Mõisted waldorfpedagoogika ja steinerpedagoogika tähistavad ühte sedasama pedagoogikat. Kusjuures üks mõiste viitab esimese kooli asukohale, teine suuna algatajale. Esimene Waldorf kool (Stuttgarti Freie Waldorfschule) loodi 7. septembril 1919. aastal Stuttgardis, pärast Rudolf Steineri esinemisi Waldorf-Astoria sigaretivabriku töölistele E. Molti toetusel. Rudolf Steiner (1861 1925) oli saksa austria filosoof, kes pani aluse antroposoofiale, mis uurib inimese mõtte-, tunde- ja tahtearengut terviklikes seostes kogu elu jooksul. Eestis on viis waldorf kooli (Tallinnas, Tartus, Harjumaal, Viljandis, Põlvamaal) ja maailmas on kokku 847 waldorf kooli. Waldorfpedagoogika püüab arendada algusest peale õpilaste loovust. Kogu õpetus peab lähtuma inimesest. Erinevaid aineid õppides peab selgeks saama seose inimese ja maailmaterviku vahel.
................. 13 6Kokkuvõte........................................................................................................... 15 7Kasutatud allikad................................................................................................ 16 1. 2 1 Sissejuhatus Autor valis selle teema sellepärast, kuna tema jaoks oli see tundmatu teema. Ta ei teadnud selle kohta mitte midagi, peale selle, et sellise nimega nagu Waldorf on olemas koolid ja lasteaiad. Nii tekkis temal tahtmine saada sellel teemal rohkem teadmisi. Töö eesmärk on: 1. Saada teada, mis on waldorfpedagoogika 2. Millised on waldorfkoolid ja lasteaiad 3. Kust tuli selline nimi nagu waldorfpedagoogika 4. Kuidas käib nendes koolides ja lasteaedades õppimine Teema kuulub pedagoogika valdkonda Eesmärkide täitmiseks oli vaja lahendada järgmised ülesanded: 1
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Noorsootöö osakond NT 11 Maarika Tungal STEINER PEDAGOOGIKA Referaat Tallinn 2010 Steiner pedagoogika tuntakse ka Waldorfpedagoogoka nime all.See toetub Rudolf Steineri (1861-1925) kasvatusteooriale,mida kõigepealt (1919) asuti ellu viima Saksamaal.Steiner pedagoogika alus on antroposoofilise vaimuteaduse käsitus inimolemusest ja selle arengust.Steiner pedagoogika ei kujuta endast valmis metoodiliste juhtnööride kogu,mis õpetajal tuleb omandada.Metoodika ja didaktika tulenevad teatud lähenemisest inimesele,teatud viisist inimest ja lapse arengut märgata,mõtestada ja mõista. Võiks öelda,et Steineri kõige olulisem uuendus oli inimkäsituse arendamine
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Noorsootöö osakond NT 11 Maarika Tungal STEINER PEDAGOOGIKA Referaat Tallinn 2010 Steiner pedagoogika tuntakse ka Waldorfpedagoogoka nime all.See toetub Rudolf Steineri (1861-1925) kasvatusteooriale,mida kõigepealt (1919) asuti ellu viima Saksamaal.Steiner pedagoogika alus on antroposoofilise vaimuteaduse käsitus inimolemusest ja selle arengust.Steiner pedagoogika ei kujuta endast valmis metoodiliste juhtnööride kogu,mis õpetajal tuleb omandada.Metoodika ja didaktika tulenevad teatud lähenemisest inimesele,teatud viisist inimest ja lapse arengut märgata,mõtestada ja mõista. Võiks öelda,et Steineri kõige olulisem uuendus oli inimkäsituse arendamine
Sissejuhatus Käesolev referaat koosneb peamiselt Rudolf Steineri ja Maria Montessori pedagoogilistest meetoditest, mida ka n.ö ,,tavalistes koolides" võiks palju rohkem praktiseerida. Töö käigus püüan jõuda arusaamiseni, kas lasteaedades ja koolides oleks võimalik nii suhtumise kui ka õpetamise poolest midagi muuta selleks, et lastel parem keskkond arenemiseks oleks. Rudolf Steiner ( 1861- 1925) oli saksa-austria filosoof, kelle panus pedagoogikale on selles, et ta lõi inimese arengut kehalisest, hingelisest ja vaimsest seisukohast uuriva antropoloogia alusel pedagoogika, mis hõlmab nii tunnetuslike, kunstivõimeliste, moraalsete kalduvuste kui ka religioossete elamuste arengut. Esimene Waldorfkool asutati 1919. aastal Saksamaal Stuttgardi lähedal. Waldorfkooli õppekava põhineb akadeemiliste, kunsti-ja tegevusainete tasakaalul.
