on täiskasvanul inimesel umbes 60-70 tsüklit minutis. Samuti võib süda töötada ka väljaspool keha, see sellisel juhul, kui tagatakse kõik vajalikud toitained. SILELIHASED- on lihased, mis koosnevad siseelundite seinu vooderdavates silelihasrakkudest. Silelihased tõmuvad kokku aeglaselt ning inimese tahtest sõltumata. Samuti ei ole silelihased vöödilised. Nendeks võib lugeda näiteks seedeelundkonda ja veresoonte seinu.. SKELETILIHASED- ehk vöötlihased on lihased, mis koosnevad lihaskiududest ning kinnituvad kõõluste abil luudele. Skeletilihased alluvad erinevalt teistest lihasetüüpidest inimese tahtele ning on vöödilised. Ühesõndaga vöötlihased võivad kiiresti kokku tõmbuda ja lõdvestuda. Nad töötavad pidevalt - ennast liigutades, säilitades keha asendit, või muutes seda. Lihaste tööks on aga vajalik energiat, mida saadakse peamiselt glükoosi lagundamisel hapniku abil. Nendeks lihasteks on meil:
LUUD Kõõlus valkainest koosnev sidekoeline väät, mis on tõmbele ja venitusele väga vastupidav. Luuüdi pehme kude luude keskosas. Liiges kahe või enama luu ühendus, mis võimaldab neil liikuda. Lihaseid on vaja kehaosade liigutamiseks. Aitavad säilitada kehatemperatuuri. Osadel lihastel on kaitseülesanne. Lihased annavad kehale kuju. Vöötlihased e. skeletilihased alluvad inimese tahtele, kokkutõmbed võivad olla tugevad ja kiired. Südamelihased ei allu inimese tahtele, tõmbuvad rütmiliselt kokku. Silelihased ei allu inimese tahtele ja tõmbuvad aeglaselt kokku.
· Lihased ja nende ülesanded. a) kaitse b) keha temperatuur c) liigutamine d) keha kuju · Lihaste tüübid ja nende iseloomustus. Vöötlihased e skeletilihasd Silelihased Südamelihas ( myocardium ) Vöödilised ja luude küljes Ei ole vöödiline Ainult südames Tahtele alluvad Elundite seintes Vöödiline Töötavad vastupidi töötavate Tahtele ei allu Tahtele ei allu paaridena, ühe lihase kokkutõmbel teine lihas lõtvub Pikad lihased, laiad lihased (kinnituvad laiadele luudele), lühikesed lihased (paiknevad
5. sarnaluu 6. ülalõualuu 7. alalõualuu 8. selgroog 9. kaelalülid 10. rinnalülid 11. nimmelülid 12. ristluu 13. õndraluu 14. rangluu 15. abaluu 16. rinnak 17. roided 18. õlavarreluu 19. kodarluu 20. küünarluu 21. randmeluud 22. sõrmeluud 23. puusaluu 24. reieluu 25. põlvekeder 26. pindluu 27. sääreluu 28. kannaluud 29. pöialuud 30. varbaluud 13. Lihased ja nende ülesanded. a) kaitse b) keha temperatuur c) liigutamine d) keha kuju 14. Lihaste tüübid ja nende iseloomustus. Vöötlihased e skeletilihasd Silelihased Südamelihas ( myocardium ) Vöödilised ja luude küljes Ei ole vöödiline Ainult südames Tahtele alluvad Elundite seintes Vöödiline Tahtele ei allu Tahtele ei allu 15. Inimese lihastik (nimetused jooniselt ). Tähista joonisel numbritega: 1. näolihased 2. kaelalihased 3. deltalihas 4. suur rinnalihas 5. õlavarre kakspealihas 6
TALLINNA ÜLIKOOL Loodus-ja terviseteaduste instituut Rekreatsioonikorraldus Kaireen Käen INIMESE ORGANISMI SKELETILIHASED Essee Tallinn 2020 Skeletilihased ehk vöötlihased on ainsad tahtele alluvad lihased inimese organismis- see tähendab, et skeletilihased on kontraktiilsed vöötlihased. Struktuuriks on pikad ning niitjad rakud, millel on mitu tuuma. (liha morfoloogia). Lihasrakud on keeruka ehitusega ning need meenutavad silindri kuju. Skeletilihaskudet esineb näiteks suulae, neelu, söögitoru ülaosa ning keelelihases. (Rääsk, T). Skeletilihaseid on inimese organismis üle 400 ning need kaaluvad 40% kehamassi kogukaalust. (Mäekask, K). Tänu skeletilihase olemasolule saavad inimorganismid eluks tähtsa funktsiooni- liikumise.
enamiku loomade kokkutõmbumis- võimeliste lihaskiudude kogum, mis koordineeritult funktsioneerides võimaldab loomorganismil sooritada liigutusi. Organismi lihastikku nimetatakse lihaskonnaks ehk muskulatuuriks. Lihased · Lihased on raskemad (1,06 kg/L) kui rasv (0.9196 kg/L). · Lihased koosnevad u 73% veest · Teadusharu, mis uurib lihaseid, nimetatakse müoloogiaks. Lihaste tüübid 1)Südamelihased 2)Skeletilihased ehk vöötlihased 3)Silelihased Südamelihased · Töötavad automaatselt välisteguritest ja meie tahtest sõltumata. Silelihased Asuvad siseelundite seintes (veresooned). Tõmbuvad kokku meie tahtest sõltumatult. Inimese skeletilihased Erinevaid skeletilihaseid on inimesel üle 400 Lihased moodustavad inimese kehamassist ligi 40%. Skeletilihased Skeletilihased · Keha lihastiku moodustavad kaela-, rinna-, selja- ja kõhulihased ning jäsemete
liigutusi. Nt. Õla ja puusaliiges. o Plokkliiges luud saavad liikuda taapinnas edasitagasi. Nt. Põlveliiges ja küünarvarreliiges. o Silinder liiges võimaldab teha pääravaid liigutusi. Nt. Saab inimene pead pöörata. o Liikumatud Nt. Koljuõmblused LIHASED Lihaste ülesanded: o Keha liigutamine o Siseelundite töö o Annavad kehale kuju o Toodavad kehasoojust o Kaitsevad siseelundeid Lihaste tüübid: o Skeletilihased e. Vöötlihased koosnevad kimpudeks koondunudvöödilistest lihaskiududest e. Vöötlihasrakkudest. Allub inimese tahtele. Peaaegu kõik skeletilihased toimivad vastupidi toimivate paaridena. o Südamelihased sarnanevad oma ehituselt ja talituselt skeletilihstega, aga nad ei allu inimese tahtele. Töötava automaatselt, st. Tõmbuvad rütmiliselt kokku välisärritustest sõltumata. o Silelihased koosnevad silelihasrakkudest, vooderdavad siseelundite seinu.
LIHASED Lihaste tüübid: Südamelihased Skeletilihased ehk vöötlihased Silelihased Lihaste tüübid: skeletilihased silelihased südamelihased Südamelihased Töötavad automaatselt välisteguritest ja meie tahtest sõltumata. Silelihased Asuvad siseelundite seintes (veresooned). Tõmbuvad kokku meie tahtest sõltumatult. Inimese skeletilihased Erinevaid skeletilihaseid on inimesel üle 400 Lihased moodustavad inimese kehamassist ligi 40% keha lihased näo miimilised lihased
Cold Stress in Beef Cattle Talve stress lihaveistel Kaja Tuisk Sissejuhatus Kui temperatuur hakkab langema talvel, eriti kui hakkab jõudma 0 ° C lähedusse, siis on aega mõelda, millist mõju see avaldab lehmade tootlikusele ja tõhususele. Nagu kõik imetajad on lehmad soojaverelised, neil on vajadus säilitada püsiv kehatemperatuur. Tavaline temperatuur lehmal on umbes 38 ° C. Temperatuurid, mida nimetatakse "termoneutraalne tsoon" loomad ei pea kulutama lisaenergiat, et säilitada oma kehatemperatuuri. Hinnangulised madalamad kriitilised temperatuurid liha veistele * Kasuka kirjeldus Kriitiline temperatuur Suve kasukas 15.5 c Kuiv sügis kasukas 7 c Kuiv talve kasukas 0 c Kuiv paks talve kasukas -7 c ...
Lihased tagavad keha liikumise 1.Lihaste ülesanded: 1)Lihased liigutavad kehaosi 2)Lihased annavad kehale kuju 3)Osa lihaseid kaitseb siseelundeid 4)Lihased aitavad säilitada keha temperatuuri 5)Lihased on vee ja valude tagavara 2.Lihaskoe talitlemine Lihaste põhiomadus on võime kokku tõmbuda ja lõtvuda, mille tagajärjel kehaosad liiguvad. Ka siseelundites toimuvad liikumised tänu lihastele. Inimese kehas on 3 tüüpi lihaseid. Skeletilihased ehk vöötlihased kinnituvad luudele, südamelihased moodustavad südame põhimassi ja silelihased moodustavad siseelundite lihastiku. Lisaks lihasrakkudele ja side- koele sisaldab lihas veel närve ja veresooni. Lihased vajavad head verevarustust, sest neis toimub intensiivne ainevahetus. 3.Lihaste liigid 1)Skeletilihased (e.vöötlihased) Ehitus koosnevad pikkadest ristivöötide rakkudest Paiknemine organismis luudel
PTK 1.3 luude koostis ja ehitus Luud koosnevad luurakkudest ja rakuvaheainest. 1) Vesi -20% 2) Mineraal- e anorgaanilised ained P,Mg, Ca 55%- TUGEVUS 3) Orgaanilised ained 25%-ELASTSUS Luude ehitus: · Toruluu on seest õõnes ja täidetud kollase luuüdiga(eristatakse punast ja kollast,punane on vereloomeelund) · Luude otsas paikneb käsnollus, millesse suubuvad veresooned · Luud ümbritseb luuümbris(toodab uusi luurakke) , mille all asub tihe ja tugev luukude-plinkkude Lihased kinnituvad luudele kõõlustega, mis on valkainest koosnev sidekoeline väät,tõmbele ja venitusele väga vastupidav 1.4 Luud ja nende ühendused Luude ühendused 1) Liikuvad: a)keraliigesed-õlad, puusad b)plokkl.-põlve-ja küünarliiges c)silinderl- selgroolülid 2) Poolliikuvad 3) Liikumatud Luustik e skelett Ülesanded: 1) Toestab pehmeid kudesid 2) Kaitseb siseelundeid ja närvisüsteemi 3) Lihaste kinnitusko...
kokkutõmbumisel toimub toidumassi muutmine toitkördiks ja segamine maomahlaga. Lihased paneb tööle mao rütmor, sagedusega 3-4 x minutis. HatudPeensoole limaskest on kaetud nendega.Hatu pealispind on kaetud epiteeliga.All kohev sidekude, mis sisaldab vähesel määral silelihasrakke4-5 milj. Umbsoole/peensoole klappasub naba ja Crista iliaca kohal.Rectumil on sile ja vöötlihased Keelelihasvöötlihas 1
Kõverused selgroos aitavad tasakaalu säilitada. Selgroo rinnalülid , roided ja rinnak moodustavad rinnakorvi mis kaitseb südant ja kopse. Vaagna moodustavad puusaluud mis liituvad äigalt ristluuga. Lihaseid on vaja kehaosade liigutamiseks. Lihased aitavad ka kehatemp. Säilitada , sest et lihastest eraldub osa eneriast soojusena. Osadel on ka kaitseülesanne (kehaõõnes siseelnidid kaitsevad kõhulihased). Lihased annavad kehale kuju. Kolme tüüpi lihaseid _ Skeletilihased ehk vöötlihased on inimese kehas kõige rohkem. Nende talitlus allub inimese tahtele ja nende kokkutõmbed võivad onn tugevad ja kiired. Südamelihased saranevad oma ehituselt ja talitluselt eelmistega. Ei allu nend talitlus meie tahtele. St tõmbuvad rütmiliselt kokku välisärritusest sõltumata. Silelihased tõmbuvad kokku aeglased ja meie tahtest sõltumata nt soolestiku lainelised liigutused.Pealihased on mälumis ja miimilised lihased nt saame toitu peenestada väljendada emotsioone
Elund on kehaosa,kooneb kudedest, täidab kindlat funktsiooni. Nt südames koos lihaskude,epiteelkude ja närvikude. Ühistalitusega elundid- elundkonnad. *Katteelundkond- kaitseb keskkonnamõjude eest.väliskatteks nahk, 15- 25%kehakaalust. Nahk koosneb epiteel ja sidekoest koos närvirakkudega.Kaitseb alumisii kudesid vigastuste,veekao eest./ *Tugielundkond-võimaldab liikuda.lihased peavad olema kinnitunud skeleti külge.skelett koosneb luukoest, mille külge kinnit kõõluste abi vöötlihased. Moodusutab umb poole inimese kehakaalust./*Seedeelundkond-lagundab toitu.me ei saa toitu süüa otse, tuleb lagundada toitu- seedimine(toimub seedeelundkonna abil). Seedekanal- suuõõne(närid toitu),söögitoru, magu(segatakse toit valke lõhustava nõrega), kaksteistsõlmik(maksanõre-lagundatakse rasvu. Kõhunääre- toidu lagundamine lõpule), peensool(toitainete imendumine verre),seedimata toitained jämesoolde,päraku kaudu välja. *Hingamiselundkond-varustab organismi hapnikuga
On erituselundiks, mille kaudu eritub mõningaid jääkaineid näiteks vett ja soolasid Nahas sünteesitakse päikesekiirguse mõjul D-vitamiini ja melaniini Meeleelund, mille kaudu tunneme valu, sooja, külma ja puuteärritusi. 6. Lihaste ülesanded Liigutavad kehaosi Annavad kehale kuju Kaitsevad siseelundeid Vee ja valkude tagavara Aitavad säilitada kehatemperatuuri Lihaste liigid Skeletilihased e vöötlihased kõige rohke. Liigutavad kehaosi, alluvad inimese tahtele, väsivad kiiresti Südamelihased- ei allu tahtele, tüütavad automaatselt, pidevalt Silelihased- ei allu tahtele, tõmbuvad aeglaselt kokku, ei väsi kiiresti (nt põie, seedekulglalihased)
· Kõhresid ümbritseb liigesekihn, milles asub liigesevõie. Lampjalgsus jalalaba kumerus puudub. Luustiku tähtsus · Toestab keha pehmemaid kudesid · Annab kehale kuju · On lihastele kinnituskohaks · Võimaldab sooritada liigutusi · Kaitseb siseelundeid · On mineraalainete talletaja · On vereloomeelund ( punases luuüdis moodustuvad uued vererakud ) · On rasvade talletaja ( kollane luuüdi on rasvade tagavara ) LIHASED · Südamelihased ; skeletilihased e vöötlihased ; silelihased Südamelühased töötavad automaatselt välisteguritest ja meie tahtest sõltumata. Silelihased asuvad siseelundite seintes(veresooned). Tõmbuvad kokku meie tahtest sõltumata. Skeletilihased - erinevaid skeletilihaseid on inimesel üle 400. Lihased mood inmese massist ligi 40 . Suurimad lihased on tuharalihased ja väikseimad silmalihased. Keha lihastiku moodustavad kaela-, rinna-, selja-, ja kõhulihased ning jäsemete lihased.
9. Luustiku ülesanded Vastus: Lk. 18 10. Mis on nikastus? Esmaabi Vastus: Nikastus on liigesekapsli või liigesesideme tugev venitus või rebenemine. See tekib siis, kui liigesele mõjuv jõud on väga suur ja jõu mõjumise nurk väga ebaloomulik. Peale panna midagi külma Vigastatud jäse fikseerida (teha rõhkside) Hoida jäse kõrgemal, et vähendada turset 11. Lihaste ülesanded Vastus: Lk. 24 12. Lihaste tüübid, nende omadused Vastus: Skeletilihased ehk vöötlihased on inimese organismis kõige rohkem. Nende tähtsaim ülesanne on liigutada luid, seega ka kehaosi. Talitlevad inimese tahte järgi, Võivad kiiresti ja tugevalt kokku tõmbuda, Väsivad suhteliselt kiiresti Südamelihased sarnanevad oma ehituselt ja talitluselt skeletilihastega, kuid erinevalt neist südamelihased Talitlevad meie tahtest sõltumata, Töötavad automaatselt, st tõmbuvad rütmiliselt kokku välisärritusest sõltumata, Töötavad väsimatult pidevalt
1. Mõisted *Elund e. organ- organismi osa, millel on kindel asend, ehitus ja ülesanne *Elundkond- ühiseidd ülesandeid täitvate elundite süsteem *Rakk- organismi väiksem ehitusosa, millel on kõik elu tunnused *Kude- ühetaolise ehituse, talituse ja pärisoluga rakkuda rühm *Marrasknahk- naha pealmine osa, seal asuvad kiiresti jagunevad rakud *Pärisnahk- naha alumiine osa *Nahaaluskude- rasvkoe kiht pärisnaha all *Luustik e. skelett- omavahel seondunud luudest sisetoes kõigil selgroogsetel *Punane luuüdi- luu käsnaines paiknev pehme kude, milles moodustavad vererakud *Kollane luuüdi- toruluude õõnsuses paiknev pehme kude, mis sisaldab tagavararasvu *Liiges- luude liikuv ühendus *Selgroog e. lülisammas- luuustiku keskne osa *Kolju- pea toes, mis koosneb paljudest omavahel ühendatud luudest *Lihas- lihasrakkudest elund, mis kokku tõmbudest põhjustab kehaosade liigutusi *Kõõlus- sidek...
Katteelundkond kaitseb organismi keskkonnamõjude eest. Ülesanne on välisärrituste vastuvõtmine ja organismikaitsmine väliskeskkonna ebasoodsate mõjude eest. Väliskatteks on nahk. Koosneb epiteel- ja sidekoest. (juuksed, nahk, küüned) Tugielundkond võimaldab liikuda. Lihased koos tugistruktuuriga tagavad meile liikumisvõime ja kindla kehaasendi säilitamise. Inimese skelett koosneb luukoest, mille külge kinnituvad kõõluste abil vöötlihased. (lihased, kõõlused, luud, liigesed) Seedeelundkond lagundab toitu. Seedeelundkonna moodustavad seedekanal ja sellesse nüresid eritavad seedenäärmed. (suuava, sõõgitoru, maks, magu, peensool, jämesool, pärak, kõhunääre) Hingamiselundkond varustab organismi hapnikuga. Gaasivahetus-kudede pidev varustamine hapnikuga ja ühtlasi oksdeerumisel tekkiva süsihappegaasi kehast eemaldamine. Kuuluvad hingamiseteed, mida mööda
7. Kuidas reguleerib organism hingamissagedust? 8. Selgitage, miks on higistamise korral veevajadus suurem. 9. Nimetage ja põhjendage muutusi, mis tekivad organismis füüsilise koormuse korral. 10. Miks hakkab füüsilisel koormusel palav? 11. Selgitage treeningu mõju organismile. Vastused I Elundkonnad 1. Nahk kaitseb alumisi kudesid vigastuste eest, võõrkehade sissetungi ja veekao eest. 2. Tugielundkond koosneb luukoest mille külge kinnituvad kõõluste abil vöötlihased. Lihased koos tugistruktuuridega tagavad meile liikumisvõime ja keha kindla asendi säilitamise. 3. Seedekanal algab suuõõnega, kus toit peenestatakse hammastega ja segatakse tärklist lagundavad süljenäärmete nõrega. Suust liigub toit söögitoru kaudu makku. Maos segatakse toit valke lõhustava nõrega. Maost liigub toit edasi kaksteistsõrmikusse, kuhu eritavad oma nõresid maks ja kõhunääre. Maksanõre abil lagundatakse rasvu
ELUND KEHAOSA, MIS KOOSNEB KUDEDEST JA TÄIDAB ORGANISMIS KINDLAT FUNKTSIOONI. ELUNDKOND ÜHTSET ÜLESANNET TÄITEV ELUNDITE SÜSTEEM. KATTEELUNDKOND KAITSEB ORGANISMI EBASOODSATE KESKONNAMÕJUDE EEST. INIMESE VÄLISKATTEKS ON NAHK, MIS KOOSNEB EPITEEL- JA SIDEKOEST KOOS NÄRVIRAKKUDEGA. NAHK KAITSEB ALUMISI KUDESID VIGASTUSTE, VÕÕRKEHADE SISSETUNGI JA VEEKAO EEST, NAHAS OLEVAD RETSEPTORID VÕIMALDAVAD TAJUDA PUUTEÄRRITUSI NING KUUMA JA KÜLMA. HIGINÄÄRMETE ABIL OSALEB NAHK TERMOREGULATSIOONIS JA ERITAMISES, PIGMENDIRAKUD VÄHENDAVAD UV-KIIRGUSE KAHJULIKKU TOIMET. TUGIELUNDKOND VÕIMALDAB LIIKUDA JA SÄILITADA KINDEL ASEND. LIHASED ON KINNITUNUD SKELETILE, MIS KOOSNEB LUUKOEST JA MILLE KÜLGE KINNITUVAD KÕÕLUSTE ABIL VÖÖTLIHASED. SKELETIS ON KA KÕHRKUDET. SEEDEELUNDKOND LAGUNDAB TOITU. SÖÖMINE AITAB SAADA TOITAINEID JA ENERGIAT ORGANISMI ÜLESEHITAMISEKS, ELUTEGEVUSE ALALHOIDMISEKS JA SIGIMISEKS. SÖÖDUD TOITU SAAB KASUTADA ALLES SIIS, KUI SE...
