· Vana-Hiina tuntumad õpetused on Taoism(rajajaks oli Laozi, kutsus elama looduslähedast elu) ja konfutsianism(pärandas rituaaleetika). · Konfutsius hiina filosoof, kanfutsianismi rajaja. Oli muinashiina haridust levitava kooli juhataja, kõrge riigiametnik. Läks rändama." Lunyu" säilinud allika, mis sisaldab tema õpilaste poolt kirja pandud vestlusi. · Konfutsiuse põhimõtted inimlus, kultuur, tarkus, kombed. Konfutsiuse õpetus idealiseerib muistust, käsitleb ühiskonna kui hierarhilist tervikut. · Sai alguse hiina klassikalise kirjavara seletamisest/ õpetamisest Konfiutsiuse poolt · Seadis oma maailmakäsitluse aluseks inimese kõlbelise loomuse · Taevas oli looduse osa ja kõrgeim vaimne alge ja inimest juhtiv jõud · Kombeid jälgides ja inimsust taodeldes sai õilsaks inimeseks Konfiutsiuse õpetuse põhimõtted (väljenduvad aforismide/õpetussõnade sisu): ...
Ühiskonna sektorid Ühiskond on süsteemne tervik, mille valdkonnad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Tavaliselt jagatakse ühiskond mitmesugusteks sektoriteks, mis omavahel põimuvad. Kõige suuremad ühiskonna jaotused on avalik ehk ühiskondlik elu ja eraelu. Demokraatlikus riigis ei sekku riik inimese eraellu, ka majanduses peaks riigile jääma eeskätt üldine reguleerimine. Samas ajab nüüdisaegne riik haridus-, eluaseme-, sotsiaal- ja keskkonnapoliitikat, mis mõjutavad iga inimest. Tootmine ning kauplemine moodustavad valdkonna, mida nimetatakse majanduseks. Ühiskonna arengu koordineerimise ja juhtimisega tegelevat valdkonda nimetatakse poliitikaks. Poliitika hõlmab riigi toimimist korraldavat tegevust, mis on seotud võimu- ja õigussuhetega. Poliitikat teevad riigivõimu esindavad asutused, kes rakendavad seadusi, jagavad ühiskonna rahalisi ja varalisi ressursse ning tasakaalustavad huvisid. I...
Realism kui kirjandusvool Ulve Mägi 2016 Realismile iseloomulikud jooned Realism kui vool tekkis 19. sajandi 30. aastail Lääne-Euroopas, Eestisse jõudis 19. sajandi 90-ndatel. Tunnused: 1) taotleb elu tõepärast kujutamist ¤ hoidub elu idealiseerimisest ¤ kujutab olustikku ja miljööd asjalikult ¤ osutab tähelepanu inimpsüühika tõepärasele kujutamisele 2) avab nähtuse olemuse ja põhjuslikud seosed (miks miski on nii, nagu on) 3) toob esile ajastu tüüpilised jooned, väldib juhuslikku ja ebaolulist 4) jälgib ühiskonna ja inimese suhteid ¤ inimese suhet ühiskonnaga kuidas inimene kujundab ühiskonda ¤ ühiskonna mõju inimesele kuidas ühiskond mõjutab inimest 5) kujutab sotsiaalseid vahekordi (alamklass ülemklass) 6) kritiseerib ühiskonda (seetõttu on 19. sajandi realismi nimetatud ka kriitiliseks realismiks) Realismi võrdlus romantismiga Märksõna Romantism ...
Kati Kõiv ÕO13-001 Õenduse kesksed mõisted ja nendest tulenevad õe ülesanded Inimesed väärtustavad ja hindavad tervist. Kui tervis halveneb, pöördudakse tavaliselt arsti poole ja loodetakse oma murele lahendus leida. Kuid kui asjad osutuvad halvemaks, siis tihtilugu suunatakse inimene haiglasse ravile ja seal saab temast patsient ning tekib paratamatu kokkupuude õdedega. Toredate ja sõbralike inimestega, kes on oma professiooniks valinud inimeste aitamise ja nende eest hoolitsemise meditsiinilisel tasandil. Aga samas peab õde olema võimeline patsienti toetama ka sotsiaalsel ja psühholoogilisel tasandil, kui selleks tekib vajadus. Mõnikord ongi vajalik, et õde astuks patsiendi lähedase rolli, kui on näha, et inimene on täiesti üksi ja murest murtud. Kindlasti ei tohiks üks meditsiinialal ja üldse tervishoiualal töötav õde olla külm ja eemal...
Arvamuslugu Ajakirjanduse roll demokraatlikus ühiskonnas Ajakirjanduse kaudu saavad inimesed informatsiooni selle kohta, mis toimub nende ümber, riigis kus nad elavad ja ka välismaal. Ajakirjandus on äärmiselt oluline demokraatlikus ühiskonnas, kuna demokraatia tähendab rahvavõimu ning selleks peab rahvas olema võimalikult hästi teadlik neid ümbritsevast. Üks väga oluline aspekt ühiskonna jaoks on uudised, mis kajastavad välismaal toimuvat. Teadmised sellest, mis toimub mujal maailmas aitavad näha probleeme enda ümber ja leida ka neile lahendusi. Neljas võim ajakirjandus hakkab ühiskonnas aina suuremat osa täitma ning tihtipeale ka haarab võimu näiteks politsei, riigiametnike ning poliitikute üle. Kuna rahvas on see, kes otsustab ja otsustab selle alusel mida ajakirjandus neile vahendab, on väga oluline poliitikute ja ajakirjanduse koostöö ning üksteise mõistmine. Ajakirjandus...
Jaan Tõnissoni instituudi juures asuva UNESCO kodanikuhariduse ja mitmekultuurilisuse uuringute õppetooli juhataja Sulev Valdmaa analüüsis ajakirjas „Haridus“ artiklis „Noorte väärtushinnangud Eesti koolides“ 2009. aastal läbiviidud pilootküsitluse tulemusi. Rahvusvaheline projektimeeskond soovis koguda andmeid Eesti, Soome, Läti, USA Illinoisi ja Colorado osariigi ning Aserbaidžaani 16-18- aastaste noorte väärtushinnangute ja arusaamade kohta mitmekultuurilises globaliseeruvas maailmas. Kuna erinevused koolide vahel olid liiga suured, et Eesti tulemusi üheks lugeda, tuli kokkuvõttes eesti ja vene koolide õpilaste andmed eraldi välja tuua. Eesti ja vene õpilaste hinnangud meie ühiskonna mitmekultuurilisusele on suhteliselt erinevad. Eesti õpilased peavad Eesti kultuuri avaramaks ning arvavad, et meie ühiskonnas on arvukalt eri ühiskonnagruppidesse kuulujaid. Halvas mõttes üllatas uuringu läbiviijaid...