huvitab rohkem tulemus, mis on tihti standardiga ette ära määratud. Alternatiivkoolid on tegutsenud rohkem kui sajand. Alternatiivkoolide teke ja lapsepõlve teadvustamine on ajalooliselt käinud käsikäes. Teadvustatud lapsepõlvele püüti luua pelgupaik, et oleks võimalik ,,areneda iseenese määratud tempos iseenese jaoks" (Kuurme 2003 lk. 164). Tänapäeva alternatiivpedagoogikas on kõige tuntumaks saanud Montessori koolid ja Steiner, e. waldorfkoolid. Montessori pedagoogika on rajatud Itaalia arsti, psühholoogi ja pedagoogi Maria Montessori (1870- 1952) poolt. Tema pedagoogika on suunatud lapse iseseisvuse suurendamisele, iseõppimisele ja enesekasvatusele. Rõhutatakse individuaalse lähenemise tähtsust. Õpetaja ei ole tedmiste allikas, kontrollija ega hindaja, vaid lapse saatja. Tema rolliks on luua sobiv keskkond, näidata kätte materjalidega töötamise võtted, suunata ja juhendada last
Andekad lapsed on mõningal määral teistest mõnel alal võimakamad, kuid tihti lärmakad, keskendumisvõimetud ja püsimatud. Nii lapse taju kui keskendumisvõime algab varasest lapsepõlvest ja laps õpib läbi käte. Aistingute arendamisel ei ole mitte tähtis last õpetada paremini kuulma ja nägema vaid aru saama, mida ta näeb ja kuuleb. Kõik Montessori poolt väljatöötatud harjutused ei ole mitte harjutused omaette vaid osa tervikust ehk maailmast, milles me elame. Montessori õppekava jaguneb kolmeks: igapäevaeluks ettevalmistavad harjutused, aistingute arendamine ja kultuurikeskkonda tutvustavad vahendid. Waldorfi pedagoogika loojaks on Austria filosoof ja esoteerik Rudolf Steiner. Tema pedagoogika kõige tähtsamaks osaks on see, et laps õpib läbi loomise ja kogemuse maailma mõistma. Arvestatakse lapse individuaalsusega tema igapäeva elu kujundamisel. Lastel lastakse vabalt mängida ja kogu õppetöö kavandatakse samuti läbi mängu. Kuna igapäevaelu
KLASSIKALINE EHK TRADITSIOONILINE KASVATUS Klassikaline pedagoogika ei ole preisi ega nõukogude pedagoogika. Klassikalise pedagoogika keskmeks on väärtusõpetus, sest praktikale orienteeritud teadusena ei saa see olla väärtusvaba, kirjeldav teadus. Juhtida saab ainult see, kellel on sihid, kuhu juhtida. Pedagoogika on nii teadus kui ka kunst. Teadus, sest tal on oma uurimisaine kasvatus , mida ei uuri ükski teine teadus. Kunst, sest konkreetne kasvatussuhe on alati ainukordne: nõuab õpetajalt iga kord ainukordset lähenemist ja interpreteerimist. Pedagoogika klassika moodustavad teadmised, mis on sama vanad kui inimkond, sest inimese areng on alati nõudnud ja nõuab ka edaspidi sihipärast suunamist ning kasvatust. Kasvatusega saab aidata inimest iseenda peremeheks saada. Inimeseks, kes on vaba väliste olude sunnist, kes teab inimesena elamise vastutust. Me sünnime bioloogilisteks olenditeks, kuid peame
Pedagoogika ajalugu uurib: Pedagoogiliste ideede ja teooriate teket ning arengut Kasvatuse ja hariduse korraldust eri ajastutel Pedagoogika ajaloo allikad: 1. Maailmapedagoogika klassika J.A. KOMENSKY (Comenius) (1592-1670) "Didactica Magna" (Suur didaktika) J.J.ROUSSEAU (1712-1778) "Emile e. kasvatusest" J.H.PESTALOZZI (1746-1827) Kuidas Gertrud oma lapsi õpetab? (eesti k. Elavad sõnad) J. DEWEY (1859-1952) Õppimine läbi tegevuse (Learning by doing) "Democracy and Education" R. STEINER (1861--1925) waldorfkoolide rajaja 1919 avas esimese Waldorfkooli Stuttgartis Täna tegutseb maailmas 850 kooli ja 2000 lasteaeda, Eestis 6 kooli "Lapse kasvatamine vaimuteaduse vaatekohast" "Kasvatuskunst" M. MONTESSORI (1870-1952) Lõi alus- ja alghariduse metoodika, mis levis Itaaliast kogu maailma. 2. Eesti pedagoogika klassika Peeter Põld (1878-1930) Üldine kasvatusõpetus, 1932 Eesti kooli ajalugu, 1933
