"Eesmärk on see, mis annab elule tähenduse" (T. Parker) (7)

"Eesmärk on see, mis annab elule tähenduse" (Theodore Parker )

Inimkond on alati oma eksistentsi mõtte üle juurelnud. Ühest vastust küsimusele, miks me ikkagi sellesse maailma sündinud oleme, ei leita ilmselt kunagi. Igaüks jõuab oma vastuse otsingutel erineva tulemuseni ning püstitab endale eesmärgid, milleni elu jooksul püüelda. Need annavadki meie elule tähenduse, olgu need siis suuremad või väiksemad.
Mõned inimesed on seadnud oma elu eesmärgiks koguda enne maise eksisteerimise lõppu võimalikult suur varandus . Ainult ahnus ja mammonaorjus kedagi siiski tõelise õnneni viia ei saa. Mihhail Bulgakovi romaanis "Meister ja Margarita" tuleb saatan ise kasuahnetele moskvalastele õppetundi andma. Ennast maag Wolandina esitlev pagan annab linnaelanikele nii raha kui ka muud ihaldusväärset, kuid veidi hiljem haihtuvad kõik saadud esemed. Sellega püüab Woland inimestele kõige materiaalse ja pealiskaudse suhtelisust ning tühisust näidata. Soovis materiaalselt kindlustatud olla ei ole iseenesest midagi tavatut ega halvakspandavat, kuid see ei tohiks kindlasti olla eesmärk omaette . Saksa filosoof Albert Schweitzer on öelnud, et edu ei ole õnne võti, vaid õnn on edu võti ning kui sulle meeldib see, mida sa teed, siis oled sa ka edukas.
Kõige olulisem on leida esmalt miski, mis ennast tõeliselt õnnelikuks teeb ning mille poole suurima kirega püüelda. Näiteks leidis kinolegend Charlie Chaplin oma kutsumuse juba väga noorelt, käies koos näitlejannast emaga teatris kaasas. Mehe teekond filmikunsti tippude hulka oli äärmiselt keeruline ja vaevanõudev, kuid ta ei loobunud oma tõelisest unistusest ning saavutas selle kõigist raskustest hoolimata. Ka Stephen William Hawking otsustas juba küllaltki noorena, et pühendab oma elu füüsikale. Hawkingit ei takistanud oma eesmärgi saavutamisel isegi tõsiasi, et ta jäi halvatuks ning suutis lõpuks vaid kolme näppu liigutada. Paljude arvates jäi mees elama just tänu oma vaimujõule ning eesmärgikindlusele. Kumbki mees ei andnud raskes võitluses alla ning mõlemad saavutasid nii edu.
Paljud on leidnud oma elu mõtte kunstis. Inglise näitekirjanik George Bernhard Shaw on öelnud, et tõeline kunstnik jätab oma naise nälga, lapsed paljajalu ning laseb end pigem oma emal üleval pidada, kui hakkab millegi muuga elatist teenima . Eesti kunstnik Mare Tralla nii tegigi. Ta seadis endale eesmärgiks eneseteostuse kunsti kaudu. Naine jättis oma lapsed ema hoolde, müüs maha kogu oma maise vara ning kolis Inglismaale elama. Naise tung end teostada sundis teda kõik maha jätma, kuigi Trallat peeti selle tõttu hulluks ja rongaemaks. Ta ei hoolinud siiski, mida temast arvatakse.
Aru kaotanuteks on peetud paljusid, kes endale väga kindlaid ja kohati võimatuna näivaid sihte on seadnud. Hullumeelseks peeti ka Mladen Matićevicit, kes keskealise ja ülekaalulisena avastas, et pole oma elus midagi märkimisväärset saavutanud ning soovib end lõpuks proovile panna ja võtta osa maratonist. Serbiast pärit režissöör vaatas ühel päeval televiisorist otseülekannet jooksuvõistlusest ning tema arvates olid ekraanilt nähtud sportlased tõelised kangelased. Mees alustas juba järgmisel päeval tõsise treeninguga ja tegi oma katsumustest ka dokfilmi "Kuidas saada kangelaseks". Mladen lõpetas maratoni küll ühena viimastest, kuid tema näol peegeldus tõeline rahulolu ja õnn. Kombates oma taluvuse piire , saavutas Matićevic midagi, mis oli tema jaoks suure tähtsusega.
Timotheus von Bock Jaan Krossi teosest "Keisri hull" püstitas endale eesmärgi olla lõpuni aus, hoolimata sellest, mida ainult tõe rääkimine endaga kaasa võib tuua. Keisrile tõe ütlemise eest veetis mees aastaid vangistuses ning hiljem koduarestis. Teda peeti hulluks, kuid Timo jäi oma tõekspidamistele kindlaks. Ta ei põgenenud ka siis, kui selleks võimalus avanes, vaid seisid uhkelt oma arvamuse eest. Eesmärgitu kulgemine oleks kindlasti lihtsam valik kui võidelda paljude raskustega, mida oma põhimõtetele kindlaks jäädes kahtlemata teha tuleb. Inimene võib küll ilma igasuguse eesmärgita oma elu elades õnnelik olla, kuid nii pole ka tema ekstitentsil kõige vähematki tähendust. Parem kannatada ja jääda endale kindlaks, kui olla selgrootu inimene.
Vaimulik Toomas Paul on öelnud, et enese armastamine tähendab seda, et inimene ei võrdle ennast mingi mõõdupuuga ega soovi iseendale ja teistele oma tublidust tõestada. Igaühe eesmärgid on erinevad ning neid pole mõtet kellegi teise omaga võrrelda. Iga inimene peab leidma oma tee ning sellele kindlaks jääma, olgu see kui tahes käänuline ja katsumusterohke. Ainult nii võib leida oma õnne ning saavutada rahulolu iseendaga.