19. sajand: Traditsioonilise perekonna väljakujunemine PEREKOND Perekond ● Suurpere -> vanemad ja lapsed; ● väärtustati kodukesksust ning intiimsust; ● rohkem pöörati tähelepanu järeltulijate kasvatamisele; ● perekonna ülesanne - kasvatada lapsed headeks inimesteks, et kaasa aidata ühiskonna stabiilsusele; ● emotsionaalne kokkusobivus -> abiellumist armastuseta hakati pidama ebaõiglaseks ja sobimatuks; ● alustoeks peeti mehe ja naise loomuse, naiselikkuse ja mehelikkuse vastandlikkust. MEES Mees (ISA) ● Vahendab perekonnale välismaailma norme, nõudmisi ja uudiseid; ● karm, aga õiglane ja töökas ning jäägitult oma peret toetav ja armastav; ● saab naiselt toetust. NAINE Naine (EMA) ● Tõusis esile emaduse tähtsus; ● naise koduses tegevuses nähti jõudu kujundab ühiskonna moraali ja isamaa saatust; ● abiellumine = töökohast loobumine ning pühendumine kodule, mehel...
ARENGUTEOORIAD S . F R E U D , J . P I A G E T, E . E R I K S O N , L . KO H L B E R G , L . V Õ G O T S K I , J . B O W L BY ARENGUPSÜHHOLOOGIA • Inimese areng ning käitumise muutumine vananedes • Algus 19.sajand • Põhimõisted Areng – muutused Füüsiline ja motoorne areng – kasvamine, liigutused Kognitiivne e tunnetuslik areng – taju, mälu, mõtlemine, kõne Sotsiaalne areng – emotsioonid, suhtlemine Kõlbeline areng – väärtused, õige vs vale Vaimne areng – teadmised, oskused SIGMUND FREUDI PSÜHHOSEKSUAALSE ARENGU TEOORIA • Alateadlikud soovid ja mälestused • „jäämäe veepealne osa" • Lapseea kogemuse mõju • Tasakaalu püüe – sisemised tungid vs ühiskonna normid ARENGUSTAADIUMID FREUDI JÄRGI 1) Prelatentne periood (sünd - 6a) oraalne periood (sünd-1a) anaalne periood (1-3a) falloslik periood (3-6a) – Oidipuse/Elektra kompleks 2) Latentne periood (7-10a) – teadmiste omandamine 3) Genitaalne ...
Ajakirjanduse roll ühiskonnas Ajakirjanduse kaudu saavad inimesed informatsiooni, mis toimub nende ümber maailmas. Ajakirjandus on äärmiselt oluline demokraatlikus ühiskonnas, kuna sellises ühiskonnas on rahvavõim ning tänu sellele peab rahvas olema võimalikult hästi teadlik neid ümbritsevast. Üks väga oluline vaatepunkt ühiskonna jaoks on uudised, mis kajastavad maailmas toimuvat. Teadmised sellest, mis toimub mujal maailmas aitavad näha probleeme enda ümber ja leida neile ka lahendusi. Neljas võim ehk ajakirjandus, hakkab ühiskonnas aina suuremat osa täitma ning tihtipeale haarab võimu ka politsei: riigiametnike ning poliitikute üle, kuna rahvas on see, kes otsustab selle alusel, mida ajakirjandus neile vahendab. Seetõttu on väga oluline poliitikute ja ajakirjanduse koostöö ning üksteise mõistmine. Ajakirjanduse peamine ülesanne on teavitada rahvast võimali...
Arengupsühholoogia lisa J.Piaget arenguastmed: 20.saj mõjuvõimsaim arenguteooria. Organismi kohanemine ümritseva keskkonnaga tähendab, et valitseb tasakaal vahetusprotsessides (toit, hingamine jne). Tasakaalu saavutamiseks muudab organism väliskeskkonnast saadud ained elutalitluseks vajalikeks osadeks, olles samal ajal paindlik ja muutes oma seisundit (kuju, värv, temperatuur vms)- ainevahetus. Piaget´ järgi on psüühiliste psrotsesside ülesanne samuti aidata saavutada organismi ja ümbritseva keskonna tasakaalu- informatsioonivahetus. Inimese vaimset arengut kirjeldatakse kahe protsessi- assimilatsiooni ja akommodatsiooni kaudu. Sarnastumise ehk assimilatsiooni korral muudab inimene väliskeskkonnast saabuvat informatsiooni nii, et see sobiks tema olemasolevasse tunnetusstruktuuri (ld assimilatio ´sarnastumine´). Assimilatsiooniga on tegemist mängus- keskkond muudetakse enda huvide järgi, mänguasjad on suvalised esemed (nt klots as...
Esimesed teadaolevad tsivilisatsioonid hakkasid kujunema alates III aastatuhandest eKr. Mesopotaamias ja Egiptuses. Tsivilisatsioonid tekkisid suurte jõgede kallastele, kus olid looduslikult soodsaimad elutingimused. Tsivilisatsiooni all mõistame hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskondi ning defineerime kui - kõige suurem kultuurilis-eneseteadvuslik jaotus inimkonna sees. Tänapäeval räägitakse 7-st tsivilisatsioonist ent tuntud inglise teadlane Arnold Toynbee on jaotanud inimkonna ajaloo kogunisti 13-ks tsivilisatsiooniks. Tsivilisatsiooni tekkeprobleem on jäänud segaseks, kuna teadlased ei ole selles küsimuses saavutanud üksmeelt. Üks põhjustest on arvatavasti see, et varajaste tsivilisatsioonide tekkimise ajal puudus veel kiri ja seetõttu ei saa teadlased - arheoloogilise materjali puudumisel - seda põhjalikult uurida. Üksmeel on enam-vähem saavutatud inimkonna ühiskondliku arengu üldsuundade küsimuse...
Strukturaalne funktsionalism, konfliktiteooria, sümboolne interaktsionism Strukturaalne funktsionalism Uurib sotsiaalseid struktuure(perekonda, haridust, religiooni jm) ning kuidas iga selline sotsiaalse elu sfäär aitab kaasa ühiskonna kui terviku säilimisele. Ühiskond on suur omavahel seotud osade süsteem, milles igal osal on oma kindel ülesanne (funktsioon), mis toetab süsteemi kui terviku stabiilsust. Muutused süsteemi üksikutes allosades (mis tulenevad tehnoloogia arengust, teadmiste kasvust, hälbivast käitumisest jms.) kutsuvad esile muutusi teistes allosades, mille tulemusena süsteem tervikuna kohaneb muutustega. Strukturaalse funktsionalismi pooldajad küsiksid, kuidas haridus toetab ühiskonda? Tänu haridusele ja inimestele meie kogu ühiskond toimibki. Inimesi on õpetatud, kuidas (ühiskonnas) toime tulla, kuidas teistega käituda jne. Konfliktiteooria Keskendub korratusele, kokkuleppe puudumisele ja vaenul...