Ameerika filosoof ja pedagoog. Progressiivse pedagoogika esindaja omane on tegutsemine. Inimene on tegutsev olend. Õppimine on kollektiivne protsess. Tõi välja sotsiaalseid probleeme et need ei sõltu inimesest, vaid on ühiskondlikud probleemid, mitte inimeste endi nõrkused, pahed ja puudused. Tema järgi: sisaldas kasvatusteooria sotsiaalseid ja pedagoogilisi ühendavaid elemente, kuid sellest ei arenenud sotsiaalpedagoogilist teadusala ega tegevussüsteemi. Rudolf Steiner (1861-1925). Waldorfteooria looja. Austria kasvatusteadlane. Vaimuteaduse esindaja vaimne ja hingeline mõõde. Hakkas juba seitsmeaastaselt saama üleloomulikke kogemusi. Otsis lahendusi, alternatiive ühiskonnakorrale, lähtus demokraatia põhimõtetest. 7 Tegi ettepaneku luua ühiskonnakord, mis suudaks rahuldada inimeste vajadusi: esmased materiaalsed eluvajadused, võimalus elada kõrvuti kaasinimestega, mõttevabadus. Tema
ISESEISEV TÖÖ NR 3 Põhikooli riiklik õppekava: võimalused õpilaste hariduslike erivajaduste rahuldamiseks. NB! Olen püüdnud esitada enda meelest olulisemaid paragrahve kas terviklikult või osaliselt ning neid kommenteerida. Põhikooli riiklik õppekava Vastu võetud 06.01.2011 nr 1 RT I, 14.01.2011, 1 jõustumine 17.01.2011 § 2. Põhihariduse alusväärtused (1) Põhihariduses toetatakse võrdsel määral õpilase vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut. Põhikool loob tingimused õpilaste erisuguste võimete tasakaalustatud arenguks ja eneseteostuseks ning teaduspõhise maailmapildi kujunemiseks. (2) Põhikool kujundab väärtushoiakuid ja -hinnanguid, mis on isikliku õnneliku elu ja ühiskonna
Sotsiaalsed probleemid (nt alkoholism, prostitutsioon) on ühiskondlikud probleemid, mitte inimeste endi nõrkused, pahed ja puudused Inimesel, lapsel 4 põhivajadust: kuulumise vajadus, lapse soov ise asju uurida ja välja mõelda, soov midagi ise luua, soov tegeleda kunstiga Kasvatusteooria sisaldas sotsiaalset ja pedagoogilist ühendavaid elemente, kuid sellest ei arenenud sotsiaalpedagoogilist teadusala ega tegevussüsteemi (Hämaläinen, 2001) Rudolf Steiner kasvatusteadlane küsimärgiga, 1861-1925 Austria kasvatusteadlane (?) Vaimuteaduse esindaja, androsoofia? riskantne, teised teadusinimesed hakkasid teda teadusmaailmast välja tõrjuma. Aga uuris seda, uskus seda, rääkis avalikult. Tegi ettepaneku luua ühiskond, mis suudaks rahuldada inimeste vajadusi: - Esmased materiaalsed eluvajadused - Võimalus elada kõrvuti kaasinimestega - Mõttevabadus
Hispaanias 19. saj. esimesel poolel. Algselt oligi lasteaedade kontseptsioon välja kasvanud Fröbeli ideest. Tänapäeval palju erinevaid vorme. Enamikes riikides kuuluvad lasteaiad haridussüsteemi, mõnedes sotsiaalsüsteemi (nt Soome, Saksamaa). Mõnedes alla 3 aastastele mõeldud lasteasutused sotsiaalsfäär, üle 3 aastastele haridussfäär. 4. Pedagoogilised suundumused - F. Fröbel, M. Montessori, R. Steiner, Reggio Emilia peamised ideed, põhimõtted, meetodid. F. Fröbel institutsionaalse eelkoolikasvatuse süsteemi looja. Asutas esimese lasteaia 1840. Tema pedagoogika põhiprintsiibid: täiuslikkuse printsiip, isetegemine, mäng, usalduslik suhtlemine täiskasvanu ja lapse vahel. Fröbel töötas välja oma mängupedagoogika. Leidis, et inimene kujuneb lapseeas läbi mängu. Mängul on 3 põhialust: 1) mänguvahendid (annid ja tegevused), 2) liikumismängud 3) aiahooldus
psühhiaatriakliinikus. Sel ajal hakkas Maria huvi tundma vaimupuudega laste vastu, täpsemalt selle vastu, kas ja kuidas neid oleks võimalik õpetada. Nii hakkaski ta töötama selle nimel, et arendada vaimselt mahajäänud lapsi. Mariale sai selgeks, et sellised lapsed jäävad oma arengus veelgi rohkem maha, kui nad on ümbritsetud vaid valgete seintega. Ta avastas, et vaimne mahajäämus on suuresti pedagoogiline probleem, seega tuleks koolides ja teistes lasteasutustes muuta nii laste õpetamissüsteemi kui ka tingimusi laste arendamiseks. (Maria's career...). 1899. aastal, mil Torinos toimus pedagoogikakongress, taotles Maria õppimise ja õpetamise humaaniseerimist. Kaitses puuetega lapsi, väitis ta, et nad on täisväärtuslikud ühiskonnaliikmed ja nende haridus peab olema teistega võrdsel tasemel. Aastail 1899-1901 juhatas Maria nõrgamõistuslike laste kooli, kuhu koondati kõik Rooma koolide
11. Antipedagoogika peamised argumendid ja nende kriitika 12. Koolikohustuse kriitika. Illich versus Dearden 13. Tänapäeva lapsekeskse pedagoogika lähtekohad 14. Klasside õpetus Soome koolis 15. Kokkuvõttev hinnang Lapsekeskne kasvatus 2012 2. Lapsekeskse kasvatuse määratlus Bruhn jõuab tõdemuseni, et selle aja lapsekeskses pedagoogikas võib eristada kolme suunda: aktiivsus-, vabadus- ja sotsiaalpedagoogiline. Aktiivsuspedagoogid tahtsid asendada koolides valitsevat ühepoolset vastuvõttu eeldavat õpetusviisi õpilaste omaalgatuse ja aktiivsusega. Vabaduspedagoogid nõudsid eelkõige lapsest endisest suuremat lugupidamist, laiemat tegevusvabadust ning liikumisruumi. Sotsiaalpedagoogid rõhutasid kasvatuses sotsiaalseid külgi, millele traditsioonilise kooli esindajad olid vähe tähelepanu pööranud. White analüüsis ja järeldas et kasvatuses võib lapsekeskse hoiaku võtta kolmel viisil:
.................................................................................10 Kasvatus kui protsess või kui tulemus...........................................................................................10 Kasvatus kui protsess.................................................................................................................10 Kasvatus kui tulemus, lõppseisund............................................................................................10 Kasvatus kui kunst.....................................................................................................................11 Kasvatus, õpetus ja koolitus...........................................................................................................11 Kool ja koolitus..........................................................................................................................11 Mõistete omavahelised suhted....................................................................
valetada. Ausus ja usalduslik läbisaamine on lapse ja lapsevanema hea suhte alus. Samuti olen nõus lapse usulise kasvatuse suhtes. See on täiskasvanud inimese isiklik asi ja lapsele ei tohiks usku peale suruda. „Naine on loodud järele andma ja ülekohut kannatama.“ (lk62)Selle väitega ma nõus ei ole. Meie ühiskonnas on naisel ja mehel võrdsed õigused eneseväljenduseks, arutluseks ja probleemide lahendamiseks. Samuti on naised tänapäeval kaasatud avalikku ellu. „Et kasvatus on kunst, siis on peaaegu võimatu, et ta õnnestuks, sest tema eduks vajalikud olud ei olene kellestki.“ (lk79) Olen alati arvanud, et politseinike ja pedagoogide lapsed on targad ja eeskujuks oma käitumisega teistele. Elu on näidanud, et paraku see nii ei ole.Lasteaiast on nii mõningaidki näiteid, kus pedagoogi või politseiniku laps ei käitu ootuspäraselt. Vanasti oli lapse kasvatamine rohkem ema roll. Tänapäeval võtavad lapse kasvatamisest osa mõlemad vanemad, mis on ka täiesti mõistlik
kuueosaline ,,Aritmeetika ülesannete kogu" ja see oli mõeldud kõikide algkooliklasside tarbeks. Algkooli ajalookursus oli üles ehitatud lineaarsel printsiibil: 4.klassis käsitleti sündmusi vanimast ajast rahvaste rändamiseni, 5.klassis keskaega kuni orduaja lõpuni, 6.klassis ajajärku Liivi süjast Eesti iseseisvumiseni. Loodusõpetus algas 4.klassist ja selle ülesandeks oli kodumaa looduse ning inimese elutegevusega seotud loodusnähtuste tundmaõppimine. 1922.aastast alates kasutati koolides P.Kogermanni, H.Männiku ja L.Mahsteini ,,Loodustõpetust", seitse aastat hiljem hakkas sellega võitslema ,,Väike looduse sõber" I-III (J.Lang, A.Paris, V.Peet, G.Reial). Maateadus oli 4. klassis loomulikuks jätkuks koduloole. See algas kodumaa põhjaliku vaatlusega, 5. klassis järgnes naaber- ja Euroopa riikide tutvustamisega ning lõppes 6. klassis tähtsamate maailma maade geograafiliste eripärasuste tundmaõppimisega. Senise Eesti
Tallinn 2014 1 Sissejuhatus Igas koolis ja klassis on väga erinevaid lapsi mõni on nutikam ja teine vähem, mõni on kiirem ja teine aeglasem, mõne lapse pere toetab õppimist ja teise lapse pere pigem takistab. Lähtuvalt kaasava hariduse ideoloogiast ei ole tänapäeval kvaliteetse haridus andmist enam võimalik ette kujutada tugiteenuseid rakendamata. 2010. aasta septembrist kehtima hakanud põhikooli ja gümnaasiumiseadusega on koolides kohustuslikus korras määratud inimene, kelle ülesandeks on koordineerida hariduslike erivajadustega õpilaste õpet - HEV koordinaator. Põhjus, miks sellise nimetusega ülesannete täitja peaks eksisteerima peitub ilmselt selles, et üha sagedamini ilmneb õpilastel erinevaid hariduslikke erivajadusi ning on tekkinud ka haridusministeeriumil seisukoht, et erikoole vähendada ning erivajadustega õpilased tuua üle tavakooli. ,,Kaasav haridus ei tähenda ainult kõige raskemate, puuetega
Gümnaasium (praegune Miina Härma Gümnaasium). 1910. a oli Eestis juba 20 eestikeelset gümnaasiumi. Sellest tingituna oli vaja välja töötada eestikeelne matemaatikaalane terminoloogia. 1909. a ilmuski esimene eesti matemaatika sõnastik, kus oli üle 600 sõna, ka nende vasted saksa ja vene keeles. 1919. alustas eesti keeles tööd ka Tartu Ülikool. Sellega oli noores Eesti Vabariigis (loodi 1918) kogu koolisüsteem üle viidud eesti keelele. Koolisüsteem 1920. a (6+2+3): algkool klassid 1- 6 , mittetäielik keskkool klassid 7 - 8 , keskkool klassid 9 – 11. Viimasel kolmel aastal oli võimalik keskkoolis valida erinevate harude vahel: reaal-, humanitaar-, tehnika-, põllumajanduslik- jne haru. 3 1934. a viidi läbi koolireform ja kasutusele võeti kaks paralleelset kooli- süsteemi: 1) algkool 6 klassi, reaalkool 3 klassi ja gümnaasium 3 klassi (6+3+3)
