Kreeka Jumalad Kreeka peajumal, käsutas piksenooli. Oli Piksenooled Zeus abielus oma õega (Hera). Heraklese isa. Abielukaitsja. Abielus Zeusiga. Hera poegadeks Paabulinnu suled ja oli Hephaistosja ja Ares. Hera veise silmad Merede valitseja. Kutsus oma kolmik hargiga Kolmik hark. esile maavennad oli Hera ja Zeusi vend. Poseidon Surnuteriigi valitseja. Zeusi vend. Abielus Hadest kujutatakse Hades Persephoibe. kerberoseks.
perekonna püsimise. Inimesekujulised jumalad Kuigi roomlastele olid olulised vaimud ja loodusjõud, ei jäänud tahaplaanile ka inimesekujulised jumalad. Siinkohal oli selgelt tunda etruskide ja veel rohkem kreeklase mõju, sest suurem osa Rooma jumalatest olid kreeklaste jumalatele sarnased või täpselt samad, ainult teiste nimedega. Jupiter Taeva-, pikse- ja tormijumal. Samastati Zeusiga. Tähtsaim pühamu oli tempel Kapitooliumil. Tal oli palju lapsi. Õhu valitseja, tema sõnumitoojaks oli kotkas. Juno Jumalate kuninganna, Jupiteri naine. Naiste ning abielu jumalanna. Tema tunnuseks on paabulind. Iga kuu esimene päev kuulus Junole. Minerva Tarkusejumalanna, Jupiteri tütar. Kreeka mütoloogias samastatakse temaga Athenat.
-Perioigid - Vabad mittekodanikud kohtunikeks (sõjaväe kohustus, maksud) Kodanikud olid vabad mehed. (20-...) -Heloodid Maad harivad orjad -Metoigid Vabad mittekodanikud, kes ei osalenud poliitikas 3.) Nimi Sugulus Zeusiga Loodusjõud / Tegevusala Zeus Error Taeva-, tormi- ja piksejumal. Teiste jumalate valitseja. Peamine osalus taevaga. Poseidon Vend Merejumal, kolmhargiga kutsub
Hades on samuti üks Kronose ja Rhea lastest. Hades sai pärast maadejagamist endale allilma. Hadesel oli võlukiiver mis tegi tema nähtamatuks ja sõna ,,hades" tähendabki kreeka keeles nähtamatu. Hades armus kord Zeusi ja Demeteri tütresse Koresse. Hades röövis ta ära ja viis ta allilma. Pärast käskis Zeus Hadesel vang vabastada, aga kes kord juba maitsnud allilma toitu, peab sinna jääma. Siis võttiski Hades endale naiseks Kore ja pani talle uue nime Persephone. Hades leppis Zeusiga kokku, et Persephone on kevade ja suve maal ema juures ning talve ja sügise allilmas Hadese juures. Hades oli surmajumal mitte surm ise. Hadese allilma valvab kuri koer Kerberos kellel on kolm pead ja paadimees Charon kes viib surnuid üle jõe. Paadimehe jaoks pandi vanas kreekas tava kohaselt surnu silmadele kaks münti. See oli tasu paadimehele. Hades oli kardetud kuid õiglane jumal. Ta ei olnud õel ega ülekohtune. (Hades)
Herakles lõi surnuks ka oma õpetaja Linose. Hera ja Zeusi tülid olid nii ägedad, et kõigutasid Olümpose mäge. Nende kõige ägedam tüli puudutas seksuaalse armastuse teemat. Nad vaidlesid selle üle, kumb, kas mees või naine, saab seksuaalsest armastusest suuremat naudingut. Hera väitis, et mees, Zeus aga, et naine. Vaidlus oli nii tormiline, et nad pidid nõu küsima Teiresiaselt, kes oli olnud nii mees kui naine. Teiresias oli sama meelt Zeusiga, et naise nauding on määratult suurem, väidetavasti tervelt 9 korda. See ajas Hera raevu ja ta tegi Teiresiase pimedaks. Hüvituseks andis Zeus Teiresiasele ennustamise võime. Kui troojalane Paris otsustas Erise kuldõuna anda Aphroditele, solvus Hera koos Athenaga. Nad muutusid kõigi troojalaste vihkajateks. Ixion, kes püüdis Herat võrgutada, kinnitati karistuseks igaveseks veereva ratta külge. Hera valisin sellepärast, et ta meeldib mulle kõige rohkem. Ta on ilus, aga samas õel
Preester soovis kll ttart ra osta aga Agamemnon ei olnud nus.Preester rkis sellest Apollonile (jumal).heksa peva Apollon surmas ja karistas. Agamemnon oli ahne ja tahtis Achilleuse orjatari Briseist endale.Sellest tekkis neil tli.Jumalanna Athena proovis rahustada Achilleust, ka Nestor proovis lepitada aga asjatult.Achilleus lahkus ja Agamemnon kskis heerolditel tuua Briseis.Achilleus keeldub edaspidisest vitlusest.Achilleuse ema Thetis lks Zeusiga rkima.Thetis soovis, et troojalased jksid lahingus peale ja kreeklased neksid, et nad ei saa ilma Achilleuseta.Esialgu Zeus ei tahtnud tema soovi tita, kuna sellest vib tekkita tli ta naise Hera vahel.Kuna Zeus olevat soosinud liiga palju troojalasi.Kuid Zeus siiski andis lubaduse peanoogutusega.Hera sai siiski teada.Zeusi plaan oli eksitada Agamemnoni, lastes tal arvata , et ta suudab vallutada Troojat, mida ta tegelikult ei suuda. Paris oli kogu tli phjus
põletada surelikkuse. Kui Trooja sõda oli juba kümme aastat kestnud, siis puhkes Achilleuse ja Agamemnoni vahel tüli, kuna Agamemnon oli silma heitnud Achilleuse orjatarile Briseisele, ja vähe sellest, ta oli naise lihtsalt ära võtnud. Seepeale Achilleus tõmbus võitlusest tagasi ning istus solvunult oma telgis. Siis sekkus Thetis. Ta läks ja rääkis Zeusiga, et too aitaks. Kuna Zeus oli kunagi tahtnud Thetisega abielluda, siis sekkus ka Zeus sõtta vahele, lastes troojalastel veelgi suuremat edu saavutada. See mõjus, varsti pakkus Agamemnon Achilleusele tagasi mitte ainult Briseiset, vaid ka suurt osa oma sõjasaagist. Kuid vabandust paluda ta ei tahtnud. Kui kreeklaste lood olid juba nii halvad, et kaotus paistis vältimatu, siis andis Achilleus Patroklosele oma sõjavarustuse, nii et kõik uskusid, et kangelane on tagasi võitlusväljal
Pärast seda kui Kronos Hera välja oksendas, anti ta Oceanosele ja Thetysele kasvatada samal ajal kui Zeus oli hõivatud titaanidega sõdimisega. Hera oli Olümpose kuninganna ja Zeusi abikaasa. Ta oli taevajumalanna, abielu ja abielunaiste kaitsja. Siiski ei olnud ta Zeusi esimene abikaasa. Enne teda oli Zeus abielus ka Metise ehk Arukusega, kelle ta rasedana alla neelas, misläbi sündis Athena Zeusi peast. Järgmisena kosis Zeus Themise, kes sünnitas hoorid. Hera ei soovinud Zeusiga abielluda, kuna ei pidanud teda sobivaks abikaasaks. Esiteks oli ta ju neelanud alla oma esimese naise ning teda oli ka tema naistelembus. Ta keeldus abielust kolmesaja aasta vältel. Selleks, et talle lähedale pääseda muutis Zeus ennast vigastatud käopojaks. Heral, kes linnu leidis, hakkas tast hale ning ta võttis linnupoja oma rinnale varju ja sooja. Saanud Hera lähedale võttis Zeus oma algse kuju tagasi ning oma soodsat positsiooni ära kasutades vägistas Hera. Nende
lubati tal jääda Olümposele. Tema hilisemad suhted ta emaga olid väga head, kuidki ta ei suutnud unustada oma sünnijärgselt hülgamist. Hephaistos oli üleüldse armastatud jumal kuid Zeusiga ta suhted head ei olnud. Ühe korra ta sekkus Hera ja Zeusi vaidlusesse ning Zeus sai nii kurjaks, et viskas Hephaistose Olümpa mäelt alla. Ta kukkus terve päeva ja terve öö (mõne päritolu
nimi Rhea või Demeter. Tema kultus oli seotud püha õlipuuga, mida hooldasid kuningakoja tütred. Naisjumaluse sümboliteks olid kaksikkirves ja tuvi. Tillukesi religioosseid kujutisi kanti kuld- ja kalliskiviehteina sõrmustena, käevõrudena või nööriga kaelas, nii et nad olid alati käepärast, kui oli neid vaja pilttemplina vaha- või savipitserisse vajutada. 3 Jumalanna Rhea Zeusiga Kiri Mükeenlased võtsid kasutusele alfabeetilise kirja, mida tuntakse lineaarkirjana B. Kirjal on sugulus Minose lineaarkirjaga A. Kirja kasutati enamasti arvepidamises, laoseisude ja majandusaruannete kajastamiseks. Kiri desifreeriti 20. sajandi keskpaigas. Tänapäeval oskavad lineaarkirja B teadlased lugeda. Piltidel on lineaarkiri B 4 Mükeenlastest valitsejate keele kirjapanemiseks kohandati oma
järeltulijad. Võib eristada kolme erinevat tasandit. Ürgjumalused esindavad universumi elemente, nagu näiteks päev, öö, maa, meri, taevas ja nii edasi. Ürgjumalatest sündisid titaanid, nemad olid rohkem isikustatud jumalused, kelle olemasolu mõte oli selgitada maailma füüsilisi jooni nagu mäed ja ookeanid ning jumalate. Nüüdses põlvkonnas on jumalateolulisus vaibunud kategooriliselt. Suur osa mütoloogiast on seotud jumal Zeusiga. Teda liigitatakse jumaluste kõige kõrgemaks jumalaks. Müütide kohasel on Zeusil palju järeltulijaid, kes on sündinud surelikest naistest ja jumalannadest. Sageli viidatakse Hera, Zeusi abaikaasa, pahameelele nende suhete üle. Paljud seostavad jumalate käitumist mõne suure sündmusega Kreeka ajaloos, mida Kreeklased ainult ähmaselt mäletavad. 4
jumalatest kõige rohkem. Ta oli tagasihoidlik, lihtne ja vähenõudlik. Dionysos Veini ja viinamarjakasvatuse jumal. Ainus kreeka jumalatest, kelle ema oli inimene. Eelistas olla Olümpose mäe asemel maa peal, rännates ringi kummalistest, kitsejalgsetest ja hobusesabalistest, sageli purjus ning ohjeldamatutest olevustest koosneva lõbusa kaaskonnaga. Demeter Zeusi õde, musta mulla, viljakuse ja kuldse põlluvilja jumalanna ning põllutööde kaitsja. Oli Zeusiga tütar Persephone, kes lubas tütre vennale Hadesele, see ta ära röövis. Demeter jäi kurvaks, ning vili närbus. Ning siis Zeus oli sunnitud lepitust paluma ja Persephone sai ema juurde tagasi.
salapärasesse katku. Katk oli Apolloni viha, millega ta tahab karistada Agamemnonit, kelle käes on tema preester Chrysesi tütar Chryseis. Agamemnon nõustus tütre tagasi andma, kui ta saab vastu Achilluse orjatari. Achilluse orjatar Brises võeti Achilluselt ära. Achilleus läks oma ema juurde ja ütles: ,,Ema mind solvati. Palu Zeusilt, et ta laseks Kreekalastel Troojalastelt lüüa saada kuni nad aru saavad, et nad ei saa ilma minuta Troojat vallutada." Pärast ema vestlust Zeusiga, viimne nõustus. 2.laul Unenäos lubab Zeus Agamemnonile võitu. Ta läheb umbes 50 000 mehega Trooja alla sõdima. Trooja sõdurid marsivad neile vastu ja sõda võis alata. Achilleus ei võidelnud, sest oli Agamemnoniga tülis. 3.laul Paris otsustab lõpetada sõja kahevõitlusega. Ta kutsub Menelaose kahevõitlusele, viimane võidab ja vastutasuks nõudab, et Helenat tagasi. 4.laul Atheena ässitamisel laseb Pandaros noolega Agamemnonit ja rikub seetõttu rahulepingut.
Hephaistos püüdis Athenat ära võrgutada, ent ta seeme langes mulda ja sellest sai maokuningas Erichthonios d. Athena ja kangelased. e. Athena ja Gorgo. f. Ateena kultused ja pidustused: Plynteria, - maikuus, A. kuju riietati lahti, pesti Arrephoria, Skira, Panathenaia. 14. Hera. a. Kuju ja funktsioonid. Zeusi õde ja abikaasa ning taevariigi kuninganna; peamiselt emajumalanna. b. Abielu Zeusiga. Said Zeusiga neli last: sõjajumal Arese, sepp Hephaistose, sünnituse jumalanna Eileithyia ja Hebe, jumalate karikatäitja. Zeus oli suur abielurikkuja. Hera kiusas taga Zeusi lapsiteiste jumalannade ja surelike naistega. c. Tähtsamad kultuspaigad, sealsed müüdid ja rituaalid: Samos; Plataia Daidala; Argose Heraion. d. Seos Arese ja Hephaistosega; e. Ixion. 15. Herakles. a. Olulisemad vägitööd
füüsiline jõud. Herakleste lapsepõlved olid suhteliselt sarnased: mõlemad kasvatati üles paari poolt, kes ise lapsi ei saanud. Oma tohutu jõuga said mõlemad oma vanemaid kodutöödega aidata. Kui Herakleste lapsepõlved üldiselt oli suhteliselt sarnased, siis täiskasvanuikka jõudes lähevad nende teed täiesti eri suundadesse. Multikakangelane läheb vastuseid oma päritolu kohta otsides Olympose mäele, seal Zeusiga kontakti saades saab ta teada, et on jumalikust soost ning ainus võimalus perekonna juurde naasta on saada suureks kangelaseks. Zeusilt saab ta ka ühe olevuse nime, kes on mitmeid kangelasi treeninud (Phil). Phil treenib Heraklese tugevaks ja nutikaks, koos alistasid nad mitmeid koletisi, kes inimesi ründasid. Mängufilmi-Herakles läheb jõudu ja õnne proovima kuninga õukonda pürgides. Seal märgati Heraklese tugevust ning talle määrati pealtnäha
Roomlased vajasid kasulikke jumalaid. Üheks tähtsaks "jõuks" oli näiteks see, kes valvas hälli. Teine see, kes hoolitses laste toidu eest. Numenite kohta pole roomalased loonud mingit müüti. Enamikus on isegi nende mees- või naissugu määramata. Siiski olid igapäevase elu lihtsad toimingud tihedasti seotud numentiga, kellelt oodati alati rohkem abi kui kreeka jumalatelt, välja arvatud Demeter ja Dionysos. JUPITER Jupiter on kõrgeim rooma jumal, tema nimi tuleneb kreeka Zeusiga samast tüvest. Kalendri iidid olid pühendunud Jupiterile kui valgusejumalale, sest iididel on täiskuuööd, mil öö ja päev on ühepikkused. Ka Jupiteri sünnipäeva (st tema templi sünnipäeva) tähistati iidide ajal ja siis viidi valge villaga lammas Via Sacrat mööda tema templise Kapitooliumil, kus loom ohverdati Jupiterile. Jupiteri kummardamine on roomlastel ühine teiste latiini linnadega Latiumis ja kord aastas pidasid kõik Latiumi linnad tema auks pühi
vennad ja õed. Kronos neelas iga vastsündinu alla, kuna kartis neid. Vaid kõige noorema- Zeusi- suutis ema päästa. Suurena sundis Zeus Kronost lapsi välja oksendama. Zeus võitles titaanidega ja võitis kõiki. Müüt : Inimkonna tekkimine. Inimesed sündisid maast. Kuid jumalad võisid neid ka voolida mullast ja veest. Inimesed olid kaitsetud ja väetid. Neid hakkas toetama Prometheus, kes oli kunagises otsustavas võitluses jumalate poole hoidnud ja seetõttu Zeusiga hea tuttav. Ta õpetas inimestela eluks vajalikke tegevusi ja oskusi. Üks olulisemaid toiminguid oli jumalatele ohverdamine. Prometheus lasi inimestel ohvrilooma tappa ja tükeldada ning korraldas siis kavalalt asja nii, et Zeus valis jumalatele välja toiduks kõlbmatud tükid, jättes söödavad osad inimestele. Kui pettus ilmsiks tuli, võttis Zeus inimestelt tule ja peitis selle Olümpose mäele. Inimkonda ähvardas hukk.
Ta magas kuldses hällis. Karta tuli ainult üht et Kronos võib kuulda lapse nuttu. Sellepärast alati kui Zeus nutma hakkas, lõid sõdalased oma mõõku vastu kilpe ja tegid nii palju kolinat, et see mattis enda alla lapse nutuhääle. Mesilased tõid Zeusile iga päev imemagusat mett. Püha kits Amaltheia andis talle oma piima ja ümbritses teda hella emaliku hoolega. Püha kits valvas teda ega lahkunud ta kõrvalt kunagi. Kõik metsloomad mängisid Zeusiga ning nümfid ja drüaadid tõid talle kauneid kingitusi. Tark kotkas tõi poisile nektarit joogiks. Zeusi noorukiiga Zeus kasvas nägusaks, tugevaks ja vapraks. Tarkuses ei olnud kedagi temaga võrdset. 55iis ühel päeval rääkis kotkas talle Kronosest. Kui kartmatu Zeus kuulis neist hirmsatest tegudest ja sellest, et tema isa kuningriigis valitseb kurjus ja õigusetus, otsustas ta sedamaid: Kronos tuleb tõugata jumalate aujärjelt. Zeusi vägiteod
pole kahtlust, et jumalad ei karista lihtsalt sellepärast, et nad on selleks võimelised, sest Tantalos ei olnud oma isikuomaduste tõttu mitte õnne, vaid õnnetuse vääriline. Oma põhimõttelt on Tantalose loole üsna sarnane teinegi müüt, mis jutustab kuningas Sisyphosest. Ka tema ei kartnud jumalaid ning käitus liiga toretsevalt, kuid erinevalt Tantalosest ei kartnud ta isegi surma ning sai oma karistuse. Ta läks tülli peajumal Zeusiga, sest reetis tema asupaiga Asoposele, kes võimaldas kuningal oma uude linna Korintosesse allika luua. Zeus käskis Surmal Sisyphose allilma viia, kuid kuningas kavaldas Surma üle ja püüdis ta kinni. Sõjajumal Arese abiga pääses Surm ikkagi vabaks ja täitis Zeusi käsu, kuid enne allilma minekut palus Sisyphos oma naisel jumalatele mitte ohvreid tuua. Allilmast pääseski ta kasutades vabandust, et peab oma naisele ta kohustusi meenutama, kuid see pidi olema vaid ajutiselt
Teeba kohalik kaitsejumalus, alates 18. dünastiast, kui Teebast sai (kuning)riigi pealinn, sai Amonist riigijumal. Koos varasemate riigijumalatega (Re ja Ptah) moodustasid nad riigi valitseva "kolmainsuse". Amon jäi edaspidi Egiptuse jumaluseks, vaid korra asendati ta Echnatoni reformis Atoniga.samastati hiljem päikesejumal Re-ga (Amon-Re) kujunes Uue riigi ajal peajumalaks. Amoni naine oli Mut ja poeg Sons. Vaarao nimi Amenhotep tähendab "Amon on rahul". Hiljem samastati Amonit kreeka Zeusiga ja roomlaste Jupiteriga. Keskmise riigi ajaks loetakse 11.-13. dünastia valitsemisaega. Vaaraode ainuvõim oli nüüd väiksem, tähtsad võimukandjad olid ka preesterkuningad, kes juhtisid riigi erinevaid piirkondi. Keskmise riigi ajal kuulutati riigi tähtsaimaks jumalaks Teeba linna jumal Amon. Teda hakati samastama päikesejumal Ra-ga ja nimetati Amon-Ra'ks. Keskmise riigi ajal vallutati juurde uusi alasid ja riik laienes kuni Niiluse teise kärestikuni
Maailma ja inimsoo loomine Nüüd olid viimaks kõik valmis inimsoo ilmumiseks. Isegi need paigad olid olemas, kuhu head ja halvad pärast surma pidid minema. Oli aeg inimese loomiseks. On olemas rohkem kui üks seletus, kuidas see toimus. Ühed allikad teatavad, et jumalad pöördusid titaan Prometheuse (kes liitus Zeusiga sõjas titaanide vastu) ja tema venna Epimetheuse poole. Prometheus, kelle nimi tähendab "ettemõtlemist", oli väga tark, isegi jumalatest targem, kuid Epimetheus, kelle nimi tähendab "tagantjärele mõtlemist", oli tuulepea, kes alati oma esimesele impulsile järgnes ja siis meelt muutis. Nii oli seegi kord. Enne inimese loomist oli Epimetheus loomadele ära jaganud kõik paremad omadused - jõu, nobeduse, julguse, osavuse, kavaluse karusnaha, suled, tiivad, karbid jne
,,TSIRKUST JA LEIBA" ROOMA RELIGIOON(olemus, mõjutused, näited) Pikkamööda ilmuvad Roomas ka kreeka müüdid ja legendid, näiteks Herkulesest (Heraklesest) ja teistest jumalaist ning kangelastest. Jumalad hakatakse kreeka kombe kohaselt kujutama inimeste taolistena ja valmistama nende kujusid. Rooma religiooni ilmuvad uued, kreeka jumalad, näiteks jumal Apollon. Teised rooma jumalad hakkavad samastuma vastavate kreeka jumalatega. Rooma peajumal Jupiter samastub Zeusiga, Juno Heraga, Minerva Athenaga jne. MÕISTED proletaarid-vaene Rooma kodanik, kelle peamine vara lapsed, sõjaväekohustusest vabastatud. foorum-turuplats Rooma linnas akvedukt- rajati palju Vana-Roomas joogi- ja tarbevee juhtimiseks mägijõgedest linnadesse Gladiaator (ladina keeles gladiator) oli Vana-Roomas elukutseline võitleja, kes pealtvaatajatemeelelahutuseks võitles teiste gladiaatorite või metsloomadega, mõnikord elu ja surma peale. augur-ennustaja Vana-Roomas
(Parim ja Suurim). Ka tema kasutas piksenooli, kuid selleks et juhtida inimeste tegevust ja kaitsta roomlaste sõjategevust väljaspool Roomat. Zeusi ja Jupiteri käsitletakse kui ühte jumalat. Teadlaste poolt on tehtud kindlaks, et Jupiteri liiderlikkus, armuseiklused ja tema armukade abikaasa Juno (Iuno) on Kreeka mütoloogia mõjul tekkinud ja Zeusi eeskujul hiljem Jupiteri olemusse lisatud. (G. Fink 2000: 154) Egiptuse päikesejumalat Amon-Ra'd on samuti samastatud Zeusiga. (G. Fink 2000: 37) Veda mütoloogias e. India mütoloogias vastab Zeusile taevajumal Djaus. Tegemist on küll pigem nimelise vastega kui sisulisega. Indias säilitas Djaus oma tähtsuse, vaid oma müütilise paarituse Maaga. Djaus ei ole India mütoloogias eriti oluline jumal. Kreeklastel on Taeva ja Maa paariks hoopis Gaia ja Uranos, kuid siiski on mingis mõttes võimalik analooge leida ka Zeusi ja Hera suhtes. (Puhvel 1996: 135) 4.1 KREETA ZEUS
Zeus mõistis Kronose ja teda toetanud titaanid igavestesse piinadesse Tartarose sügavustes. Hiljem jaotasid Zeus ning tema vennad Hades ja Poseidon maailma omavahel ära. Zeus sai taeva, Poseidonist mere ja Hadesest allilma valitseja, maad loeti ühiseks territooriumiks. Zeus abiellus Heraga, kuid tal oli palju armukesi, nii surelikke kui ka jumalaid. Hera oli Zeusi naine ja õde ning taevariigi kuninganna. Ta oli abielu ja abielunaiste kaitsja. Heral oli Zeusiga neli last. Kui Zeusi peast ilmus jumalanna Athena, oli Hera Zeusi abielurikkumise tõttu nii vihane, et ühes loos sünnitas ta koletise Typhoni. Hera oli armukade jumalanna, kes kiusas taga Zeusi lapsi, kes olid teiste jumalannadega ja surelike naistega. Zeusi ja Hera tülid olid nii ägedad, et kõigutasid Olümpose mäge, jumalate kodu. Kord oli Zeus vihane sellepärast, et Hera kohtles halvasti kangelast Heraklest ning riputas Hera Olümpose mäe tippu ja sidu jalgade külge raskused.
mingeid tundeid ning seepärast kavatses mees isegi vägivalda kasutada. Danaed kaitses tema poeg Perseus. Et Danae tülikast pojast lahti saada, teatas kuningas Perseusele, et jätab tema ema rahule, kui noormees toob talle gorgo Medusa. Sangar toimibki edukalt ning lööb Medusal pea maha. Tagasiteel tutvub ta oma tulevase naisega Andromedaga ning võitleb merekoletisega. Naasnud saarele, näitab Perseus gorgose nägu valitsejale ning viimane kivistub. Teeba kuninga tütar Semele sai aga Zeusiga Dionysose tulevase veinijumala. Kord ilmus Zeus Semele juurde tõelisel kujul ehk välgu ja müristamisena ja seetõttu hukkus naisarmuke tules ning sündimata lapse kandis Zeus oma reide õmmelduna tulest välja. Dionysos oli lapsepõlves viidud Nysa mäele, kus vastsündinu kasvatamisega tegelesid nümfid. Siin sai tema koduks viinapuuväätidesse kasvanud koobas, millest ka varajane huvi just selle taime ja tema marjade vastu. Et nümfide
Üks väga omapärane jumal oli kahepealine jumal Janus kes oli uste jumal ja hoidis kõik kurja kodust eemal. Januse templil olid mõlemas otsas uksed mis olid sõja ajal lahti ja rahu ajal suletud. Janus oli ka alguse jumal, sellepärast sai tema järgi nimetuse aasta esimene kuu jaanuar. Roomlaste peajumal oli piksenooli pilduv taeva valitseja Jupiter. Tema sarnaneb kreeklaste peajumala Zeusiga. Jupiteri abikaasa Juno oli taevakuninganna, kes on sarnane kreeklaste peajumala naise Heraga. Kõrgelt austati ka sõjajumal Marsi, kes kaitses roomlaste kodusid külvi ja põllusaaki. Tagasihoidlikum kodukoldejumalanna Vesta oli siiski roomlaste jaoks väga tähtis. Igas majas põles Vesta auks koldetuli ja keset foorumit seisis ümmargune Vesta tempel ja mille altaril põlevat tuld ei tohtinud iial kustuda lasta. Selle eest kandsid hoolt Vesta preestritarid, keda kutsuti Vesta neitsiteks
(Kleis 1980:26) Kreeka müütides on põhilisteks tegelasteks surematud jumalad, kes esinevad inimese kujul ja kellele on ka omistatud inimlikud voorused ja pahed ning surelikud heerosed ja kangelased, kes olid muistsed sugukonna- või hõimujuhid, linnade rajajad jt. Ei välistata, et kreeka heeroste seas leidus reaalseid ajaloolisi isikuid. (Kleis 1965:18) Kreeka jumalad: Jumala nimi Jumala ülesanne Jumala seos Zeusiga Zeus peajumal Hera abielukaitsja Zeusi õde ja abikaasa Poseidon merede valitseja Zeusi vend Hades valitses allmaailma surnuteriiki Zeusi vend Athena sõjajumalanna Zeusi tütar Apollon valguse, tõe ja ennustuskunsti jumal Zeusi poeg
Kronos soovis kõik lapsed hävitada, et nad teda troonilt ei lükkaks ja hesperiidide maale ei läheks ta kunagi. Hera Rhea ja Kronose tütar, kelle lahutamatuks kaaslaseks oli paabulind, temast sai peagi taeva haldjas ja Zeusi naine, ta ehiti rikkalikult, ta sai valitsuskepi, abielu ja naiste kaitsja Iris - üks taevajumalannadest, oli Herasse kiindunud Helone nümf, kes ei tahtnud Hera pulma minna, ning kelle Hera kilpkonnaks muutis Printsess Io zeusiga üle aisa lööja, Zeus muutis ta valgeks lehmaks, Hera köitis ta mäe otsa puu külge ja valvama pani Argose, kes oli sajasilmne hiiglane, zeus puudutas Iot ja ta sai poja, Epaphose, kellest sai egiptuse valitseja Titaan Prometheus - ettekuulutaja, kes oli zeusi poole kalju külge neetidega aheldatud Gorgosed elasid meres, jubedate lõustadega, madudest juustega Ixion laptiitide maa kuri kuningas, ta oli halb ja aeti laptiidimaalt välja. Ta tahtis Herat
Poeetide poolt loodud Hera portreel on vähe veetlevust. Ühes varasemas poeemis öeldakse aga tema kohta nõnda: "Kuldse trooni Hera, taevalisete kuninganna. Jumalatest kõige ilusam ja üllaim emand, keda kogu olümplaste pere kummardab ja austab võrdselt piksekäsutaja Zeusiga. " "Ilias" 2 laul, 412. Rida. Aga kui jutt temast muutub üksikasjalikuks, selgub, et ta on peamiselt tegevuses nende paljude naiste karistamisega, kellese Zeus on armunud, ja isegi nende lapsi. Ometi austati teda igas kodus. Oli ta ju abielunaiste jumalanna ja nende abistaja. Eileithyia, kes abistas naisi sünnitamisel, oli Hera tütar. Lehm ja paabulind olid Herale pühendatud ja Argos oli tema lemmiklinn. Rooma mütoloogias kutsutakse
1. laul Kasutades ära olukorda, et Odysseuse vaenlane merejumal Poseidon on ära, räägib Odysseuse kaitsja jumalanna Athena tema saatusest peajumal Zeusiga. Kümme aastat kestnud Trooja sõja lõpust on möödunud veel kümme aastat, kuid Odysseus pole ikka veel koju jõudnud. Jumalad otsustavad, et Odysseus võib koju tagasi tulla. Tema poeg Telemachos on 20-aastane ning elab isa majas Ithakal koos oma ema Penelopega, kes on hädas tema kätt paluvate kosilastega, kuna 20. aastat eemal viibivat Odysseust peetakse hukkunuks. 2. laul Athena võtab Mentese kuju, läheb Telemachose juurde, ning julgustab teda isast teateid otsima.
Siin aga loetelu Olümplaste ülessannetest. · Zeus (Jupiter)-Peajumal ,kelle juhtimisel pääses teavelik pere võimule.Zeus oli äikse ja taeva jumal, samuti valitses ta teiste jumalate üle..Zeusi sümboliks on tihti peale piksenool, kuid tihti sümboliseeritakse kotkast kui Zeusi. · Poseidon (Neptunus)-Oli üks kahest Zeusi vendadest, kes on samuti üks põhijumalatest.Poseidon oli mere valitseja.Erinevalt Hadesest oli tal Zeusiga alati sõbralik suhe.Tema sümboliks on kolmhark.Poseidon austasid eelkõige meremehed, sest just tema oli see kes hoolitses mere lainete eest.Kui Poseidon oli vihane ,valas ta oma viha laevameeste peale välja, saates neile hiigel mereelukaid ja suuri laineid. · Hades (Pluto)-Zeusi teine vend ja allilma valitseja.Tema oli jumal kes hoolitses surnute riigi eest mida kõik kartsid.Surnuteriiki viisid koopad ja salakäigud mida on mainitud paljudes raamatutes.i
Tema oli zeusi naine ja õde. Titaanid Okeanos ja Tethys kasvatasid ta üles. Ta oli abiellu kaitsja ja abiellunaised olid tema erilise hoolitsuse all. Poeetide poolt loodud Hera portreel on vähe veetlevust. Ühes varasemas poeemis öeldakse aga tema kohta nõnda: "Kuldse trooni Hera, taevalisete kuninganna. Jumalatest kõige ilusam ja üllaim emand, keda kogu olümplaste pere kummardab ja austab võrdselt piksekäsutaja Zeusiga. " "Ilias" 2 laul, 412. Rida. Aga kui jutt temast muutub üksikasjalikuks, selgub, et ta on peamiselt tegevuses nende paljude naiste karistamisega, kellese Zeus on armund, ja isegi nende lapsi. Ometi austati teda igas kodus. Oli ta ju abiellunaiste jumalanna ja nende abistaja. Eileithyia, kes abistas naisi sünnitamisel, oli Hera tütar. Lehm ja paabulind olid Herale pühendatud ja Argos oli tema lemmiklinn. Poseidon (Neptunus)
Merejumal Poseidon on Kreeka jumalatest kõige enam seotud oma elemendiga, milleks on vesi. Algselt oli ta siiski samavõrra maajumal kui merejumal. Iseloomult on Poseidon tormakas, kuri ja üllatav täpselt nagu merigi. Oma kolmhargiga raputab ta maad ja paneb mere mässama. Ta on abielus Amphiritega ning neil on palju lapsi. Tema metsikuse on pärinud kõik tema kükloopidest järeltulijad. Demeter Demeter on viljajumalanna, vanal ajal tõlgendati teda kui "maa ema". Ta sai oma venna, Zeusiga tütre, kelle nimeks on Kore. Ta on oma ema teisik ja nad on omavahel nii tihedalt seotud, et neist räägitakse kui "jumalannadepaarist". Hestia Kõrgelt austatud kodukoldejumalanna Hestia kaitses tuld. Seda oli vaja, sest kui tuli oli kord kustunud, oli väga raske teda uuesti põlema saada, samas kujutas tuli endast ka suurt hädaohtu. Ka oli kolle kreeka linnades linnaelu sümboolne keskpunkt. Athena Zeusi lemmiktütar Athena oli tarkuse- ja sõjajumalanna. Ta sündis täies
kokku leppinud.Antiigileksikoni järgi lubati Heraklesele tasuks kõigi ülesannete täitmise eest surematus. Ta suri siiski enam-vähem inimese kombel, ent pärast surma võtsid jumalad ta igaveseks enda juurde Olümposele. 86. Hesperiidide kuldsed õunad- Hesperiidid valvasid jumalate aias Hera kuldseid õunu, mille söömine tagas igavese elu ja nooruse. (Skandinaavia mütoloogias valdas samasuguseid õunu Idun.) Hera oli saanud need Gaialt kingituseks Zeusiga abiellumise puhul. Hera andis neile appi sajapäiselohei Ladoni, kes iial ei maganud.Hesperiidide aiast pärinesid ka need kolm õuna, millega Hippomenes ajas kiusatusse Atalanta.Hesperiidide aiast pärines ka õun, millele Eris kirjutas "Kõige ilusamale" ning viskas selle jumalannade sekka Peleuse ja Thetise pulmapeol. Kaudselt põhjustas see õun Trooja sõja.. 87. Tartaros- Tartaros mõnede müütide järgi allilma osa; Tartaros on sügavam osa,
(Meri, milles kuningas suri, sai nimeks Aigeuse, Egeuse meri) 10. Theseus astus tühjaks jäänud troonile, valitses nii mõõga kui ka mõistusega, rahvas oli rahul. Sisyphos 1. Vanasti kartsid kõik inimesed jumalaid ja surma, kuid mitte kuningas Sisyphos. 2. Ta rajas rikka Korintose linna ja ehitas Korintose kindluse, kuid kindluses polnud vett. 3. Jõejumal Asopos läks tülli jumalate valitseja Zeusiga, Zeus peitsi end ära. Sisyphos teadis, kus Zeus on ja lubas saladuse ka Asoposele rääkida, kui viimane ta kindlusesse vee toob. 4. Asopos läks Zeusi ahistama, kuid sai kõrvetada ja sumatas jõkke (mis kannab sellest saadik vooluga kaasa ka söetükikesi) 5. Zeus saatis S.-ile järgi surma, kuid S. püüdis surma kinni ja pani tuppa luku taha. Mitte keegi ei surnud enam. 6. Zeus saatis maale sõjajumal Arese, kes vabastas surma. Surm viis endaga kaasa
Ta saatis kallale parmu ja pani Io sihitult ringi jooksma kuni lõpuks Egiptuses ta kokku varises ja palus Zeusilt abi. Zeus palus omakorda Hera käest halastust ja lubas olla tulevikus parem mees. Hera halastaski ja Ios sai jumalannaks, keda hakati kummardama Egiptuses. Io on tüüpiline näide Zeusi seksuaalkompleksist, mille eest saab Hera käest karistada alati ohver. Tüüpiline näide ka jumalate "tolleaegsest" ebaõiglusest. Perseus oli Danae poeg Zeusiga, tema vanaisa oli Akrisios, kes lasi vastsündinu, kelle käeläbi teda ettekuulutuse kohaselt pidi surm ähvardama, koos emaga kirstu sulgeda ja merre visata. Mõlemad päästis aga kalamees Diktys, kes viis lapse ja ema kuningas Polydektese õukonda, kus kuningas Danasse väga kiindus. Selleks, et saada lahti tülikast Perseusest, saatis kuningas ta Medusa pead raiuma. Perseus sooritas ülesande Athena ja Hermese abiga, kes näitasid talle teed kolme graia juurde
sahinast, mida tõlgendasid preestrid. Hera (Juno) Tema oli Zeusi naine ja õde. Titaanid Okeanos ja Tethys kasvatasid ta üles. Ta oli abielu kaitsja ja abielunaised olid tema erilise hoolitsuse all. Poeetide poolt loodud Hera portreel on vähe veetlevust. Ühes varasemas poeemis öeldakse aga tema kohta nõnda: "Kuldse trooni Hera, taevaliste kuninganna. Jumalatest kõige ilusam ja üllaim emand, keda kogu olümplaste pere kummardab ja austab võrdselt piksekäsutaja Zeusiga." Aga üksikasjalikult rääkida, selgub, et ta on tegeleb peamiselt nende paljude naiste karistamisega, kellesse Zeus on armunud, ja isegi sel juhul, kui viimane oma ohvreid vägistas või pettuseteel võrgutas. Herale oli täiesti ükskõik, kui palju üks või teine Zeusi armupartner süüdi või süütu oli; peajumalanna kohtles neid kõiki ühtviisi. Hera ohjeldamatu raev jälitas neid ja isegi nende lapsi. Samuti ei unustanud Zeusi kaasa mingit auhaavamist.
Olümpias ja Teebas oli Geryoni pühamu ning Paduas oli Geryoni oraakel.Kõige põhjalikumalt on Heraklese 10. kangelasteo kirja pannud 6. sajandil eKr elanud poeet Stesichoros. Teose nimi on "Geryoni laul" ("Geryoneis") ja see on osaliselt säilinud. 11.Hesperiidide õunte äratoomine-Hesperiidid valvasid jumalate aias Hera kuldseid õunu, mille söömine tagas igavese elu ja nooruse. (Skandinaavia mütoloogias valdas samasuguseid õunu Idun.) Hera oli saanud need Gaialt kingituseks Zeusiga abiellumise puhul. Hera andis neile appi sajapäise lohe Ladoni, kes iial ei maganud.Hesperiidide aiast pärinesid ka need kolm õuna, millega Hippomenes ajas kiusatusse Atalanta.Hesperiidide aiast pärines ka õun, millele Eris kirjutas "Kõige ilusamale" ning viskas selle jumalannade sekka Peleuse ja Thetise pulmapeol. Kaudselt põhjustas see õun Trooja sõja.Hesperiidide õunte äratoomine oli Heraklese üheteistkümnes vägitöö.Herakles ei läinud ise lohet tapma ja õunu röövima
üle kogu maailma.(Chaline 2005:46) Ta oli abielu kaitsja ja abielunaised olid tema erilise hoolitsuse all. Poeetide poolt loodud Hera portreel on vähe veetlevust. Ühes varasemas poeemis öeldakse aga tema kohta nõnda: "Kuldse trooni Hera, taevaliste kuninganna. Jumalatest kõige ilusam ja üllaim emand, keda kogu olümplaste pere kummardab ja austab võrdselt piksekäsutaja Zeusiga." Aga kui jutt temast muutub üksikasjaliseks, selgub, et ta on peamiselt tegevuses nende paljude naiste karistamisega, kellesse Zeus on armunud, ja isegi sel juhul, kui viimane oma ohvreid vägistas või pettuse teel võrgutas. Herale oli täiesti ükskõik, kui palju üks või teine Zeusi armupartner süüdi või süütu oli; peajumalanna kohtles neid kõiki ühtviisi. Hera ohjeldamatu raev jälitas neid ja isegi nende lapsi. Samuti ei unustanud Zeusi kaasa mingit auhaavamist
kunstikogu. Nii maalid kui ka skulptuurid. Tähtteosed: Michelangelo “Aadama loomine,” Sixtuse kabeli laemaalingud, Michelangelo skulptuur “Pieta.” Viimane asub Püha Peetri katedralis. Villa Borghese Roomas – Aadress: Piazzale del Museo Borghese 5, Rooma. Skulptuurid peamiselt, aga ka maalikunst. Tähtsaimaid teoseid: Skulptuur Lorenzo Bernini “Proserpina röövimine,” koopia Leonardo da Vinci kaduma läinud maalist, millel kujutatud Leda koos luigena esineva Zeusiga ning kaksikud Castor ja Pollux. Horvaatia: Mimara ja Moodsa kunsti Muuseum – Aadress: Roosevelti väljak, Zagreb. Tähtteoseid: Camille Corot “tüdruku portree,” Barna da Siena “Püha perekond,” Dusan Dzamonja raudskulptuurid. Läti: Riia Riiklik Kunstimuuseum – Aadress: A K. Valdemara iela 10, Riia. Kunstikogud peegeldavad Läti ajalugu. Teoseid: Jekabs Kazaksi maal “Rannal,” Vilhelms Purvitisel “Talv.” Leedu:
polistest. Polise keskuseks oli pealinn ja see koosnes alllinnast ja ülalinnast ehk akropolist. Alllinnas olid elamud. Keskväljaks- agoraa- kus peeti turgu ja rahvakoosolekuid. Ülalinnas ehk akropolil asusid templid ja sinna mindi sõja ajal varjule. Linnades olid veejuhtmed ja algeline kanalisatsioon. Linn oli jagatud sirgete tänavatega täisnurkseteks kvartalisteks. Muistsetel kreeklastel oli huvitav usund ja rikas fantaasia. Tähtsamad olid olümpuse jumalad, eesotsas Zeusiga. Kreeklaste uskumuste kohaselt ei olnud Olympose jumalate võim piiramatu. Kreeka jumalatele omistati kõiki inimlike jooni. Inimestest eraldas neid igavne noorus, surematus ja võim inimeste saatuse üle. Peamisteks kultuse paikadeks olid templid ja altarid. Jumalate austamisega kaasnesid pidulikud rongkäigud, atleetide, luuletajate ja muusikute võistlused. Sealt saavad alguse olümpia mängud. Kreeklaste suurimad saavutused on filosoofia, kirjanduse, kunsti ja teaduse alal. Arhidektuur:
Amon Teeba kohalik kaitsejumalus, alates 18. dünastiast, kui Teebast sai (kuning)riigi pealinn, sai Amonist riigijumal. Koos varasemate riigijumalatega (Re ja Ptah) moodustasid nad riigi valitseva "kolmainsuse". Amon jäi edaspidi Egiptuse jumaluseks, vaid korra asendati ta Echnatoni reformis Atoniga.samastati hiljem päikesejumal Re-ga (Amon-Re) kujunes Uue riigi ajal peajumalaks.Amoni naine oli Mut ja poeg Sons. Vaarao nimi Amenhotep tähendab "Amon on rahul".Hiljem samastati Amonit kreeka Zeusiga ja roomlaste Jupiteriga. Month oli vanaegiptuse religioonis eelkõige sõja- ja võitlusjumal.Algselt kujutati teda kulli-, hiljem mehekujulisena.Enne Amoni esiletõusu oli ta Teeba peajumal. Vaarao Vaarao (egiptuse per-aa 'suur maja') tähistas algselt kuninga paleed. Egiptlased hakkasid oma kuningaid vaaraoks nimetama alates 18. dünastiast. Esimene kuningas, keda on teadaolevalt nõnda nimetatud, oli Thutmosis III.Tänapäeval nimetatakse sageli
oma sõbra Pegasose seljas ning pildudes niiviisi ohutult nooli kimääri kehasse. Ülekantud tähenduses kasutatakse sõna "kimäär" või "kimäärne" hirmukujutise või viirastuse, fantastilise nägemuse, fantasmagooria õuduse kirjeldamiseks. HESPERIIDIDE AED - Hesperiidid (kr. hespera - õhtu) olid Nyxi ja Atlase heledahäälsed tütred Nad valvasid kaugeimal läänes Maailmamere ääres ehk Okeanose taga jumalate aias Hera kuldõuntega puud. Hera oli saanud need Gaialt kingituseks Zeusiga abiellumise puhul. Seejuures aitas neid lohedraakon Ladon. Kuni tuli Herakles, tappis lohe ja võttis õunad ühes. Väljendit "hesperiidide aed" kasutatakse väga kauni aia või keskkonna kohta, paradiisi sünonüüm. KERBEROS - (lad. Cherberus) Verejanuline metalse häälega koer, kes valvas sissepääsu Hadesesse, Typhoni ja Echidna poeg. Teda kujutati mitme (kolme, viie, saja jne) peaga, draakoni sabaga ning väänlevaist madudest ümbritsetuna. Kerberos
(paberi sai ka) Homeros jumalate põlvnemise kohta. Homeros erinevalt Hesiodusest ei esita hullu sugupuud. Okeanos- Tethys. Titanes (valitsesid enne Olympose jumalaid ja suletud allilma Tartarosse). Typhoeus. Zues kui vanem vend ja Hades ja Poseidon jagasid maa. Hesiodos esitab detailsemalt (paber) "Teogoonia". See jutustab kõigepealt, kuidas nähtav maailm sündis kaosest. Siis esitatakse jumalate vanima dünastia, titaanide saamislugu ja nende võitlus nooremasse generetsiooni kuuluva Zeusiga, mis lõpeb viimase võiduga ja uute jumalate kuningriigi asutamisega. Pärast Zeusi järeletuleva põlve loendust Olümposel järgneb peatükk jumalannadest, kes naitusid surelikkudega, ja nende järeletulevast soost, millega eepos lõpebki. Eros(armastus, paneb paljunema), Tartaros ja Erebus(pimedus, sügavus Hadese vallas), Nyx (öö), Aiter (ollus, mis piirab maailmaruumi), Nemesis (kättemaksu jumalanna. Figureerib Trooja sõjas kui Helena ema)
Vaene Amaltheia oli sügavalt õnnetu ja vaatas Zeusi etteheitvalt. Noor jumal kahetses südamest oma ennatut tegu, palus Amatheialt andeks ning lubas, et äramurtud sarvest peab saama Küllussarv: et selle seest tuleb kõike, mida süda iganes võib ihaldada. Ja nii ka sündis; iga kord kui Amaltheia sarve kummuli pööras, valgus sellest välja kuhjade viisi mahlakaid puuvilju: viigimarju, viinamarju, õunu ja kõike muud, mida hing himustas. Kõik metsa loomad mängisid Zeusiga ning nümfid ja drüaadid tõid talle kauneid kingitusi. Nümf Adrasteia kinkis talle kuldsetest võrudest põimitud imelise palli; kui noor jumal seda viskas, jättis pall särava jälje nagu langev täht. Selle toreda kingiga mängides läks väike Zeus rõõmust lausa pööraseks. Oli veel ka tark kotkas, kes väikest jumalat südamest armastas. Ta tõi poisile meretagustest maadest nektarit joogiks ning paelus Zeusi sageli oma jutustustega
maailma valitsemise üle. Aphrodite Ilu-, armastuse ja viljakuse jumalanna Kronos kartis oma lapsi Dionysos Veini- ja sigivusjumal ja neelas iga vastsündinu alla. Sellest pääses Zeus. Zeus kasvas suureks ja sundis Kronost teisi jumalaid välja oksendama, järgnes võitlus jumalate ja titaanide vahel. Zeus sulges titaanid aheldatuna sügavale maapõue. Inimkonnale tõi tule Zeusiga heades suhetes olnud titaan Prometheus. Zeus vihastas ja aheldas P Kaukasusesse kalju külge ning saatis kotka iga päev tema maksa nokkima. Inimestele saatis ta kaela Pandora imekauni, kuid pahelise naise, kellest ongi alguse saanud kõik inimkonna hädad. Pühamud, preestrid ja jumalateenistus Tüüpiline kreeka pühamu koosnes templist ja selle juures paiknevast altarist, kuhu toodi jumalatele ohvreid. Iga tempel ja altar oli kindlale jumalale, seepärast ehitati neid väga palju
dünastiast, kui Teebast sai (kuning)riigi pealinn, sai Amonist riigijumal. Koos varasemate riigijumalatega (Re ja Ptah) moodustasid nad riigi valitseva "kolmainsuse". Amon jäi edaspidi Egiptuse jumaluseks, vaid korra asendati ta Ehnatoni reformis Atoniga. Samastati hiljem päikesejumal Re-ga (Amon-Re) kujunes Uue riigi ajal peajumalaks.Amoni naine oli Mut ja poeg Sons. Vaarao nimi Amenhotep tähendab "Amon on rahul".Hiljem samastati Amonit kreeka Zeusiga ja roomlaste Jupiteriga. (lk. 48) Matemaatik see on teadlane, kes lahendab matemaatika probleeme.(lk.38-39) Vein - (ladina vinum 'vein') on marja- või puuviljamahla kääritamisel saadud alkohoolne jook. Veini tehakse peamiselt viinamarjadest. Eestis on veini tegemiseks kasutatud kohalikke vilju. (lk.42) Vääriskivi - ehk kalliskivi on juveelina kasutatav mineraal või kivi.Tihti on vääriskivil spetsiifiline nimetus, mis erineb vastava mineraali või kivimi teaduslikust nimetusest.(lk
tahtsid Penelopega abielluda(kosilasest oleks saanud Ithaka valitseja) · kosilased käitusid julmalt · Penelope ei taha ühegi kosilasega abielluda(loodab, et Ody. tuleb tagasi) · Penelope kavalus: Penelope ütles kosilastele, et ta peab Ody. isa surilina kangastelgedel valmis kuduma; päeval kudus lina, õhtul arutas üles, päeval kudus jälle jne... · üks teenijannadest reetis Penelope, kosilased said kavalusest teada · jumalad koos Zeusiga otsustasid Odysseusele halastada ja ta koju lasta · Zeus saati oma poja Hermese Kalypso juurde, et edasi anda käsk, et Kalypso peab Ody.vabaks laskma · Kalypso ei ole sellest vaimustatud, püüab sellest välja vingerdada, kuid siiski kuuletub Zeusi käsule · Ody. tegi suure parve, et saarelt koju pääseda · Athena mõtles välja kavaluse: ta muutis end meremeheks ja läks Telemachose juurde koju ja rääkis Telem
Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. surma üle ei ole ta surematu. Nagu edaspidi ilmneb võetakse ta maailmaprotsessi käigus üldisesse logos`esse tagasi. Loov tuli, ühenduses õhuga, läbistab maailma tulesarnase “hingusena”, pneuma`na, mis ühendab kõik maailmas üheks katkematuks tervikuks ja loob kosmilise sümpaatia (tonos) selle kõigi osade vahele, tänu millele on võimalik ka sündmusi ette ennustada. Teoloogilises kirjelduses samastatakse tuli-logos Zeusiga. Hellenismi ajale, ning eelkõige stoa õpetusele, oli iseloomulik taaspöördumine traditsiooniliste mütoloogiliste vaadete juurde. Võib oletada, et see oli seotud ajastule iseloomulike sotsiaal-poliitiliste muutustega, ühiskondliku elu ebakindlusega tollel ajal. Sellest kasvas välja vajadus leida – peale 5-nda sajandi “valgustusaega” – taas tuge traditsioonilistelt uskumustelt. Kuid uue aja haritud maailmamõistmisele ei olnud enam kõlbeliselt vastuvõetav see viis,
raskem. Aga Herakles sihtis noole nii osavalt, et see läbis hiiglase kolm ülakeha korraga. Veised ajas ta lootsikule ja purjetas koos elukatega kuni oma kätega püsti pandud sammasteni. Siit läks ta veisekarja ees ajades jalgsi Mükeenesse. 11. Tuli röövida hesperiidide õunad. Hesperiidid olid nümfid, kes valvasid jumalate aeda, mis asus kohas, mida ei tohtinud teada ükski surelik. Seal peitis Hera kuldseid õunu, mis ta oli saanud Gaialt kingituseks Zeusiga abiellumise puhul. Ta pani need mulda ja neist sirgusid õunapuud, mis kandsid kuldseid vilju. Peale nelja nümfi valvas aeda ka sajapäine draakon. Herakles käis läbi kogu Araabia poolsaare ja Põhja-Aafrika. Liibüas kohtus ta vägilase ANTAIOSega, kes oli Gaia ja Poseidoni poeg. See mees sundis kõiki, kes tema maale saabusid, endaga maadlema. Kui ta ise võitluses alla jääma kippus, sai ta emakeselt maalt (Gaialt) iga kord uut jõudu
annaabi.ee 