VALGUSTUSFILOSOOFIA & uusaja mõttemaailm Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tunni eesmärgid: 1) Ettevalmistus valgustusteemaliste tekstidega töötamiseks 2) Valgustuse mõiste ja tähtsamate esindajate seisukohtade kordamine Tekkimise eeldused Maadeavastused maailmapildi avardumine Tehnika areng looduse mõistmine Teaduse areng mõistus ja loogiline mõtlemine Religioon deismi teke Deism Deism - 17.-18. sajandil Euroopas levinud õpetus Jumalast kui maailma loojast, kes pärast loomist ei sega end enam looduse ja ühiskonna ellu. Filosoofiline jumala kujund - jumal kui eksperimenti jälgiv teadlane. Valgustus Valgustus - ajajärk 18. sajandi Euroopas, mis rõhutas inimestele hariduse...
Areng - Süstemaatilised muutused alates munaraku viljastamisest kuni inimese surmani. - Kasvamine - Küpsemine Bioloogiline, kognitiivne, sotsiaalne Arengupsühholoogia kui uurimisvaldkond • Arengupsühholoogia käsitleb vanusega seotud muutuseid käitumises, psüühikas ja inimsuhetes • Imikuiga 0-2 eluaasta • Varane lapseiga 2-6 eluaasta • Keskmine lapseiga 7-12 eluaasta • Murdeiga alates 12-13 elauaastast • Varane täisiga 20-30 eluaastat • Keskmine täisiga 40-50 eluaastat • Hiline täisiga alates 60 eluaastast Arengupsühholoogia lätted I • John Locke (1632-1704) – laps sündides tabula rasa • Jean Jacques Rousseau (1712-1778) – lapsed kasvavad “looduse plaani” kohaselt Arengupsühholoogia lätted II • Teaduslik lähenemine tekkis 19. saj koos Charles Darwini evolutsiooniteooriaga: • Süstemaatiline arengu uurimine • Areng – lapse pidev kohanemine keskkonnaga • Iseseisva distsipliin...
Kati Eliisabet Peterson 11.klass Rocca al Mare Kool 2015 Ühiskonnanormid ja väärikus “Idioodis” Fjodor Dostojevski on vaieldamatult üks 19.sajandi suurimaid vene kirjanikke. Ta märkas ja analüüsis vene ühiskonda vägagi avameelselt ja kartmaltult, lahates ka selle tumedaid külgi, kuid ei kaotanud kunagi usku Venemaa jumalikku äravalitusse: Dostojevski uskus, et just Venemaa päästab ülejäänud maailma pattudest ja häbist. “Idioot”, nagu ka Dostojevski teised 1860. aastatel ilmunud teosed, kannab endas kirjaniku eriti tugevat ja siiani inimesi kõnetavat filosoofiat. Teose peategelane vürst Lev Nikolajevitš Mõškin ...
Tolerantsuse problemaatika Eesti ühiskonnas Ühiskonna omadust tunnustada ja leppida harjumuspärasest teistsuguste hoiakute, arvamuste ja uskumustega nimetatakse sallivuseks. Erinevaid arvamusi leidub sama palju, kui on inimesi, ning seetõttu ei pruugi alati kõigi arusaamad ühtida. See aga tekitab probleeme keskkonnas, kus me elame, ning vastavast teemast tulenevad küsimused kerkivad aina esile. Millest tuleneb sallivus ning millised on Eesti ühiskonnas tolerantsusega seotud problemaatilised teemad? Sallivus ja sallimatus ei ole kaasasündinud, vaid sotsialiseerumise tulemus. Oma elu algusaastatel oleme eelarvamustevabad ja veel puutumatud ühiskonna mõjutustest. Lapse moraalne areng, kus kujunevad välja ka tulevased arusaamad tolereerimise kohta, sõltub kasvamiskeskkonnast. Näiteks kodu ja kool annavad meile individuaalsete hoiakute ja tõekspidamiste alused tulevaseks eluks. Kool ...
Väärtushinnangute ja tegutsemisajendite mõistmine Maailmas on umbes seitse miljardit inimest ja igaüks on märgatavalt erinev ja ainulaadne. Vahel tundub meile, et eristume teistest, kuid siis jällegi avastame end olukorrast, kus nii mõnigi on varem olnud, ehk ei ole me üldsegi nii teistsugused. Me elame riigis, kus väärtushinnangud on muutumas ning inimestel on valik, kas jääda iseendaks või kujundada ümber enda elu teiste meele järgi. See kõik toob kaasa erinevad käitumisnormid ja tegutsemisajendite mõistmise, mis omakorda on seotud sallivuse tasemega meie ühiskonnas. Miks me ei saa aru mõnikord teiste tegudest ja inimesest kui indiviidist? Inimesed märkavad, tunnetavad ja mõistavad asju erinevat moodi. Vahepeal proovime seletada teistele midagi, milles ise oleme tulihingeliselt sees ning kõik tundub vägagi loogiline. Seejuures võib kellelegi teisele võib sarnase või samasuguse arusaama loomine ning oma vaatepunkti se...
Ühiskond ja selle liikmed, ühiskonna tasandid ja valdkonnad, rahvus, ühiskondlikud väärtused. 1.loe läbi õpikust lk 8-23 2.Tee endale selgeks, mis on ühiskond (lk 8), millised on selle valdkonnad e. osad (lk 11), mida kujutab endast tööjaotus ja milleks on see vajalik (lk 11) Ühiskond koosneb inimestest, kes sõltuvad üksteisest, see on loodud inimeste poolt ja inimeste jaoks. Inimesed aitavad ja toetavad üksteist aga ka võistlevad üksteisega. Ühiskonna valdkonnad on: majandus; kultuur; haridus; tervishoid ja valitsemine Tööjaotus eri inimesed teevad eri asju. Näiteks põldu harivad põllumehed, vabrikus töötavad töölised, maju ehitavad ehitajad jne. Igal tegevusalal on veel omakorda tööjaotus. Tööjaotus teeb kõigi töö tõhusamaks, kuna tehakse seda, mida paremini osatakse. 3.Kellest koosneb ühiskond: mille alusel inimesi eristatakse, mõisted diskrimineerimine, sallivus e. tolerantsus, ülem-, alam-, keskklass ja asotsiaalsus; mik...
Metateooria- teooria teooriast. Ontoloogia- olemiseõpetus. Episemoloogia- õpetus teadmisest. Metodoloogia- uurimis meetodid (kvantitatiivsed- statistilised. kvalitatiivsed- põhinevad intervjuudel ja kirjandusel) Positivism/Ratsionalism- Aluseks mõitus ja loogiline mõtlemine. Kindel “tõde” selgitamaks ühiskondlike suhteid. Ühiskond, nagu füüsiline maailmgi, käitub vastavalt kindlatele reeglitele. Empiirilist vaatlust ja loodusseadusi saab kasutada sotsiaalteaduste puhul. (Liberalism, Realism, Uusrealism) Postpositivism/Reflektivism- Aluseks maailma tunnetus. vastand postivismile. Ei ürita anda vastuseid vaid otsib küsimusi. Pakkuvad normatiivseid lahendusi. (Feminism, kriitiline teooria) Kas teooria on kasulik? Reaalsuse lihtsustatud pilt. Annab raamistiku, parandab analüütilist võimekust, võimaldab ennestada, poliitika probleemide äratundmine ja hindamine, ajaloo mõistmine, täiendab uurimist, empiirilise uurimise läbiviimine, RS distsi...
1. Valikkursus ,,Rahvusvaheline õigus " 2. Õppe-ja kasvatuseesmärgid 1. Anda alusteadmised õiguse põhilistest valdkondadest euroopaliku õiguskultuuri kontekstis, selgitada õigusriikluse olemust ja ülesehitust ning elemente, 2. Õpetada tundma ja rakendama õiguse üldpõhimõtteid, 3. Selgitada õigusnormi seoseid demokraatlike põhiväärtuste ja inimõigustega, õpetada eetika olulisust otsuste tegemisel ning lihtsamaid praktilisi teadmisi eelseisvaks eluks, 4. Arendada loogilist argumentatsioonivõimet, tõlgendamise ning analüüsi oskusi, 5. Anda teadmised, oskused ja hoiakud, mis kuuluvad õigusteaduse alaste põhiteadmiste hulka ja mille omandamine on eelduseks edasi õppimiseks kõrgkoolis; 6. Anda eeldused asuda omandama juriidilist kõrgharidust, 3. Õppeaine ajaline maht 1valikkursus 35 tundi 12. klassis 4. Õppeaine kirjeldus Kursus on oma struktuurilt üles ehitatud riigisisest ja rahvusvahe...
Relatiivsusteooria Albert Einstein oli legend juba oma eluajal. Tema kõige tähelepanuväärsemaks saavutuseks on kahtlemata relatiivsusteooria, mis muutis põhjalikult inimkonna arusaama aja ja ruumi olemusest. Ent missugust kasu võin saada mina kui lihtinimene relatiivsusteooriast? Relatiivsusteooria põhiolemus seisneb selles, et füüsikaseadused on universaalsed ning kehtivad kõikjal ühtmoodi, kuid erinevas kohas ja olukorras olevatele vaatlejaile võib asi tunduda isemoodi. Mis ühe jaoks tundub miljoni aastat, on teise jaoks kõigest sekund. Kui kusagil tuleb jutuaineks relatiivsusteooria, siis kuuleme tihtipeale seda mõtet kõige sagedamini. Einsteini välja mõeldud idee kõlab küll võimsalt, isegi geniaalselt, ent mida head ja väärtuslikku annab see teadmine mulle ? Lugesin hiljuti ühte artiklit, kus oli kirjas, et mida kõrgemal sa elad, seda kiiremini vananed. Ehk kui sa elad 102- korruselis...
Lapse õigus sõltumatusele Antud essees analüüsin lapse tähtsaima õigusena tänaseni avalikult tunnustamata lapse vaimset sõltumatust ja füüsiliste tingimuste tagamist vaimse vabaduse võimaldamiseks arenevas ühiskonnas. Laste õiguste vajalikkust näitan vanemate, ühiskonna ja väliste tingimuste seoste kaudu. Õigusedi on pöördeliselt võttes ka vastutus ja kohustus, kirjeldades laiemalt terviklikku suhet grupi ja üksikindiviidi huvide vahel. Lapse1ii definitsioonile lähenen essees osaliselt filosoofiliselt: ilma füüsiliste tunnusteta, sh vanuseta, ei ole võimalik määratleda isiku arengujärku - laps või täiskasvanu. Seega lapse õigus vaimsele vabadusele tähendab mõelda ja tegutseda iseseisvalt ning vastutada oma tegude eest, olles niimoodi avatud ühiskonna moraalseks edasiviivaks aluseks, mille juriidiline sõnastus peaks lähtuma võimalike juriidiliste probleemide tõestamise huvides vaimse vabaduse tagamise füüsilistest ting...
ETTEKANNE Erinevate puuete kajastamine ajakirjas NÕUKOGUDE KOOL: Vaimselt alaarenenud Minu uurimused põhinevad ajakirjale Nõukogude Kool aastatel 1977-1988. 1977. a detsembri numbris kajastatakse vaimselt alaarenenud isikute sotsiaalse adaptsiooni probleemi järgmiselt: ,,Anomaalsete isikute sotsiaalse kohanemise probleemi võib pidada defektoloogias üheks aktuaalsemaks. Erikoolide lõpetajate defekti kompensatsioon ei lõpe koolis, vaid jätkub ka hilisemas elus. On vajalik laiendada sotsioloogilisi uurimusi, mis selgitaksid välja anomaalsete isikute sotsiaalse adaptsiooni ja rehabilitatsiooni efektiivsed teed ning ühiskonna kohustused nimetatud isikute suhtes." Sotsiaalse adaptsiooni edukus sõltub suuresti töölesuunamise organiseerimisest. Abikooli lõpetajate töölesuunamine on sõltuv aga erinevatest asjaoludest nagu defekti sügavusest ja omapära...
SOTSIOLOOGIA VAHEEKSAM Mida tähendab sotsioloogia? Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimest kui kaaslast (seltsilist), kui teatud koosluse (grupi, kogukonna) ja ka ühiskonna liiget. Millest kahest sõnast koosneb antud mõiste ja mida nad tähendavad? Ld societas ,,ühiskond" ja kr logos ,,mõiste,õpetus". Võib leida ka teisi tähendusi: societus ,,ühine, ühis-, seltsiline, kaaslane"; socio, socium ,,ühendama, liitma, ka kollektiiv, grupp, kooslus"; societas ,,ühiskond, seltskond, ühing". Kes on sotsioloogia mõiste autor ning millist mõistet ta kasutas enne seda? Marie Auguste Francoise Xavier Comte (1798-1857), enne ta kasutas mõistet sotsiaalne füüsika. Mida tähendab sotsiaalne kujutlus? Mõiste "sotsioloogiline kujutlus" põhineb isikliku ja ühiskondliku kogemuse käsitluste erinevusel. Isiklik kogemus eraasjad, millega iga inimene igapäevaelus kokku puutub. Ühiskondlik kogemus faktorid, mida indiviid ise kontrollida ei saa, kuid mis mõ...
Roll ühiskonnas Sotsiaalse vastutuse mõtestamiseks on oluline mõista vastajate üldist arusaama ettevõtte rolli kohta ühiskonnas – kas esmatähtis on teenida vaid raha või oluline on panustada ühiskonna arengusse ka laiemalt. See küsimus muutis pildi omanike ja tippjuhtide arusaamast sotsiaalse vastutuse osas palju mitmekesisemaks – samuti ilmnesid erinevused omanike ja juhtide arusaamades. Teatava üldistusega võib öelda, et omanike arusaamad ühtivad pigem kitsama, teoorias majandusliku sotsiaalse vastutusega seostavate arusaamadega. (Kulliki Tafel, märts 2006) Kui ettevõte eksisteerib, on ta tegelikult ju üks osake ühiskonna rakust – tal on oma tööjõud, ta maksab töötajatele palka, ettevõte maksab ühiskonnale makse; osaleb kaudselt ka infrastruktuurides – ettevõtted tarbivad infrastruktuure ning oma tegevusega toetavad nende olemasolu ja paranemist: kasvõi näiteks tarbides energiat, ettevõte maksab energia eest ja kindlustab energiatoot...
Tsivilisatsioonid on olnud olemas juba ürgsetest aegadest alates. Teadlaste arvates hakkasid tsivilisatsioonid tekkima alates III at eKr. Tsivilisatsioonid tekkisid suurte jõgede kallastele, kus olid looduslikult kõige soodsamad elutingimused. Tsivilisatsioonide all mõistame hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskondi. Tsivilisatsioonide jaoks on välja mõeldud ka definitsioon: see on kõige suurem kultuurilis- eneseteadvuslik jaotus inimkonna sees. Kuulus inglise teadlane Arnold Toynbee on inimkonna ajaloo jaotanud 13-ks tsivilisatsiooniks, tänapäeval räägitakse 7-st tsivilisatsioonist. Tsivilisatsioonide tekkeprobleem on jäänud segaseks, kuna teadlased ei ole selles küsimuses saavutanud üksmeelt. Üks põhjustest on arvatavasti selles, et esimeste tsivilisatsioonide tekkimise ajal puudus veel kiri ja sellepärast ei saa teadlased iga üksiku tsivilisatsiooni tekkimist uurida, kuna puudub vajalik arheoloo...
Sissejuhatus sotsioloogiasse Lektor Tarmo Strenze Õpik: Hess, b.B, Markson, E.W.&Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2011 · Eksam: 7 jaanuar või 14 jaanuar. Korduseksam 28.jaanuar. · Referaat. Tähtaeg- 18 detsember · Võimallikud lisa-kodutööd. Tekstifailid on doc või rtf formaadis Sotsioloogia-ühiskonnateadus Majandusteadus uurib majanduslikke nähtusi ja eeldab et inimesed on egoistid kes püüavad saavutada võimalikult suurt kasumit. Õigusteadus vs sotsioloogia Õigusteadus uurib õigust, seadusi, õigusteadlane analüüsib ja kritiseerib õigusnormide sisu. Sotsioloogia ei uuri ainult õigust, sotsioloog tavaliselt õigusnormide sisu ei kommenteeri. Ajalooteadus vs sotsioloogia Ajalooteadus uurib minevikus toimunut, ajaloollase eesmärgiks on anda konkreetsete sündmuste täpne kirjeldus. Sotsioloogia uurib tänapäeval toimuvat. Sotsioloogi eesmärgiks on uurida üldiseid seaduspäras...
Sotsioloogia mõisted 1. Mis on sotsioloogia- teadus, mis uurib inimest kui kaaslast, grupi- ja ühiskonnaliiget. Uurib inimest teiste inimeste keskel. 2. Mida tähendab sotsioloogiline kujutlus? Oskust näha igapäevaste sündmuste taga olevaid ja neid mõjutavaid makroprotsesse: 1) isiklik kogemus; 2) ühiskondlik kogemus. 3. mis on sotsiaalne fakt? Kindlamustrilised inimkooslust iseloomustavad faktid. Faktid, mis ühiskonnas aset leiavad. Sotsiaalse elu aspektid, mis kujundavad iga inimese individuaalseid käitumisviise ja tegevusi. 4. Mida tähendab sotsioloogias positivism, mis iseloomustab positivistlikku lähenemist? Positivism-väärtustevaba ja objektiivne teadus, sotsioloogias ühiskonna ja grupielu teaduslik uurimine. Positivistlik lähenemine- lähtutakse tegelikkusest, mis on konkreetselt olemas. Ülesandeks on avastada seaduspärasusi ja nende põhjusi ette näha. 5. Mehaaniline ...
Abielu on Jumalast Maret Avilo Mariliis Tisler 11.b klass Sissejuhatus Perekonna arengu algetapp: mehe ja naise kooselu sagemine suures rühmas. Järk-järgult kujunesid mõnede meeste ja naiste vahel välja pikemaajalised paarisuhted. Mehe ja naise rolli mõistmine eri aegadel ja eri maades erinev. Omaaegne juudi ehk heebrea ühiskonna elukorraldus toetus perekonnale kui algüksusele. Abielu läbi vaimulike pilgu Mees ja naine on abielus väga erilisel viisil ühendatud Jumala poolt. Abielu mehe ja naise vahel ei ole mitte ajutine, vaid eluaegselt kehtiv. Jumal on loonud abielu, et inimesed võiksid õnnelikud olla. Mees ja naine on Jumala ees võrdse tähtsusega ning ühesuguselt hinnalised. Abielus olevatel inimestel on ülesanne kujutada oma püha ja harmoonilise suhtega Jumala olemust. Abielu läbi vaimuli...
20.11.2020 Logopeedia eksam 1. Õige või väär? Mida raskem on PCI puhul üldmotoorika puue, seda raskem on sellega kaasnev kõnepuue. Õige Vale 2. Kommunikatsioonipuuded jaotuvad kõne- ja keelepuueteks. Kõnepuude puhul on probleemiks: keelevahendite kasutamine rääkides kõnetegevuse realiseerimine kõne mõistmine 3. Logopeedi töö eesmärgiks on kommunikatsioonipuuete: ennetamine ravimine kõrvaldamine leevendamine 4. Alakõne tunnusteks on: pidurdunud motoorika areng häälduspuuded agrammatism sõnavara ja lausestruktuuride piiratud areng kõne-eelse perioodi eakohane areng kõne arengu omandamise aeglus kõnemõistmine on samal tasemel kui eakohase kõnearenguga lastel 5. Millised väited sobivad füsioloogilise kogeluse kohta: vajab otsest logopeedilist sekkumist see on kõne normaalne sujumatus kõne arengu perioodil laps on oma kõnetakistusest teadlik ja häiritud möödub tavali...
Mis on valgustus? Valgustust võib käsitleda kui inimkonna vabanemist vaimupimedusest, mis tõstis pead juba 17. sajandil. Valgustuse hiilgeaeg kandus edasi 18. sajandisse ning võib väita, et valgustusajastule omane mõtteviis ulatus ka 19. sajandisse. Valgustuseks hakkas ajastut esmalt kutsuma saksa filosoof Immanuel Kant ühes oma 1784. aastal ilmunud artiklis, kuigi valgustuslik mõtteviis oli välja kujunenud juba tunduvalt varem. Valgustuse kujunemise eelduseks oli kahtlemata teaduse areng, mis pani paljud filosoofid kahtlema vanades tõdemustes ning kutsus esile kriitilise mõtlemise. Seega valgustuse ideoloogia rajajateks võib pidada filosoofe. Prantsuse mõtteteadlase Rene Descartes'i põhiteos ,,Arutlus meetodist'' väidab, et teadmiste ainsaks allikaks on inimese mõistus. Descartes kutsus kahtlema kõiges, sest just nii jõutakse tõsikindlate teadmisteni. Sellest tulenevalt sündis filosoofi põhiprintsiip cog...
K.Kull Veebruar 2011 Mis on suhtlemis- situatsioon? Meeltega tajutav osa keskkonnast, millele inimene annab oma subjektiivse hinnangu Inimesel on õigus ja kohustus enda eest seista! Oma elu korraldamiseks on kaks võimalust: 1.Korraldan oma elu ise või... 2.Lasen teistel oma elu korraldada Selline põhimõte paneb paika ka selle, millise käitumisviisi sa mingis suhtlemissituatsioonis valid. Mõjutamine Inimese käituminealgab juba saab alguse temaalates sünnist: meile mõtteviisist! tehakse selgeks mis on ÕIGE ja mis VALE, kuidas on ÕIGE ja kuidas on VALE. Uskumuste mõju käitumisele Uskumised, mis muudavad käitumise efektiivsemaks "kuula inimene lõpuni" "ära tee teisele seda, mida sa ei taha, et sinule tehtaks" "kui inimesega räägitakse, siis vaadatakse talle otsa" "igal inimesel on õigus küsida ja minul on õigus ära öelda" jne. Piirav...
Võrdsus ja vabadus anarhistlikus teoorias? Koostaja: Külli Kukk A 52447 Anarhia on vabadus, mille vaenlane on riik võimuorganina. Indiviid on vaba ning püüdleb sotsiaalse võrdsuse poole, kuid teda piirab ühiskond kui tervik teistest indiviididest, sest igal kodanikul on oma arvamus, nägemus ja väärtused. Kuidas aga saab moodustuda sotsiaalne kogum, mis üksmeelel organiseerib riigi rahumeelset toimimist kui indiviidid on nii erinevate vaadetega? Kas ühiskond oleks suuteline omama sarnaseid kui mitte samasid põhimõtteid, et saaks toimima selline riigivorm nagu anarhia? Anarhia võimalikkus meis endis ning ühiskonnas kas see võib olla tõesti võimalik? Anarhism on mitmeti mõistetav seda nii teoreetilisest kui elluviidavast vaatepunktist. Ka kõige tu...
Bruno Meder, 120636IAPB, Filosoofia kodutöö nr 1 27.10.2012/Neljapäev/10:00 ,,Kes mõtleb abstraktselt?" Põhiidee: On vaid näiline, et abstraktne mõtlemine kujutab inimestele midagi liht-labaselt arusaadavat. Inimene on loomult uhke ja ei suuda teadmatusega leppida ning hoiab aukartlikult kõrvale millegi eest, mida ta ei suuda kontrollida. Artikli kokkuvõte-analüüs: · Autor viitab, et abstraktsus on inimesele midagi kõrget , suurejoonelist, aukartust tekitav. · Abstraktsusest rääkimine ja selle mõistmine käib inimestele üle jõu (kuigi nad ei tunnista seda), sellepärast üritavad nad seda ka iga hinna eest vältida. · Abstraktne mõtlemine toob seltkonnas ainult negatiivset vastukaja; teema algataja üritab tähtsusetut seletades tähtsaks saada. · Kuna korralik ja endast lugupidav inimene ei räägi abstraktsusest, siis tekib küsimus...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool VÄÄRTUSED JA EETIKA ON SOTSIAALTÖÖ PRAKTIKA SÜDA Essee Õppejõud: Triin Vahur Mõdriku 2012 On vähe ameteid, mis pakuvad inimesele täieliku eneseteostuse võimalust. Ikka jääb midagi vajaka või kaasnevad tööga ebameeldivused. Kas sotsiaaltöö on minu jaoks töö mis võimaldab lihtsalt elatist teenida või olen pigem elamise käigus jõudnud arusaamisele, et üks paremaid enesetunnetamise viise on vahetu suhtlemine inimesega. Üks paremaid enesetunde parandajaid on teadmine, et oled püüdnud kedagi aidata, olla kellelegi toeks. Mis on väärtused eetikas? Nagu me tema, on väärtus midagi, mis paneb i...
Perekond kui rühm. Suhtlemise eripära tänapäeval! Koostasid: Ain Allas, Daniil Konopljov, Vello Lääts, Siim Suitsev, Mardo Tuul, Margus Vapper, Rauno Viljas Perekond kui sild Perekonnas omandab laps sotsiaalse suhtlemise formaalsed ja mitteformaalsed normid. Sotsiaalse käitumise, aga ka hoiakute, väärtushinnangute ning eetiliste normide kujundamine toimub perekonnas nii teadliku kasvatuse kui vanemate otsese eeskuju kaudu. Seega võime perekonda pidada teatud mõttes sillaks, ühiskonna mikro- ja makrotasandi vahel. Perekonnaliikmete rollid, kohustused ja õigused Perekonnaliikmete rollid, kohustused ja õigused on muutunud. Traditsioonilist perekonda iseloomustas selge sugupõlvede hierarhia: vanemad kujutasid endast vaieldamatuid autoriteete, lastelt nõuti sõna-kuulelikkust ja allumist. Laste õigus ise oma elu korraldada on aasta-aastalt kasvanud, tänapäeval peetakse lapsi subjektideks, kel on õigus ...
Mis on majandus Indrek-Kristjan Paut 10B Majandus on on kogu ühiskonna ja selle liikmete olemasoluks. Majandus on ka inimtegevus, mille eesmärk on tagada inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimise võimalust. Majanduse alla kuulub ka majandusteadus mida nimetatakse sotsiaalteadust, mis uurib, kuidas nappide ressursside tingimustes rahuldada inimeste järjest karvavaid vajadusi. Majandussüsteemi eesmärgiks on saavutada tarbija ja tootja maksimaalne heaolu. Ressursid tuleb suunata selliselt, et ressursid oleksid suunatud sinna, kus alternatiiv kulu oleks kõige väiksem. Alternatiivkuluks nimetatakse suurima väärtusega alternatiiv, mullest valikut tehes loobuti. Ressirssideks nimetatakse põhielemente, mida kasutatakse kaupade ja teenuste loomiseks, nagu näiteks maarvarad, puit, vesi ja õhk. Tootmistegurid on loodusvarad, inimressurss...
realism-tekkis 1830.a.prantsusmaal.järgneb ja vastandub romantismile. romantism-tegevuspaik looduses(lossid varemed) *kirjutatakse minevikust *erandlik,silmapaistev peategelane *palju seiklusi , tundeid. realism- *tänaval , tsivilisatsioon, linn , asula,tööstuspiirkond. *kaasaeg *tavaline ,üks paljude seast * argipäev , igapäevaelu *kujutab ajastu pahesid. *uuriti sotsiaalselt olustikku. Fjodor Dostojevski: oli vangis (siberis),sunnitöövanglas. Teosed: Vaesed inimesed, alandatud ja solvatud. Kuritöö ja karistus, Idioot, Dostojevski tsitaat: Inimene on saladus , õnn ei seisne mugavuses , õnn saadakse kannatamise hinnaga. Prantsuse realistid: Stendhal (1783-1842) Marie henri beyle. nt: Punane ja must . Parma klooster, Fleubert:madame bavory. Balzac-(1799-1850) , Inimlikomöödia-suurteos mis koosnev 90 romaanist. Hõlmab 300 tegelast .sh 460 korduvat. Vene realism- dostojevski , tolstoi ,tsehhov. Levtolstoi-(1828.1910) rikkast soost , naine ...
