Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "X ja Y teooria". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
mcgregor, töötaja, douglas, kehtnauhtimisstiil, siimon, türk, mcgregori, lähenemine, leebe, team, osalusjuhtimineuhtkond, valve, alama, motivatsioon, teoorias, acceluhtimisstiili, management, sundida, huvitu, kalduvus, sunni, tasud, karistada, eneseteostus, oletused, valivaärelvalve, käsk, autokraatlik, relations, maslow, tõekspidamisedSissejuhatus: Referaadis on kirjutatud kolmest juhtimisteoreetikust, Douglas McGregorist, Abraham Maslowst ja David McClellandist. Nad kik seadsid esikohale inimeste rahulolu organisatsioonis. Maslow on tuntud oma vajaduste pramiidi poolest , McGregor teooria X ja teooria Y poolest ning McClelland oma vajadusteteooria poolest. Referaadi alguses on kirjutatud nende juhtimisteoreetikute elulugudest ning seejrel on tutvustatud nende teooriaid, mille poolest nad tuntud on. Lpetuseks on vrdlus kolme teoreetiku teooriate phjal. Eesmrk on leida
On vaja, et töölised oleksid nõus töötama uusi töövõtteid kasutadesTöö ja vastutus jaotub tööliste ja juhtkonna vahel ligilähedaselt võrdselt. Juhid teevad neid töid, milleks nad on paremini ette valmistatud kui töölised. Selle printsiibi olemus seisneb teistsuguses tööjaotuses. Vana süsteemi puhul tegi peaaegu kogu töö ära üks tööline. Uue süsteemi puhul toimub väga selge ja range funktsioonide jaotamine. Igale töötaja kõige väiksemale funktsioonile eelneb juhtide ettevalmistav töö. Kui ettevalmistav töö puudub, märkab tööline seda kohe. Töö teaduslik organiseerimine Taylori järgi kujutab demokraatlikku koostööd koos ühise asja loomuliku jagamisega. Taylori teadusliku juhtimise printsiibid leidsid rakendust tema kõige tuntumas eksperimendis, mille käigus
büroo töötajad, notar ja töökorraldus büroos. Laiemalt vaadates uuriti, kuidas notarid tegutsesid ning mõtlesid kui juhid ja eestvedajad, milliseid juhtimispõhimõtteid nad järgisid, kuidas nad värbasid ja motiveerisid töötajaid ning kuidas nad olid büroos töö korraldanud. Intervjuude vastuste analüüsimiseks kasutati järgmisi juhtimise, eestvedamise ja otsusta- misega seotud teooriaid: Robert Blake’i ja Jane Moutoni juhtimisvõrgustik*3, Douglas McGregori teooria X ja teooria Y*4 ning Paul Hersey ja Kenneth Blanchardi situatiivse eestvedamise teooria.*5 1. Mis on juhtimine ja eestvedamine? Mõistet „juhtimine“ on eri aegadel defineeritud erinevalt. Varasemad teooriad käsitlevad juhtimist kui midagi väga bürokraatlikku, protsessina ilma inimesteta. Seetõttu on H. Fayoli*6 1916. aastast pärit lähene- mine, mille järgi juhtimine on planeerimine, organiseerimine, valitsemine, koordineerimine ning kontrolli-
büroo töötajad, notar ja töökorraldus büroos. Laiemalt vaadates uuriti, kuidas notarid tegutsesid ning mõtlesid kui juhid ja eestvedajad, milliseid juhtimispõhimõtteid nad järgisid, kuidas nad värbasid ja motiveerisid töötajaid ning kuidas nad olid büroos töö korraldanud. Intervjuude vastuste analüüsimiseks kasutati järgmisi juhtimise, eestvedamise ja otsusta- misega seotud teooriaid: Robert Blake’i ja Jane Moutoni juhtimisvõrgustik*3, Douglas McGregori teooria X ja teooria Y*4 ning Paul Hersey ja Kenneth Blanchardi situatiivse eestvedamise teooria.*5 1. Mis on juhtimine ja eestvedamine? Mõistet „juhtimine“ on eri aegadel defineeritud erinevalt. Varasemad teooriad käsitlevad juhtimist kui midagi väga bürokraatlikku, protsessina ilma inimesteta. Seetõttu on H. Fayoli*6 1916. aastast pärit lähene- mine, mille järgi juhtimine on planeerimine, organiseerimine, valitsemine, koordineerimine ning kontrolli-
Sageli seotud sellega, mida me ise hindamine(sarnased omadused). Taju kaitse: seisneb selles, et inimene püüab kaitsta ennast ebameeldiva info eest. Inimensed valivad info, mis toetab nende seisukohti, jättes vastumeelse tahaplaanile( nt juht kes edutas alluva vastuväiteid ignodes) Motivatsiooni teooriad: Vajduste teooriad(Maslow hierarhia, Alderferi ERG, Herzbergi motivatsiooni- hügieeniteooria), McGregori X ja Y teooria, Võrdsusteooria ja Töö karakteristikute mudel Maslowi hierarhia: Füsioloogilised vajadused üldiselt(toit, vesi, uni) ja organisatsioonis(töötasu, toitlustamine, töötingimused) Nende vahel: turvavajadus, kuulumisvajadus, tunnustusvajadus Eneseteostusvajadus üldiselt(arenguvõimalused, edu, loomingulisus) ja organisatsioonis(väljakutsuv töö, edutamine, eneseteostus)
loeng) Liina Puusepp Selle koolkonna tekkeaastat seostatakse Frederic Taylori põhiteose The Principles of Scientific Management ilmumisega aastal 1911. Taylor sõnastas põhimõtted, mis võib võtta juhtimise teadusliku mõistmise aluseks (Taylor, 1970: 82): · tööd tuleb teaduslikult uurida, et leida parim meetod ülesandega toimetulekuks; · töötaja oskused ja võimed peavad olema talle antud tööle vastavad, seega tuleb töötajaid hoolega valida; · töötajad tuleb hästi treenida ja teha nendega koostööd, eesmärk on luua eeldused teaduslike juhtimispõhimõtete rakendamiseks; · töötajaid tuleb innustada töö planeerimisel, et nad tunneksid osalust ja vastutust. Bürokraatia koolkond Koolkonna rajajaks oli sakslane Max Weber (Bennis, 1966: 4). Bürokraatia koolkonna
distsipliin ja efektiivsus, Vana-Rooma-süsteemsus ja tööjaotus, Machiavelli-riigi juhtimisest, Adam Smith- tööjaotus ja organisatsioonistruktuur Teooriate tüpoloogia: Klassikalised teooriad: - Teadusliku juhtimise koolkond - Taylor - Administratiivne koolkond - Fayol - Bürokraatlik koolkond - Weber Neoklassikalised teooriad: - Inimsuhete koolkond - Mayo - Inimressursi koolkond Maslow ja McGregor Moodsad, kaasaegsed teooriad: - Kvantitatiivsed teooriad- tehniline, materiaalne, infol põhinev - Süsteemiteooriad - Olukorralised teooriad - Uued suunad Klassikaline-teaduslik koolkond: Põhines praktikal ja selle uurimisel. Eesmärgid: Sunnimeetoditelt teaduslikele meetoditele Efektiivusus ja tööviljakus Koordinatsioon ja ressursside otstarbekas kasutamine Sisu: Praktilise tegevuse teaduslkik uurimine
Eksperimentide käigus pöörati inimestele tähelepanu, mille puhul tootlikkus tõusis. 7) Milliseid eelduseid nõuab bürokraatia koolkonna ideede elluviimine? Bürokraatia koolkonna ideede elluviimiseks on organisatsioonis vaja: selget tööjaotust, selget hierarhiat, formaalseid reegleid ja protseduure, reeglite sõltumatust isikust, kes sellel töötab tulemuste hindamiste alustel toimuv edutamissüsteem. 8) Millised on vastavalt Douglas McGregori teooriale X ja Y inimese omadused? x-teeoria on autoritaarne juhtimisstiil. (enamik inimesi on laisad, võimaluse korral väldivad töö tegemist, neid tuleb vahetult suunata, need inimesed väldivad vastutust, neil puuduvad ambitsioonid) y-teooria on kaasav juhtimisstiil (töö on inimesele loomulik tegevus, on võimelised loominguks ja loovaks tööd. X-teooria inimeste täielik vastand) 9) Millised on juhtimise klassikaliste ja kaasaegsete koolkondade põhierinevused?
töö tulemus inimsuhetest. 7. Milliseid eelduseid nõuab bürokraatia koolkonna ideede elluviimine? Bürokraatia koolkonna ideede elluviimiseks on organisatsioonis vaja: · selget tööjaotust, · selget hierarhiat, · formaalseid reegleid ja protseduure, · reeglite sõltumatust isikust, kes sellel töötab · tulemuste hindamiste alustel toimuv edutamissüsteem. 8. Millised on vastavalt Douglas McGregori teooriale X ja Y inimese omadused? x-teeoria on autoritaarne juhtimisstiil. (enamik inimesi on laisad, võimaluse korral väldivad töö tegemist, neid tuleb vahetult suunata, need inimesed väldivad vastutust, neil puuduvad ambitsioonid) y-teooria on kaasav juhtimisstiil (töö on inimesele loomulik tegevus, on võimelised loominguks ja loovaks tööd. X-teooria inimeste täielik vastand) 9
abistamist tehtavast tööst ettekujutamise saamisel,suunamist ja ergutamist,et nad teeksid vajalikke jõupingutusi. 25. Max Weber. N.n. ,, Bürokratia isa" .Weberi järgi teeb just bürokraatia võimalikuks tulemuste mõõtmise nii juhtide kui täitjate tasandil.Võrdles bürokraatlikku organisatsiooni täpsuse poolest masinaga ja Preisi riigi valitsemist näiteks tuues oli kindel,et bürokraatia võib efektiivne olla ka majanduses ja mistahes alal. 26. Douglas McGregor. Teooria X ja teoria Y. Tegeles inimeste juhtimise probleemidega. Defneeris kahte erinevat tüüpi eelduseid,mida juhid teevad suhetes oma alluvatega.Kasutas termineid teooria X ja teooria Y,kuna soovis esitada oma käsitlust neutraalselt,ilma positiivse või negatiivse varjundita kummalegi teooriale.Teooria X järgi eeldab juht oma lluvate kohta: a) neile ei meeldi töötada,nad väldivad tööd,kui saavad.
globaalse tunnetuse enesejuhtimise Juhtimisteooria ajalugu Teadusliku juhtimise koolkond (F. Taylor): o Rajajateks tööstusorganisatsioonide juhid o Keskenduti tootlikkuse tõstmisele, mitte töötajate heaolule o Praktiliste kogemuste põhjal tuletati reeglid nn rusikareeglid Tööd tuleb teaduslikult uurida, et leida parim meetod töö tegemiseks Töötaja oskused ja võimed peavad konkreetsele tööle vastama Töötajaid tuleb treenida Töötajate innustamine Tulemuspalk Bürokraatia koolkond (M. Weber): o Org tuleb tööle panna õlitatud masinavärgina. Reeglid selleks: Selge ja range tööjaotus Hierarhia, võimustruktuur Vajalikud on täpsed reeglid, protseduurid, instruktsioonid
ka soovitatav. Võidakse jääda loorberidele puhkama ja ei toimu organisatsioonis arengut. 20) Mis olid bürokraatliku ja administratiivse juhtimisteooria ühised jooned? hierarhia, selge töö jaotus, formaalsed reeglid Missuguse dimensiooni tõi adminisratiivne koolkond juurde?väärtustas töötajaid, soodustas nende initsiatiivi, nõudis juhtidelt töötajate suhtes õiglast kohtlemist, rõhutas töötajate rahulolu ja meeskonnatöö olulisust 21) Mis oli Douglas McGregor´i X ja Y-teooria väljaarendamise mõte? Mille poolest oli tema käsitlus humanistlik? Võimalik vastus: mõtet ei tea, aga nägemus Y inimesest on humanistlik, ehk siis inimesed on pühendunud eesmärkidele ja kontrollivad ennast, kui neid õpetada ja motiveerida (Juhan) 22) Millega võrreldakse süsteemiteoorias organisatsiooni? Milles analoogiad seisnevad (nimetage 2- 3)?
teooriad või nende esindajad; 2) teadusliku juhtimise, klassikaline (administratiivne), inimsuhete ja käitumisteaduste, matemaatiline koolkond, süsteemne ja situatsiooniline lähenemisviis (Lukjanov, 2000) ja iga koolkonna panus juhtimise arengusse. Autori arvates on põhjendatud viimane lähenemine; enne koolkond ja siis teooriad, esindajad või panus, kuivõrd koolkond (management perspectives) asub üldistusastmelt juhtimis- teaduses teooriatest ja kontseptsioonidest kõrgemal. Ajalooline lähenemine sobib siiski vaid teooriate jaoks, mis on formuleeritud ca 50 aastat tagasi tagamaks ajalist distantsi (Siimon, Vadi, 1995). Viimane välistab subjektiivsed hinnangud ning tagab selgepiirilise üldistuse. Tõsi, ka siin on diskussioonilisi probleeme (Vadi, 2004: 78). Uuemate ja uute üldistuste klassifitseerimiseks on soovitav kasutada eelkõige loogilist lähenemist, mis korrastab need loogiliste põhikategooriate alusel ning võimaldab sünteesida
Taylor, keda nimetatakse “teadusliku juhtimise isaks”. Insenerina pühendus ta põhiliselt tootmise ratsionaliseerimisele, et seeläbi saavutada kõrgemat tööviljakust. Inimest käsitleti siiski endiselt kui töövahendit (kui on olemas parim masin, siis peab olema ka parim viis, kuidas sellel töötada). Taylori peamine töö “Teadusliku juhtimise printsiibid” avaldati 1911. aastal. 20) Millisena näeb Douglas McGregor X- ja Y-teooriat pooldavat juhti? X-teooria põhjal Inimene ei armasta töötada ja püüab seda vältida kui võimalik Inimesel pole vastutustunnet ega ambitsioone ja ta püüdleb kõiges turvalisuse poole. Inimesed on enesekesksed ja nad hoolivad vähe organisatsiooni vajadustest. Juhi roll on sundida ja kontrollida oma alluvaid. Y-teooria põhjal Töö on inimesele niisama loomulik tegevus kui mäng või puhkus Inimene pole loomu poolest laisk
rajajateks? Teadusliku juhtimise koolkonna looja ja põhiseisukohad- 4 F. Taylor - lõi nn teadusliku juhtimise koolkonna. Puutus tihedalt kokku juhtimise, töökorralduse ja tootmise efektiivsuse küsimustega. (Raamatus The Principles of Scientific Management (1911)) esitas teadusliku juhtimise neli põhiprintsiipi: 1. Töö tuleb teaduslikult uurida, et leida parim meetod ülesandega toimetulekuks. 2. Töötaja oskused ja võimed peavad olema talle antud tööle vastavad, seega tuleb töötajaid hoolega valida, treenida ja arendada. 3. Tööliste ja juhtkonna vahel peab olema koostöö. 4. Tööliste ja juhtkonna vahel olgu konkreetne tööjaotus. Juhtkond tegeleb ja vastutab planeerimise, valiku, treenimise ja kontrolli eest, töölised oma töövaldkonna eest. (Taylor jagas töö osadeks ja üksikuteks operatsioonideks ning soovitas tööd normeerida.
• Sotsiaalne tasakaal • Tasakaalust väljasoleku tunnused • Rahulolematus, ärritunud öhkkond, keelepeks, võimuvõitlus, personali voolavus Tasakaalust völjamineku põhjused: ebasotsiaalsed liikmed, juhtimisvead (autokraatlik/liiga vaba), organisatsioonilepete rikkumine. Majanduslik kokkulepe – tööleping Psühholoogiline lepe – läbirääkimata, kirjapanemata ootused Douglas McGregor x-y teooria järgi esineb kahte tüüpi inimesi: ebamotiveeritud (x) ja motiveeritud (y) – nii kuidas inimesega käitutakse, sellise käitumise ta omaks võtab. Loe lisaks: http://www.businessballs.com/mcgregor.htm
Negatiivseid hoiakuid toetab: ebavõrdsed võimalused ja kohtlemine, omakasupüüdlikkus, tasu maksmisel oma lemmikute eeltamine, erinevad nõudmised erinevatele inimestele, meeskondadele, vähene tunnustamine, vähene info jagamine ja ebaselge kommunikatsioon. Johari aken- tuntud ja tundmatu info (avatud, pime, varjatud, tundmatu ala) JUHTIMINE I OSA Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. Klassikaline käsitlus- praktiline lähenemine Taylor- Teadusliku juhtimise rajaja, organisatsioonisisene tööjaotus. Oleme efektiivsemad, kui oleme spetsialiseerunud mingile alale. Weber- mõiste bürokraatia võttis kasutusele, hierarhia on oluline. Fayol- juhtimisfunktsioonid võttis täiendatult Taylorilt üle. Prognoos on puudu jooniselt (see on nr 1'ga kokku pandud järgneval joonisel). Algselt 6 punkti. Probleemiks liigne
Taylor? Tõelise huvi tööinimeste vastu äratas sajandivahetusel USA insener Frederick W. Taylor, keda nimetatakse “teadusliku juhtimise isaks”. Insenerina pühendus ta põhiliselt tootmise ratsionaliseerimisele, et seeläbi saavutada kõrgemat tööviljakust. Inimest käsitleti siiski endiselt kui töövahendit (kui on olemas parim masin, siis peab olema ka parim viis, kuidas sellel töötada). 3) Millisena näeb juht töötajat ja enda rolli D. McGregori X- ja Y-teooria kohaselt? McGregor eristas kaht vastandlikku filosoofiat, nimetades neid X- ja Y-teooriaks. X-teooria põhjal • Inimene ei armasta töötada ja püüab seda vältida kui võimalik • Inimesel pole vastutustunnet ega ambitsioone ja ta püüdleb kõiges turvalisuse poole. • Inimesed on enesekesksed ja nad hoolivad vähe organisatsiooni vajadustest. Juhi roll on sundida ja kontrollida oma alluvaid. Y-teooria põhjal
� Lühiajalised plaanid (operatsioonid). Kuni 1 aasta. Madalama tasandi juhid. - Igapäevase töö juhtimine Strateegiline planeerimine .� Eesmärgid määravad strateegia .� Strateegiast sõltuvad eesmärgid .� Strateegia määrab vahendid .� Eesmärgid peavad olema SMART .� Saavutatavad .� Mõõdetavad .� Ajaliselt määratud .� Realistlikud .� Täpsed Strateegiline juhtimine .� Kus me oleme, kuhu tahame jõuda ja kuidas? Tüübid: .� Ettevõtja lähenemine: 1 jõuline isiksus, keskendub võimalustele(mitte probleemidele), visioon. Keskkonna kontroll. .� Kohanev lähenemine: Juhtkond, probleemide lahendamine, vaidlemine eesmärkide üle (riigiasutused). Keskkonnast ohud. .� Planeerimismoodus: Võimalused + probleemid. Süsteemne võrdlev analüüs. Keskkonda vaja uurida. Strateegiline juhtimine 2 Strateegia võib olemas olla ka formaalse juhtimiseta, lihtsalt vastus ootamatutele asjaoludele. Mitte ainult plaan, aga ka tegu. (Henry Mintzberg)
ühtne tervik, kus igal osal on terviku jaoks täita oma konkreetsed ja olulised ülesanded. Süsteemid koosnevad allsüsteemidest ja neid iseloomustavad entroopia ja sünergia.Entroopia on süsteemi määramatuse ja korrapäratuse määr ehk info määramatu hulk. Juhtimisega püütakse süsteemi entroopiat vähendada. Sünergia st tervik on suurem kui tema koostisosade summa, näit. inimesed suudavad koostöös rohkem saavutada kui igaüks eraldi. 2.1.2. Olukorrateooria Situatsiooniline lähenemine juhtimisstiilidele kerkis esile 1960. aastatel kui eelnevad teooriad ei suutnud enam seletada paljusid liidri käitumise aspekte. Leiti, et lisaks juba eelnevalt kirjeldatud aspektidele peab olema veel midagi, mis mõjutab juhtimisstiili tulemuslikkust, kuna need ei toonud alati häid tulemusi. Paljud teoreetikud leidsid, et konkreetne kontekst (situatsioon) avaldab juhtimisstiili efektiivsusele olulist mõju. (Sults, 04.11.2009)
8)koolitus ja arendamine; 9)karjääri planeerimine; 10)töötasu ja palgapoliitika; 11)personaliarvestus; 12)personalitöö dokumendid. II Inimeste tundmise teooriad, motivatsiooni tekkimise meetodid Inimese tundmise teooriad *A.Maslow`i vajaduste hierarhia: füsioloogilised, turva-, sotsiaal-, lugupidamis-, eneseteostuse vajadused. 1. Rahuldamata vajadus on inimese käitumise motivaatoriks. 2. Vajaduste hierarhia kõrgem tase muutub aktuaalseks, kui madalam tase on rahuldatud. *D. McGregor X ja Y teooria. X-tüüpi inimesed ei taha töötada ja neid on vaja sundida. Y-tüüpi inimestele on vaja tagada loominguline töö ja neid motiveerida ning tööülesanded täidetakse. x-tüüp enamik inimesi on laisad vajavad juhendamist, kardavad - karistust enamik väldib vastutst, ambitsioo- keskmist inimest on võimalik nid puuduvad õpetada võtma vastutus enamik inimesi ei ole võimelised paljud inimesed on loomin- loominguliseks tööks gulised
/ 13 / Rahulolevad ja oma tuleviku suhtes kindlad töötajad on iga ettevõtte jaoks olulised, nende tähtsust ei tohi alahinnata. Töötajate heaolu tõstmine on tähtis, sest mitte ainult välised kliendid, vaid ka töötajad on ettevõtte ,,visiitkaardid". / 13 / MOTIVATSIOONI OLEMUS Motivatsiooniks nimetatakse inimese tegevust mõjutavaid sisemisi motiive, stiimuleid, põhjusi ja jõude. Motivatsioon tähendab töötaja soovi rakendada oma võimeid, st teadmised, oskused ja energia mingi konkreetse eesmärgi saavutamiseks. Töötajate motiveerimine on tõhusa juhtimise ja eestvedamise eelduseks. / 6, lk 130 / Motiivid on inimese sisemised seisundid ja jõud, mis panevad ta tegutsema, kontsentreerides inimenergia mingite eesmärkide saavutamiseks. Motiivid on inimese vajaduse konkretiseeritud vorm tegelikkuses, milleks võib olla mingi objekt, mis ärgitab
Teaduslik- tähelepanu all tööviljakuse tõstmine Administratiivne. uurisid organisatsioonisiseseid seoseid ja ülesehitust /juhtimispõhimõtteid. 9. Mis oli Elton Mayo poolt juhitud Hawthornei eksperimentide eesmärk, mida eksperimendid tõestasid? Eesmärk: tööviljakuse muutmine Tõestas, et tööd mõjutab motivatsioon ja kui juhtkond tunneb oma alluvate vastu huvi - siis inimesed töötavad palju paremini kui nende vajadused on rahuldatud. 10. Milline on, vastavalt Douglas McCregori X ja Y teooriale, juhi suhtumine oma alluvatesse? X- hirm, et alluvad ei taha tööd teha, neid tuleb kontrollida Y- töötajad motiveeritud, tahavad tööd teha, kontroll võib just motivatsiooni pärssida. Juht annab ka tagasisidet alluva senise edu kohta. 11. Mida mõistetakse organisatsiooni keskkonna all? Kuidas organisatsiooni keskkonda üldiselt jaotatakse? Organisatsioonid toimuvad avatud süsteemis. Sise- ja väliskeskkond. Mikro- ja makrokeskkond. 12
Kõigepealt tuleb üle vaadata välised tegurid ja alles siis anda motivatsiooni. Puudused: ei ole universaalselt kehtiv, selle põhjal väheneb staatuse ja sotsiaalsete suhete motiveeriv mõju, kahe tegurigrupi vahel pole selget erinevust, hooldavad tegurid võivad mõnda inimest motiveerida ja motiveerivad tegurid mõjuda teisele hoolena, mudel näib piirmeetodina kna Herzberg uuris ainult äärmuslikke arvamusi. 10.Millised on võimalikud käitumised, kui töötaja tunneb ebaõiglust hüvitamisel? (S. Adamsi õigluse teooria) Teooria järgi püüavad alluvad otsustada hüvitussüsteemide õigluse üle nende poolt sisestatud energia tulemusena saadavat väljundit teiste omaga. Sisenditeks: tööalased panused, haridus, staazh, eelenv töökogemus, lojaalsus. Väljunditeks: hüved, mida tuntakse olevat saadud läbi oma töö ja ülemuselt, preemiad, lisasoodustused, sotsiaalsed ja psühholoogilised hüvitused.
Kõige harvem uendaja rolli Tippjuhtide jaoks on olulised kontseptuaalsed oskused ja vähem tähtsad tehilised uskused. Esmatasandi juhtidel on see vahekord vastupidine 7. Teadusliku juhtimise koolkonna põhiideed: kes olid kookonna rajajad? Rajajad: F.Taylor, H.Ford, H.Gantt. Teadusliku juhtimise põhiideed: töö tuleb teaduslikult uurida, et leida parim meetod ülesandega toimetulekuks. Töötaja oskused ja võimed peavad olema talle antud tööle vastavad. Tööliste ja juhtkonna vaheline koostöö. Konkreetne tööjaotus tööliste ja juhtkonna vahel. 8. Mille poolest erineb administratiivse juhtimise koolkond teadusliku juhtimise koolkonnast? Administratiivse juhtimise koolkond keskendus organisatsioonisisestele seostele ja ülesehitusele ning rõhutas et juhtimisprintsiibid on universaalsed ja toimivad kõikides organisatsioonides, kui teadusliku juhtimise koolkond
sotsiaalset tausta. Nad tõestasid, et töölised ja sotsiaalne süsteem on organisatsiooni tähtsaim osa. Samuti tõdesid nad, et tööline on kompleksne isiksus, kelle käitumist on rühmaolukorras sageli raske mõista. 1940-50-tel aastatel keskenduti keskenduti peale rühmategevuse uurimise ka motiveerimise ja eestvedamise probleemidele. 2 Kontseptuaalne areng 1957. aastal esitas Douglas McGregor oma seisukoha, mille põhjal tuleneb suurem osa juhtimistegevusest juhtide poolt kasutatavast inimkäitumise teooriast. McGregor eristas kaht vastandlikku filosoofiat, nimetades neid X- ja Y-teooriaks. X-teooria põhjal · Inimene ei armasta töötada ja püüab seda vältida kui võimalik · Inimesel pole vastutustunnet ega ambitsioone ja ta püüdleb kõiges turvalisuse poole. · Inimesed on enesekesksed ja nad hoolivad vähe organisatsiooni vajadustest.
põhiliselt kontseptuaalseid oskusi kõige enam vaja. Väikefirmajuhil on tähtsad kõik oskused, kuid eriti tehnilised oskused, kuna tal pole palju alluvaid ning ta peab palju ise ära tegema, ta ei saa palju delegeerida, kuid suurettevõtte juhil on tähtsaimad - kontseptuaalsed oskused. 7. Millised olid teadusliku juhtimise koolkonna põhiideed, kes olid koolkonna rajajateks? 1. Töö tuleb teaduslikult uurida, et leida parim meetod ülesandega toimetulekuks. 2. Töötaja oskused ja võimed peavad olema talle antud tööle vastavad, seega tuleb töötajaid hoolega valida ja arendada. 3. Tööliste ja juhtkonna vahel peab olema koostöö. 4. Tööliste ja juhtkonna vahel olgu konkreetne tööjaotus. Juhtkond tegeleb ja vastutab planeerimise, valiku, treenimise ja kontrolli eest, töölised oma töövaldkonna eest. 8. Mille poolest erineb administratiivse juhtimise koolkond teadusliku juhtimise koolkonnast?
tippjuhil on põhiliselt kontseptuaalseid oskusi kõige enam vaja. 7. Millised olid teadusliku juhtimise koolkonna põhiideed, kes olid koolkonna rajajateks? F.Taylor (tüki ja tunnitöö), Henry Ford (masssüsteemi loomine,konveieri), Henry Gantt (töötulemustel põhinevat palga- ja preemiasüsteeme). Teadusliku juhtimise 4 põhiprintsiipi: Töö tuleb teaduslikult uurida, et leida parim meetod ülesandega toimetulekuks. Töötaja oskused ja võimed peavad olema talle antud tööle vastavad, seega tuleb töötajaid hoolega valida, treenida ja arendada Tööliste ja juhtkonna vahel peab olema koostöö Tööliste ja juhtkonna vahel olgu konkreetne tööjaotus. 8. Mille poolest erineb administratiivse juhtimise koolkond teadusliku juhtimise koolkonnast? Administratiivse juhtimise koolkonnas oli ideid, mida teaduslikus koolkonnas polnud,
mille alusel on lihtne tööd teha. 5. Mis on "Hawthorne effect"? See on efekt, milleni jõudmiseks viis läbi katseid E.Mayo, kes tegi eksperimente, mille eesmärgiks oli selgitada töötingimuste mõju töö tulemusele. Eksperimentidest järeldus, et töötajad ei reageeri mitte eksperimendi tingimustele vaid eksperimendis olemisele (neile meeldis, et nendega tegeleti) tööviljakust tõstab tähelepanu töötajale. 6. Milline oli Douglas McGregori panus juhtmisteadusesse, millised olid tema põhilised seisukohad? McGregor lõi X- ja Y-teooria: On kahte tüüpi inimesi: · Ühed, kes on passiivsed ja keda tuleb pidevalt kontrollida. Väldivad vastutust, robotid s.t et pole loomingulised ega loovad (X) · Teised, kes võtavad ise aktiivselt initsiatiivi, tahavad, et nende ettevõte oleks edukas, tahavad töötada ning saada oma saavutustele vastavat tasu, võimeline ennast ise kontrollima või juhendama, võimelised
motiveerib allujaid, ühendab nende vajadused organisatsiooni omadega, peab sidet org.-i ülejäänud juhtide ja org.-iväliste isikutega 6. Kes oli Peter Drucker ja milline on tema panus organisatsiooni ja juhtimisteooriasse? 1909-2005 Teda võib nimetada juhtimisteaduse isaks. Austria päritolu ameerika juhtimisteadlane, - konsultant ja kirjanik. Oli skeptiline makroökonoomiliste teooriate suhtes. Töötaja on ettevõtte kõige väärtuslikum vara, mitte kohustus. Ettevõtte esmane eesmärk on kliendi teenindamine, mitte kasumi saamine. Vaatles juhtimist kui kunsti seotud kõigi teiste teadustega. ,,Juhtimine tegeleb inimeste, nende väärtuste, kasvu ja arenguga, nendevaheliste suhete, ühiskonna, kogukonna ja isegi hingeküsimustega." Inimesed on organisatsioonide kõige väärtuslikum ressurss ja juhtide põhiliseks ülesandeks on tegeleda nende potentsiaali
TEEMA: Organisatsioonikäitumine 1) Millisena näeb juht töötajat ja enda rolli D. McGregori X- ja Y-teooria kohaselt? X-teooria: Inimene ei armasta töötada ja püüab seda vältida kui võimalik, pole vastutustunnet ega ambitsioone ja ta püüdleb kõiges turvalisuse poole, on enesekeskne ja nad hoolib vähe organisatsiooni vajadustest. Juhi roll on sundida ja kontrollida oma alluvaid. Y-teooria: Töö on inimesele niisama loomulik tegevus kui mäng või puhkus, inimene
Keerukad ülesanded keerukad ülesande soodustavad arengut tekitavad stressi Vastutus/mõjukus eelistab korraldusi Töötab üksi eelistab gruppi Staatus, prestiiž Vajab tunnustust vajab häid töötingimusi Kõrge töötasu õiglane töötasu Töötajate motiveerimiseks on juhil vaja leida “võti” iga töötaja jaoks, mis paneb ta liikuma ja muutuma. Juhul kui organisatsioonis pole motivatsiooniga asjad korras, siis võib täheldada järgmist: 1)töötajad on rahulolematud, virisetakse isegi tähtsusetute asjade üle, ei tunne end hästi; 2) puudub koostöövalmidus 3) ei kasutata ratsionaalselt aega, on pikad puhkepausid (kohvi- ja suitsupaus) 4) töö tulemus ei vasta kehtestatud (kvantiteedi ja kvaliteedi) nõuetele 5) tööga ei jõuta tähtajaks valmis.
Rõhutatakse, et indiviidi käitumine grupis on mõjutatud grupiprotsessidest ning erineb omaette tegutseva inimese käitumisest. Neoklassikaline juhtimisteooria hakkas arenema 1920. aastatel ning inimsuhete juhtimise koolkonna rajajateks peetakse Elton Mayot, Mary Parker Follettit jt. Nende teooriatele tuginedes kasvas 1930- ndatel aastatel klassikalisest lähenemisviisist juhtimisele välja inimsuhete koolkond. See koosnes suuremas osas organisatsioonipsühholoogidest (Maslow, McGregor, Argyris ja Bennis), Neoklassikalised teooriad on aluseks tänapäevastele juhtimisteooriatele ning on leidnud tunnustamist ja edasiarendust kaasaegsete juhtimisteoreetikute (Tom Peters, Peter Drucker jne. ) poolt. Hugo Münsterberg suhtus lugupidamisega teadusliku juhtimise koolkonna esindaja Frederick Winslow Taylori töösse ning pidas oluliseks kujundada uus teadus, mis seoks psühholoogia ja majanduse peajooned
annaabi.ee 
