogus Marie luulematerjali kokku, et avaldada esimene luulekogu. Aastal 1924 lahutas Marie Carl Hackerist ning abiellus Adsoniga. Marie Under kuulus isiklikku tundeluulet viljelevasse rühmitusse "Siuru" ja saavutas luuletajamaine esikkoguga "Sonetid", mis ilmus 1917. aastal. Looming- Under on eesti suurimaid lüürikuid. Tema sisendav ja tundeid täis looming kujutab elujanuselt armastust ja loodust. Hilisem, mõtisklevam luule juurdleb elu valguse- ja varjupoole üle. 1944. aastal põgenes Under Rootsi. Seal kirjutatud värssides võib tunda koduigatsust.
üliõpilasnovellid, näiteks ,,Pikad sammud". Need olid impressionistlikud ning Tammsaare kogus veidi tuntust. Ülikooli lõpetades tabab meest tuberkuloos ning tal on valida diplomi ning elu vahel. Aruka mehena suundub Harjumaale tervist kosutama. Arstid soovitavad aga mehel vahetada kliimat ning Anton kolib Krimmi, kust naaseb aasta pärast. Peagi ilmneb uus probleem ning tal tuleb sooritada operatsioon, mille õnnestumisprotsent on kaks sajast. Saatuse tahtel kuulus Tammsaare operatsioon nende kahe hulka. 40-aastasena abiellus tema iseloomule vastanduva naisterahvaga, kes oli kange ja käre. 1921. aastal algab Tammsaare loomingu kõrgperiood. Ilmub näidend ,,Juudit" ning aasta hiljem romaan ,,Kõrboja peremees". 1926 ilmub esimene osa ,,Tõe ja õiguse" epopöast, järgmine 1929, kolmas 1931, aasta hiljem neljas ning 1933 viib autor suurteose lõpuni. 1934. aastal ilmub ,,Elu ja armastus", mille sisuks oli armukolmnurk
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on
Paljudest kõrvalhoonetest on säilinud valitsejamaja, teenijatemaja ja laudad-tallid. Pirita jõe äärde rajatud suure (27 ha) vabaplaneeringulise pargi ehteks on 1905. a ehitatud neogooti matusekabeli varemed. Vasalemma Vasalemma kuulus sajandeid Padise kloostri ja mõisa valduste hulka. 1825. a iseseisvaks mõisaks saanud Vasalemma ostis 1886. a Saku mõisnik, tööstur ja kunstimetseen V. von Baggehufwudt. Luksuslik härrastemaja, mida kohalik rahvas hakkas lossiks kutsuma, valmis eelmise poja, Eduard von Baggehufwudti tellimusel 1890-93 (arh R. Wilcken). Lossi ehitamisel on kasutatud kohalikku paekivi ja
Kõik kommentaarid