Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eestlased (0)

1 Hindamata
Punktid

Eestlased on täis imeväge?
Mis maa see on? Siin pole ühtki mäge,vaid metsad lõputud ja laukasood. Kuid siinne rahvas on täis imeväge ja kummalised on nende laululood.“
Eesti see on kui pärl kaelakeest.Oma ilusate metsade,järvede ja soodega paitab ta inimeste silmi ja toob südamesse sooja kodutunde.Kõik inimesed armastavad ja imetlevad meie ilusat ja puhast loodust ent nendeks armastajateks ei ole mitte eestlased, vaid välismaalased,turistid.Kurb on see,et meie,eestlased,ei oska hinnata oma kodumaa väärtusi,vaid kritiseerime kõike.Sellepärast peame me kõigepealt märkama väärtusi, mis on meile kingitud, ja siis alles muutma Eesti riigi majandust ja ühiskonda,sest südames teab iga inimene,et mets, heinamaa ja meri on ilusamad kui asfalt,tanklad ja autod.
Toomas Hendrik Ilves,Eesti president ,on öelnud,et riigi majanduse heaolu on tähtis,kuid niisama tähtis on ka meie vaimne heaolu, põhiväärtuste kindlus ja usk heasse tulevikku.Mina ei ole sellega päri,sest tänapäeva ühiskond on jagunenud kahte leeri.Ühed kes "suplevad rahavannis", ja teised, kellel pole võimalik endale vannigi osta.Usk tulevikku peaks kõikidel inimestel olema, kuid rahvas, kes ei tule toime oma eluga,keda ei aidata,ei usu tulevikku, ta elab päev korraga lootes,et homsele päevale mõtlema ei pea.Kuidas me saame siis muuta tänapäeva majandust paremaks ja inimese kõlblikumaks?Sellele jäävad kõik riigiametnikud vastuse võlgu, vaid lihtrahvas koormab oma päid selle küsimusega.
Rahvad , kelle rahvustunne on kadunud, varisevad kokku.Eestlased on tuntud kui kõige kokkuhoidvam rahvas.Meil toimuvad ühised tantsu-ja laulupeod ,et inimestele meelde tuletada ühist rahvustunnet.Ajaloost on nii mitmeidki näiteid tuua,kus eestlased seisid oma kodumaa ja enda rahvuse eest.Tänapäeva Eestit vaadates kohtume sageli inimestega, kellel pole Eestist enam ei sooja ega külma,nad emigreeruvad teistesse riikidesse, kuna meie isamaa tulevikku enam ei usuta.Välismaale elama minnes aga pole nii mõnigi inimene oma elujärge parandanud, vaid hoopiski halvemaks muutnud.Soome reisides näeme sadama juures vedelevaid eestlasi, kellelt kuuleb vaid ebaeetilisi sõnu ja see teeb meie rahvale häbi.Uudistest aga loeme,et eestlased on Euroopa esikolmikus alkoholi tarbimises.Kas sellist tänapäeva Eestit me tahtsimegi?
Eesti Vabariigi president on öelnud,et ainult meie ise saame otsustada selle üle, mis on Eestile ja Eesti rahvale kõige parem. Nii jääb see ka edaspidi, see on meie kohus riigi loojate ja kaitsjate ees. See tähendab,et me kõik peame andma oma panuse eesmärgi täitmisel ja ainult meie ise saame oma kodumaad muuta selliseks nagu me ise soovime .

Eestlased #1 Eestlased #2 Eestlased #3 Eestlased #4 Eestlased #5 Eestlased #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-02-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor helen mirt Õppematerjali autor
Kirjand eestlastest ja Eestimaast. Kas eestlased on täis imeväge?

Sarnased õppematerjalid

Taasiseseisvunud Eesti presidendi
25
docx

Taasiseseisvunud Eesti presidendi

Oli ainult aja küsimus, millal vallutajad lossi sisse pääsevad. Meri vaatas koos Savisaarega Toompea rõdult, kui rahvahulga keskele tekkis umbes meetrilaiune läbikäik, mida mööda vallutajad lahkuma hakkasid. Meri sõnul hoidsid inimesed käsi kõvasti selja taga, üritades end ilmselt tagasi hoida ja kokkupõrkeid vältida. Keegi ei saanud viga, mida võib pidada imeks, kui arvestada olukorra kriitilisust. See viimaseks jäänud konflikt oli kõige ohtlikum. Eestlased olid valmis kaitsma laulva revolutsiooni saavutusi, ehkki revolutsiooni rahvusromantiline etapp oli seljataha jäänud. Rahvas oli küps uueks iseseisvuseks. Meri on pidanud rahareformi eestlaste vaimse kapitali tunnistuseks. Eestlaste hinnang endise Nõukogude Liidu majanduslikule arengule olid täpsemad kui näiteks ameerika majandusteadlaste ennustused. Eestlased tundsid nõukogude süsteemi seestpoolt, mis andis

Ühiskonnaõpetus
UUDISTE GEOGRAAFIA
57
doc

UUDISTE GEOGRAAFIA

25. emakeeleolümpiaad ,,Meedia keel" UUDISTE GEOGRAAFIA Uurimistöö Kaili Olgo Jõgeva Ühisgümnaasium 11.B klass Juhendaja: õp Helge Maripuu Jõgeva 2010 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................................................... 3 1. Uudis................................................................................................................................................. 4 1.1. Mis on uudis?............................................................................................................................. 4 1.2. Uudise pealkiri........................................................................................................................... 6 1.3. Uudisväärtused.........

Eesti keel
Mein Kampf
95
doc

Mein Kampf

1 NB! Redigeerimata! Saateks natsionaalsotsialismi klassiku Adolf Hitleri raamatu MEIN KAMPF eestikeelsele väljaandele Aastakümneid on kogu maailmas püütud Adolf Hitleri raamatut "MEIN KAMPF" inimestele kättesaamatuks teha, samal ajal seda igati maha tehes. Ka end kõige demokraatlikemaks pidavates riikides ei ole see raamat igaühele kättesaadav. Vähemalt samavõrra vastuvõetamatu ideoloogia, marksismi, kandjad ­ Marksi, Engelsi, Lenini jne. teosed, laiutavad aga paljude avalike raamatukogude riiulitel ega ole kunagi tõsiseltvõetavat hukka-mõistu leidnud. Miks see nii on, taipab tähelepanelik lugeja üsna kiiresti. Tutvudes A. Hitleri poolt kirjapanduga, ei jaga meie demokraatlikus riigis elav lugeja kindlasti tema seisukohti ja maailmavaadet. Võrreldes seda aga marksismi klassikute teostega, tuleb tõdeda, et A.

Saksa ajalugu
Holokaust
290
pdf

Holokaust

HOLOKAUST Õ P P E MAT E R J A L 2007 Selle publikatsiooni autoriõigused kuuluvad Eesti Ajalooõpetajate Seltsile Õppematerjali koostamist ja väljaandmist rahastasid Eesti Vabariigi Valitsus ja International Task Force Holokaust Õppematerjal: allikad, õppeülesanded, mälestused, teabetekstid Autorid: Ruth Bettina Birn, Toomas Hiio, Mart Kand, Ülle Luisk, Christer Mattson, Meelis Maripuu, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Elle Seiman Koostanud Mare Oja Toimetanud Toomas Hiio Õppematerjali katsetanud Siiri Aiaste, Mart Kand, Tiia Luuk, Riina Raja Keeletoimetaja Mari Kadakas, Kärt Jänes-Kapp Ingliskeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Heli Kuuste, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Alias Tõlkeagentuur Saksakeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Anne-Mari Orntlich Ingliskeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Marina Grišakova, Alias Tõlkeagentuur Eestikeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Ludmila Dubjeva ja Tatjana Šor Venekee