empiiriline uurimus I ja II tulemused. Bakalaureusetöö lisadeks on läbiviidud uuringu vaatluslehede ning intervjuude näidised, töö valimi tutvustus, empiiriline uurimus II struktureeritud intervjuu näidis ning näidisvastus. Eraldi köitena on bakalaureusetöö lahutamatuks osaks metoodiline materjal kogukondlikkuse ja jätkusuutlikkuse õpetamiseks 6-7-aastastele lastele. Töö autor on võtnud kõigis töö osades arvesse Eesti Vabariigi Koolieelse lasteasutuse riiklikku õppekava ning temaatilisi riiklikke arengukavasid ja riikliku väärtusarenduse baasdokumente. Metoodilise materjali koostamisel on kasutatud kolme Euroopa ökokülade (Damanhur, Tamera ja Sieben Linden) kogemusi lastele jätkusuutliku eluviisi õpetamisel. Samuti kasutati kolme Eesti organisatsiooni Rosma waldorflasteaia, Lilleoru ökokogukonna ja Pallipõnni lasteaia „Karlssonite” rühma kogemusi. Metoodilise materjali ülesehituse
Ettevõtete sotsiaalne vastutus ja õiglane kaubavahetus Solidaarsus, diskrimineerimise puudumine, kodanike kaasatus Mitmekesisuse hindamine – sooline, sotsiaalne, kultuuriline, filosoofiline, religioosne, keeleline, etniline … Interaktiivsed õppemeetodid: on kõige tõhusam viis motiveerida mõtlema, muutma hoiakuid, olema aktiivne (arutelud, väitlused, grupitööd, mängud, viktoriinid, simulatsioonid, draama, kunst jne.) filmid aitavad mõista elu erineval pool maakera, ainest aruteludeks (miniature earth on YT – appreciate what you have) Isiklikud kogemused (külalised, sõpruskoolid) jäävad meelde Võimalused olla ise aktiivne (filmiklubid, kampaaniad, korjandused jne.) Aastatuhande Delkaratsioon (MDGs) – viktoriin selle ainetel: – – + + + + + –+ un.org/millenniumgoals whiteband.org
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Humanitaarainete õppekava SOOME HARIDUSSÜSTEEM ALUSHARIDUS (referaat) Koostaja: Tiina Tammearu Juhendaja: Karmen Trasberg Tartu 2010 Sisukord Ülevaade Soome haridussüsteemist.....................................................................................................3 Kohustuslik haridus ...........................................................................................................
Aga mida me peaksime teistmoodi tegema, et tund oleks põnevam, kui lapse jaoks on tunnis igav. Vastastike kokkulepete loomine. · Järgmisel vestlusel võtan kaasa veel ühe või kaks õpetajat, kes annavad talle tunde. Enne räägin nende õpetajatega läbi olukorra ja oma kasvatusmeetodid. Tuleb mõelda, keda juurde võtan ja hoolikalt. · Lapsevanem kooli. 3) * Õpilane peab teadma, miks, mida on rakendatud. * Arenguvestlus, individuaalse õppekava rakendamine, tugispetsialistige teenuste osutamine, õpilase võib määrata pikapäeva rühma põhikoolis(õpiabi). Huviringid või õpilaskodud, õpilase üle viimine käitumisraskustega klassi( võib alates 6ndast klassist). Koos otsustab , kas avab sellise klassi. Saab suunata vaid õppenõukogu otsusel ja vanema lubades. * Lapsevanema kooli kutsumine. * Õpilase käitumise arutamine kas direktori või õppealajuhataja juures.