Salinger ja Holden romaanis ,,Kuristik rukkis" Salinger on ameerikas New Yorgis sündinud proosakirjanik. Ta on kirjutanud mitmeid jutte, kuid tuntumaks on teda teinud romaan ,,Kuristik rukkis". See on rahvusvahelise tunnustuse pälvinud raamat, milles kirjanik väljendab peategelase Holdeni kaudu inimese ja ühiskonna vastuolusid. Holdeni meelest ei küsi mõistmine ja eluolust arusaamine vanust. Nimelt oli noorukil õde Pheobe, keda Holden pidas arukamaks kui mõnd täiskasvanut. Just Pheobe oli see, kellega poiss mitmeid kordi oleks tahtnud suhelda ja kurta oma muret seoses probleemidega koolis. Holdenile meeldis, et ta õde mõistis teda suurepäraselt ja ei pärinud iga seiga üksikasju, vaid kuulas vaikides Holdeni hinge täitvaid mõttesopistusi. Näiteks kui nad Allie`ga käisid jalutamas ning rääkisid mõnest üldisest asjast, siis kuulas Pheobe alati neid pealt, nii et poisid tihtilugu unustasid äragi, et neil on kaasas ka v...
KAASAEGASED JUHTIMISTEOORIAD 1.1. Kaasaegsed juhtimisteooriad Organisatsiooni- ja juhtimisteooria kujutab endast organisatsiooni ja juhtimise seaduspärasuste ja põhitõdede kogumit. Senini ei ole kellelgi õnnestunud luua terviklikku ja igakülgselt põhjendatud organisatsiooni- ja juhtimisteooriat. Kaasaegsete juhtimisteooriate valik ja esitamine on keeruline, sest objektiivse hinnangu saame teooriatele anda alles aastakümnete möödudes. Samas on seda vaja teha, sest ilma selleta jääks juhtimisteooria vanamoodsaks ning selle mõistmine oleks ühekülgne. Paljude juhtimisteadlaste pingutustest kasvasid välja süsteemi- ja olukorrateooriad. Viimased (Albanese, 1988: 55-60) 2.1.1. Süsteemiteooria Süsteemiteooria (systems theory) rajaja West Churchman (1957). Vaadeldakse org.-ni kui tervikut ja pakutakse lahendusi kogu org.-ni juhtimiseks. Süsteem on koos toimivate osade ühtne tervik, kus igal osal on terviku jaoks...
Kunst ja kunstnik Thomas Manni novellides Küsimustele "Mis on kunst?" ja "Kes on kunstnik?" ei leidu ühest ja ainuõiget vastust. Neid kahte mõistet on sama võimatu kindlalt defineerida kui vabadust, õiglust või head ja halba. Ometi on igaühel olemas oma nägemus kunstist ja tihti on need inimestel täiesti erinevad, ka selle mõju inimestele on varieeruv. Mõne jaoks on kunst iga abstraktne joonistus, mõni liigitab sinna alla vaid tunnustatud suurmeistrite teosed. Kunsti ja kunstniku rolli ühiskonnas kirjeldavad pea kõik Thomas Manni novellid. Mann üritab lahti mõtestada kunsti üldist olemust, leida omapoolset vastust eelmainitud defineerimatutele mõistetele ja näidata kunstnikku erinevates aegades ja olukordades. Nii nagu Thomas Mann ülistas oma vanemates teostes haiget inimest, omistas ta hiljem ka kunstnikule veidra, vaevatud, tavapärasest teistsuguse inimese olemuse. Kunstnik on Manni silmis eraklik ja üksik i...
Abstraktne empiritsism – abstraktsetel kogemustel põhinemine. Sellisest“sotsioloogilisest“ perspektiivist vaadates on arvulised andmed ainult materjaliks, uurimuse esimeseks sammuks. Nad vajavad tõlgendamist,seadmist laiemasse konteksti. “Grand Theory” –üks ja üldine teooria, mis ühendab kõiki sotsiaalteadusi. Klassikaline teooria sotsioloogias Keskastme teooria – Robert Merton, kritiseeris suure teooria ideed arvas, et loomiseks pole aeg veel küps. Reeglid, mis kehtivad ühiskonnale tervikuna, peavad kehtima ka piiratud hulga inimeste suhtes. Tuleb luua vähem abstraktseid keskasme teooriaid , mis keskenudvad konreetsele valdkonnale.( religioon,poliitika ) „Verstehen“ – Weber. Verstehen mõistmine= antipositivism. Väärtused – ühiskonnaliikmete ühised arusamaad hea ja halva kohta, mis annavad standardid inimeste tegevusele. Väärtused on suhteliselt püsivad tunnetega seotud uskumused, osundavad peamistele elueesmärkidele ning nende eesm...
Mida tähendab sotsiloogia? teadus inimühiskonnast, sotsiaalsetest suhetest ja sotsiaalsest käitumisest. Millest kahest sõnast koosneb antud mõiste ja mida nad tähendavad? - (socius, ld kaaslane; societas, ld ühiskond; socium, ld kollektiiv; logos, kr sõna, õpetus) Kes on sotsioloogia mõiste autor ning millist mõistet ta kasutas enne seda? Auguste Comte, sotsiaalne füüsika Mida tahendab sotsiaalne kujutlus? - mõista ajaloolises kontekstis inimeste eluvõimalusi, nende tähendust ja mõju inimeste käitumisele. Sotsioloogiline kujutlusvõime aitab mõista, missugune on suhe eraelu ja avaliku elu sfääride vahel. Millest koosneb sotsioloogilise vaatekoha olemus? väärtuste vaba, empiiriline Mida tähendab sotsiaalne fakt? Kes on selle mõiste autor? Emille Durkheim seletatav nähtus ühiskonnas. Mida ütleb Elton Mayo sotsiaalse tegelikkuse uurimise iseärasusest? - Kas üldse on võimalik sotsiaalse tegelikkuse kohta midagi teada? Ka sell...
Mida tähendab sotsioloogia*socius kaaslane logos-mõistus? Mida uurivad sotsioloogid.*sotsiaaleste gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid? Kes, millal ja kuidas defineeris sotsioloogiat esimest korda.*Auguste Comte,sotsiaalne füüsika,19saj? Kuidas on tekkinud sotsioloogia? Milles seisnevad sotsioloogia iseärasused? Mida tähendab sotsiaalne kujutlus.*isiklik ja ühiskondlikkogemus ? Mida ütleb Elton Mayo sotsioloogia ja loodusteaduste vahekorrast? Milliseid nelja uurimistasandit tuntakse sotsioloogias.*meta,makro,meso,mikro? Milliseid funktsioone täidab sotsioloogia.*kirjeldab,seletab,kasutab,ennustab,kritiseerib ehk teadvustab? teadus inimühiskonnast, sotsiaalsetest suhetest ja sotsiaalsest käitumisest Mida tähendab sotsiaalne käitumine. Mida ütleb sotsiaalsest käitumisest Parsons? Mis on sotsiaalne suhe? Milliseid sotsiaalse suhte komponente tunnete (neli)? Mis on sotsiaalne struktuur? Mis on sotsiaalne süsteem? Mida tähendab...
Egiptus Looduslikud olud: Alam/ülem egiptus.Eraldatud riik. Põhiliselt jõe äärsetel aladel. Suve lõpul oli üleujutused ning tulvavee taandumisel oli viljakas pinnas. Vihma enamjaolt ei sadanud. Kunstlikud niisutussüsteemid. Vana riik: Sellest ajast pärinevad püramiidid Memphise lähedal nüüdses Gizas. Rangelt hirearhiliselt korraldatud riik ja ühiskond, mis allus jumalikustatud piiramatule võimule. Usk ning jumalad. Riik lagunes sõltumatuteks piirkondadeks. Keskmine riik: Teeba valitseja ühendas maa uuesti ühtseks riigiks.Pealinn viidi küll tagasi memphisesse, kuid teeba tõusis riigi tähtsaimaks usukeskuseks. Elukutseline sõjavägi sai alguse. Kuningate võim ulatus ka kaugemale. Pärast keskmist riiki, riik taas lagunes. Uus riik: Taastati riigi ühtsus. Võimsuse hiilgusaeg. Hobukaarikute kasutamine. Sõjaretked Palestiinasse ja Süüriasse. Vaarao Thutmosis 3. Suhted naabritega olid tihedamad. Tähtsaim usukesku...
Kasvatuse määratlusi ja kasvatusega seonduvaid põhimõisteid Kasvatus ja kasvatamine on ühed kõige tähesamad tegevused meie elus. Me oleme nii kasvataja kui ka kasvatatava rollis kunagi olnud või oleme. Kuidas aga täpsemalt kasvatust määratleda ning millised on sellega seonduvad põhimõisted? Kasvatus on - sotsialiseerimine ühiskonda ja selle eri rühmadesse (kasvatussotsioloogia) - Inimliigi arendamine, „täiuslik inimlikkus“ (filosoofiline antropoloogia) - Isiksuse arendamine kasvataja ja kasvandiku interaktsioonis (kasvatuspsühholoogia). (Hirsjärvi & Huttunen, 2005) Kasvatsuse määratlemiseks on seega mitu erinevat võimalust. Seda on võimalik defineerida nii kasvatussotsioloogia, filosoofilise antropoloogia kui ka kasvatuspsühholoogia abil. Kõige paremini mõistetav on see aga läbi filosoofilise antropoloogia, mis uuribki inimest ennast. Seega on ka ...
AJALUGU FILOSOOFIA VANAS KREEKAS · FILOSOOOFIA tarkuse armastus Filosoofid püüavad seletada , kust kõik on alguse saanud Thales arvas , et maailm on tekkinud vees ja ujub vee peal Demokritos arvas et maailm koosnes tühjusest , selle sees liikuvatest ja omavahel põrkuvatest aatomitest · SOFISTIKA - käsitleb elufolosoofia valdkonda Sofistid hakkasid tegelema inimlikku käitumist puudutuvate probleemide lahendamisega leidsid , et mõisted nagu hea ja halb on suhtelised seadused põhinevad inimeste omavahelisel kokkuleppel Sokrates astus sofistide vastu välja filosoofia peamine mõte on vooruse olemuse mõistmine tähtis on teadmine, mis võimaldab voorust mõista VOORUS õige käitumine, õiglus , vaprus, vagadus , mõistlikkus näitas oma õpilastele küsimusi ja näitas , et nad ei tunne vooruse olemust Platon Sokratese õpilane ...
Sissejuhatus sotsioloogiasse Sotsioloogia kui teadus Mis on teadus? Teaduse "ametlik" definitsioon teadus on eriline reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise vorm. Samamoodi on ka kunst, religioon ja igapäevane mõtlemine (argiteadvus) spetsiifilised reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise vormid, mis kõik erinevad teineteisest mingite tunnuste poolest. Teadusliku mõtlemise iseärasused võrreldes argi-mõtlemisega. Argiteadmine sisaldab enamasti mitmeid selliseid arvamusi, mis on teineteisele loogiliselt vasturääkivad, mille tõesust pole võimalik kontrollida ja mille päritolu on ebaselge. Teaduslik teadmine on - loogiliselt kooskõlaline, ei sisalda loogilisi vastuolusid (ühe teooria piires) - kontrollitav, selle tõesust on võimalik kindlaks teha - selle päritolu on selge, on teada kuidas see on saadud. Äsja nimetatud tunnused on pi...
Religioonipsühholoogia kordamisküsimused küsimustele leitud vastused Tõnu Lehtsaare õpikust ,,Sissejuhatus religioonipsühholoogiasse" 2013 1. Religioonipsühholoogia mõiste, uurimisobjekt, meetodid - Religioonipsühholoogia uurib ja seletab religiooni kui fenomeni, kasutades psühholoogiliste teooriate mõisteid - Religioonipsühholoogia uurib, kuidas religioon on seotud inimese hingeelu ja käitumisega - Uurimisobjektiks on inimese psüühilised protsessid ja väline käitumine seoses religiooniga - Meetodid (3): filosoofilis-teoloogilised arutlused ja tõlgendused kuni ranged ekperimentaalsed uuringud (kvalitatiivsed ankeedid, süvaintervjuu) 2. Usulise kogemuse psühholoogilised käsitlused. - usulise kogemuse psühholoogilised komponendid (kognitsioonid, emotsioonid, kehaasendid ja füsioloogilised seisundid) - ...
Ülo Vooglaid on sotsioloog, ühiskonnateadlane, õpetaja ja avaliku elu tegelane. Paljusid inimesi Eestis ja Venemaal nimetatakse "Valgustajaks". Teadlane on 84-aastane. 2019. aastal ilmus tema uus raamat „Elanikust Kodanikuks“, mille ta nimetas õpikuks neile, kes tahavad iseseisvalt mõelda. See raamat tundub mulle väga oluline, kuna mul on isiklikult Venemaa kodakondsus, kuid elan pidevalt Eestis ja armastan seda riiki, tahan olla kasulik. Mulle meeldis väga, et see raamat oli kirjutatud inimestele - eesti ja vene keeles. Vooglaid ütles, et raamatu vene keelde tõlkimiseks oli mitu põhjust. Üks neist on see, et Eesti on multikultuurne riik, kus eestlased, venelased ja muud rahvused elavad kõrvuti, teevad koostööd, mis tähendab, et nad peavad üksteist mõistma. Raamatu tõlkimine vene keelde on Vooglaidu austusavaldus Eesti venekeelsele elanikkonnale. Viimastel aastatel on ilmunud palju raamatuid ja artikleid, mis mõjutasid ühel või teisel...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
