Kuidas
me peaksime elama?
„Eluredel
on täis pinde , ja nad torkavad kõige valusamini siis, kui libiseme
allapoole“ – nii on öelnud W.Brownell. Sellest mõtteterast
tekib mul küsimus: kuidas takistada allapoole libisemist või kuidas
eemaldada neid pinde? Üldiselt on enamikel inimestel palju küsimusi elamise kunsti kohta – kuidas me peaksime käituma või mida me
peaksime tegema, et elu oleks täis rõõmu. Kui aus olla, siis keegi
ei saa dikteerida, kuidas me peaksime elama vaid on võimalik jagada
üksnes näpunäideid ning nõuandeid. Oma essees esitan neli
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-01-29
Kuupäev, millal dokument üles laeti
14 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
GetsuB
Õppematerjali autor
elavad. Kui oled nii õnnelik, et sul on vähemalt üks selline sõber, pane see oma seinale. Nad teavad keda mõtled. SADA MÕTET TEELE KAASA Võimatu on olla noor ja vanadega mitte vaielda. Üks ema võib saavutada rohkem kui sada õpetajat. Hari ennast ise ja püüa sellega ,mis sa oled ,teistele mõjuda. Teadmisi saab edasi anda ,elutarkust mitte. Kui te arvate, et haridus on kallis, proovige harimatust. Suure inimese suurust näeb sellest, kuidas ta kohtleb väikesi inimesi. Kui tahad elus edasi jõuda, siis aita kõigepealt teisi. Õnn on enamasti tagantjärele tuntav nagu noorus, tervis ja mõnikord ka armastus. Elu on raske, kuid veel raskem on ta siis, kui sa oled loll. Üks sõpruse esimesi kohustusi on ennetada sõbra palveid. Me elame tõeliselt endale alles siis, kui elame teistele. Keskmise tasemega õpetaja räägib. Hea õpetaja selgitab. Väga hea õpetaja näitab. Suurepärane õpetaja innustab.
taktitundega rääkimist. Sõprus on mäng, kus pole tähtis võit, vaid osavõtt. Sõprus annab meile vabaduse valida hetki, mil tahame olla üksi. Sõprus on ainus mäng, kus peaauhinna võidavad need, kellel on kõige rohkem kaotada. Sõprus on see, kui mõistame teisi ja oleme ise mõistetavad. Sõprus on vaikus enne, pärast ja keset tormi. Sõprus on nagu soe vihm või nagu jahutav tuuleõhk. Iseloom on see, mida sa teed ja kuidas sa oled siis, kui keegi sind ei näe. Teisi naerma panna ei ole kuigi raske kunst, kui on ükskõik, kas naerdakse meie nalja või meid endid. Õnn on kui tänavapoiss, kes korra naeratab ja seejärel kaob. Ära esita kunagi küsimust, kui vastusest midagi ei sõltu. Naerata, ja see paneb inimesi huvi tundma, millest sa mõtled. Elu pole selleks, et hädaldada ja nutta vaid selleks et võidelda ja võita. Õnn pole eesmärk, õnn on eluviis. Kannatus pole karistus. Kannatus on tagajärg
rida vastutusi, kuid mis on need vähesed , mida saan ainult mina teha? Ma pean suutma eristada asju, mida on võimalik delegeerida ja mida ei ole. Tean, et mida suurem vastutus, seda üldisem võib see välja näida. Alati ennem kui midagi otsustan võtan aega mõni minut ning panen kirja neli asja (alati kui võimalik siis tähtsamad asjad ees pool) mis on minu käest nõutud. Mis annab kõige paremaid tulemusi? Meie jõupingutused peaksid vastama oodatud tulemustele. Me peaksime endalt jätkuvalt küsima, kas ma olen tegemas asju, mida ma oskan teha parimal viisil nii, et see toob tervikule kasu? On kolm üldist probleemi, mis inimeste töö juures esinevad. Liiga vähe tegijaid teevad liiga palju Liiga palju tegijaid teevad liiga vähe. Liiga palju tegijaid teevad valesid asju. Juhiks olemisel küsiks veel, et mis pakub kõige enam rahuldust oma töö juures? Me saavutame siis parimaid tulemusi töös, mis meile meeldib ,kui me teeme tööd mida me naudime. Elu on
Üks päev sa igatsed mind naq igatsesin mina sind. Üks päev sa vajad mind naq vajasin mina sind. Üks päev sa armastad mind , aga mina sind enam mitte · Pilgud on esimesed armastuskirjad · Ma võin vaadata sind põlastusega ja vihaga, kuigi ma seda ei tee. Ma võin vaadata sind nii nagu ma iial kedagi vaadanud ei ole, väga suure armastusega. Kuid siiski ma vaatan sind nagu teisi, sest ma ei taha, et sa näeksid kuidas ma sind tegelikult enda kõrvale igapäev vajan. Ma ei taha et sa saaksid teada, kuidas ma sind vaikselt oma südames armastan, sest nii on parem, nii mulle, kui sulle... Ma lihtsalt lähen pea püsti edasi nii nagu ikka, sest ma suudan naeratada ja peita oma pisaraid, kui seda vaja on.. · Kas ma olen kunagi väitnud , et ma olen täiuslik ? Ma arvan , et ei ja ma ei saa ka kunagi selleks , kuna täiuslikkust ei olegi siin maailmas
aega selles toas elanud. Sulle on siin kõik ette kujutanud, aga ma tuletan teile meelde, tuttav? Kas su südame kloppimine on sulle et... tuttav? Kas see pirn laes on sulle tuttav? Kas OSVALD: Ei-ei. Ma jagan kõike väga hästi. juuksesalk su põsel on sulle tuttav? Kas need Ma tean, mis õues toimub, aga mul on kaks jalanõud siin on sulle tuttavad? Saad põhjus, et seda välistada. Me veel jõuame aru? Kas see asend, kuidas sa istud, on sulle selleni. tuttav? Kas see käsi, need sõrmed, need LAURA: Seda ei saa välistada. Te solvate küüned on sulle tuttavad? Saad aru? Saad mind. aru, kuhu ma sihin? Siin toas ei ole juba kuu OSVALD: Ma ei solva sind. See ei tule kõne aega midagi muud olnud. Kõik siin räägib alla. Sa ei tea, mida tähendab see, et sa siin ainult sinust. Ma olen seda kuulanud, minu lähedal istud. Sa ei julge ärrituda?
Ta on väga tore inimene. Ma olen väga õnnelik. Ta on kõige parem. OSVALD: (paus) Hakkame otsast peale. Püüa aru saada mis toimub. LAURA: Mitte midagi ei toimu! Ma ei saa lihtsalt aru. OSVALD: Kas sa tead, et sa oled juba kuu aega selles toas elanud. Sulle on siin kõik tuttav? Kas su südame kloppimine on sulle tuttav? Kas see pirn laes on sulle tuttav? Kas juuksesalk su põsel on sulle tuttav? Kas need kaks jalanõud siin on sulle tuttavad? Saad aru? Kas see asend, kuidas sa istud, on sulle tuttav? Kas see käsi, need sõrmed, need küüned on sulle tuttavad? Saad aru? Saad aru, kuhu ma sihin? Siin toas ei ole juba kuu aega midagi muud olnud. Kõik siin räägib ainult sinust. Ma olen seda kuulanud, näinud, tundnud. Minu enda jaoks ei olegi siin enam ruumi. Kui sa astusid siia tuppa veerand tundi 6 7 tagasi, siis nagu ei olekski sündinud ime
Paljud meist teevad selle vea, et ütlevad "Ma oleksin pidanud ütlema..!" aga nad ei ütle ja nad ei ole seda varemgi teinud. Meie mõtted ja tunded on meie omad ja need on tihti suunatud teistele... Enesevaenulikkus on see kui me hoiame enda teada asju, mis võivad meile olla olulised siis kui me seda välja ütleme... ja valehäbi on see, kui me jätame ütlemata oma tundeid, mis on suunatud kellegile. Sa vaatad ja imestad, kuidas ma jaksan koguaeg naerda. Sa arvad, et tunned mind läbi ja lõhki, aga tegelikult pole sul õrna aimugi, et see võltsnaeratus varjab minu sees olevat segadust ja kurbust. Ühel hetkel sa avastad, et ma pole enam õnnelik. Sa sead endas kahtlusele kõik, teed haiget mulle oma kahtlustega, tujutsemistega, ükskõiksusega-ühesõnaga kõigega. kuid sa ei tea et need hetkel, mis ma sinuga veetsin ja millal ma sinuga koos olles naeratasin. Need olid tõelised
keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, Tom!» Vana daam tõmbas prillid alla ja vaatas üle nende toas ringi; siis lükkas ta nad üles ja vaatas nende alt. Ta vaatas harva või mitte kunagi nii väikest asja nagu poiss läbi prillide,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid