... 5 Kokkuvõte............................................................................................................... 7 Kasutatud materjalid.............................................................................................. 7 Sissejuhatus Valisin Vana-Kreeka jumalatest oma referaadi teemaks tule- ja sepatöö jumala Hephaistose, kuna ta huvitas mind enim. Teda on mainitud väga paljudes antiikkreeka teostes, nagu nt Homerose „Iliases“ ja hulgaliselt ajalooraamatutes. Hephaistos kuulub kaheteistkümne Olümpose jumala hulka, kuid on tuntud selle poolest, et oli ülejäänud ilusate surematute hulgas ainuke inetu, hiljem ka lombakas ning vajas kõndimiseks karke. Tema sümbolid olid sepahaamer, alasi ja tangid, ehkki vahel kujutati teda ka kirvega. Hephaistose elulugu on üpriski keeruline. Lood temast on andnud ühiskonnale ajaloo jooksul palju mõtlemis- ja kõneainet. Iseloomult oli äkiline, enesekindel ja oma häbematuse tõttu tekitas endale
neitsilikkuse kaitsja. Ta on Zeusi ja Leto tütar, Apolloni kaksikõde. Artemis sündis Delose saarel. Tema sümbolid on vibu ja nool. Loomade valitsejannana seostati teda eriti hirve ja karuga, tema puuks peeti küpressi. Artemise saatjaiks olid nümfid. Ta ühendas endas mitmete jumaluste jooni: nii samastati teda kuujumalanna Selenega ning sünnitusjumalanna Eileithyiaga. Roomlased samastasid teda oma Dianaga. Artemist peetakse sageli amatsoonide jumalannaks. Hephaistos on vanakreeka mütoloogias tule, sepatöö ja vulkaanilise tegevuse jumal.Tema sümbolid olid sepahaamer, alasi ja tangid, ehkki vahel kujutati teda ka kirvega. Kirvega lõi Hephaistos müüdi järgi lõhki Zeusi kolju, et jumalanna Athena saaks sündida. Hephaistos oli Zeusi ja Hera poeg, Arese vend ja Aphrodite abikaasa.Teiste ilusate surematute hulgas on Hephaistos ainuke inetu ja ka lombakas. Hephaistos oli lahke rahuarmastav tulejumal
pidevalt armastusjumalanna Aphrodite lummusesse. Nad sigitasid neli vallaslast skandaalses suhtes, millele Zeus lõpu tegi. Ebapopulaarset jumalat Arest kreeklased üldiselt ei kummardanud, kuna kartsid tema vägivaldust ja julmust. Sellist õelat jumalat ei peetud usaldusväärseks. Athena oli neitsilik sõja ja tarukuse jumalanna ning kunsti ja käsitöö soosija. Ta oli muljetavaldav sõdalane ja tuntud linnamüüride kaitseja. Kreeka jumalanna Athena sündis, kui sepatöö jumal Hephaistos ta täiesti väljakujunenult ja täisvarustuses Zeusi peast välja lasi, lüües selle kirvega lõhki. Athena oli juba sepatöö jumal, kes püüdis korduval Athenat võrgutada. Ühe võitluse käigus langes tema seeme maapinnale, misjärel sellest sai maokuningas Erichthonios. Lähemale lapse saamisele Athena ei jõudnud kunagi. Apollon, Artemise kaksikvend, oli muusika, luule, tuleviku ennustamise ja meditsiini juml ning kariloomade kaitseja. Ta oli Zeusi ja Leto poeg
ning ta oli enda koerte ohver. Thetis ja Eurynomel - merejumalannad Hephaistos Hera inetu ja lombakas poeg, ema viskas poja üle olümpose mäe merre, poeg oli tule ja sepatööjumal, ta tegi merejumalannadele ilusaid ehteid. Hera küsis neilt, kust nad need said. Ta tegi Herale kullast trooni nähtamatute ahelatega, Hera jäi sinna kinni,. Hermes ei saanud Hephaistost olümposele tuua, ei saanud ka Ares. Dionysusel õnnestus, Hephaistos jäi olümposele ja leppis Heraga ära.Zeus määras Hephaistosele naiseks Aphrodite aga nad ei meeldinud üksteisele. Ta tegi jumalanna Thetise pojale Achilleusele kilbi. Moira saatusejumalanna Hefaistia- ateena suurim pidutstus, iga 5 aasta tagant, üks osa oli õpipoiste tõrvikutega võidujooks. Theseioni tempel on Hephaistose auks ehitatud. Eris - tüli ja vihkamise jumalanna Ares sõjajumal, nägus, hea kehaehitusega, ta armastas sõda, õhutas seda, kuri, halastamatu,
Kreeklased mainivad ebamääraselt, et Ares olnud pärit Traakiast, Kirde-Kreeka toore, metsiku rahva hulgast. Märkigem, et tema lind oli raisakull. Koeratõu nimele tegi kahju asjaolu, et see loom oli pühendatud Aresele. Arest kutsutakse rooma mütoloogias Marsiks. Tulejumal, kes mõnede allikate järgi on Zeusi ja Hera poeg, teistes müütides aga ainult Hera poeg (Hera olevat sünnitanud Hephaistose kättemaksuks selle eest, et Zeus soetas Athena). Väga ilusate surematute hulgas on Hephaistos ainuke inetu. Pealegi oli ta veel lombakas. "Iliases" ütleb Hephaistos ise, et tema häbitu ema heitis ta taevast alla, kui märkas, et poeg oli lonkur; teisalt kuulutab Hephaistos, et seda tegi Zeus, kes vihastas lonkuri peale, kui too püüdis Hera ees seista. Kreeklaste arvates oli see juhtunud väga kaugetel aegadel. Homerose müütides pole Hephaistosel enam karta Olümposelt minemaajamist; Hephaistos on seal kõrge au sees kui
Sümboliteks olid tuvi ja mürt. Aphrodite vasteks vanarooma mütoloogias on jumalanna Venus. Kord lõiganud titaan Kronos sirbiga ära oma isa Uranose peenise ning visanud selle merre, kus see jäi valge vahu sisse ulpima. Vahust kasvas Aphrodite, kes uhuti lõpuks kaldale Paphose lähedal Küprose saarel. Aphrodite oli abielus sepp-jumala Hephaistosega, kuid ta ei olnud truu abikaasa ja sai lapsi mitmete teiste jumalatega, näiteks Dionysose ja Aresega. Kui Hephaistos kuulis oma naise kirest Arese vastu, valmistas ta kullast võrgu ning püüdis armastajad voodis kinni. Ta kutsus teised Olümpose jumalad patustajaid vaatama ning need naersid Arese ja Aphrodite üle, nende häbi oli kirjeldamatu. Lõpuks veenis merejumala Poseido Hephaistost, et see Arese ja Aphrodite lahti laseks. Aphrodite kõige suuremaks armastuseks peetakse kaunist noorukit Adonist. Adonist imetles ka surnute kuninganna Persephone
Kreeklased mainivad ebamääraselt, et Ares olnud pärit Traakiast, Kirde Kreeka toore, metsiku rahva hulgast. Märkigem, et tema lind oli raisakull. Koeratõu nimele tegi kahju asjaolu, et see loom oli pühendatud Aresele. Hephaistos (Vulcanus) Tulejumal, kes mõnede allikate järgi on Zeusi ja Hera poeg, teiste müütides aga ainult Hera poeg (Hera olevat sünnitanud Hephaistose kättemaksuks selle eest, et Zeus soetas Athena). Väga ilusate surematute hulgas on Hephaistos ainuke inetu. Pealegi oli ta veel lombakas. "Iliases" ütleb Hephaistos ise, et tema häbitu ema heitis ta taevast alla, kui märkas, et poeg oli lonkur; teisal kuulutab Hephaistos, et seda tegi Zeus, kes vihastas lonkuri peale, kui too püüdis Hera eest seista. See teine lugu on paremini tuntud tänu Miltoni kuulsatele värsidele: "Mulcibri... ...paiskas vihane Jupiter alla kristalsetelt müüridelt; too kukkus koidust lõunani, kastese õhtuni, unne heitva suvepäikse seltsis
Kaksteist olümplast, on ka tuntud nimega "Dodekatheonin" Kreeka mütoloogiast, klassikaline järjestus nägi välja selline : Zeus (Jupiter), peajumal; siis tema kaks venda: Poseidon(Neptunus) ja Hades (Pluto); Hestia (Vesta), nende õde; Hera (Juno), Zeusi naine, ja Ares(Mars), nende poeg; Zeusi lapsed: Athena (Minerva), Apollon (Apollo), Aphrodite (Venus), Hermes (Mercurius) ning Artemis (Diana) ja Hera poeg Hephaistos (Vulcanus), keda mõnikord mainitakse ka Zeusi pojana. Zeus (Jupiter) Zeus ja tema vennad heitsid liisku, et selgitada, missugune osa universumist kellegile pidi kuuluma. Meri langes Poseidonile, allmaailm Hadesele. Zeusist sai ülemvalitseja. Tema oli taeva isand, vihmajumal ja pilvede koguja, kes käsutas hirmuäratavaid piksenooli. Tema oli võimsaim kui kõik teised tavalised ühtekokku. "Iliases" ütleb ta oma perekonnale: "Olen võimsam ma taevas kõigist. "
Kõik kommentaarid