Suhted: – Eakaaslastega veedetud aeg, grupid suuremad, iseseisvus – Olulised: sõbrad, vaenlased, heakskiit, füüsiline agressioon – Õpetaja tugi: konfliktide tõhus lahendamine • Oskused: – Koostöös meeldivate kaaslaste eelistamine, õpetaja abi: koostööoskustes ja tõrjutute kaasamisel – Sooliste erinevuste mõistmine, huvi. Sõbrad samasoolised. – Abistamissoov, märkamine, tõhusam abistamine II kooliaste • Teadusmõistete kasutamise areng – võimalik õppida isiklikku kogemust ületavaid reegleid, mõningane üldistamine • Sotsiaalne mõistmine: – Jäikus, endiselt välistele tunnustele toetumine, laiem tunnete sõnavara. – Õpetaja abi: seoste mõistmisel (mõte-tunne-käitumine, põhjus-tagajärg), alternatiivide leidmisel ja arvestamisel • Suhted: – Aktiivne koostegutsemine, konformsus, intiimsus ja lojaalsus – Mure aktsepteerituse,
SISUKORD Sissejuhatus.............................................................................................................................3 1. Viha ja vihastamise eeskuju .................................................................................................................................................4 2. Viha kontrollimine läbi harjutuste...................................................................................... 5 2.1. Agressiivsuse vähendamine ja prosotsiaalse käitumise suurendamine........................6 2.2. Agressiivsuse asendamise treening..............................................................................7 2.3. Viha päeviku kasutamine.............................................................................................8 Kokkuvõte.............................................................................................................................10 Kirjandus......................................................
Sotsiaalne tunnetus ja sotsiaalne käitumine LOENG I - Inimkäitumise sotsiaalne olemus ja käitumiskavatsus Käitumine – the way a person or animal acts of behaves, psühholoogia uurib ka mittevaadeldavaid aspekte Theory of Planned Behaviour Käitumist saab defineerida: - Jälgitav - Tegu millegi suunas millel on 4 komponenti o Tegevus ise – „ma tegin seda“ o Sihtmärk – mille suunas tegu on tehtud o Kontekst – kontekst milles käitumine toimub o Aeg – millal tegu on tehtud - Üsna hinnanguline olukorraga, käitumise muutmine toob kohe muutuse mõnes aspektis
Selgitada täpselt välja probleemse käitumisega õpilasi javaadata, kas probleemid arenevad edasi, on raske. * Kõige rohkem poisse, puberteedi eas. Varajased kuritegevust käitumist ennustavad faktorid. · variatiivsus · sagedus · mitmesugune ümbrus · varajane algus (nt maimik) Probleemse käitumise liigitamine sotsiaalse teo raskusaste järgi 1. Antidistsiplinaarne käitumine. (nt tunni segamine, vanematele mitteallumine) 2. Antisotsiaalne käitumine. Tahtlik sotsiaalsetereeglite ja normide rikkumine (k.a teiste inimeste või ühiskonna õiguste rikkumine) 3. Delikventne käitumine (alaealiste kuritegelik käitumine) 4. Autoagressiivne käitumine (enda vastu) Ülekaalus on antisotsiaalne käitumine, millele lisanduvad negatiivsed isiklikud jooned. V a n e ma t e e b a e f e kt i i v n e ka s v a t u s p r a kt i ka , mi l l e l e o n o ma s e d 4 p e aj o o n t · hoolimatus
ja õppetulemusi väikesel, kuid järjekindlal moel. ERIKSONI KAHEKSA ARENGUSTAADIUMIT Usaldus vs umbusaldus 0-1 peamine sotsiaalne kontakt ema või hooldajaga murelikud häälitsused usaldus elu tagava hoolitseja vastu, sealhulgas ka toitmise suhtes lseseisvus vs. häbi ja kahtlus 1-2 peamine sotsiaalne kontakt vanematega potil käimise õppimine "kinnihoidmine" ja "lahtilaskmine" iseseisva tahte tekkimine lnitsiatiiv vs süütunne 3-5 peamine sotsiaalne kontakt tuumikperega tekivad Oidipuse tunded areneb keel ja motoorika tekib südametunnistus, millest saab tegude ajendite hindaja Edukus ja usinus vs alaväärsus 6-puberteet peamine sotsiaalne kontakt väljaspool kodu eakaaslaste ja õpetajatega kooliajal oskuste ja teadmiste hindamised ldenditeet vs rolliähmasus Noorukiiga peamine sotsiaalne kontakt eakaaslastega mis, kulmineerub heteroseksuaalsetes sõpruses
Hindamisel tuleb mõista ka lapse ja pere olukorda. See on võimalik ainult siis kui uuritavad ise on kaasatud hindamisprotsessi (usalduse loomine kliendiga+ kliendi aktiivne osalus). Milline on minimaalne vanemaks olemise standard (neis valdkondades võiks vanemaid hinnata): *elementaarne füüsiline hoolitsemine *turvalisuse kindlustamine *emotsionaalne soojus *lapse arendamine *lapse suunamine ja piiride seadmine *stabiilsus peres *stimulatsioon (lapse võimete arendamine) *vanema abistamine lapse emotsioonide ja käitumise suunamisel (sh mõistlike piiride seadmine) Vanemluse hindamine: mida hindavad erinevad spetsialistid (lisalehtedel). Miks need spetsialistid ei tee koostööd: *strukturaalsed barjäärid- teenuste fragmentaarsus seoses vastutusega erinevate agentide siseselt ja vahel, organisatsioonide vaheline keerukus *protseduurilised ja finantsilised barjäärid- protseduurid-metoodikad erinevad erinevates valdkondades, erinevad finantsmehhanismid
nagu näiteks: Vanemate kasvatusstiil(mõningad lapsed on agressiivsed seetõttu, et nad on koduste eeskujul õppinud seda, et kõige tõhusamalt võib saada oma tahtmist teisi alla surudes ja sõnaliselt rünnates.); Puudujäägid distsipliininõuetes ja järelvalves; Kardetakse ise saada ohvriks; Vanematel on vähe aega (vanemliku eeskuju puudumine või lausa lapse hooletussejätmine); Televiisori liigne vaatamine; Videomängude mängimine 8. Prosotsiaalne käitumine. Prosotsiaalne käitumine on iga vabatahtlik, kavatsuslik tegevus, mis annab positiivse või kasuliku tulemuse vastuvõtja suhtes, arvestamata seda, kas tegevus on tegijale kulukas, mõju poolest nautraalne või kasulik ehk õpitud käitumine, mille eesmärk on teisele inimesele kasu tuua ja head teha. Prosotsiaalne käitumine on hoolitsemine teise inimese eest, koostöö, sõbralikkus, abistamine, vastutusvõimelisus, usaldatavus.
Lisaks eelnevale oli tähtis ka eksperimendi ja eksperimentaatori tajutud autoriteetsus (laboris rohkem kuuletumist kui näiteks mõnes suvalises kabinetis). Siingi on oluline kaaslaste toetus kui teised osalejad lähevad katsega kaasa, on kuuletumine suurem. Viimaseks oluliseks mõjutajaks on nii õppija kui eksperimentaatori kaugus õpetajast õppija lähedus vähendas, eksperimentaatori lähedus suurendas kuuletumist. 4. Millist järgnevatest ei peeta prosotsiaalse käitumise algeks - ei ole sugulasvalik Prosotsiaalse käitumise alged Prosotsiaalset käitumist seletatakse kolmest lähtekohast tulenevalt: 1. Evolutsiooniline perspektiiv inimestel on bioloogiline eelsoodumus teisi aidata. See aitab kaasa liigi (ja ka indiviidid geenide; kin selection) säilimisele. Kolm põhilist vastuväidet teooriale inimesed aitavad ka kaaslasi, kellega ei jagata geene; ei saa empiiriliselt kontrollida; teooria ei seleta, miks aitamine sõltub situatsioonidest
Hariduslike erivajadustega (HEV) laste õpetamine ja abistamine Eve Kikas Psühhopatoloogia, arenguline psühhopatoloogia ja kes on probleemne (haige) laps · Normareng ja patoloogiline areng · Inimeste (laste) klassifitseerimine: haiged ja terved · RHK 10 klassifikatsioonid · Probleemne laps on haige laps, õpetajad jt ei vastuta tema probleemide eest. Psühhopatoloogia, arenguline psühhopatoloogia ja kes on probleemne laps · Inimesed erinevad võimete ja isiksuse omaduste poolest,
Füsioloogiliste näitude (südame löögisageduse, hingamissageduse, lihaste kokkutõmmete, silmaliigutuste) mõõtmine; Ära harjutamise (habituation) meetod -esitatakse stiimulit kuni beebi harjub ära, siis esitatakse uus stiimul Emotsioonid - Vastsündinu eristab ja on võimeline jäljendama õnnelikku, kurba ja imestunud nägu. Teiste inimeste emotsioonide tajumine oluline empaatiavõime arenguks. Empaatia on võime tajuda teiste emotsioone, tundmusi, tundeid ja vajadusi. Emaatia on kaastunde eeltingimuseks. Kuulmisvõime - Kuulmissüsteem funktsioneerib enne sündi. Mõned 4päevased titad eelistavad kuulata emakeelt; Mõne minuti vanused titad ehmatavad valju heli või müra peale, pööravad pea hääle suunas. Laps hakkab keelt õppima enne sündi. Kuuleb ema häält ja vastab sellele. *DeCasper & Spence- rasedad lugesid 2
oskused on selleks vanuseks täielikult väljaarenenud. Põhirõhk on mõtlemise arengul. Lasteaiaõpetaja võimalused toetada ja suunata laste sotsiaalseid oskusi on järgmised: 1. Sotsiaalne mõistmine e. teiste inimeste tunnete ja mõtete mõistmine, nende vaatenurgast arusaamine ning võime teiste seisukohti aktsepteerida 2. Suhted eakaaslastega e. oskus luua ja hoida suhteid eakaaslastega, koostööoskused, oskus suhelda vastassugupoolega 3. Prosotsiaalne käitumine e. abistamine ja jagamine Sotsiaalsete oskuste taseme ja akadeemilise toimetuleku seosed Oluline roll on koolieelsel sotsiaalsete oskuste tasemel, mis just ajalises dimensioonis näib mõjutavat akadeemilist toimetulekut, st et paremate sotsiaalsete oskustega lapsed saavutavad paremaid akadeemilisi tulemusi kooli esimestel aastatel. Puudulike sotsiaalsete oskuste võimalikud negatiivsed tagajärjed
· Eneseväärtustamine (self-esteem): attitude towards oneself along a positive-negative dimension. People generally strive for high self-esteem. Püüdlus positiivse enesehinnangu suunas püüe suhet iseendaga korrastada viisil, et saaks endast hästi arvata. · Eneseregulatsioon (self-regulation): process of controlling and directing one's behavior in oder to achieve desired goals. Iseenda juhtimine. · Sotsiaalne identiteet (social identity): part of person self-concept, which derives from the knowledge of his or her membership in a social group or groups together with the value and emotional significance attached to that membership. Kuulumine ja selle väärtustamine. · Personalne identiteet (personal identity): self-definition as a unique individual in terms of interpersonal or intragroup differentiations. Minu unikaalsus(teistest erinemine, unikaalsed omadused)
Abnormal Ebanormaalne parem Anormaalne. Kas kvalitatiivselt või kvantitatiivselt normist kõrvale kaldumine. Kui kvalitatiivne arengunormist kõrvale kaldumine. Teame, mis vanuses teatud lapsed teatud arenguastmeid läbivad. Kui sellele ei vasta, siis on kvalitatiivne erinevus selle poolt. Teisena võib normina võtta statistilist keskmist kvantitatiivne. Kasutatakse psühholoogias ja psühhiaatrias. Acting out behavior ei ole teadvustatud. See pole tahtlik. konkreetne üks agressiivse käitumise eriviise, erivorme. Eesti keelde ei tõlgita. Vaenulikkus teiste inimeste suhtes agressiivse käitumisega,mis tuleb sellest, et põhjuseks on keelatud surutud mõtted, mahasurutud emotsioonid. Need selle all, et indiviid teiste suhtes käitub, väljendades agressiooni. Nt 3-a õde lööb 3-a venda, sest arvab, et ema armastab venda rohkem kui teda. Nt 6-a laps räägib isale vastu, sest all emotsioon, et ta ei pea isa autoriteediks
SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA SELLE PRAKTILISI VÄLJAKUTSEID EESTIS : - : · . · TARTU 2006 Sissejuhatuseks Kiiresti muutuvas maailmas tuleb igal inimesel leida oma kõht ühiskonnas, enese teostamise võimalused ja toimetuleku teed. Algus selleks tehakse juba lapseeas, kus hakkavad välja kujunema vastavad omadused, ellusuhtumine, väärtushinnangud, põhihoiakud ja toimetulekustrateegiad. Lapseeas otsustub suurel määral ka indi- viidi võime omandada haridust - tehtud vead on küll mõningal mää- ral parandatavad, aga selleks on vaja peale lisaaja ja jõupingutuste ka muid soodustavaid tegureid. Heaoluks vajalike ressursside puudumisel väheneb inimese võimalus integreeruda ühiskonda,
Dekontekstualiseeritud kõne viitab sellele: rääkimine asjadest, mida ei ole siin ja praegu See on kuulsaim lapse kiindumusstiili mõõdik: võõra situatsiooni katse Seda kasvatusstiili iseloomustab kõrge nõudlikkus ja madal soojus: autoritaarne kasvatusstiil Need on sotsiaalsete reeglite tüübid: moraalsed, konventsionaalsed, personaalsed, prudentsiaalsed Seda demonstreeris Pavlovi katse koertega: klassikaline tingimine Selle alla kuuluvad empaatia, abistamine ja heateod: prosotsiaalne käitumine Nii nimetatakse seda, kui lapsed mängivad kõrvuti, kuid mitte koos: paralleelne mängimine Need on neli Piageti kognitiivse arengu staadiumit: Sensomotoorne, operatsioonide-eelne, konkreetsete operatsioonide ja formaalsete operatsioonide staadium Need on tunnetusprotsessid: tähelepanu, taju, mälu, mõtlemine See on elutule objektile elusolendi omaduste omistamine: animism
mõtteviis sai alguse antiikajast. ,,Eriliste ajalugu" Kuidas abistada sellised, kes on teistsugused? Käitumise omapärale osutati juba enne Kristust normist erinejad ,,likvideeriti". Mistahes erilisus tembeldus kahjulikuks või patuks, kuna selle olemust ei mõistetud. Kontroll ja karistus keskendusid kehale (ihunuhtlused ja rahvalikud vaatemängud). Tehti seda, kuna puudusid adekvaatsed taustateadmised, see kõik oli võõras. Võõras asi tekitas hirmu. Samas on inimeste üksteise abistamine sama vana kui inimkond. Ülestähendus abistamise vajalikkusest: Hammurabi õiguskoodeksis Babüloonias 1750.a eKr eriti orjade ja leskede aitamine. See polnud sageli altruistlik. Abistamisel oli juures halastuslik, almuste andmise toon. Vana-Kreekas ja Roomas ei olnud heategevuse mõte inimeste kannatuste vähendamine, vaid elu rikastamine. Abistamismõtte peamisteks arendajateks on olnud usundid. 3 Antiikaeg (800 eKr-500pKr)
Sots.riskifaktorid Varajased etteennustatavad faktorid kuritegeliku kulgu jaoks on: - Variatiivsus – probleemse käitumisega lapsele on omased paljud erineva sotsiaalse teo raskusastmega probleemid, millele lisanduvad negatiivsed isiksusejooned. - Sagedus – probleemid esinevad sagedasti, on muutunud nn kroonilisteks. - Mitmesugune ümbrus. Varajase alguse liigutus: a) Antidistsiplinaarne - kehtestatud reziimi rikkumine b) Antisotsiaalne – tahtlik sots.reeglite ja normide rikkumine c) Delinkventne – seadussätete rikkumine, legaalne vaatevinkel. d) Autoagressiivne – enesevigastused, suitsiidid. Antisotsiaalse käitumise väljakujunemise protsess: Vanemate ebaefektiivne kasvatuspraktika – tõrjutus klassikaalsaste hulgas / akadeemiline ebedu – lülitatus hälbivasse gruppi - kuritegelik käitumine. Vanemate ebaefektiivsele kasvatuspraktikale on omased 4 joont: 1) puudujäägid lapse järelvalves
kliendid muutuvad enam teadlikuks neist aspektidest oma elus, mida nad pole uurinud · tähelepanu keskendumine ja teadvustatuse suurendamine neile valdkondadele, mis varjus või vastumeelsed või mida kliendid pole uurinud ja mida nad soovivad vältida · ebatäpse ja segioleva tähelepanu suunamine ja fokusseerimine ehk segaduses korra tekitamine, samal ajal klientide tajust ebaolulise väljafiltreerimine ja eraldamine · klientide abistamine oma keskkonna mustrite uurimisel ja selle uurimine, kuidas keskkonna mustrid neid mõjutavad, suhtest "klient - keskkond" arusaamine · järskude teadvustatuse hüpete toetamine, klientide aitamine neid väljendada ja väärtustada · klientidele päeviku pidamise soovitamine, nii et nad mõistaksid oma päevade pisidetaile ning nende seoseid oma mõtete ja tunnetega · kodutööd ja harjutused, st soovitada regulaarseid tegevusi aja struktureerimiseks,
valdkond, mille suhtes ühisele arvamusele jõudmine on väga keeruline. Kas on vastuvõetav kui vanem karistab last füüsiliselt, väiteks teda lüües või laksu andes? Mõnedes riikides on seadusega keelustatud keahalise karistuse tekitamine. · LASTE AHISTAMINE mõned lapsed kogevad ilmset füüsilist ja seksuaalset ahistamist oma vanemate poolt. Füüsilist ahistamist on defineeritud järgmiselt tahtlik jõu kasutamine avnema või muu hooldaja poolt, kelle hoole all laps on, mille eesmärk on sellele lapsele tekitada valu, vigastust või teda täiseti alla suruda. Seksuaalset ahistamist on defineeritud järgmiselt sõltuvate seksuaalselt ebaküpsete laste ja noorukite osalus seksuaalsetes tegevustes, mida nad täieslikult ei mõista, ega saa anda informeeritud nõusolekut. Vanemluse mudelid
superego, südametunnistus pole väljaarenenud 2.vanemad lapsed: heaolu osa hälbivast käitumisest (riskivalmidus) pidev hälbiv käitumine (org. Kuritegevuse alged) ·Oht muutuda probleemseks piirid, abi Valetamine Miks? -esitatud nõuded on ebaadekvaatsed (sooritushirm) -teravdatud sotsiaalne taju, viha -aktiivne kujutlemine (nooremad) Valetamise tüübid · Antisotsiaalne · Kaitsevaletamine · Prosotsiaalne valetamine Probleem kui takistab arengut, suhteid, kaasnevadKP-d Tundeelu häired Täiskasvanu tundeelu häiretest eristatakse, kuna: · Nende kahe häire vahel puudub otsene seos · Lapse tundeelu häired pigem normi liialdus kui kvalitatiivne anomaalia · Lapse häirete aluseks ei ole samad mehhanismid · Raske liigitada täiskasvanutele omaste kategooriate alla Hirmud ja foobiad · Erinevused vanuseti, T >P · Aluseks sündmus, hinnang · Individuaalsed erinevused
kvaliteet;Võimaldab väljendada emotsioone ja hoiakuid;Toetab verbaalset kommunikatsiooni;Reguleerib kommunikatsiooni kulgemist;Tagasisideme vahend;tõhusal suhtlemisel on mitteverbaalne kommunikatsioon partneritel ühildunud. 10. Spontaanne ja sümboolne kommunikatsioon Spontaanne- Toimub tahtmatu sisemise emotsionaalse seisundi edastamine ning vahetu ja otsene tajumine, kasutatakse loomulikke zeste, ei ole planeeritud ega tahtlik, edastaja ja vastuvõtja ei saa samaaegselt spontaanselt suhelda. Sümboolne- Hõlmab teadlikku sotsiaalset tähendust omavate signaalide edastamist, seda õpitakse, sümbolite abil saab varjata spontaanse suhtlemise tähendust. Mitteverbaalsed sümbolid on vanemad ja usaldusväärsemad, emotsionaalsed, väljendavad universaalseid tähendusi, olemuselt on loomulikumad ja pidevamad, defineerib suhte, võimaldab väljendada
eluaastale, siis seda ei täheldatud (ema hoolitsusest järgmisena andis parimaid tulemusi vanaema hoolitsus). Kolmeaastased lasteaias hoiul viibivad lapsed said jätkuvalt vähem keelelist stimulatsiooni. Nende sõnavara oli kõige vähem arenenud, kuigi teiste keeleliste näitajate poolest nad ei erinenud. Kognitiivses arengus olulisi erinevusi ei olnud, kuid lasteaialastel oli koos teistega rohkem prosotsiaalseid käitumisviise, nagu jagamine, koostöö ja empaatia. Kaks peamist põhjust, miks isad osalevad vähem laste kasvatamises on - esiteks on isadel sageli rohkem töötunde. Teiseks hakkavad isad kergesti tundma end lapse eest hoolitsemisel vähetähtsana, emasid peetakse selle “ekspertideks”. Vanavanematel võib olla lastelaste käitumisele märkimisväärne mõju. Näiteks vanaema-imiku interaktsiooni mõjutavad viis, kuidas vanemaid on kasvatatud, ning lapsekasvatamise kogemused, mid vanemates on
Fashismi mõju uurijad Adorno, Milgram, Asch, Hovland, Festinger (kõige mõjukam teema kognitiivse dissonantsi teooria e inimestel on vajadus saavutada sisemine tasakaal ning selle nimel on ta nõus tegema muudatusi), Clark's (uurimistöö, et eraldamine kahjustab mustanahaliste laste enesearengut, selle tulemusel keelati kohtus rassi alusel eraldi hariduse andmise USAs). Kontaktihüpotees vaenu vähendamiseks Tekkisid uued teemad SP-sse: Agressiivsus, abistamine, meeldimine ja armastus. (Berscheid ja Hatfield 1969) uuringud inimestevahelistest romantilistest meeldivustest. See tekitas hulgaliselt boleemikat terves ühiskonnas. Latane ja Darley 1968 uuring Kitty Genovese in New York City SP-de arv tõusis, hakkasid tegelema ka naised ja õpiti laiemates ühiskonnakihtides. Kriis ja ümberhindamine 1970 1984 Süüdistused rassilises ja soolises kaldes, ka tänapäeval on veel kriitikat selliste kallete
teeme kaare ja läheme mööda neist. Refleksiivne mina: Uurimis tulemused????? Kokkuvõte: Seega idee, et inimesed näevad end läbi teiste silmade ei ole empiiriliselt kinnitust leidnud. Inimesel on tõepoolest teatud vaade enda kohta, kuid see toetub sellele, kuidas inimesed tajuvad, et teised neid näevad (mitte see, kuidas nad ise tegelikult näevad). 3. Loeng. Lähisuhtevägivald ja kiusamine Agressiivne käitumine ehk agressioon on tahtlik teisele inimesele kahju ja haiget tegemine või mistahes ebamugavuste valmistamine. Agressioon ei ole sünonüümiks vägivallale, kus kesksel kohal on füüsilise jõu kasutamine. Agressioon sisaldab lisaks füüsilisele kahju tegemisele ka verbaalset poolt, vägivalda saab vaadata kui agressiooni alaliiki. Lähisuhte vägivald- intimate partner violence Lähisuhte vägivald on igasugune vaimne, füüsiline või seksuaalne vägivald, mis leiab aset
..........................30 6. Sotsiaalne mõju...........................................................35 7. Inimestevahelised suhted.............................................45 8. Inimsuhete ruumiline mõõde........................................49 9. Grupid ja gruppidevahelised suhted..............................54 9a Zimbardo vanglaeksperiment......................................62 10. Liider grupis..............................................................66 11. Agressiivsus ja prosotsiaalne käitumine......................77 12. Suhtlemine I..............................................................88 13. Suhtlemine II.............................................................98 14. SP arendused ja rakendused.....................................105 15. Subjektiivne heaolu..................................................110 16. Sotsiaalpsühholoogia: arendused ja rakendused II.....114 17. SP uurimismeetodid. Uurimistöö eetika.....................118 1
● Edu, karjäär ● Elukvaliteet ● Füüsiline ja vaimne tervis (nt toimetulek stressiga) ● Kohanemine Ajendid: ● Bioloogilised vajadused (nt söök, jook, uni) ● Saavutusvajadus ● Sõltumine teistest ● Kontroll, domineerimine, võim ● Liikmeks olemise vajadus ● Enese väärtustamine ● Agressiivsus (nt. instrumentaalne) ● Seks ● Altruism ja hoolitsemine teiste eest Altruism – tahtlik teise heaolu või teise huvide järgimine ilma omapoolset otsest kasu taotlemata. Heterogeenne suhtlemiskeskkond: Isiku sotsiaalne võrgustik kui inviidide hulk, kes ei pruugi tunda teineteist, kuid kes kõik tunnevad konkreetset isikut (Miell ja Dallos, 1996). Põhilised sotsiaalvõrgustikud: ● Significant others ● Isikud, kellega suheldakse igapäevaselt ● Vahetussuhted (nt. kolleegid) Suhete tüübid. Jaotatakse:
Rolli kirjeldus: rollieeskirjad, rolliootused, rollimärgid, rolli omaksvõtt, rollikonfliktid Kes ma olen mina või roll. Kas on võimalik rolliväline käitumine? Identiteet Püsiv tervikkonstruktsioon iseendast identiteet. Püsivad, raskeltmuudetavad tunnused: sugu, vanus, keha, rahvus, välimus, elukutse ... Personaalne identiteet ja sotsiaalne identiteet, SP-sse 1960datel, Henri Tajfel Sotsiaalne identiteet (social identity): part of person self-concept, which derives from the knowledge of his or her membership in a social group or groups together with the value and emotional significance attached to that membership. Kuulumine ja selle väärtustamine. Personalne identiteet (personal identity): self-definition as a unique individual in terms of interpersonal or intragroup differentiations. Minu unikaalsus. Sotsiaalse identiteedi teooria (Tajfel & Turner 1979) Identiteet tuleb kuuluvusgrupist
algus seotud kõne arenguga. Kasvatusele iseloomulik mõtteviis sai alguse antiikajal. ,,Eriliste" ajalugu. Käitumise omapärale osutati juba enne Kristust normist erinejad 'likvideeriti'. Põhjus selleks väga lihtne: normist erinemine oli ühiskonnale ja ühiskonna liikmetele kahjulik. Mistahes erilisus tembeldus kahjulikuks v patuks, kuna selle olemust ei mõistetud. Kontroll ja karistus keskendusid kehale (ihunuhtlused). Abistamine. Inimeste üksteise abistamine on sama vana kui inimkond. Ülestähendused abistamise vajalikkusest: Hammurapi õiguskoodeksis Babüloonias 1750 eKr. Abistamisel oli juures halastuslik, almuste andmise toon (eriti ülikute puhul, oli halva maiguga, sest sättis just abivajaja halba valgusesse). Vana-Kreekas ja Roomas ei mõeldud abistamise (caritas) all mitte halastuslikku tegevust väljaspool perekonda, vaid üldist hea tahte ülesnäitamist teiste vastu (good will)
koos õppimine ja aktiivne õppimine Eriksoni psühhosotsiaalne areng Rootsi psühholoog elas aastatel 1902-1994 8 tsüklit: 1. usaldus vs usaldamatus kõige tähtsam on turvalisus, sisemine ebakindlus 2. iseseisvus vs häbi ja kahtlemine oluline see, et lapses tekiks võime ise hakkama saada, iseseisvust ei tohi maha suruda, oluline mõlema vanema roll, vanus 1-3, last vaja julgustada. 3. initsiatiiv vs süütunne 4-7 aastat; on ettevõtlik, tähtsad on kõik perekonnaliikmed, laps tahab maailma tundma õppida ja keskkonnaga manipuleerida. 4. edukus vs alaväärsus algkooli iga, 7-12 aastat; laps läheb kooli ja talle on oluline kompetentsuse tunde kogemine, õppimine peab hakkama edu tundega, et ma saan hakkama; oluline on 1. õpetaja; edutunde aluseks on positiivse arengu tunnustamine. 5
Tagajärgedeks on kinnitus (ehk tasu) või karistus esmased(füsioloogilised vajadused) vs teisesed tasustamised 3. Humanism rõhutab inimese kontrolli oma elukäigu üle; inimene on oma olemuselt hea; vaba tahe ja autonoomsus, võimeline tegema oma valikuid; soov pürgida oma potentsiaali täieliku saavutamise poole;inimese arengupotentsiaal on piiramatu Carl Rogers(1902-1987) valikute ja vastutuse osatähtsus inimese elus, empaatia olulisus Abraham Maslow (1908 – 1970) inimese tegevust suunab vajadus ennast teostada ("A Theory of Human Motivation"). Vajaduste hierarhia (Füsioloogilised vajadused - turvalisus, kuuluvus, tunnustus, tunnetus, esteetilisus, eneseteostus) 4. Kognitiivne psühholoogia praegusajal juhtiv suundumus kujunes välja 1950.-1980.a termin "kognitiivne" pärineb U. Neisserilt keskendub sellele, läbi milliste protsesside inimesed tunnetavad (salvestavad meelte infot,
Tagajärgedeks on kinnitus (ehk tasu) või karistus esmased(füsioloogilised vajadused) vs teisesed tasustamised 3. Humanism rõhutab inimese kontrolli oma elukäigu üle; inimene on oma olemuselt hea; vaba tahe ja autonoomsus, võimeline tegema oma valikuid; soov pürgida oma potentsiaali täieliku saavutamise poole;inimese arengupotentsiaal on piiramatu Carl Rogers(1902-1987) valikute ja vastutuse osatähtsus inimese elus, empaatia olulisus Abraham Maslow (1908 1970) inimese tegevust suunab vajadus ennast teostada ("A Theory of Human Motivation"). Vajaduste hierarhia (Füsioloogilised vajadused - turvalisus, kuuluvus, tunnustus, tunnetus, esteetilisus, eneseteostus) 4. Kognitiivne psühholoogia praegusajal juhtiv suundumus kujunes välja 1950.-1980.a termin "kognitiivne" pärineb U. Neisserilt keskendub sellele, läbi milliste protsesside inimesed tunnetavad (salvestavad meelte infot,
-Lubav -Vaenulik: eksternaliseeritud viha (joovastavate ainete tarvitamine, agressiivsus, käitumishäired) -Armastav: rollikonfliktid (laps vanema rollis); ekstern. viha IV Sotsiaalne taju Tajumine: - on meeleorganite kaudu vastu võetud stiimulite valik, interpreteerimine, analüüs ja integreerimine ehk keskkonnast teadvustatud representatsioonide kujundamine (Feldman, 1998). Me tajume ka seda, mis on meie sees- kõht tühi, mingi emotsioon jms. - on psüühiline protsess, mille vahendusel isiksus määratleb ja kirjeldab ümbritsevat maailma (Grasha, 1986). Taju omadused: - Taju on subjektiivne- tindiplekitest, me märkame vaid teatud detaile, teised teisi. - Taju (tähelepanu) on valiv- me suuname oma tähelepanu ning me ei pruugi avastada asju, mis on seal kõrval. Me märkame mingeid asju aga me ise ei tea kunagi, miks just neid 2S
Alluvuses täidetakse autoriteetse inimese korraldusi. Suurem lähedus soodustab allumist. Konformsuse suurenedes suureneb alluvus. Allumist saab vähendada kui muuta tegevuse ja tagajärgede eest vastutamine isiklikuks. Sõltuvus autoriteedist, kui isik valdab inimesele olulist ressurssi. Kui ühe inimese vajadused sõltuvad teisest, siis tekib emotsionaalne sõltuvus, mida olulisem on vajadus, seda suurem on sõltuvus. Abistav käitumine on kellegi teise eest hoolitsemine. Altruism- kellegi abistamine vastutasu lootmata. empaatia- rõõmu tundmise mudel, võrdsuse mudel- kohustus vastuteeneks, positiivne mulje- kaotan oma hea maine kui ei aita, hea tuju- kui ei aita tuju muutub, ergutus- kulud/tulud mudel, kalkuleerimine- mis kasu saan. Üle keskmise- on võimed ja oskused, kuid ei jätku motivatsiooni, on ebakindel oma otsustes. Alla keskmise- osaleda ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