Inimene kui bioloogiline olend on määratletud pärilikkuse poolt. Areng on võimalik ainult nooruse faasis. Erinevad vormid darwinism, geneetika, biokeemia (kloonimine). Haridusmudel pidev selekteerimine 3. Millised hariduse tasemed on? Haridusel on järgmised tasemed: alusharidus; põhiharidus (hariduse I tase); keskharidus (hariduse II tase); kõrgharidus (hariduse III tase). 4. Millised kooliastmed on? Klassid. Põhikooli kooliastmed on: I kooliaste 1.3. klass; II kooliaste 4.6. klass; III kooliaste 7.9. klass. 5. Mis on põhikooli ülesanne? Põhikooli ülesanne (1) Põhikoolil on nii hariv kui ka kasvatav ülesanne. (2) Põhikooli ülesanne on luua õpilasele eakohane, turvaline, positiivselt mõjuv ja arendav õppekeskkond. 6. Kuidas võib olla korraldatud õpe koolis?
otsuseid õppimises ja avastada nende huvisid ning võtta vastutust nende saavutamisel. Aastatega õpivad Daltoni õpilased, kuidas võtta vastutust nende endi hariduses. Lõpetajad on tihti kommenteerinud, et tänu Daltonile oldi valmis ülikooliks, 3 kuna Dalton Plaan õpetas neile, kuidas oma aega planeerida ja kontrollida nende endi hariduslikust saatusest. Täna, nagu algusaastatelgi, on õpilaste harimine Dalton koolides Dalton Plaani järgi. See unikaalne haridusfilosoofia on jätkuvalt see, mis tõstab kooli mainet ja teeb sellest ühe kõige uuenduslikuma ja edukama hariduse institutsiooni. Maja, Ülesanded ja Labor Maja Helen Parkhausti uskus, et ülioluline on lapse kuulumine mõnda väiksemasse gruppi koolis, kus iga laps õpiks õpetaja valvsa ja hooliva silma all, kuna see arendab lapse oskust saada hakkama ja sulanduda gruppi. See väike rühm oli nii tähtis, et
aluseks. Oluline põhjus kakskeelse hariduse jätkamiseks keskkoolis on keele hariduslik järjepidevus. (Baker, 2005, 194-197.) Kakskeelne hariduse koolitüübid Leidub paljusid erinevaid kahe õppekeelega koole. Kahe õppekeelega koole võib järjest rohkem leida ning nende kirjeldamiseks kasutatakse terve rida erinevaid termineid: kahe õppekeelega koolid, kahesuunaline keelekümblus, kahesuunaline kakskeelne haridus, arendav kakskeelne haridus ja kakskeelne haridus. Kahe õppekeelega koolides on enamuskeelsete ja vähemuskeelsete laste hulk enamvähem tasakaalus, tegemist on segaklassidega. Kahte keelt kasutatakse koolides võrdselt, et võimaldada lastele kahe keele omandamist keeles ja kirjas. Kui kahte keelt ei oleks võrdselt, võidakse hakata kasutama rohkem ühte keelt, jättes teine keel teisejärguliseks. Kahe õppekeelega kooli eesmärk on midagi enamat kui kakskeelsete ja kakskeelse kirjaoskusega laste väljaõpetamine
selleks koostööd õpetajate ja tugispetsialistidega. § 48. Kooli otsusel rakendatavad meetmed haridusliku erivajadusega õpilase arengu toetamiseks (1) Direktori või tema volitatud koolitöötaja otsusel võib haridusliku erivajadusega õpilasele rakendada käesolevas peatükis sätestatud meetmeid, mille rakendamise eeldusena ei ole ette nähtud nõustamiskomisjoni soovitust, sealhulgas tugispetsialisti teenus, individuaalse õppekava rakendamine, pikapäevarühma vastuvõtmine, õpilaskodusse vastuvõtmine ning vanema nõusolekul õpilase üleviimine § 51 lõike 1 punktides 14 sätestatud rühma või klassi. (2) Kui õpilase hariduslik erivajadus tuleneb tema andekusest, tagatakse talle individuaalse õppekava rakendamine ning vajaduse korral täiendav juhendamine aineõpetajate poolt või teiste vastava valdkonna spetsialistide poolt haridusprogrammide või teiste haridusasutuste kaudu
Contents 1.EESTI KOOLISÜSTEEM.................................................................................................. 1 1.1.Alusharidus............................................................................................................ 3 1.2.Põhiharidus............................................................................................................ 3 1.2.1.Põhikooli riiklik õppekava................................................................................4 1.2.2.Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava.............................................................5 1.3.Üldkeskharidus...................................................................................................... 6 1.3.1.Gümnaasiumi riiklik õppekava........................................................................6 1.4.Hindamine................................................
1. Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse Ped.psühh. olemus ja seos teiste ped.distsipliinidega Pedagoogilise psühholoogia eesmärk on pedagoogiliste situatsioonide analüüsivahendite omandamine ja kasutamine, et langetada põhjendatud otsuseid. Peale kiire otsustamise ja valmis lahenduste rakendamise nõuab õpetajatöö ka tegevuse tulemuste ettenägemist. Õppe-kasvatustöö mõistmisele aitavad kaasa teadmised inimkäitumise seaduspärasustest. Pedagoogilise psühholoogia uurimisobjektideks on õpilane, õppimine ja õppimise tingimused. Pedagoogika ehk üldine kasvatusteooria koosneb tavaliselt üldpedagoogikast, kasvatusteooriast ja didaktikast. Üldpedagoogika ehk pedagoogika üldised alused annavad enamasti ülevaate kasvatuse ajaloost, ped.uurimismeetoditest, kasvatuse eesmärkidest ja hariduskorraldusest. Didaktika ehk õpetamisteadus vastab küsimusele mida ja kuidas õpetada, käsitleb õppesisu ja –meetodite küsimusi. Kasvatusteooria käsitleb üldjuhul kas
Tartu Ülikool Haridusteaduskond Eripedagoogika õppekava Avatud Ülikool Maie Oppar EUROOPA KOOL referaat Juhendaja: Karmen Trasberg Tartu 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus.......................................................... 2. Euroopa Koolist üldiselt........................................... 3. Koolikorraldus...................................................... 4. Euroopa Kooli õpilased........................................... 5
Kuidas andekad lapsed mõtlevad Uuringud kinnitavad, et andekad lapsed erinevad oma keskmiste vaimsete võimetega eakaaslastest mitmes aspektis. Nad näevad, mõistavad ja tõlgen- davad ümbritsevat reaalsust, konstrueerides oma intellektuaalset pilti maa- ilmast (sündmustest, situatsioonidest, ideedest, probleemidest või reaalsuse mis tahes aspektidest) eri moel kui seda teevad “tavalised” inimesed – neil on maailmast unikaalne intellektuaalne pilt (Shavinina, 1997). Steiner ja Carr (2003/2009) nimetavad viimastel aastakümnetel tehtud uuringute tulemusi analüüsides järgmisi olulisemaid näitajaid: • andekatel lastel on ulatuslikum teadmiste pagas ja parem võimekus nende teadmiste kasutamiseks; • sageli eelistavad nad keerukamat, rohkem väljakutset pakkuvat üles- annet; • probleemide lahendamise juures ilmutavad nad suuremat efektiivsust probleemi/ülesande olemuse väljasõelumisel ja liigitamisel;
nad ülikoolidesse teoloogiat õppima. Hariduse ümberkorraldamist alustati neljas suunas: reorganiseeriti linnakool, välismaa kõrgkoolidesse saadeti usuteadust õppima ka eesti noormehi, hakati tõlkima ja välja andma eestikeelset kirikukirjandust, tehti algust katekismuse õpetamisega eesti kogudustes. Juhtiv osa Eestimaa hariduselus oli Tallinna koolidel. Tegevust jätkas toomkool, 1585. aastal reformiti Oleviste kiriku juures tegutsenud ladinakool triviaalkooliks. Uue õppekava aluseks võeti Melanchthoni välja töötatud Saksi koolikorraldus. Humanistlike eesmärkide takuse ja kõneosavuse kõrval rõhutati vagaduse kasvatamise vajadust. Kooliskäijad pidid õppeajal läbi tegema 3 astet. Alamastmes tuli emakeeles lugemine selgeks õppida, seejärel õpiti Donatuse grammatika õppimist ja Cato lugemist. Teises astmes jätkati ladina keele grammatika, usuõpetuse ja muusika õppimisega. Kõrgem aste andis ladina
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
