50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-05-30
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
nuke109
Õppematerjali autor
INIMESE ARENG JA ANDED Referaat Sisukord Sissejuhatus Teema valikul tuginesin isiklikele soovidele, teada saada erinevaid põhjuseid arengus, kuidas avastada andeid ning kuidas oma võimeid tugevdada. Meie elukäik on meie idividuaalne elukäik. Igaüks peab käima oma teed ja leidma selle tee mõtte nii iseenda kui teiste jaoks. Seega koostatud referaati ei saa võtta üheselt, iga persoon on erinev ning sellest tulenevalt on ka arenemised ja anded erinevad. Inimese areng Inimese arengut võib ka teisiti nimetada elukaarena. Elukaar on inimese elukäik sünnist surmani. Inimese muutused on kõige suuremad elukaare alguses ja lõpus. Elukaare alguses inimene hakkab arenema ja õppima. Elukaare lõpuosas hakkab toimuma taandareng. Kogu elutee võib joonistada kaarena. Iga inimene käib läbi kõik eluperioodid. Kõik eluperioodid moodustavad terviku. Igal eluperioodil on omad arenguülesanded ja probleemid. Elukaareuurimuses püütakse
MASLOW ( 1908 - 1968) Maslow uuris murdeealisi ja leidis kuivõrd ebaküpsed nad on . Põhiliseks lähtekohaks: KUIDAS INIMENE SUUDAB REALISEERIDA OMA LOODUSLIKKE VÕIMEID, POTENSIAALI, REAALSES KESKKONNAS. Igaühel on oma reaalne keskkond, kuhu ta on sündinud, kus ta areneb ja elab. Näitajaks ongi see, kuidas inimene end hindab antud reaalses keskkonnas ja nendes funktsioonides, millesse ta on paigutunud. 1. Inimene peab ennast selles keskkonnas realistlikult hindama, nii head kui ka nõrgad küljed.. Samal ajal kui näeb end positiivses nägemuses, näeb ka oma nõrku külgi. 2. Küps inimene suudab ennast adekvaatselt hinnata st. ei kiida ennast üle ega tee end ka maha. End ülehindav inimene ei ole küps. Sisemiselt tundes, et ta on aus, tubli jne. siis ta saab sellise sisenduse ja saabki elus hästi toime tulla. 3. Orienteeritus kultuurile. Küps inimene ei ole suunatud ainult oma kodule, poele, kitsale
Lugemine koos lapsega Üheks kõikide jaoks kättesaadavaks võimaluseks, millel on mitmeid plusse kaasaegsete suhtlusvahendite kõrval on lugemine koos lapsega. Lastele lugemisel on ääretult oluline osa lapse mõtte- ja tundemaailma rikastamisel. Nende tegevustega seoses on ema või isa täiesti lapse päralt, laps naudib mitte üksnes seda, mida vanem talle ette loeb või millist pilti näitab, vaid ka seda, et ta saab tekkinud muljeid vahetult kellegagi jagada. Nendel hetkedel tunneb laps ennast turvaliselt ja kaitstuna, vanema ja lapse vaheline emotsionaalne side tugevneb(Talts&Tilk 1997:82). Niisiis on raamatu kooslugemisel ja arutamisel üsnagi sügav tähendus: koos emotsionaalse lähedusega on meil võimalus vahendada lapsele olulisi väärtushinnanguid, mis avardavad tema maailmapildi mitmeid tahke. Lastel, keda on suunatud raamatute võlu avastamisele, on märksa avaram silmaring ning nad on paremini suutelised mõistma ennast ja teisI.
metoodika Eestis. Maria Montessori tegevus didaktikamaastikul on ühest küljest ääretult uuenduslik ja huvitav omas ajas ning teisest küljest rakendatav ka tänapäeval, mil hariduse keskmesse on taas tõusnud laps/õpilane ning tema vajadused. Maria Montessori keskendus pigem hariduse eesmärgile kui meetoditele. Tema lähenemine oli keskendunud lastele ja nende vajaduste vaatlemisele. Ta uskus, et lastes peituv inimkonna oskus ennast edukalt uuendada generatsiooni vältel kujundab nende oskuseid õppida ja areneda. (Polk Lillard 1996). Kooperatiivse projekti algusfaasis arutlesime, mida peaks meie projekt sisaldama, omavahelise arutluse käigus leidsime, et me ei saa käsitleda Montessori pedagoogikat ja filosoofiat, kui me ei tunne Maria Montessori elulugu, mis on suuresti mõjutanud tema vaateid, tõekspidamisi ja didaktilisi printsiipe. Jagasime töö alateemadeks: Maria Montessori elukäik;
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
Antud hetkel pole veel lihtsalt psühholoogide käsutuses parimat teooriat varase käitumusliku sünkroonsuse iseloomustamiseks.) (Liinev, 2020) Kiindumusisik, kelleks lapse esimesel kahel eluaastal on peamiselt ainuisikuliselt ema, kehastab lapse jaoks omamoodi empaatilist turvalisuse tugipunkti (secure base ing.k.) – turvalist sadamat, mille juurde tormi korral naasta, et siis taas ohu taganedes tagasi laia maailma purjetada. Kui laps tunneb ennast mingil põhjusel ohustatuna, olgu selleks siis reaalne alus või mitte, aktiveerub tema kiindumussüsteem kui erinevate psüühiliste ja füüsiliste tegurite kogum, mille üks lahutamatu osa on kiindumuskäitumine. Laps otsib kiindumuskäitumisena võimalikult kiiresti turvalist tugipunkti ehk ema lähedust, mis võimaldab tal oma emotsioone ema emotsioonidega harmoniseerida – rahulik ema rahustab ka last -; ema puudumine lapse nägemisulatuses põhjustab lapse nuttu ja temapoolset
ka hariduslikku. Suurema osa nendest vajadustest saab rahuldatud vanemate poolt (Kutsar 2007: 51). Et laps saaks olla laps, vajab ta kedagi, kellele laps olla. Keegi peab kandma tema sõltuvust, vajadusi, tundeid ja nõrkust. Laps ise ei ole selleks suuteline, keegi peab seda tema eest tegema. See on vanemate ülesanne (Hellsten 2004: 15). Last ümbritseva vanemlikkuse määrast sõltub, kuidas laps ennast oma sisemise vanemlikkusega ümbritsema hakkab. Kui teda on austatud ja tema tundeid märgatud, kui tema vajadusi on oluliseks peetud ja ta on olnud kaitstud, siis saab temast inimene, kes näeb oma tundeid ja võtab 6 oma vajadusi tõsiselt. Inimene kohtleb ennast suuresti samamoodi, nagu tema vanemad teda on kohelnud (ibid.). Vanemlikkus on peegel, kuhu vaadates õpib laps nägema, kes ta on. Lapse isiksuse rikkus, tema
KASVATUSSÜSTEEM INTELLEKTUAALNE HARIDUS *LASE LOODUSEL TEGUTSEDA *HOIA EEMALE KULTUURI KAHJULIK MÕJU *KÕNELDA AINULT TÕSISTE ASJADE JA TEGEVUSTE LÄBI *VAATLUS *ASJAD, MITTE SÕNAD *VAATLUS JA TEGEVUS SIDUDA TEINETEISEGA TAHTEKASVATUS *TEGUTSEDA TULEB LASTA AINULT LOODUSE TUNGIL *AIDATA AINULT VAJADUSE KORRAL *MIS ON KEELATUD, SEE NII PEAB KA JÄÄMA *“EI“ MORILISEERIVALE KASVATUSELE *MÕJUV KASVATUSVAHEND ON VABADUS *INIMTEGEVUSTE ÕIGE HINDAMINE *TOITA TULEB ENNAST OMA KÄTETÖÖGA SEKSUAALPEDAGOOGIKA *MITTE RUTATA *UUDISHIMU TAGASITÕRJUMINE *LUGUPIDAMINE SÜÜTUSE VASTU TUNDEKASVATUS *NÄIDAKE NOORTELE INIMKANNATUSI JA LASKE SEL TEEL NEILE KAASA ELADA *EELARVAMUSED ON EBAVOORUSE ALLIKAKS ESTEETILINE KASVATUS *TEATER, ESTEETILISE OTSUSTUSVÕIME KOHT *ILUKIRJANDUS *VÕÕRKEELED USULINE KASVATUS *LAPS EI OLE USULE KÜPS NAISE KASVATUS *NAINE ON LOODUD MEELDIMA JA ALISTUMA *NAINE PEAB MEHE VÕIMU TUNNUSTAMA
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid