Wir panganduse ajalugu ja tänapäev Sissejuhatuseks Sveitsi WIR pank rajati aastal 1934 Werner Zimmermanni ja Paul Enz'i poolt WIR pank on iseseisev lisavaluuta süsteem, mis teenindab väikese ja keskmise suurusega ettevõtteid "Wir" tähendab saksa keeles sõna "meie" ning on lühend sõnast Wirtschaftsring (majandusring) WIR kannab endas Sveitsi ideaali: "Selleks, et püsida koos nagu kogukond, tuleb kaitsta indiviidide huve" WIR pank ei taotle kasumit, vaid teenib klientide huve Ajalugu WIR'i ühistu rajati 16.10.1934 Zürichis 1935 moodustati kohalikud WIR grupid ka teistes Sveitsi linnades näiteks Baselis ja Bernis 193942 oli organisatsiooni jaoks raske aeg, püsima jäädi tänu ustavate liikmete toetusele 1945 oli 900 osavõtjat, 1970 aastaks kasvas see arv juba 18 000 ni Süsteemi kirjeldus Algne süsteem nägi ette usaldust võrdlemisi väikse hulga kohalike ja iseseisvate ärimeeste hulgas
Pank tähendas algselt lauda või pinki, millel kullassepad ja rahavahetajad teostasid tehinguid ning säilitasid rahalaekaid. Vanal ajal tunti pangatehinguid juba Babüloonias ning Vana-Egiptuses ja Roomas. Roomas nn agentaarid võtsid lühi- ja pikatähtajalisi hoiuseid, andsid tagatisi võõraste kohustiste eest ning andsid võõrrahade arvelt lombard- (pandi) ja hüpoteeklaene, teostasid hoiuste alusel makseid kolmandatele isikutele jm. Hilisel keskajal omas juhtivat kohta Itaalia pank, milles suurt osa etendas mündivahetus, sest uusi münte vermiti ja lasti käibele alatasa, neid võltsiti, vähendati nende kaalu jne., mis nõudis nende alatist kontrollimist. Itaalia linnades arenesid rahavahetajad aja jooksul ,,pärispankuriteks", sest nad võtsid raha vastu ka säilitamiseks (deposiitidena) ja maksetehinguteks, tekkis ziirokäive. Ziiro maksesumma ülekandmine sularaha kaasabita võlgniku kontolt võlausaldaja kontole.
Nimeline väärtpaber) - esitajaveksel (nimetu väärtpaber) Raha – üldine maksevahend ; selle vastu saab vahetada mistahes kaupu . Kaupraha – kasutatakse kaupa nagu raha Kaupa esindav raha – väärismetallid Usaldusraha – puudub materiaalne tagatis(kuid mitte täielikult), raha, mille ringlus baseerub ainult või osaliselt usalduses(nt.10% usaldus ja 90% kuld- usaldusraha). Puudub täielikult või osaliselt väärismetalli või valuuta kate. Tekkisid laeunandmiskohad. Tekkisid pangad, kuna nemad andsid laenu ja võtsid hoiusele ka. Inflatsioon – liigse raha ringlus(üleliigne) Formuleeritakse raha omadused : Raha aktsepteeritavus – raha peab olema kõigis majandustehingutes kõikide poolt vastuvõetav. Raharinglus toimub normaalselt vaid siis, kui tehinguosalised võivad olla kindlad,et saavad seda raha kasutada ka järgnevates tehingutes.
4.Finantsvahenduse olemus ja roll majanduses. Finantsvahendajate liigitus. Finantsvahendus võimaldab koondada väiksemad summasid ning investeerida need suurematesse projektidesse (nt üks tahab hoiustada 5 000EUR, teine tahab laenu 50 000EUR) ja ühildada erineva ajalise eelistusega investorite ja laenuvajajate vajadused Finantsturud jagatakse kaheks: rahaturud ja kapitaliturud. Erinevus on tehingute pikkuses. Rahaturul on lühiajalised tehingud (kuni 3 kuud) ja kapitaliturul pikemaajalised tehingud (rohkem kui 3 kuud). Finantsvahendajate liigitus: Rahandus- ja krediidiasutuste (finantsvahendajate) liigitus sõltub riigi seadusandlusest. 1. Pangad 1.1. Emissioonipank on reeglina riigipank, kohaliku pangasüsteemi keskpangaks. Kontrollib riigi rahandust, korraldab rahvuslikku valuuta emissiooni. Neid on tavaliselt riigis 1, et emission oleks kontrolli all. 1.2
.6 1.3. Raha funktsioonid....................................................................................................8 2. EESTI RAHA..............................................................................................................11 2.1. Eesti rahareform....................................................................................................11 2.2 Valuutakomitee seosed Eesti rahasüsteemiga.......................................................13 2.3. Eesti Pank..............................................................................................................16 3. EESTI RAHAPOLIITIKA..........................................................................................19 3.1. Rahapoliitika eesmärgid.........................................................................................19 3.2. Rahapoliitika instrumendid....................................................................................20 3.3
Kui pangad satuvad liigselt hoogu laenude väljastamisest, võib keskpangal tekkida vajadus seda piirata, et garanteerida hoiustajatele raha õigeaegne väljastamine. Keskpank tõstab kohustusliku reservimäära. Tänapäeval on paljudes riikide kohustusliku reservi nõudlus (Belgia, Šveits, Rootsi) ning selleks, et tagada pankade likviidsus rakendatakse nendes riikides likviidsuskohustus ehk kehtestatakse normatiivid, kui palju pank peab oma varadest hoidma likviidsus varadena. Kolmandaks funktsiooniks on nn maksustamise funktsioon, kuna keskpangad ei maksa reservilt intressi või on see turuintressist oluliselt madalam, siis võib kohustuslikust reservist tulenevast intresside vahest käsitleda kui keskpangale makstavat tasu e lisamaksu. Mõnede riikide keskpangad on nim seda funktsiooni keskseks e selleks vahest kaetakse keskpanga operatsioonikukudest (suurbritannia, saksa liidupank). Keskpanka
eesmärk oli hoida maailmamajandus ja valuutakursid stabiilsena: · Rahvusvaheline Valuutafond (IMF). Eesmärk: toetada rahvusvahelist rahandusalast koostööd aidata kaasa rahvusvahelise kaubanduse tasakaalustatud kasvule aidata kaasa maksesüsteemide rajamisele liikmesriikides toetada vahetuskursside stabiilsust. · Maailmapank (International Bank for Reconstruction and Development, IBRD). Pank pakub madala ja keskmise sissetulekuga riikidele laene, strateegilist nõustamist, tehnilist abi ning kogemuste jagamist. Eesmärk: vaesuse vähendamine, inimeste elustandardi parandamine. · Üldine Tolli- ja Kaubanduskokkulepe (General Agreement on Tariffs and Trade, GATT), millest praeguseks on välja kasvanud Maailma Kaubandusorganisatsioon. IMF'i ja Maailmapanga erinevused
metoodika), mis on ühtlasi EAR: 360 a c -b (7.10) AIC = EAR = 1 + - 1. 1- a Loobumiskulu määra tuleb võrrelda ettevõtte kapitali hinnaga. Kui kapitali hind on madalam kui loobumiskulu määr, siis tuleks ostjal (kliendil) võtta pakkumine vastu. Põhjus on selles, et ta saaks kasutada varem maksmiseks suhteliselt odavat laenuraha. Sisuliselt on sellel perioodil võetava laenu intress väiksem, kui hinnaalandusest saadav võit. Vastupidine situatsioon on hinnaalandust pakkuval ettevõttel. Tavaliselt on tema kapitali hind väiksem, kui loobumiskulu määr, mille tõttu ei tasuks hinnaalandust teha. Hinnaalanduse tegemise vajadus tuleb aga tihti konkurentsitingimustest ja ka sellest, et mõnikord ei soovita laenukoormust suurendada. 3 4 Debitoorse võlgnevuse süvaanalüüsiks tuleks teha veel mõningad arvutused
Põhilised allikad: Käsitletakse allikatena ka häid äritavasid. Hea pangandustava. Üldtingimused ka. VÕS-i järgi tüüptingimused. Printsiibid. · Hoiustaja ja investori kaitse kuivõrd riik annab pankadele väga erilise võimaluse äritegevust teha, s.t. hoiuseid vastu võtta, siis riik omalt poolt püüab kehtestada sellised piirangud ja regulatsioonid, et hoiustaja poolt panka antud vahendid ka säiliksid. Kuivõrd hoiustaja on kaitstud selle eest, kui pank muutub maksejõuetuks, mis siis saab. EL liikmete jaoks kehtib üldine hoiustekindlustuse põhimõte. Kui pangad on muutunud maksujõuetuks, siis riik peab tagama, et hoiused teatud suuruses hüvitatakse. See piir on 20 000 Eurot. Võib ka suuremat kaitset pakkuda. Taanis ligi 40 000 Eurot. Alla 20 000 seda kehtestada ei tohi. Investori kaitse põhimõte isik, kes tegeleb investeerimisega, peaks panga käest saama tuge oma otsuste tegemisel. Teine
2) finantseerib kaubandust nii riigisiseselt kui ka rahvusvaheliselt, kasutades peamiselt instrumente, mida nimetatakse veksliteks; 3) pakub kasumlikke investeeringuid (enamasti kommertspankadele); 4) aitab kommertspankasid nende likviidsuse juhtimisel; 5) näitab keskpangale raha- ja pangandustingimuste muutusi; Rahaturul on võrgustruktuur ja see koosneb eraldiseisvate finantsinstrumentide mitmest allturust. Erinevalt enamikust teistest turgudest on rahaturg hulgiturg, kus tehingud on suured. Kapitaliturg - Finantsturg, kus kaubeldakse väärtpaberitega, mille tagasimaksmise tähtaeg on vähemalt üks aasta; institutsioon, mille kaudu majanduses kogutud säästud antakse edasi 7. Panga bilansi komponendid. Aktiva: raha ja reservid, rahaturu väärtpaberid, antud laenud, finantsinvesteeringud Passiva: hoiused, laenud pankadelt, omakapital. 8. Vastandlikud eesmärgid finantsjuhtimises. Ettevõtte väärtuse maksimeerimine
vahendajateta: laen, kinnine väärtpaberiemissioon. Finantsvahendaja teenust ei kasutata (v.a. konsultatsioon ja nõustamine) Poolotsene finantseerimine- selles finantseerimisskeemis kasutatakse investori ja emitendi kokkuviimisel mitte-emiteeriva vahendaja (maakleri, investeerimispank korraldab emitendi emissiooni) abi. Tema teenib vahendamise pealt vaid teenustasu ja mingeid finantsriske otseselt ei võta. Finantsriskid (intressimäära, krediidi, valuuta, likviidsusrisk) jaotatakse ära emitendi ja finantseerija vahel vastavalt finantsinstrumendi olemusele. Kaudne finantseerimine- toimub emiteeriva finantsvahendaja kaudu: pank, kindlustusselts, pensionifond, krediidiühistud. Finantseerimine toimub vahendaja vastutusel ja vahendaja osaleb finantsriskide juhtimisel omal vastutusel. Vahendaja on lepingulisestes suhetes nii säästja kui ka emitendiga ja need lepingulised suhted pole samadel tingimustel (erinevad intress, valuuta, raha tähtaeg)
c) jooksev konto; 4 d) tähtajaline pangakonto (hoius); e) lühiajalised riigikassa võlakirjad; f) pikaajalised valitsuse võlakirjad; g) aktsiad; h) materiaalne põhivara, vallas- ja kinnisvara Raha emission (väljalaskmine,loomine) ·Sularaha- emiteerib riik, valitseja, keskpank ·Hoiuseid, arveldusraha, aktsiaid (väärtpabereid) võivad emiteerida (luua) ka pangad, kompaniid Emissiooni tingimused ·Emiteerija tagatis, tagamiskohustus, lunastuskohustus; ·Väärtpabereid tagavad ettevõtted ( väärtpaber- omandi- või võlatunnistus) oma varaga ·Kui raha valmistamise kulud on väiksemad kui nominaalhind, siis tekib täiendav emissioonitulu PANGANDUSE ARENG PANGANDUSE AJALUGU Raha kasutuselevõtt tekivad pangad kui rahaasutused. Pankade tekkimise eeldused: o inimeste säästutegevus o säästude säilitamise ebapiisav turvalisus o säästude parem kasutamine
Kirik hoidis oma varasid hoidlates. Pöörduti kiriku poole, et ka teised saaksid oma vara nende hoidlates hoida. Hoiustajale anti vastu „kviitung“ (või mingi dokument). Niimoodi hakati kasutama hoiuse teenust. Kui hoiustaja läks kaupmehe juurde ja tahtis midagi osta, siis pidi enne minema hoidlasse ja midagi välja võtma. Ja siis ostab kaupmehelt. Kaupmees viib samuti oma varad hoidlasse. Selline edasi tagasi pendeldamine. Kõik need tehingud pandi kirja sellele „kviitungile“ (dokumendile). Põhimõtteliselt on see esimene väärtpaber - nimeline veksel. Veksel – kirjalik väärtpaber, mille esitajal on õigus oma vara kätte saada esimesel nõudmisel. Selline edasi tagasi käimine ei ole mõttekas. Järgmiseks arenguks on see, et kaupmees hakkab sinna veksli peale kirjutama, et kes, mida ja kui palju ostis. Arveldati ainult nende vekslitega. Polnud enam nii palju seal hoidlas vaja käia. Enam raha ei liigutatud
14.Mis on finantsturg ja selle põhilised liigid? Finantsturuks nimetatakse turgu, kus saavad kokku finantsinstrumendi nõudlus ja pakkumine. Alati on inimesi, kellel on raha üle, ja neid kellel on puudu. Neid vahendab finantsturg. Finantsinstrumendi liigid: Võlainstrumentide turg; Omandiväärtpaberite turg; Valuutaturg; Tuletisväärtpaberite turg 15.Mis on eurovaluutaturg ja eurodollar? Eurovaluutaturg on rahvusvaheline finantsturu osa, kus suurimad kommertspangad vahendavad tehingud eurovaluutas. Tegemist on enamasti pankadevahelise turuga. Eurovaluutaturg hakkas arenema 1950. aastate lõpus, mil esimene USA panga deposiit viidi Londoni panka. Nii tekkiski eurodollar. Eurodollarid on panga tähtajalised deposiidid, mis on domineeritud USA dollarites ja väljapoole USAd ja nende põhjal antakse eurodollarilaene. Seega ei ole see turg eurovaluuta vahetuseks ega pruugi asuda Euroopas. Eurovaluutaturg on kreeditiks, mitte makseteks. 16.Mis on finantsinstitutsioon?
teise vastu kokku lepitud kursiga kokkuleppelisel päeval tulevikus. Sel moel fikseerib ettevõte tulevikus laekuvate või makstavate valuutade ostu- või müügikursid ning maandab riskid, mis võivad tuleneda valuutakursi kõikumisest. Fikseeritav tulevikukurss erineb hetkel kehtivast turukursist ehk spotkursist forward- punktide võrra. Punktid ise tulenevad kahe valuuta intresside erinevusest ning hetke turukursist. Peamiseks erinevuseks forwardi ja futuuri vahel on see, et Forward-lepingu summa ja tähtaeg on standardiseerimata. (Näide valuutatehingute juures). 20. Investeerimisfondi olemus, liigitused. Investeerimisfond on rahade kogum, mis koosneb paljude investorite rahadest. Igal inverteerimisfondil on oma fondivalitseja, kelle ülesandeks on paigutada investorite raha väärtpaberitesse, kinnisvarasse või muudesse instrumentidesse
· Rahvusvaheline majandus- käsitleb riikide vastastikust majanduslikku sõltuvust, ta analüüsib kaubavoolusid, teenuste liikumist ja makseid ühe riigi ning ülejäänud maailma vahel, neid voogusid reguleerivat poliitikat ja selle mõju riigi heaolule; uurib üksikute rahvusriikide vahelisi suhteid maailma nappide ressursside jaotamisel inimvajaduste rahuldamiseks. · Välismajandus- hõlmab riikidevahelised tehingud, nagu rahvusvaheline kaubandus, teenuste vahetamine, kapitali ja maksete liikumine jmt., mille varal riigid osalevad rahvusvahelises tööjaotuses, et tõsta oma heaolu. · Sisemajandus- selliste majanduslike operatsioonide (tootmine, jaotus/müük, tarbimine) kogum, mis leiavad aset vaadeldava riigi piires. · Maailmamajandus- riike siduv rahvusvahelise tööjaotuse ja majandussuhete süsteem.
ja otsuste tegemisel lähtutakse kõikide riikide kogemustest. Euroopa Keskpank juhib euroalasse kuuluva 19 riigi keskpankade koostööd. Euroalal võetakse kõik otsused vastu küll ühiselt, aga need viib iga keskpank oma riigis ellu ise. Näiteks otsustab Euroopa Keskpanga nõukogu kõikide riikide sularahaekspertide hinnangute põhjal, kui palju pangatähti toodetakse ja ringlusse lastakse, kuid Eestis annab pankadele raha Eesti Pank. 5. Maastrichti leping, eurole ülemineku kriteeriumid ja nende täitmine tegelikkuses. Maastrichti leping (ametlik nimetus Euroopa Liidu leping) on 1992. aastal Maastrichtis alla kirjutatud leping, mis pani aluse Euroopa Liidule. Lepingut on muudetud Nice'i lepingu, Amsterdami lepingu ja Lissaboni lepinguga. Maastrichtis lepiti kokku nn kolme samba poliitikas: esimeseks sai majanduskoostöö, mida laiendati senisest (Euroopa Ühenduses toimunust)
1941 aasta sügisel sai Eestis rubla asemel seaduslikuks maksevahendiks Saksa margaga seotud idamark. 1944 aastal tuli Eestisse tagasi nõukogude võim ning ka Nõukogude rubla. 1985 aastal NL-s alanud uuendusliikumine tõi ka rahamaailma värskeid ideid. IME projekt pani muu hulgas ette ka oma raha käibelevõtu. 1992 aasta aprilliks olid eeldused rahareformiks loodud: raha trükitud (rahatähed jõudsid Eestisse 7 aprillil), riiklik iseseisvus saavutatud ning Eesti Pank oli NSVL riigipanga Eesti osakonna üle võtnud. 20 juunil 1992 kell 4.00 sai Eesti ainsaks seaduslikuks maksevahendiks Eesti kroon. Eesti krooni kursiks Saksa marga suhtes kehtestati 1 kroon = 1/8 DEM. Seoses euro kasutuselevõtuga Euroopa Majandus- ja Rahaliidus 1999. a fikseeriti Eesti kroon ekvivalentse kursiga euro suhtes (1 EUR = 15,6466 EEK). 1. jaanuaril 2011 võeti Eestis kasutusele euro. 8. Eesti Panga ülesanded 1
Käis Esimene maailmasõda ja Eestis käibis õige mitmesuguseid võõrriikide rahatähti. Ringlesid Saksa okupatsiooni- ja riigimargad, kõikvõimalikud vene paberrahad-tsaarirublad, duumarublad, ,,kerenskid"- ning Soome margad. Novembris 1918, pärast sakslaste lahkumist, oli ringluses mitmesuguseid Vene ja Saksa rahatähti. Neile lisaks paiskas Eesti valitsus detsembris 1918 käibele Soomest laenuks saadud 10 miljonit Soome marka. Kuna võõras valuuta ei saanud rahuldada noore iseseisva riigi vajadusi, hakati Eestis kohe tegema ettevalmistusi päris oma raha emiteerimiseks. Kuigi rahatähtede kehtestamise otsus võeti vastu juba 30.novembril Ajutise Valitsuse istungil, läks uue raha käibeletulemisega siiski veidi aega. Kuid vahendeid riigi kulutusteks, eelkõige Vabadussõja pidamiseks oli tarvis otsekohe. Rahapuuduse leevendamiseks kuulutas Eesti ajutine Valitsus 18. jaanuaril 1919 riiklikeks
4. tehingu arvnäitajad 5. tehingu teiste poolte nimed, asukoha aadressid 6. tehingu eest vastutava isiku allkiri 7. vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber 8. ettevõtte andmed (näide vihikus) Arvestusregister- veergudesse jagatud tabelid raamatute või žurnaalide kujul jooksva arvestuse pidamiseks kontode viisi. Bilanss- raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohuslase finantsseisundit. (vara, kohustusi ja omakapitali) Deebet- konto skeemil vasak pool, mis aktiva kontol suurendab, passiva kontol väljendab konto käivet põhjustades jäägi (saldo) muutuse. EV hea raamatupidamisetava-rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava, mille põhinõuded kehtestatakse raamatupidamisseaduses (RPS), Raamatupidamise Toimkonna juhendid (RTJ) ning riigi raamatupidamise üldeeskirjas sätestatud nõuded.
-mitte kohustuslikud 1. nimetus ja number 2. kuupäev 3. tehingu sisu ja alus 4. tehingu arvnäitajad 5. tehingu teiste poolte nimed, asukoha aadressid 6. tehingu eest vastutava isiku allkiri 7. vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber 8. ettevõtte andmed (näide vihikus) Bilanss- raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohuslase finantsseisundit. (vara, kohustusi ja omakapitali) Deebet- konto skeemil vasak pool, mis aktiva kontol suurendab, passiva kontol väljendab konto käivet põhjustades jäägi (saldo) muutuse. Raamatupidamise arvestuse põhimõtted. Ettevõtte majanduslikud lahendid ja nende tasakaal. Raamatupidamisarvestus- võimaldab üidevalt ja süstemaatiliselt kajastada ettevõtte varade liikumist. Nende moodustamis allikaid kulusid, tulusid, mis on seotud majanduslike tehingute ja protsessidega. Vahendeid vaadeldakse kahest seisukohast: 1
2. Vananenud varud – nendest vabanemine on oluline kulude alandamiseks. 3. Krediidipiirangud – laenu raskem saada ning hind tõuseb. Likviidsuse „tõmbajad“ – nõudeid ettevõtte vastu rahuldatakse kiiremini kui tulevad laekumised. 1. Liiga varajased maksed (hankijad, töötajad, maksud vms). 2. Madalad krediidilimiidid hankijatelt – hankijad vähendavad krediiti müügi summasid. 3. Lühiajaliste laenude krediidilimiitide piiramine – pank vähendab antud limiite. 4. Ettevõtte likviidsusnäitajad on nõrgad. 7. Milles seisneb raha juhtimise põhireegel? Raha juhtimise põhireegel – maksevõimetuse risk tuleb viia miinimumini ja samal ajal arvestada sellega, et liigne raha hoidmine vähendab rentaablust. 8. Kirjeldage raha juhtimise Baumoli mudelit graafiliselt ning kirjeldage lühidalt sõnadega selle toimimise põhimõtteid.
tollipiirid, ühtlustati rahasüsteem (1871-1873) ja seadusandlus. · Prantsuse-Preisi sõda suurendas relvade vajadust, mis omakorda tähendas nõudmise suurendamist teiste tööstusharude toodangu järele. · 10. mai 1871.aasta ehk vaherahulepinguga läksid Saksamaa valdusesse Elsass ja Lotring oma rikkalike maavaradega. Maavarade baasil loodi võimas metallurgia- ja keemiatööstus. · Valitsus kasutas Prantsusmaalt kontributsioonina saadud 5 miljardit franki tööstuse arendamiseks. · Saksamaal puudusid märkimisväärsed kolooniad, mis sundis vallutama turge majandusvahenditega, kasutades dumpingut ja tööviljakuse tõusu. See aga tähendas suurt tähelepanu osutamist tootmise mehhaniseerimisele ja automatiseerimisele. Teiselt poolt tähendas kolooniate puudumine odavate toorainete puudumist. Neid oli vaja teha kunstlikult. See tingis keemiatööstuse kiiremat arengut. · Tööstuse arendamist soodustas rahvaarvu kasv
täismetallist ader, heina kaaruti, viljalõikus masin, aurutraktor (sellele järgnes sisepõlemismootoriga traktor), koorelahutaja. Põllumajanduses hakkas toodang suurenema. Muutus inimeste tööjaotus. Vabanes palju inimesi tööstuse arnedamiseks. Tööstuse areng Tsunft - ühe (või mitme lähedase) ameti või eriala linnakäsitööliste ühing keskajal ja uusaja alguses, ühtlasi liikmete eraelu reguleeriv seltskondlik, kiriklik ja sotsiaalhoolekande organisatsioon. Gild - keskaegne või keskajast pärinev usuline, poliitiline või kutse organisatsioon, mis kaitses oma liikmete huve, korraldas nende seltskondlikku suhtlemist ja tagas neile sotsiaalse hoolduse. Manufaktuur - (1) Käsitööl ja tehnilisel tööjaotusel rajanev kooperatsioon, suurtööstuse varasem vorm. Lõi majanduslikud eeldused ning tekkitas vajaduse siirdumiseks mehaanilisele suurtootmisele. Manufaktuurid põhjustasid
Ühistute asutamine kujunes massiliseks, neid asutati igas külas ja nad kujunesid omavahel tõelisteks konkurentideks, mis kokkuvõttes kahjustas maaelu. (Leetsar 1999:28) 10 Aastatel 1922-1929 ületasid riigi tulud kogu aeg kulusid. Nende aastatega jäi riigil 19,4 miljardit krooni üle ehk siis Eesti riigil olid kogutud korralikud reservid. (Tomson 1999:53) 1919. aastal loodud Eesti Pank töötas algselt hoiu-, laenu-, emissioonipangana (raha ja väärtpaberite ringlusse laskmise pangana), ilma kullaklauslita (valuuta väärtus ei olnud tagatud kullas), mis tähendas, et vajadusel oli võimalik raha juurde trükkida. 1924. aastaks oli Eesti Pank välja laenanud üle oma tegelike võimaluste (üle 6 miljardi marga) ja krediitide tagasisaamine osutus raskeks. Et aga vältida pankrotilainet oli Eesti Pank sunnitud andma veel laene selleks raha juurde trükkides, see
tegevuse ja tegevustetuse võimalikke tulusid ja kulusid, EL- I kui terviku majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning tema kõikide regioonide tasakaalustatud arengut. Seega on võimalikud erinevused ja kõikide regioonide huvide arvestamine. Keskkonna mõiste määratlemine eeldab selget subjekti eristamist kelle või mille keskkonnast räägitakse ehk millises keskkonnas subjekt asub. Subjektide arv on oma olemuselt lõputu. Suuresti taanduvad subjektid 3 kategooriasse: - inimene - ettevõte, organisatsioon - ühiskond Ka nimetatud subjektid omakorda võivad olla mõne muu subjekti suhtes keskkond. Euroopa Ühendus on oma õigusaktides määratlenud keskkonda järgmiselt : 1. Euroopa Ühendus 1967: keskkond- õhk, vesi, ja pinnas nende omavahelistes suhetes ja suhetes elusorganismidega. 2. Lugana konventsioon 1993: a). Keskkond- nii elus kui ka eluta loodusressursid (õhk, pinnas, vesi, floora ja fauna ning nende omavahelised suhted (vastastikune mõju).
reguleerimata turu laenujääk ja 61,6 miljonit BigBanki Eesti üksuse laenujääk. Kui arvestada BigBanki laenujääk kiirlaenuturu jäägi hulka, kujuneb kiirlaenuturu summaarseks jäägiks ca 180 MEUR ehk 25% tarbimislaenude kogujäägist. 3 1000 800 600 400 200 0 Kinnisvara tagatisel Käendus, garantii, muu tagatis Tagatiseta Joonis 2. Krediidiasutuste poolt kodumajapidamistele antud laenude jääk tagatiste lõikes (mln EUR). Allikas: Eesti Pank 1.3. Intressid ja krediidikulukus Kommertspankade poolt antud tarbimislaenude intressimäärad on viimasel kolmel aastal jäänud vahemikku 13-22%. Reguleerimata turu kohta agregeeritud intressiinfo puudub, kuid üksikute näidete baasil võib julgelt väita, et see on palju kõrgem. Swedbank on
võimsaim riik majanduslius mõttes. Ameerika majandus andis umbes 53% kogutoodangust. USA valitsus sidus dollari kindla kullasisaldusega. Ameerika 35 dollarit = 1 unts ja kõik teised valuutad seoti dollari külge. Kestis kuni 70.ndate aastateni. Kõik selle süsteemiga liitunud riigid kohustusid mitte ilma põhjuseta vahetama nende käsutuses olevaid dollareid kulla vastu. Koos selle süsteemiga loodi kaks üle maailmset rahandusasutust. * IBRD majandusvaldkonna organisatsioon rahvusvaheline rekonstruktsiooni ja arengupank. (maailmapank, keskus asub Washingtonis) võitleb vaesuse vastu maailmas. IDA rahvusvaheline arengu assossatsioon aidata maailma vaesemaid riike IFC rahvusvaheline finants korpuratsioon hoobustada, kaasa aidata sellele, et rikkamad riigid investeeriksid vaesematesse riikidesse. EBRD Euroopa rekonstratsiooni ja arengupank keskus Londonis. Loodi 1980. lõpupoole. Aidata Ida Euroopa riike, kes vabanesid kommunatsiooni ikkest
oma tuludest? · Millistesse alternatiivsetesse kohtadesse saab sääste paigutada? · Millised on krediidi kasutamise plussid ja miinused? · Kuidas aitab kindlustus sul oma eelarves ootamatusi arvestada? · Mis kaitseb meie vaba ettevõtlusega majanduses tarbija huve? Tarbija Tarbija on inimene, kes ostab kaupu või teenuseid isiklikuks kasutamiseks. Tuluallikad Tulu tööst palk Tulu rikkusest intress, Rikkus Rikkus on sinu omanduses olevate asjade väärtus. Rikkuse tunnused 1. kasulikkus 2. piiratud pakkumine 3. rahaline väärtus 4. omandiõigus peab olema vahetatav. Säästmine sõltub: - tulude suurusest - ootustest - pankade intressimääradest - maksuseadustest Eelarve Tulude ja kulude plaan.
seadusandliku ja tehnoloogilise keskkonna raamistikku. (Vihalem 1999, 21) Majanduskeskkond näitab riigi praegust ja tulevast tarbimist. Majanduslikud faktorid on olulised inimeste ostujõu kujunemisel.(Vihalem 1999, 22) Rahvusvahelise majanduskeskkonna analüüsimisel tuleb lisaks jaekaubanduse all käsitletud elatustasemele ja majanduse kogutoodangule arvestada ka rahvusvahelise raha stabiilsuse, majanduse tüübi ja arengutaseme ning ettevõtluse tasemega. Valuuta stabiilsus on rahvusvahelises majanduses oluline, sest raha suur kõikumine mõjutab käivet ja kasumit.(Vihalem 1999,22) Tänapäeval tuntakse kahte tüüpi valuutakursse: fikseeritud kurss ja ujuv kurss. Ujuvkursi eelisteks on asjaolu, et see annab võimalust majanduspoliitikat rahvuslikul tasemel mõjutada, hoiab paindlikust, sunnib ettevõtted valmis olema valuutakursi kõikumisteks ning muudab pangad laenamise suhtes ettevaatlikumaks
Elektrooniliste maksevahendite kasutamiseks on vajalik omada pangas nõudehoiust. Nõudehoius on pangas olev arvelduskonto, millelt klient saab igal ajahetkel oma raha kasutada. Nõudehoiuse igapäevast kasutamist elektrooniliselt võimaldab deebetkaart. Deebetkaardiga on võimalik arveldada isiklikul arvelduskontol oleva rahasumma ulatuses. Krediitkaardiga on võimalik teha suuremaid oste kui hetkel arvelduskontol olev rahasumma võimaldab. Hiljem, kui uus raha arvelduskontole laekub, arvestab pank krediidisumma ja kogunenud intressid sellest maha. Ülesanne24. Leia alljärgnevast loetelust üles ja kriipsuta läbi 3 ebaõiget vastust. Raha peab olema: · kergesti äratuntav ja raske järele teha · riigilipu värvides · vastupidav ja kulumiskindel · purunematu · jaotatav · ümmargune · üldtunnustatud ja stabiilne PANGANDUS EESTIS Pangandussüsteemi toimimisel on oluline roll riigi keskpangal. Eesti keskpank
Tootlikkuse kasv võimaldab:tarbida rohkem kaupu ja teenuseidkasutada vaba aega muudeks tegevusteks Millest sõltus Robinson Crusoe heaolu? Tootlikkus sõltub järgmistest teguritest: Füüsiline kapital Inimkapital Loodusressursid Tehnoloogiline areng Tootmisfunktsioon: Y = F ( L, K ) SKT arvutamiseks on kolm viisi, mis vigade puudumisel annaksid sama tulemuse: tulumeetodil: SKP = sissetulekud (sh palk, rent, intress, kasum)+ amortisatsioon (ehk kulutused põhivahendite remondiks) + kaudsed maksud (toote hinna sees) kulumeetodil: SKP = C (eratarbimine)+ I (koguinvesteeringud)+ G (valitsuse kulud)+ NE (netoeksport) toodangust lähtudes: SKP = lisandväärtus + netomaksud toodetele IV LOENG I OSA. Majandustsüklid, kogunõudlus ja kogupakkumine SKP tase määratakse ära kogunõudluse ja kogupakkumise tasakaalupunktis.
rakendamise seadus Avalik-õiguslik juriidiline isik Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. (TsÜS § 25 lg 2) Asutada saab ainult konkreetse isiku kohta käiva seaduse alusel. Moodustamine ja lõpetamine sõltub seadusandja tahtest. Nt. Eesti Rahvusringhääling, Eesti Kultuurkapital, Tartu Ülikool, Eesti Pank. Juriidilise isiku õigusvõime Juriidilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Juriidiline isik võib omada kõiki tsiviilõigusi ja -kohustusi, välja arvatud neid, mis on omased üksnes inimesele. (TsÜS § 26 lg 1). Nt. ei saa juriidiline isik olla pärandajaks; autoriks. Ei saa olla teise juriidilise isiku juhatuse või nõukoja liikmeks (TsÜS § 31 lg 7), prokuristiks, likvideerijaks, esindajaks kohtus, testamenditäitjaks, pankrotihalduriks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