Euroopa tsivilisatsiooni ajalugu
Majanduspoliitika
320
doc

Majanduspoliitika

Sissejuhatus Majanduspoliitika loengukonspekti käesolev variant on pärit 2015. aasta kevadest. Selle alusel lugesin ma õppeainet TTP0010 “Majanduspoliitika” TTÜ majandusteaduskonna bakalaureuse õppekava üliõpilastele 2015/2016. õppeaasta sügissemestri teisel poolel. Kahtlemata muutub Eesti majanduslik ja sotsiaalne olukord väga kiiresti ning seetõttu peab paratamatult muutuma ka majanduspoliitika loengukursus. Kuid käesolev loengukonspekt on loodetavasti siiski õppematerjalina kasutatav ka lähiaastatel. Peaaegu kõik, mis loengukonspektis kirjas, on varem juba kusagil öeldud. Õppematerjali puhul ei tohiks see aga olla puudus – tekst püüab edasi anda olemasolevaid teadmisi. See loengukonspekt ei pretendeeri õppematerjalina mitte mingil juhul teaduslikule uudsusele ja selles on vähe viiteid. Loengukonspekti koostamisel on kasutatud paljusid erineva struktuuri ja kontseptsiooniga majanduspoliitika õpikuid, majanduspoliitika-alaseid raamat

Akadeemiline kirjutamine
Matemaatika - Õhtuõpik
816
pdf

Matemaatika - Õhtuõpik

Matemaatika õhtuõpik 1 2 Matemaatika õhtuõpik 3 Alates 31. märtsist 2014 on raamatu elektrooniline versioon tasuta kättesaadav aadressilt 6htu6pik.ut.ee CC litsentsi alusel (Autorile viitamine + Mitteäriline eesmärk + Jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti litsents (http://creativecommons.org/licenses/by-nc-sa/3.0/ee/). Autoriõigus: Juhan Aru, Kristjan Korjus, Elis Saar ja OÜ Hea Lugu, 2014 Viies, parandatud trükk Toimetaja: Hele Kiisel Illustratsioonid ja graafikud: Elis Saar Korrektor: Maris Makko Kujundaja: Janek Saareoja ISBN 978-9949-489-95-4 (trükis) ISBN 978-9949-489-96-1 (epub) Trükitud trükikojas Print Best 4 Sisukord osa 0 – SISSEJUHATUS . .................... 17 OSA 2 – arvud ..................................... 75 matemaatika meie ümber ................... 20 arvuhulgad ....................

Matemaatika
Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse
59
pdf

Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse

Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse Mõned mõisted Fileo sofia on ,,tarkusearmastus". Tarkus on teatud liiki teadmine. Kui antiikajal hakati mõtisklema maailma üle, siis nimetatigi seda teadmiste otsingut ,,filosoofiaks". Filosoofia abil püütakse niisiis saada teadmisi ehk tarkust maailma, inimese ja tema elu eesmärkide kohta. Filosoofia käsitlusobjektiks on seetõttu just igapäevaelu. Filosoofia tegeleb probleemidega, millele ei saa vastata traditsionaalsetel teaduslikel viisidel ­ vaatlemise, mõõtmise, arvutamise jms empiirilise tegevuse kaudu ­, seetõttu öeldakse, et filosoofilised teadmised ei ole teaduslikud, seetõttu ka mitte õiged või valed. Filosoofia tegeleb küsimustega, kuidas me seda maailma tunnetame ja mida me oleme suutelised sellest teadma ­ rõhuasetusega ,,kuidas me mõtleme", mitte aga ,,mida me teame". Osadele meie jaoks vägagi ,,elulistele" k?

Õiguse filosoofia
Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
132
doc

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

vabadusvõitluse ilminguks, kuna kõrvuti ajakirjanduse järjepidevuse tekkega ja Jannseni aktiivse tegutsemisega hakkas rahvas osalema ettevõtmistes, mis jäid talutarest kaugemale, ajakirjandus ja seltsielu äratasid rahva. Sakala ilmudes tuli ajakirjandusse teravam ühiskonnakriitika, varasemad poleemikad väljarändamise ja kooliolude teemadel olid saksa ajakirjanduse seisukohtade vastu. Jakobson tõmbas aga vaidlustesse eestlased isekeskis. Siiski algas tegelik poliitilise sisuga ajakirjandusperiood 19.-20. sajandi vahetusel revolutsioonieelsetes meeleoludes. Aatemeeste (Tõnisson, Postimees) ja majandusmeeste (Päts, Teataja) omavahelistes vaidlustes otsiti, millist teed eestlane peaks käima. Parteilise ajakirjanduse periood kestis Eestis 1930. aastate alguseni, mil see autokraatliku reziimi kehtima hakates lihtsalt välja suretati. Varasem ajakirjanik Eestis

Sotsiaalteadused




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun