Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Kutseõpetaja õppekava Sandra Kesvatera, Marit Sepma SOODSA ÕPIKESKKONNA ETTEVALMISTAMINE TÖÖKS KLASSIGA. ÕPETAJA KUI KLASSI JUHT JA SUUNAJA Referaat Juhendaja Merle Taimalu Tartu 2013 Distsipliin, soodne õpikeskkond ja õpetaja kui klassi juht Distsipliin, soodne õpikeskkond ja õpetaja kui klassi juht Sissejuhatus Kuidas olla edukas klassi juhtimisel ja toime tulla erinevate harjumuste -ja võimetega õpilastega, tagamaks laste toimetuleku õppetöös ja suhetes eakaaslaste ning täiskasvanutega? Klassi juhtimine ja distsipliin ei ole kattuvad mõisted (Johns, MaCNaugh...
kursuse kohustusliku , kokkuvõte , mis võib kasutada ka terviseteemade õpetamisel. Öeldakse, et teater algab garderoobist, sama moodi iga koolitus algab ettevalmistusest! Ükski koolitus ei alga koolitamisega ehk õppeprotsessiga. Ka algaja koolitaja teab, et igasuguse õppe läbiviimine vajab tõhusat eeltööd (Lõhmus, Jalak, Jõgi, Karu, Visnapuu, Meier, Mölder, Harjo, Lukka-Jegikjan, Abiline, Sved, Liiva & Märja, 2011, 13.) Koolitamine on inimese (isiksusliku, tööalase vm) arengu toetamisele suunatud, üksteisega loogiliselt seotud tegevuste jada, mis moodustab tervikliku protsessi (samas, 14). Vaatame lähemalt protsesside juhtimise skeemi ehk Demingi ring: Vaieldamatult kõige rohkem tähelepanu ja aega kulub ETTEVALMISTUSELE (Lõhmus jt, 2011, 15) Mida siis tuleks ettevalmistuse käigus silmas pidada: selgitada välja sihtgrupi ja õpperühma õpivajadused; koostada õppekava ja planeerida õpet; valmis...
1. Mis on õppimine ja millal võib öelda, et õppimine on olnud edukas? Õppimine on uute teadmiste, kogemuste ja vilumuste omandamine, kus praktilise kogemuse vahendusel kujunevad õppija tegevusvõimes ja käitumises suhtelised püsivad muutused. Kuid millegi teadmine ja mäletamine ei tähenda veel seda, et asi on ära õpitud. Õppimise eesmärgiks on see, et õppija võtaks õpitava oma elus selle omaks ja vastavalt käituma hakkaks. 2. Arutlege lühidalt ja põhjendage oma arvamust, kes on õppeprotsessis tähtsam, kas õpilane või õpetaja? See muutub ajaga. Noores eas, kui inimene veel ei oska õppida, tuleb ta õpetada õppima. Siis on tähtis, et keegi teda suunaks ja juhendaks kuidas õppida. Julgustaks avastama, uurima uusi asju. Tekitada huvi uute teadmiste vastu. Kui see on edasi antud, väheneb ka õpetaja roll. Siis jääb õpetaja rohkem abistajaks, suunajaks ja peamise töö teeb õpilane ise ära, sest tal on oskus ja ka motivatsioon saada midagi...
Õpikeskkonnad Hea õpikeskkond, mis hõlmab kooli ja kodu, on inimesele tähtis teadmiste omandamiseks ja korralikeks õpitulemusteks. Nii õpilased kui ka õpetajad saavad midagi teha selleks, et muuta seda paremaks. Arvan, et minu õpikeskkonnad on mulle väga sobivad ja ei takista mind tegemast seda, mida pean õppimisel vajalikuks. Põhilisteks kohtadeks, kus õpin on kool ja kodu. On mitmeid tegureid, mis soodustavad õppimist. Isegi ruumi kujundus, valgus ja sisustus mängib suurt rolli. Võin öelda, et nii minu kooli klassi- kui ka koduruum, on õppimiseks sobiv piisavalt hea valgustatus ja akustika ning ilus kujundus. Tahet õppida ja initsiatiivi olemust mõjutavad õpilaste ja õpetajate omavahelised suhted. Arvan, et heade suhete saavutamiseks peaks õpilane pingutama ise täitma kohustuslikke ülesandeid ja tegema koostööd õpetajate ja teiste kaasõpilastega. Teades, et oled inimeste keskel, kes austav...
· Rühmakaaslased: Kuulumine rühma ja sotsiaalne suhtlemine on alushariduse tähtsaimad mõjud lapsele. Õpetaja peab mõtlema, millised ülesanded ja mängud kutsuvad ühisele uurimisele. Laste omavaheline sotsiaalne suhtlemine rühmas, kuhu lapsed toovad kaasa oma, erineva vaatenurga probleemi lahendamiseks, edendab vaimset arengut. Tegevus koos rühmakaaslastega lisab rahulolu ja parandab koosolemist ning kuueaastaste meie-tunnet. · Õpikeskkond: Õpikeskkond pole mitte ainult füüsiline keskkond, vaid kogu õppekorraldus, mille abil toetatakse lapse õppimist. Keskkonna kujundamine lähtub lapse vanusest ja arengutasemest ning lapse individuaalsetest ja kultuurilistest vajadustest. Täiskasvanu ülesanne on kujundada selline kasvu- ja õpikeskkond, kus lapse tegevusi suuntakse vastavalt kasvamisele ja õppimisele seatud eesmärkidele. Hea õpikeskkond: õppimine toimub iga päev
ÕPIKESKKOND ÕPIKESKKOND ÕPIKESKKONNA ALLA KUULUVAD RÜHMARUUMID ÕUEALA ÕPPERADA RÜHMARUUMID Rühmaruumid on avarad ja ära jaotatud eraldi õppe , mängu ja magamisruumideks. Õpperuumid võivad olla eraldatud ka eri keskustena nagu lugemis , ehitus , nuku , vee , kunsti ja teaduskeskus. Loodusega tutvumise ja vaatluse jaoks sobib nii teaduskeskus kui ka eraldi looduskeskus. Rühmaruumides on lastel võimalik meenutada õpitud asju ning nende alusel läbi viia vaatlusi, uurimusi, katseid ja teha indivituaalselt või rühmaga tööd. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level ...
,,Uuenev alusharidus" Eva Hujala Sain teada · Pedagoogilise teadlikuse struktuur eelõpetuses jaguneb kaheks: teoreetiliseks- ja kontekstuaalseks teadlikkuseks. · Õpetajat suunavad pigem ostetud õppematerjalid kui õppekava. · Õppimispedagoogika põhimõteteks on: 1) lähtuda lapsest ja laps on kui aktiivne õppija 2)isiksuste ja kasvukondade vastastikune toime ja koostöö 3)õpetaja õpikeskkonna loojana ja õppimise suunaja · Õppimispedagoogika meetoditeks on projektitöö, abistatud tegevus, suunatud osalemine ja rühmakaaslaste mõju pedagoogilise meetodina. · nähtava ja nähtamatu pedagoogika mõisted. (nähtav õpetaja roll nähtav lapsele hariduse andmises, nähtamatu lastel on tegutsemisvabadus aga õpetaja on ,,seotud" laste tegevusega ka mängu ajal) · Reunamo arvamus, et kõige õigem oleks kaasata lapsed juba õppetöö planeerimisse, kuna...
Õpikeskkonna ülesehitus(Teema I) Sinu klassiruum on sinu professionaalsus. Klassi keskkonna ehitus näitab sinu oskust lastega käituda ja läbi saama, ehk näitab su professionaalsust ja pädevust. Samuti see peegeldab sinu suhtlemist lastega keda sa kasvatad. Baasiline välimus ja paigaldus. On olemas standardid mille järgi sa paigaldad mööblit või muid asju. Keskplats, kus lapsed kogunevad kollektiivseks tegemiseks, raamatunurk, mängunurk, söögi- ja töölauad. Baasiline osa on see, ilma milleta ei saaks üldse hakkama, see mis on kogu aeg vajalik. Välimus ja organisatsioon vastab organi funktsiooniga. Ei saa olla et instrumendi teostamine oleks suvaline. Selle funktsioon peab olema kohe arusaadav, ehk välimus on läbi mõeldud et laps saaks aru millega on tegemist. Ümbrusega tutvumine ja arusaamine. Kus laps ei oleks, igas nurgas ja piirkonnas peab ta aru saama kus ta asub, mis voõimalused tal siin on ja milliseid ei ole, mis toh...
04.2015) Põhikooli ülesanne on luua õpilasele eakohane, turvaline, positiivselt mõjuv ja arendav õpikeskkond, mis toetab tema õpihimu ja õpioskuste, eneserefleksiooni ja kriitilise mõtlemisvõime, teadmiste ja tahteliste omaduste arengut, loovat eneseväljendust ning sotsiaalse ja kultuurilise identiteedi kujunemist. Õppekava järgi mõistetakse õpikeskkonnana õpilasi ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslust, milles õpilased arenevad ja õpivad. Õpikeskkond kindlustatakse koolis õppekava alusel õppe- ja kasvatustegevusega. (Põhikooli riiklik õppekava, 8.04.2015) 5 Riiklikus õppekavas on sätestatud, kuidas kool kujundab õpikeskkonna. Sotsiaalse ja vaimse keskkonna kujundamisel: 1) osaleb kogu koolipere; 2) luuakse vastastikusel lugupidamisel ja üksteise seisukohtade arvestamisel põhinevad ning kokkuleppeid austavad suhted õpilaste, vanemate, õpetajate,
E-õppe keskkonna IVA plussid ja miinused IVA on Tallinna Ülikooli haridustehnoloogia keskuse ja informaatika osakonna ühistööna loodud veebipõhine õpikeskkond. IVA võimaldab läbi viia tervikuna veebipõhiselt toimuvaid kaugkoolituskursusi, kuid sobib hästi ka tavaliste, auditoorsete kursuste õpikeskkonna "laienduseks", mille abil õppejõud jagab laiali kursuse õppematerjalid ja kogub kokku üliõpilaste poolt tehtud kodutööd. Kõigepealt, ma tahan mainida IVA õppekeskkonna plussid. Tallinna Ülikooli serverisse saab sisse logida sama kasutajanime ning parooliga, millega e-posti loetakse see muudab õpilasele keskkonna kasutamise mugavamaks, sest paroolide haldamine on oluliselt lihtsam. IVA on liigendatud sektsioonideks: · veebilaud koos erinevate töövahenditega iseseisvaks õppimiseks ja oma tööde esitamiseks, · raamaturiiul õpetaja poolt valmis seatud kontekstide ja juhiste pakkumiseks (siin a...
saates neid psühholoogide jm spetsialistide juurde. Siltide panemisega ollakse väga kiired, mõtlemata sellele, kuidas see mõjutab last. ,,Hea kool on see, kus kõigil õpilastel on head eksamitulemused. Teiste sõnadega kus õpivad katsetega vastu võetud kõige andekamad ja töökamad õpilased. Selline on Eestis laialt levinud arvamus heast koolist" (Juurak, R., 2012). Kooli põhiülesande võib kõige lühemalt sõnastada õppimist soodustava keskkonna kujundamisena. Õpikeskkond tuleb kujundada võimalikult terviklikult ja nii, et õppimist mõjutavad tegurid tähelepanu alt välja ei jääks. "Koolikeskkond" moodustab sellest ühe osa ning sellele laienevad kõik õpikeskkonna kohta käivad nõuded. "Õpikeskkond" on määratletud kui füüsiline ja sotsiaalne keskkond, kus õpitakse riikliku õppekava alusel. Õpi- ja koolikeskkonna kujundamises peaksid teadlikult osalema kõik, kes õppimist
MUUSEUM KAS VANAKRAAMI LADU VÕI AVATUD ÕPIKESKKOND SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 1. MUUSEUM............................................................................................................................ 2 1.1. Muuseum kui mõiste....................................................................................................2 1.2. Ajalugu....................................................................
sissejuhatus õpikeskkond õpimeetodid hindamine õpilane,tugisüsteem kokkuvõte kastatud materjalid. Meie soov oleks luua haridusasutus, kus peatähelepanu all on laps, kes õpib kogemise ja loomise kaudu ümbrust mõistma ning mille peaeesmärk on kasvatada avatud mõtlemisega inimesi. Õpetuse aluseks on arenguteooria, mille järgi inimese areng kulgeb rütmiliselt üksteisele järgnevate astmetena. Inimese kasvuaeg jaguneb kolmeks oma olemuselt täiesti erinevaks perioodiks: · eelkooliiga kuni 7. aastat (füüsilise arengu periood); · põhikooliiga 7. 14. eluaasta (hingelise arengu periood); · noorusiga 14. 21. eluaasta (vaimse arengu periood) Õpikeskkond. Kool asub looduskaunis kohas, mere ääres, vähese asustusega piirkonnas, lapsi transpordib koolibuss. Õpikeskkonna kujundamisel on lähtutud Steineri pedagoogikast, milles tähtsal kohal on lapsekesksus, mida tuleb mõista nii, et ühest küljest soovitatakse tugevdada lapse enda t...
kujundatud õpikeskkond ja selle kaudu lastele antav võimalus tegutseda. · Mängu on vaadeldud laste vaba ajana ja lapsepõlve imelise seisundina. Õpetamist on aga nähtud laste koolivalmiduse saavutamise alusena. · Laps loob ise mängusituatsiooni ja lahendab sellega seonduvad väljakutsed ja probleemid. · Seda, millest täiskasvanu vestleb ja arutleb, laps mängib. · Laps väljendab mängus oma olemust, põhiloomust ja kogemusi. · Õpikeskkond pole mitte ainult füüsiline keskkond, vaid kogu õppekorraldus, mille abil toetatakse lapse õppimist. · Täiskasvanu ülesanne on kujundada selline kasvu- ja õpikeskkond, kus lapse tegevusi suunatakse vastavalt kasvamisele ja õppimisele seatud eesmärkidele. · Õppimine toimub iga päev. · Lapsed tegutsevad omaalgatuslikult. · Lapsed õpivad seda, millest nad on huvitatud. · Lapsed õpivad üheskoos tegutsedes.
Tallinna Ulikool on avalik-oiguslik keskkool, mis on loodud Eesti parlamendiga 18.03.2005 aastal. Seal on erinevad valkonnad: · haridusteadused · humanitaarteadused · kunstid · loodusteadused · sotsiaalteadused · terviseteadused Tallinna Ulikoolil on oma mission, visioon ja oma vaartused: Mission- Toetada Eesti jätkusuutlikku arengut teadustöö ja selle tulemuste rakendamise, haritlaste ettevalmistamise, ühiskondliku mõttevahetuse ning akadeemilise partnerluse edendamise kaudu. , , . Visioon- Olla uuendusmeelne, oma liikmeid akadeemiliselt rikastav, Eestis hinnatud ning rahvusvaheliselt tunnustatud teaduse ja hariduse keskus . , , - .. Vaartused- · avatus · kvaliteet · professionaalsus · ühtsus Tallinna Ülikool on kolmas keskkool Eestis. Seal õpib 10500 õpilast, umbes 15000 inemest käivad tasuta kursustele. Ülikoolis õpetavad 580 õpetajaid ja teadlasi. Tallinna Ülikoo...
Põhikoolide ja gümnaasiumide eraldamine Jaanika Orav 11c 26.04.2012 Õpilase toetavad ideed: Põhikoolide ja gümnaasiumide lahutamine on vajalik, et lahendada mitmeid Eesti hariduse probleeme, leiab Eesti Õpilasesinduste Liit (EÕL). «Põhikoolide ja gümnaasiumite lahutamisel ei tohiks keegi end kaotajana tunda. Koolivõrgu korrastamisega saab lahenduse esimese klassi katsete probleem, koolide tasemed muutuvad võrdsemaks ning vähem koole tähendab ka õpetajate puuduse vähenemist,» selgitas EÕLi juhatuse esimees Kuldar Rosenberg, milliseid probleeme kooliastmete lahutamine lahendaks . Koolide lahutamise 8 plussi Paraneb õppe kvaliteet Avarduvad õpilaste valikuvõimalused Võrdsed võimalused põhikoolilõpetajatele Paraneb õpikeskkond Põhikool muutub omaette väärtuseks Soodustatakse kutsehariduse väärtustamist Paranevad õpetajate võimalused enesear...
Nimekiri kasvukeskkonna loomise printsiipidest alushariduses, millest peab tänapäeval õpetaja kindlasti lähtuma Tänapäevases lasteaias on oluline: luua ja säilitada turvaline keskkond, kus lapsel on võimalus rahulikult tegutseda ning kus valitsevad kindlad rütmid; arendada lapse mänguoskusi ning anda aega ja ruumi lapse vabale mängule, kuna just vabas mängus kujunevad lapse õpivõimete alused; luua lapsele mitmekülgsed võimalused liikumiseks, kuna lasteaiaealise lapse tervikliku arengu aluseks on tema kogu füüsilise keha (käte, jalgade ja keha) liikuvus ning õppiminegi toimub selles eas füüsilise keha kaudu; motoorne valmisolek omab suurt tähtsust ka lapse eneseusaldusele, sotsiaalsetele võimetele ja meelte arengule; hoida ja arendada lapse meeli, pidades seda silmas nii ruumikujunduses, lastega suhtlemisel kui ka erinevate õppe-kasvatustegevuste läbiviimisel; ...
Kas ma käin koolis või õpin? Kas koolis käimine ja õppimine on üks ja sama? Sellele on paljud mõelnud, aga kas ka õige järelduseni jõudnud? Eesti põhiseaduse 37 põhjal on igal Eesti kodanikul kohustus omandada põhikooliharidus. Kohustus on, aga sinupoolne vastutus nii riigi kui ka enese ees. Riigi kohustuseks jääb sind õpetada ja sulle õige õpikeskkond rajada, sinule võimalikult lähedale. Riik tagab igale oma elanikule õppimisvõimaluse vähemalt põhihariduse ulatuses. Ning sellist võimalust tasuks ära kasutada. Tekib aga küsimus: kas kasutatakse? Kooliteed alustades ei oska sa veel arvatagi, mis see kool täpselt on, mida seal teha tuleb ning milleks koolis üldse käia tuleb? Esimesed kolm- neli aastat võib lihtne olla ja isegi lõbus. Aga aastatega läheb aina keerulisemaks ning osad õpilased hoopis tüdinevad sellest, mõeldes mis mõtet sel õppimisel ikka on. Sellised õpilased hakkavad tunde segama, ei tööta en...
STRATEEGILINE PLANEERIMINE MISSIOON Kultuurhariduse osakonna missioon on jätkusuutliku Eesti kultuuri arendamine, selle traditsioonide hoidmine, väärtustamine ja uuendamine ning uute teadmiste toetamine ja uurimistööde tulemuste rakendamine riiklikku ja rahvusvahelisse dialoogi. VISIOON 2013 Kultuurhariduse osakond on hea mainega tunnustatud õppe-, loome, teadus- ja arenduskeskuse üks osa, mis tegutseb Eestis ja rahvusvahelisel haridus- ja kultuuriruumis avatult ning koostöövõimelisena. SWOT TUGEVUSED (S) NÕRKUSED (W) tulemused tugevate külgede kitsaskohtade loetelu loetelu - õppe/ ... info - õppejõud oma ala liigub aeglaselt, proffid, praktikud ...
Motivatsioonikiri Minu nimi on Kristiina Toomik ja olen valitud YFU Eesti vahetusõpilaseks Rootsi 2015/2016 õppeaastal . Pöördun Teie poole, sest otsin abikäsi minu unistuste tähelennul. Olen 15- aastane ja pärit Lagedilt. Hetkel olen lõpetamas Lagedi Koolis 9. klassi. Olen abivalmis ja hea kohanemisvõimega aktiivne noor Eesti neiu, armastan uusi väljakutseid ning huvitavaid ettevõtmisi, saades läbi nende kogenumaks, iseseisvamaks ja julgemaks. Soovin minna Rootsi, sest sealne haridus ja elatustase on väga kõrge ja usun, et sellise riigi koolisüsteemiga tutvumine annab mulle võimaluse tulevikus panustada Eesti haridusse. Samuti on ka ratsasport Rootsis väga hinnatud ja see on ka üks minu vahetusaasta prioriteetidest. Kuna Rootsi koolid on väga kõrge tasemega ja sealne õpikeskkond on väga sõbralik ja turvaline, siis sooviksin kindlasti sellest osa saada. Väljaspool kooli osalen aktiivselt Lagedi Noortekeskuse tegemistes, kus aitan ...
ARTIKLI ANALÜÜS Artikli pealkiri: "Kas poiste ja tüdrukute asemel hakkavad koolis käima pingviinid" Artikli autorid: Ester Aunin ja Ene Velström Ilmumise aeg ja koht: 17. juuni 2016 ajaleht Õpetajate Leht Antud artikkel on seotud soolise ebavõrdsusega Eestis, eriti hariduses. See ongi peamine probleem, millest kujunevad välja veel 3 probleemi. Esimene probleem seisneb selles, et koolides õpetajate sooline jaotus on väga ebavõrdne. Me oleme harjunud näha naissoo õpetajat. Isegi meie kooli näitel on näha, et rohkem on naissoo õpetajaid, kui meessoo. Sellest on juba tekkinud stereotüüpid. Teine probleem on seotud juba poiste ja tüdrukutega. Statistika näitab, et suur osa käitumisprobleemidest on seotud poistega ning enamik pohikoolist valjalangenuid on poisid, mis mõjutab oluliselt nende sotsiaalset kaasatust edasises elus. Samuti lõpetab kõrgkooli kaks korda vähem mehi kui naisi. Kolmas pro...
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste instituut Alusharidus KAALB-1kõ UURINGU KIRJALIK ANALÜÜS Iseseisev töö Juhendaja:Riin Seema Koostaja: Kadi Kuusküll Tallinn 2015 Füüsilise keskkonna parandamine Õuealal välja vahetatud vananenud ja amortiseerunud vahendid. Paigaldatud uued, kaasaegsemad. Renoveeritud varjualune vihmase ilmaga õuesviibimiseks. Mänguväljaku vahendite uuendamine, siseteede uuendamine, jalgrattaraja uuendamine Õuevärava lukustamine, mänguväljakud ,,Piraadi laev", ,,Lamav politseinik" värava taga, parkla valgustus. Korrektne ja turvaline õueala (aed), loodusrada Kehtna parki, projekt IF turvafondi (lamavad politseinikud), mänguväljak turvaliseks, videovalve, liivavahetus liivakastides Jalgratta- ja liiklusraja planeerimine ning märgistamine. Psüh...
Mõni asi oli keerulisem, kuid see muutis selle asja just huvitavaks. Minu jaoks olid ülesanded väga huvitavad ja neid ülesandeid oli väga hea teha. Hea tunne tekkis, kui sai nullist midagi ise valmis ehitada. Nende ülesannete juures oligi huvitav jälgida, kuidas erinevate protsesside käigus tekib midagi uut. 3) Kahjuks ei saanud midagi uut väga teada. Olin netist enne uurinud betoonitööde tegemist, sest see pakkus huvi. Uus asi oli prügitünni valmistamine. 4) Õpikeskkond tundides oli meeldiv. Kõik olid väga abivalmid. Kui miski jäi arusaamatuks, siis alati oli keegi, kes aitas ja selgitas. Töö sujus kiiresti just tänu heale seltskonnale. Kõik õpikeskkonna inimesed on motiveeritud ja tublid. See tublidus ja motivatsioon kandus ka minuni. 5) Juhendaja tegi head tööd. Näitas ette ja vajadusel abistas. Andis samuti nõu ja näitas ka vigu. Juhendaja oli täpselt selline nagu ta peaks olema minu arvates.
Õppimise konstruktivistlikud ja sotsiaalkonstruktivistlikud käsitlused. Gerly Karjat Mis on konstruktivism? · Konstruktivism tuleneb sõnast konstrueerima (inglise keeles constructivism). · Konstruktivismi põhiidee: õpilane konstrueerib oma teadmised ise, tuginedes varasematele kogemustele ja teadmistele. · Konstruktivismi kohaselt on õppimine indviduaalne protsess, mille tegevuskäik ja tulemused on erinevad. Õppimine on õppija enda tegevuse tulemus. Mis on konstruktivism?(2) · Õppijale tuleb tekitada sisemine motivatsioon, õppimine käib läbi avastusõppe õppimine läbi praktika. Õppimine ei toimu mehaaniliselt pähe õppides valmis materjalide abil. Õpetaja roll on olla toetaja, juhendaja, mentor. Ajaloost Esimesed ilminguid konstruktivismist on leitud 18.sajandi naapollasest filosoofi Giambattista Vico töödest. Tema uskus, et inimene on või...
Milliseks kujuneb Eesti koolisüsteemi läbinud nooruk? Iga nooruk peab Eesti Vabariigi seaduste kohaselt käima põhikoolis ja omal valikul on tal võimalus jätkata õppimist gümnaasiumis, kutsehariduskeskuses või ülikoolis. Paljud noorukid on alustanud oma hariduse omandamist juba lasteaias. Igal pool on nad omandanud uusi teadmisi ja kogemusi, mis on neid mingil moel mõjutanud ja muutnud. Milliseks kujuned ikkagi koolisüsteemi läbinud nooruk? Kui laps käib enne kooli minekut lasteaias, siis õpib ta juba varakult arvestama end ümbritsevate inimestega. Mida varem õpib laps korrektselt käituma, seda lihtsam on tal edaspidises elus läbi lüüa, kuna ta on õppinud algusest peale viisakalt käituma. Lasteaias käivad lapsed on just sellises eas, mil nad õpivad maailma avastama ja nad jäljendavad teineteist, et areneda. Selleks ongi oluline, et neid kõiki koos suunatakse õigele teele. Paljud lapsed, kes ei käi lasteai...
Õppides loon ennast Juba kolmeteistkümnendat aastat tulen ma iga argipäeva hommik kooli tarkust taga nõudma.Ma olen koolis käinud 2/3 oma senisest elust ja ikka ei ole ma sellest tüdinenud. Kuulen pidevalt õpilasi rääkimas teemal, kuidas nad vihkavad kooli, ei mõista mina neid ja arvatavasti ei mõista nemad mind. ,,Õppida, õppida, õppida'' lausus kord Lenin. Kas tõesti on siis õppimine nii oluline, et selline suurkuju, nagu Lenin , seda lausa kolm korda rõhutama peab? Miks on enda harimine vajalik? Millal ja kus areneb inimene kõige rohkem? Kuidas mõjutab inimese areng tema isiksuse kujunemist? Tänapäeva kiirelt arenevas maailmas ei saa elada õppimata. Et elus hakkama saada ,peavad inimesel olema mingid kindlad baasteadmised, näiteks keeleoskus, üldine arusaamine poliitikast, ühiskonnast ja majandusest. Tööle asumisel on oluline erialaste teadmiste omandatus. Kasuks tulevad ka need teadmised, mida tavali...
Koolitervise mudel Kooliõpilaste tervis Eesti rahva tervis Vilja Vendelin-Reigo, MSc [email protected] Tartu Ülikool Haiguselt tervisele kaks dimensiooni (Hjorti mudel) RÜHT SAAB ALGUSE TERVETEST JALGADEST KEHAEHITUSTÜÜBID JA TERVISLIK KEHAKAAL TERVISEKONTROLL KOOLIS 1. Lapse kehalise kasvamise, arenemise ja küpsemise hindamine. 2. Pikkuskasvu ja kehamassi hindamine. 3. Lihaskonna arengu hindamine. 4. Rasvkoe hulga hindamine. 5. Sugulise küpsemise hindamine. 6. Rühi hindamine. 7. Jalgade patoloogiad. 8. Nägemishäired. 9. Vaimse tervise probleemid. 10. Meelemürkide tarbimine sh. suitsetamine. 11. Seksuaalne käitumine. 12. Koolitraumatism. KOOLITERVISE MUDEL (USA Haiguste Kontrolli ja Ennetamise Keskus) 1. Riiklik õppekava 2. Elukeskkond 3. Tervishoiuteenused 4. Partnerlus 5. Kooli sisepoliitika 6. Õpetajaskonna pidev koolitamin...
Õpetegevuste planeerimine Kel plaanis õppekava loomine või arendamine, peaks leidma vastuse küsimustele: - Milliseid hariduslikke sihte/eesmärke haridusasutus peaks toetama? - Millised hariduslikud kogeused võiksid aidata õppijatel neid eesmärke saavutad? - Kuidas neid kogemusi efektiivselt organiseerida? - Kuidas kindlaks teha/hinnata, kas eesmärgid on saavutatud? Õpikäsitlus- kirjeldab haridusteooriaid ja lapse arengu printsiipe, mõistmist kuidas laps areneb. Sihid ja eesmärgid- selgelt ja realistlikult sõnastatuna, haarates lapse arengu eri valdkondi. Aitavad plaanida tegevusi ja kogemusi ning hinnata lapse arengut. Füüsilise keskkona kirjeldus- ruumide ja õueala sisustamine, eakohased õppematerjalid jms. Rakenduskava- määratakse personali rollid. Metoodika kirjeldus- kuidas läbi viia tegevusi, mis toetavad lapse arengut, vastavad huvidele ja vajadustele. Lapsevanemate osalus ja rollid- kuidas kaasata vanemaid õpp...
Õpetegevuste planeerimine Kel plaanis õppekava loomine või arendamine, peaks leidma vastuse küsimustele: - Milliseid hariduslikke sihte/eesmärke haridusasutus peaks toetama? - Millised hariduslikud kogeused võiksid aidata õppijatel neid eesmärke saavutad? - Kuidas neid kogemusi efektiivselt organiseerida? - Kuidas kindlaks teha/hinnata, kas eesmärgid on saavutatud? Õpikäsitlus- kirjeldab haridusteooriaid ja lapse arengu printsiipe, mõistmist kuidas laps areneb. Sihid ja eesmärgid- selgelt ja realistlikult sõnastatuna, haarates lapse arengu eri valdkondi. Aitavad plaanida tegevusi ja kogemusi ning hinnata lapse arengut. Füüsilise keskkona kirjeldus- ruumide ja õueala sisustamine, eakohased õppematerjalid jms. Rakenduskava- määratakse personali rollid. Metoodika kirjeldus- kuidas läbi viia tegevusi, mis toetavad lapse arengut, vastavad huvidele ja vajadustele. Lapsevanemate osalus ja rollid- kuidas kaasata vanemaid õpp...
Raamatu "Lapsest lähtuv kasvatus" (J. Kinos ja M. Pukk) ülevaade. Piret Kala KÜSIMUSED: 1. seleta oma sõnadega mida tähendab lapsest lähtuv kasvatus 2. kirjuta põhimõtted millele tugineb lapsest lähtuv kasvatus 3. arutle kuidas jõuti lapsest lähtuva kasvatuseni 4. põhjenda õpetaja rolli lapsest lähtuvas kasvatuses 5. loetelge tegevused mis iseloomustavad lapsest lähtuvat kasvatust VASTUSED: 1. Lapsest lähtuv (edaspidi LL ) kasvatus on selline kasvatus, kus ollakse orienteeritud positiivsele suhtumisele lapsesse ja see toetub lapse huvidele. Sellises kasvatuses põimuvad kaks maailma –lapse ja täiskasvanu oma. Last kaasatakse palju igapäeva tegevustesse, ollakse arvestav lapse individuaalsusega ning teda suunatakse tegema valikuid ning tehtut ise analüüsima. Lapse huvid ja töötahe määravad kasvatuse sisu. Ta ise otsib, mõtl...
Tallinna Ülikool Haridusteaduste Instituut Alushariduse valdkond Koolivalmidus ja õppimine põhikooli I astmes Õppekavade võrdlus Iseseisev töö Piret Kala Juhendaja: Kerstin Kööp Tallinn 2016 Antud töö ülesandeks oli võrrelda Koolieelse lasteasutuse riiklikku õppekava (edaspidi lasteaia seadus) 2008 ja Põhikooli riiklik õppekava (edaspidi kooli seadus) 2010. Koostan võrdlust meetodil tuua esmalt välja erinevused ja seejärel sarnasused. 1. Erinevused: Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava määrab kindlaks koolieelse lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse alused, siis Põhikooli riiklik õppekava kehtestab riigi põhiharidusstandardi, mis rakendatakse kõigis Eesti Vabariigi põhikoolides. Lasteaia seaduses on üksikasjalikult välja t...
E-õppe plussid ja miinused Moodle keskkonna näitel Moodle (Modular Object-Oriented Dynamic Learning Environment) on vabavaraline veebipõhiste kursuste koostamise ja läbiviimise keskkond. Moodle on üks enimkasutatavaid veebipõhiseide õpikeskkondi maailmas. Eestis haldab moodle keskkonda HITSA innovatsioonikeskus. Moodle võimaldab läbi viia tervikuna veebipõhiselt toimuvaid kaugkoolituskursusi, kuid sobib hästi ka tavaliste, auditoorsete kursuste õpikeskkonna "laienduseks", mille abil õppejõud jagab laiali kursuse õppematerjalid ja kogub kokku üliõpilaste poolt tehtud kodutööd. Kõigepealt, tahan mainida Moodle õppekeskkonna plussid. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli serverisse saab sisse logida sama kasutajanime ning parooliga, millega e-posti loetakse see muudab õpilasele keskkonna kasutamise mugavamaks, sest paroolide haldamine on oluliselt lihtsam. Moodle HITSA keskkond on liigendatud sektsioonideks: ve...
Õppeedukust mõjutavad tegurid Kool on koht, kus saab ennast igapäevaselt arendada nii intellektuaalsel kui ka sotsiaalsel tasandil. Pole vahet, kas tegemist on alg-, kesk-, üli- või kutsekooliga, teadmisi saab koolist juurde igal juhul. Koolide eesmärgiks on inimesi harida - keskharidusasutustes igast valdkonnast küllaltki pinnapealse tasemega ning kutse- ja kõrgkoolides on suunatud fookus just iga isiku poolt kindlalt valitud ala poole. Kui palju õpilased teemadest teavad ning milline on nende õppeedukus, on suuresti aga nende enda teha. Millised on just need aspektid koolis ja kodus, mis mõjutavad õpilase tulemusi ja edukust? Õpetajate suust kuuleb tihti ütlusi, et me ei õpi nende, oma vanemate, kooli juhtkonna ega kooli jaoks, kuigi räägitakse ka, et meie tulemuste pärast langeb kooli maine, vaid iseenda jaoks. See on tõsi koolid on rajatud hariduse saamiseks ning haridust on vaja meil endil . Seetõt...
Tuleviku kool Tänapäeva kiirelt arenevas maailmas ei sa elada õppimata. Keskkond kus laps omandab lõviosa oma teadmistest etendab olulist rolli lapse arengus. Laps vajab õppimisel kodu ja kooli tuge. Intelektuaalse kasvulava tagamiseks on vajalik kvaliteetne õpikeskkond. Ainult kodusest kasvatusest tänapäeval ei piisa. Meie tulevik on väga suurel moel seotud tulevaste põlvedega nende hariduse ja käekäiguga. Meie väikeste koolide sulgemine ja tulevikus vajadusel nende taasavamine on hoopis keerulisem ja raskem. Inimesi maale meelitada on suhteliselt võimatu, kuna lapsevanemad suunduvad linna tööle. Maaelu hakkab vaibuma. Kui tänapäeval pannakse rõhku sellele, et ärga unustage oma kohtukohti, siis meie ühiskond proovib just vastupidist teha. Kui perekonnad suudunuvad linna ei ole neil enam mingit soovi tagasi maale asuda, kuna maal on kõik välja surnud ja siis ei ole vastavaid võimalusi ...
Õppimine sünnib sädemest. Õpetaja on sädeme süütaja, avaja ja võimaldaja Tere, lugupeetud klassikaaslased ja õpetaja! Ma pean teile täna kõne õppimisest ja õpetajatest!! Alles see oli, kui väikesed koolijütsid ema-isa käekõrval kooli läksid. Uhiuus koolimüts peas, valge pluus seljas, lilled käes. Lilled oma esimesele õpetajale. Ausõna, võimas! Ei mäleta täpselt oma esimest koolipäeva, küll aga seda, millal minu esimesest õpetajast, klassijuhatajast minu jaoks vaieldamatu autoriteet-arvamusliider sai. See oli siis, kui õpetaja oma imeilusa käekirjaga tahvlile kirjutas, kui laulutunnis klaverilt kaane tõstis ja seda imelist pilli mängima hakkas, kui tahvlile joonistas või enda tehtud pilte näitas. Ta oskas minu jaoks kõike, mida minagi tahtsin osata. Sest peale oli mu emal tükk tegemist, kui tal tuli vastamisi seista minu poolt esitatud "aga õpetaja- ütles!" argumentidega, kui meil vaidlemiseks läks. Vaene ema, eks oli ju temagi...
1.1 Missioon Kärstna Põhikooli missioon on luua õpilaste mitmekülgset ja võimetekohast arengut soodustav õpikeskkond, mis võimaldab kujuneda haritud inimeseks ja täisväärtuslikuks ühiskonnaliikmeks, kes tuleb toime edasiste õpingute ja eluga. (Kärstna Põhikooli ... 2008) 1.2 Visioon Kärstna Põhikool on mõisakool, kus on isiksust arendav, koostööd soosiv ja turvaline õpikeskkond, mis kujundab õpilastes õpimotivatsiooni ning võimaldab omandada tugeva põhihariduse. Õpikeskkond kasutab mõisakooli ajaloolisi, kultuurilisi ja looduslikke võimalusi aktiivsete, iseseisvate ja vastutustundlike isiksuste kujundamisel. 2009 aastaks on Kärstna mõisakoolis nii kool kui lasteaed. (Kärstna Põhikooli ... 2008) 1.3 Eesmärgid Kärstna Põhikooli üldiseks eesmärgiks on tingimuste loomine oma koolipiirkonna lastele kohustusliku põhihariduse omandamiseks. Õppekava kaudu on põhiülesandeks
Õppetöö korralduse ja Õppekeskkonna küsimustik Lugupeetud Rakvere Ametikooli õpilane! Minu nimi on Maret Tolbuzova. Olen Rakvere Ametikooli Maaturismi teeninduse I kursuse õpilane. Pöördun Teie poole palvega osaleda küsitluses, et saada Teilt tagasisidet õppetöö korralduse ja õpikeskkonna kohta. Küsitlus on anonüümne. Sissejuhatus küsitlusse: Palun tõmmake sobivale vastusevariandile joon alla või kirjutage vastus. Kursus: - esimene - teine - kolmas - neljas Eriala: Õpite: -Põhihariduse nõudega baasil -Keskhariduse nõudega baasil -Põhihariduseta nõudega baasil I osa: Õppetöö korraldus ja õpikeskkond Hindamisel märkige number 5 palli skaalal 5 - väga rahul ....... 1 - üldse ei ole rahul. Lisaks hinnake iga väite olulisust Teie jaoks, kus 5 - väga oluline ......1 - pole üldse oluline. Juhul, kui Te ei oska hinnata, valige variant 0 Ei oska öelda. Vastamisel märgistage sobiva vastusevariandi number ringiga! ...
Vaegnägija õpilase õpetamise eripära. Maie Oppar AÜ eriped II 08.04.2011 Eestis on seadusega tagatud tasuta kohustuslik põhiharidus ning võimalus õppida kodulähedases koolis. Koolil on omakorda ülesanne kaasata õpilased õppeprotsessi ja kohandada õpikeskkond selliseks, et iga õppija (sh erivajadusega) saab õppida ja oma võimeid maksimaalselt arendada. Kuna Eestis on lapsevanemal valikuvabadus otsustada, kas tema erivajadusega lapsele sobib paremini tavakool või erivajadusega laste kool, keskendun on lühikeses arutluses vaegnägijate õpetamise eripäradele tavakoolis. Alates 2009.aastast tegutseb Euroopa Sotsiaalfondi programmi "Õppenõustamissüsteemi arendamine" raame...
TERVISERISKIDE PROGRAMM (TE02) Annaliisa Toit, Egeriin Kala, Piret Saul-Gorodilov, Eerika Porro ST18KÕ1 Mõdriku 2019 Saame teada.. · Programm on koostatud rahvastiku tervise arengukava 2009-2020 elluviimiseks ja eesmärkide saavutamiseks. · Programmi elluviimise perioodiks on 2018-2021 ning eesmärgiks ebasoovitavate tervisemõjude ja riskikäitumiste vähendamine ning tervisenäitajate parendamine. Alaeesmärgid: · Sotsiaalne sidusus ja võrdsed võimalused (Sotsiaalne sidusus on suurenenud ja ebavõrdsus tervises vähenenud) · Laste ja noorte turvaline areng (Laste ja noorte suremus ja psüühika- ning käitumishäirete esmahaigestumus on vähenenud ning noored annavad oma tervisele järjest positiivsema hinnangu) · Tervislik elu-, töö- ja õpikeskkond (Elu-, õpi- ja töökeskkonnast tulenevad ...
Sihtkeelses õppes kasutatavad mõisted Selgitage mõiste tähendus ja kasutusväli. innustav keeleõpe . Inspireeriv, tõuseb motivatsioon. Innustav keeleõpe on kui inimene meelsasti õpib mingi keelt. Selle eesmärgiks on parendada noorte inimeste elusid innustava kogemuse järgi, aidata määratleda ja suunata nende õpieesmärgid sellele, et suurendada nende kogemuse mõju ja väärtust. tõhus keeleõpe . Tulemuslik. Keeleõpe nõuab suurt pingutust. On palju viise, kuidas seda kiiremini teha. Mõned strateegiad võivad anda head starti. Kui inimene otsustab laiendada oma silmaringi ja meelt, püüab aru saada uut keelt ning kultuuri ja inimeseid, ta peab tegema seda nii effektiivselt kui on võimalik. - Omama motivatsiooni - Kümblema ise ennast - Kuulama tihti - Mõtlema sihtkeeles - Soov, vajadus, eesmärk, tulemusisaavutav eluline keeleõpe . Puutub iga päev, kogetud, tulevikus vaja mi...
Tallinna Tehnikaülikool Aleksandr Mäeots ÕPILASTE ÕPPIMIST TOETAVAD ÕPISTIILID Referaat Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................ 3 1. ÕPISTIILID................................................................................................... 4 1.1 Õpistiilide olemus ja klassifikatsioon.....................................................4 1.2 Õpiedukus............................................................................................. 5 1.3 Õpiprotsess........................................................................................... 5 1.4 Õpistrateegiad....................................................................................... 6 2. ÕPISTIILIDE MÕJU ÕPIEDUKUSELE..............................................................8...
Integreeritud liikumisõpetus Rahvusvaheline kehalise kasvatuse standard Vanus: 5 - 19 Eesmärk : kehaliselt haritud inimene, kes ... · on õppinud oskusi, mis on vajalikud kehaliseks tegevuseks; · teab kehalisest tegevusest saadavat kasu; · on regulaarselt kehaliselt aktiivne; · on kehaliselt vormis; · väärtustab kehalist aktiivsust ja selle osa terviklikus eluviisis. Liikumisõpetus (kehaline kasvatus) on osa õppe- ja kasvatustegevusest, mille eesmärgiks on tõsta: · kehalist kompetentsust · kehalist vormisolekut · vastutustunnet · naudingut kehalisest aktiivsusest Seda saab saavutada, kui liikumisõpetus on hästi planeeritud ja täidetud nii, et see sisaldab järgmiseid tegureid : · oskuste areng · regulaarne kehaline aktiivsus · kehalise vormi paranemine · teiste ainetega seotu · distsiplineeritus · paranenud otsustusvõime · vähenenud pinge · paranenud ja tugevn...
Gümnaasiumiastmes pööratakse suurt tähelepanu inimese ja looduse, inimese ja ühiskonna ning inimese ja kultuuri vahelistele suhetele. Väärtuspädevus - suutlikkus tajuda oma seotust teiste inimestega, oma ja muude rahvaste kultuuriga, loodusega, inimese looduga, hinnata inimsuhteid ja tegevusi üldkehtivate moraalinormide seisukohalt. Õpikeskkond - reaalne või virtuaalne keskkond iseõppimiseks või õppuri ja õpetaja vaheliseks suhtluseks, mille levinuimaks vormiks on kool. Õpikeskkond võib olla institutsionaliseeritud või institutsionaliseerimata. Õpiväljundid - õpitulemused - õppimise tulemusel omandatavad teadmised, oskused ja hoiakud, mis on kirjeldatud õppekava, mooduli või õppeaine läbimiseks vajalikul miinimumtasemel. Õppeperiood - õppeperioodi arvestusühikud on õppetund, õppepäev, õppenädal, kursus, õppeveerand ja poolaasta. Õppeperioodis on vähemalt 175 õppepäeva (35 nädalat).
Steiner- ehk waldorfpedagoogika Steinerlasteaed on haridusasutus, kus peatähelepanu all on laps, kes õpib kogemise ja loomise kaudu ümbrust mõistma. Lähtutakse põhimõttest: mida enam on lapsel eelkoolieas võimalus areneda vabades fantaasiarikastes mängudes ja neid toetavates päeva-, nädala- ja aastarütmides ning kogeda mõtestatud tegevusi, seda tublim on ta edaspidi koolis teadmisi omandades. [Gustavson, 2004]. Waldorfpedagoogika õppimise protsessi kulgemine Esimesel seitsmel eluaastal on kasvatuses tähtsal kohal ka lapse kehalis-füüsiline areng ning selles eas on kõik arengusse puutuv seotud kehaga (Gustavson, 2004). Kogu õppimise protsess toimub keha kaudu ehk siis koolieelik õpib meelte vahendusel ja väljendab-kordab õpitud ning kogetut matkimise ja jäljendamise teel. Täiskasvanute ülesanne on seega kujundada arengut soodustav ümbrus, mis pakub impulsse vajalike kogemuste jaoks, soodustab s...
Poliitiline kultuur.Avalik arvamus. Poliitiline kommunikatsioon Institutsioon-igasugune korrastatud mõtlemis ja käitumismuster. Lisaks formaalsetele on olemas ka ..sotsiaalsed in.. / reeglitega varustatud üksus Poliitiline ja valitsemiskultuur Poliitiline kultuur on poliitilist elu mõjutavate hoiakute, ideoloogiate, tavade, kommete, uskumuste ja müütide muster. Poliitilise kultuuri mõistet kasutatakse kahes tähendused: 1. Hinnanguline: kasutatakse igapäevakõnes 2. Analüütline v võrdlev: poliitilisel kultuuril on koostisosad, mille alusel riike võrrelda. Poliitilise kultuuri muutumine on ääretult pikk protsess Valitsemiskultuur-küsimus sellest, kuidas suhtub valitsus ,vastutuse kandjad kui ka ühiskond, riiki, seadustesse jne. Kodanikukultuur-kuidas kodanik suhestub riigi ja poliitikaga.hõlmab mitmesuguseid teadmisi, mid aläheb igal kodanikul ühiskonnas elades vaja.- Kolm kodanikukultuuri tüüpi : 1...
TALLINNA ÜLIKOOL Tallinna Pedagoogiline Seminar Kairit Lepistu KLÕ1 LAPSEST LÄHTUV KASVATUS Raamatu kokkuvõte Juhendaja: Eli Laaser TALLINN 2014 Mina arvan, et tänapäeva lastel ei ole enam sellist lapsepõlve, nagu oli minul, minu emal ja vanaemal. Nendest lapsepõlvedest leiame palju sarnasusi, kuid tänapäeva laste lapsepõlv, ei sarnane enam üldse meie omadega. Arvan, et meie lapsepõlv oligi vanasti „Lapsest lähtuv kasvatus“. Me kogesime kõike vahetult, õppisime oma tegemistest ja saime olla küllalt iseseisvad. Nägime töö tegemist ja esitasime palju küsimusi, kuna meid ei „õpetanud“ televiisor või arvuti. Tänapäeva laste maailm on muutunud täielikult, sellepärast me peame taastama laste iseseisvuse, loovuse ja usalduse. Me reguleerime liiga palju lapse elu. Laseme lapsel ise õnnestuda ja ebaõnnestuda! 1. Seleta o...
Biheivioristlik õppimiskäsitlus (Cuthrie, Hull, Skinner, Pavlov, Thorndike, Tolman, Watson) Elusolendid õpivad luues sidemeid oma kogemuste, mõtlemise ja käitumise vahel. Biheiviorism huvitub käitumisest, mõõdetavatest suurustest. Õppimist mõistetakse peamiselt üksikute valmisteadmiste, oskuste ja käitumismudelite vastuvõtmise ja meeldejätmisena. Rõhuasetus on välise käitumise kujundamisel. Õppimine rajatakse ettemääratud teadmiste salvestamisele mälus ja mälust reprodutseerimisele ka seal, kus oleks võimalik valikuvõimalusi pakkuv, lahendusi otsiv käsitlusviis. Hinnangu andmine õppimisele on kvantitatiivne - mida, kui palju ja kui hästi? Õppimine on seda parem, mida enam "õigeid" reaktsioone õppija mäletab ja reprodutseerib. Rõhutatakse õpetaja aktiivsust, ta valib õiged "ärritajad", et saada soovitud käitumist ja "tasustada" seda. Õppija passiivne vastuvõtja ja justkui ei vastuta õppimise eest. Õppimise käigus omandatud üksik...
Minu mõtted haridusest, õppimisest, õpetamisest Aari Vaino Kui ma veel väike olin ja minult küsiti, kes minust tulevikus saab, oli minu vastus alati konkreetne ja kindel. Tahtsin saada õpetajaks. Ehk näis see amet mulle nii armas ja õilis kuna nii mu ema kui ka vanaema olid õpetajad ja esimesed eeskujud tekivad lapsele ikka pereliikmete näol. Aastad möödusid ja nii ka minu erinevad ambitsioonid saada lauljaks, sisekujundajaks, kunstnikuks. Kui kätte jõudis aeg astuda ülikooli, olin ringiga oma vana armsa valiku juurde tagasi jõudnud. Minust pidi saama õpetaja. Lisaks emale ja vanaemale olid selleks ajaks eeskujude hulka lisandunud paljud kooliteel armsaks saanud õpetajad. Õpetamiskogemus kui selline on mul akadeemilises mõistes olematu. Oma senised haridusealased hoiakud olen omandanud kogemuste näol õpilasena. Alustasin kooliteed suure õhinaga nagu enamik selles eas lapsi. ...
Essee Poisid ja tüdrukud õpivad erinevalt. Poisid ja tüdrukud on erinevad ja nad õpivad ka erinevalt. Õppimise näol on tegemist keerulise psüühilise protsessiga, mida on püütud aegade jooksul korduvalt seletada. Õppimine on võime, mis on evolutsiooni käigus loomadel ja inimestel kujunenud kohanemiseks keskkonnaga. Õppimise edukust mõjutavad väga tugevasti lapse varase arengu tingimused (alates esimestest elupäevadest). Paari viimase aastakümne uuringud maailmas on tõestanud, et just koolieelsetel aastatel luuakse vundament lapse edasiseks arenguks. Alates 11. 12. eluaastast toimub lapse õppimises oluline murrang laps hakkab mõtlema abstraktselt, peegeldades maailmas toimuvat üldistavalt. Ta suudab püstitada hüpoteese. Õppimise eesmärk ei saa olla ainult teadmiste ja oskuste omandamine, kuigi see on laialt levinud lähenemine. Teadmisi ja oskusi õpitakse eelkõige selleks, et ise muutuda...
ÕPISTIILID Kuidas me õpime ja õpetame Mõni vajab õppimiseks visuaalset toetust nagu fotod ja diagrammid, teine eelistab lindistatud loengu kuulamist ja kolmas kõnnib toas edasi-tagasi, et infot meelde jätta. On neid, kes õpivad kiiremini lugedes, aga ka neid, kes vajavad praktiliste ülesannete läbitegemist. Õppimine on niivõrd personaalne tegevus, et tõenäoliselt on õpiülesannetega toimetulemise viise sama palju kui on inimesi. Õpistiilid on köitnud mitmeid uurijaid ning praktikuid, kes on välja toonud mitmeid erinevaid õppimise mudeleid. Wikipedia andmeil on olemas üle 80 erineva õpistiili mudeli. Õpistiilide teooriate paljusus tõestab, et me õpime väga erinevaid mudeleid kasutades. Individuaalsete õpistiilide ideed tutvustati 70. aastatel. Õpistiil koosneb sellest, kuidas me tajume ja töötleme informatsiooni, elamusi ja kogemusi. Üheks populaarsemaks on Peter Honey ja Alan Mumford poolt loodud õpistiilide teooria, mis esitleb nelja...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