- Punane luuüdi- vereloomeelund- erinevad vererakud moodustuvad, kanduvad vereringesse. - Kollane- toitainete varu, rasvad. - Kõõlused- lihased kinnituvad lihastele, kannavad lihaste liigutused luudele, võimaldab liigutada. - Luustik- skelett. Lihastele kinnituskohaks, kaitseb, võimaldab liikuda, annab kuju. Lihased- liigutamiseks, kehatemperatuuri säilitamine, kaitseb, annab kuju. - Skeletilihased- vöötlihased, allub inimese tahtele, kokkutõmbed tugevad ja kiired. Jagunevad pea-, kere- ja jäsemete lihasteks. - Südamelihased- ei allu meie tahtele, automaatselt, tõmbuvad rütmiliselt kokku. - Silelihased- tahtest sõltumata, tõmbuvad kokku aeglaselt. Lihased vajavad energiat- glükoosi lagundamisel. Töövõime sõltub hapnikust ja toitainetest. Vereringe - Veenid- toovad hapnikuvaese vere kehast südamesse.
Retseptorid võimaldavad tajuda puuteärritusi ning termoretseptorid kuuma ja külma. (higinäärmed- termoregulatsioon; pigmendirakud- ultraviolettkiirguse kahjulikku toimet vähendab) Tugielundkond võimaldab liikuda. Lihased koos tugistruktuuridega tagavad meile liikumisvõime ja keha kindla asendi säilitamise. Lihased peavad olema kinnitunud skeleti ehk toese külge. Skelett koosneb luukoest, mille külge kinnituvad kõõluste abil vöötlihased. Seedeelundkond lagundab toitu. Moodustub- seedekanal ja sellesse nõresid eritavad seedenäärmed. (suuõõn,söögitoru,magu,12sõrmik, kuhu eritavad oma nõresid maks ja kõhunääre) Peensooles toimub toitainete imendumine verre. Seedimata osakesed kogutakse jämesoolde ja sealt eemaldatakse päraku kaudu. Hingamiselundkond varustab organismi hapnikuga. Tagab gaasivahetuse- kudede pideva varustamise hapnikuga ja ühtlasi oksüdeerumisel tekkiva süsihappegaasi kehast eemaldamise
*ÜLAJÄSEMETELUUD on õlavarre-, küünarvarre- ja kodarluu ning labakäe luud. *VAAGNA moodustavad kaks puusaluud, mis tagaosas liituvad jäigalt ristluuga. *ALAJÄSEMETE LUUD on reieluu, sääreluu, pindluu, põlvekeder ning labajala luud. *LIHASED on vajalikud kehe ja kehaosade liigutamiseks, nad annavad kehale kuju, kaitsevad siseelundeid ja osalevad kehatemperatuuri säilitamisel. *Inimese kehas on kolme tüüpi lihaseid: skeleti- ehk vöötlihased, südamelihased ja silelihased. *SKELETILIHASTE talitus allub inimese tahtele, nad võivad kiiresti ja tugevalt kokku tõmbuda või lõdvestuda.- neid on ka inimese kehas ka kõige rohkem. *Peaaegu kõik skeletilihased töötavad vastupidi toimivate paaridena: ühe lihase kokkutõmbel teine lihas lõtvub. *Südame- ja silelihaste talitus ei allu inimese tahtele. Südamelihased talitlevad automaatselt. *SILELIHASED, mis koosnevad silelihasrakkudest , vooderdavad siseelundite seinu.
elab normaalselt mitmeid mikroorganisme – seeni ja baktereid. Tugielundkond Liikumisvõime Selleks, et lihased saaksid oma jõudu rakendada, tagamine peavad nad olema kinnitunud skeletile ehk toesele. Kindla asendi Inimese skelett koosneb peamiselt luukoest, mille säilitamise külge kinnituvad kõõluste abil vöötlihased. Vähesel tagamine määral on skeletis ka kõhrkude. Luustik koos lihastega moodustab ~50% keha kogumassist. Seedeelundkond Toidu Seedeelundkonna moodustavad seedekanal ja lagundamine sellesse nõresid eritavad seedenäärmed. Kanal molekulideks, algab suuõõnega, kus toit peenestatakse ja
Määra oma kehamassi indeks (KMI). Näita, kuidas sa seda arvutasid. Minu KMI on 59÷(1,7×1,7)=20,4 kg/m². Arvutasin selle valemi järgi, milleks on: Sinu kaal kilogrammides Kehamassiindeks = (Sinu pikkus meetrites)² 10. Kiiruse erinevad liigid: · tajukiirus · tunnetuslik kiirus · reaktsioonikiirus · tegevuskiirus · liigutuskiirus · tsükliline ja atsükliline liigutuste kiirus 11. Nimeta lihaste tüübid: · südamelihas · skeletilihased ehk vöötlihased · silelihased 12. Nimeta erinevad lihaskiud, nende erinevused (2): · aeglased lihaskiud · kiired lihaskiud Aeglaste ja kiirete lihaskiudude erinevused on järgmised: · aeglased lihaskiud on väikesed, aga kiired lihaskiud on mõõtmetelt suured · aeglased lihaskiud ei arenda suurt jõudu, aga kiired lihaskiud arendavad suurt jõudu · aeglased lihaskiud on kauakestvad ehk vastupidavad, aga kiired lihaskiud on vähevastupidavad 13. Mis on koordinatsioon ja nimeta selle liigid.
2/3. Tsentraalne halvatus – suu piirkonna miimiliste lihaste halvatus. Ekstrapüramidaalsüsteemi kahjustus – hüpomiimia. VIII esiku-teonärv (n.vestibulocochlearis) – kuulmine, tasakaal. Kahjustus – teonärv – kuulmise langus (kuulmisnärvi neurinoom, tuberkuloosne meningiit, koljupõhimiku murd, neurosüüfilis). Esikunärv – tasakaaluhäired, pearinglus (Menieri sündroom, kuulmisnärvi kasvajad) IX keeleneelunärv (n.glossopharyngeus) – motoorne osa (neelu ja kõri vöötlihased koos uitnärviga), sensoorne osa (maitsetundlikkus keele tagumiselt 1/3, tundlikkus keskkõrvast ja neelust). Sekretoorne osa – süljenäärmed. X uitnärv (n.vagus) – motoorne osa (vöötlihased –pehme suulagi, neel ja kõri; silelihased – rindker ja kõhuõõne organid, trahhea, bronhid, söögitoru, magu, peensool, jämesoole ülemine osa). Vasomotoorne osa – südametegevust aeglustav. Sensoorne – tundlikkus neelust, kõrist, kuulmekäigust, siseorganitest. Sekretoorne -
Bioloogia KT vastused: Mõisted: 1. Kude- rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe. 2. Elund- organismi osad, mis täidavad kindlaid ülesandeid, moodustuvad erinevatest kudedest. 3. Elundkond- nimetatakse elundeid, mis täidavad koos ühiseid ülesandeid. 4. Retseptor- moodustavad närvirakkude kogumid ja nende talitlust soodustavad rakud. 5. Melaniin- ühend, mis kaitseb organism liigse ultraviolettkiirguse eest 6. Marrasnahk- Moodustab naha välimise kihi, selle pindmist osa nimetatakse sarvkihiks, mis koosneb kokkusurutud surnud rakkudest. 7. Pärisnahk- asub marrasknaha all, sisaldab elastseid kiude, mistõttu on painduv ning veniv. Seal on vere- ja lümfisioonid, väliskeskkonnast ärritusi vastuvõtvad retseptorid ning higi- ja rasunäärmed. 8. Luuümbris- luud kattev õhuke ümbris, mis ühendab teda ümbritsevate kudedega. 9. Kõõlus- valkainest koosn...
II. LUUD JA LIHASED 1. Luude ehitus, kasv ja seda mõjustavad tegurid. Luud koosnevad luukoest. Luukude on selline kude, kus selle koe moodustumine toimub luukõhre muutumise teel kaltsiumisoolade lisandumise luukoeks. Kõhrekude on pehme, luukude jäik. Luukoe moodustumine algab juba embrüonaaltasemes, siis on suurem osa kõhreline, seda produtseerivad kõhrerakud ehk kondrotsüüt. Looteea algul koosneb täielikult kõhrkoest, esimesed luustikuosad tekivad 7-8 rasedusnädalal. Toruluudel eristatakse epifüüsi ja diafüüsi. Vastsündinul on diafüüsid juba luustunud. Luu kasv tikuti toimub epifüüsi ja diafüüsi vahelise kõhreplaadi kaudu. Epifüüsi ossa ladestuvad kaltsiumsoolad, lükkavad edasi mõlemast otsast, nii pikeneb kuni kõhreplaadid ei ole täielikult luustunud. Suguhormoonide mõjul puberteedieas, siis jääb kasv seisma. Selleks ajaks loetakse suguküpsuse saamist. Naistel 19, meestel 21-22. Kui pikikasvu enam ei toimu, toimub kuukoe uuenemine kah...
Veri liigub südame paremast vatsakesest mööda kopsuartereid läbi kopsude verekapillaaride ja kopsuveenide südame vaskusse kotta nimetatakse väikseks vereringeks 7) ribosoomid, lüsosoomid, vakuoolid Vakuoolid õhukese membraaniga ümbritsetud rakumahla mahutid Ribosoomid väikesed organellid Lüsosoomid on membraaniga ümbritsetud põiekesed (0,25 0,5 µm), mis sisaldavad lõhustavaid ensüüme 7) Lihased: 3 liiki lihased Skeletilihased ehk vöötlihased alluvad inimese tahtele Südamelihased ei allu meie tahtele Silelihased ei allu meie tahtele (kokkutõmme on aeglane) 8) Veri Veri on vedel kude, mis koosneb vereplasma ja vererakkudest. Veres on 3 tüüpi vererakke: punalibled, valgelibled ja vereliistakud 9) Piirdenärvisüsteem Piirdenärvisüsteemi moodustavad närvid, mis ühendavad peaaju ja seljaaju kõigi keha piirkondadega. Piirdenärvisüsteem jaguneb kaheks : somaatiliseks Moodustavad liikumis- ja meeleelundite närvid
· Inimese väliskatteks on nahk, mis kinnitatud skeleti e toese külge. on üks suurimaid elundeid, · Inimese skelett koosneb moodustades 15-25% peamiselt luukoest, mille külge kehakaalust. kinnituvad kõõluste abil · Nahk koosneb põhiliselt epiteel- vöötlihased. ja sidekoest koos · Luustik koos lihastega närvirakkudega. moodustab u poole inimese · Nahas asuvad taktiilsed kehakaalust. retseptorid võimaldavad tajuda puuteärritusi ning termoretseptorid kuuma ja külma. Hingamiselundkond · Varsutab organismi hapnikuga. Seedeelundkond
· Seedeelundkond on: suu söögitoru magu 12sõrmiksool peensool jämesool pärak. Tugi- ja liikumiselundkond · Võimaldab liikuda. · Tagab meile keha kindla asendi säilitamise. · Selleks et lihaed saaksid oma jõud rakendada ja inimesed end liigutada, peavad nad olema kinnitatud skeleti e toese külge. · Inimese skelett koosneb peamiselt luukoest, mille külge kinnituvad kõõluste abil vöötlihased. · Luustik koos lihastega moodustab u poole inimese kehakaalust. Hingamiselundkond · Varsutab organismi hapnikuga. · Tagab gaasivahetuse, mis on oluline eluegevuseks vajalike rasvade, süsivesikute, valkde jt ainete oksüdeerimisel. · Gaasivahetus on kudede pidev varustamine kapnikuga ja ühtlasi oksüdeerimisel tekkivad süsihappegaasi kehast eemaldamine. · Hingamiselundkonna hulka kuuluvad hingamisteed, mida mööd õhk liigub, ja kopsud,
Veri on omapärane vedel sidekude. Vedela rakuvaheaine nimetus on vereplasma. Vereplasmas asuvad vererakud: punalibled, valgelibled ja vereliistakud. Verel on transpordiülesanne. Veri varustab kõiki organeid ja rakke hapniku ja toitainetega, viib ära ainevahetuse jäägid. Lihaskude jaotatakse kolme rühma: sile-, vööt- ja südamelihased. Silelihased asuvad siseelundites ja nende rakkudes on ainult üks tuum. Nende tegevusel toimub toidu liikumine sooltes ja vere liikumine veresoontes. Vöötlihased moodustavad meie skeletilihased, nende rakkudes on mitu tuuma ja tegevus allub meie tahtele. Südamelihaskude on kõige vastupidavam kude, mille kiud töötavad tahtest sõltumatult. Närvirakud koosnevad kehast ja jätketest. Närvirakkude kogumikud moodustavad närve ja ajusid. Närviraku kehast väljuvaid lühikesi jätkeid nimetatakse dendriitideks ja pikki jätkeid neuriitideks. Närvirakkude kehad asuvad keskustes: peaajus, seljaajus ja närvisõlmedes
kanna luud), lamedad luud moodustavad kolju · Lõuna pool elavatel inimestel on pikemad käed-jalad, põhjapoolsetel lühemad 5. LIHASED TAGAVAD KEHA LIIKUMISE · Lihased on liikumiselundkonna osa, nende põhiomadus on võime kokku tõmbuda ja lõtvuda, mille tagajärjel kehaosad liiguvad, seega on lihaseid vaja kehaosade liigutamiseks · Inimese kehas on kolme tüüpi lihaseid : skeletilihased ehk vöötlihased (kinnituvad luudele), südamelihased (moodustavad südame põhimassi) ja silelihased (moodustavad siseelundite lihastiku) · Lisaks lihasrakkudele ja sidekoele on lihases veel närvid ja veresooned. Lihased vajavad head verevarustust, sest neis toimub intensiivne ainevahetus · Lihaste ülesanded : liigutada kehaosi, anda kehale kuju, kaitsta siseelundeid, säilitada keha temperatuuri, vee ja valkude tagavaraks olemine.
Lihaste süsteem Eristatakse silelihaskude, südamelihaskude ja vöötlihaskude. Silelihased kuuluvad siseelundite koosseisu ja nende kontraktsioonid ei allu inimese tahtele. Südamelihaskude moodustab südame lihaskesta ja sarnaneb ehituselt vöötlihaskoele (lihaskiud on ristivöödilised). Kuna südamelihas ei allu inimese tahtele, siis sarnaneb ta funktsioonilt silelihaskoele. Vöötlihased on tahtele alluvad lihased ning nad jagunevad skeleti- ja hahalihasteks, seede- ja hingamiselundite koostisse kuuluvateks lihasteks (keel, suulagi, neel, kõri), meeleelundite lihasteks. Skeleti- ja nahalihaseid on üle 400 lihase e muskli. Musklid moodustavad inimese kehakaalust üle 1/3 (sõltuvalt east, soost, individuaalsetest iseärasustest. Skeletilihaste tähtsaim ülesanne on liigutada skeleti osi ja tervet keha. Nahalihased paiknevad pea piirkonnas. Nende ülesanne on avauste kuju ja asendi reguleerimine. Nahalihased e miimilised lihased algavad koljult ja ...
http://images.google.ee/images/luustik Lihased ja keha liikumine. Lihased on meie liikumiselundkonna aktiivsem osa. Lihaste põhiomadus on kokku tõmbuda ja lõtvuda. Lihaseid on vaja kehaosade liigutamiseks. Siseelundites tekivad samuti liikumised tänu lihastele. Lihased aitavad säilitada kehatemperatuuri, kaitsevad kõhuõõne elundeid ja annavad kehale kuju. Meie kehas on kolme tüüpi lihaseid: skeleti-, sile- ja südamelihased. Skeletilihased on vöötlihased, need koosnevad kimpudeks koondunud vöötlihasrakkudest. Lihas koosneb lihasrakkudest keskosas ja kõõlustest algus- ning lõpposas. Skeletilihased tõmbuvad kokku kiiresti ja nende tegevus allub meie tahtele. Lihaste kokkutõmbed saavad toimuda närvidesse saabuvate erutuste tõttu. Lihastel peab tööks olema hea verevarustus, seda võimaldavad veresooned, mille kaudu tulevad toitained ja viiakse ära jääkained. Treenimisel lihased suurenevad, sest suurenevad lihasrakkude mõõtmed
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia (06.09.2013) Patoloogia - üldine õpetus haigustest Patoloogiline füsioloogia – haiguslikult muutunud toimimine Patoloogiline anatoomia – haiguslikult muutunud ehitus Organismi põhiomadused/-funktsioonid 1. Erutuvus – võime vastata ärritusele erutuse tekkega. Erutuvad koed: lihaskude, närvikoed. Stiimul võib pärineda lihasest endast. Võib olla erutus väljastpoolt, aga ei pea. 2. Ainevahetus – 2 vastandlikku külge: a) assimilatsioon – ainete süntees b) dissimilatsioon – ainete lagunemine. Need 2 vastandlikku protsessi kulgevad paralleelselt. Nt. kasvuetapil on assimilatsioonid ülekaalus. Vananemisel dissimilatsioon, haiguste puhul samuti. Kui inimene haigusest välja tuleb, siis võib assimilatsioon ülekaalu minna. Lihastreeningu korral on ülekaalus assimilatsioon. 3. Liikumine 4. Paljunemine 5. Sisekeskkonna püsivuse ehk homöo...
Hingamiselundid HINGAMISELUNDITE SÜSTEEM RESPIRATOORNE SÜSTEEM Hingamiselundite süsteem täidab väliskeskkonna ja organismi vahel gaasivahetuse ülesannet ja koosneb järgmistest elunditest: ninaõõs cavum nasi kõri larynx hingetoru trachea peabronhid bronchi principales kopsud pulmones ( kops - p u l m o; parem ja vasak kops pulmo dexter et sininster) Vastavalt talitlusele jaotatakse hingamiselundid: * päris-hingamiselundid - need on kopsude alveoolid, kus toimub gaasi vahetus õhu ja vere vahel * hingamisteed - kõik teised ülalnimetatud elundid, millede ülesandeks on sisse- ja välja- hingatava õhu juhtimine Kliinilises praktikas on tavaks ninaõõnt koos neelu ninamise osa ja kõriga nimetada ülemisteks hingamisteedeks; hi...
liigutusi. Nt. Õla ja puusaliiges. o Plokkliiges luud saavad liikuda taapinnas edasitagasi. Nt. Põlveliiges ja küünarvarreliiges. o Silinder liiges võimaldab teha pääravaid liigutusi. Nt. Saab inimene pead pöörata. o Liikumatud Nt. Koljuõmblused LIHASED Lihaste ülesanded: o Keha liigutamine o Siseelundite töö o Annavad kehale kuju o Toodavad kehasoojust o Kaitsevad siseelundeid Lihaste tüübid: o Skeletilihased e. Vöötlihased koosnevad kimpudeks koondunudvöödilistest lihaskiududest e. Vöötlihasrakkudest. Allub inimese tahtele. Peaaegu kõik skeletilihased toimivad vastupidi toimivate paaridena. o Südamelihased sarnanevad oma ehituselt ja talituselt skeletilihstega, aga nad ei allu inimese tahtele. Töötava automaatselt, st. Tõmbuvad rütmiliselt kokku välisärritustest sõltumata. o Silelihased koosnevad silelihasrakkudest, vooderdavad siseelundite seinu.
Täitumise ajal on põie seinalihased ehk detruusorlihased lõtvunud, sulgurlihased aga kokku tõmbunud, mistõttu uriin põiest välja ei pääse. Sulgurlihaseid on kaks: sisemine ehk põie sulgurlihas on silelihaseline ja ei allu tahtele. Teda innerveerib vegetatiivsesse närvisüsteemi kuuluv vaagnanärv (nervus pelvicus). Väline ehk kusiti sulgurlihas on vöötlihaseline ja allub tahtele. Teda innerveerib häbemenärv (nervus pudendus). Nii nagu kõik teised vöötlihased allub kusiti sulgurlihas seljaaju kaudu peaajukoore kontrollile. See teeb võimalikuks tahtelise kontrolli kujunemise põie tühjendamise üle. Tahteline kontroll põie tühjenemise üle pole mitte kaasa sündinud, vaid omandatakse esimeste eluaastate jooksul. Kusepõie tühjenemine kujutab enesest refleksi. Põide kogunenud uriin venitab järkjärgult põie seinu, mis tekitab täispõietunde, täiskasvanul umbes 300400 ml juures, lapsel väiksema koguse juures. Täispõietunne saab
LOOMAFÜSIOLOOGIA EKSAM 1. Lihtsa eluka närvisüsteem (selgrootutel) Madalamatel loomadel on närvisüsteem esindatud üksteisest eraldatud närvirakkude sünapside abil seotud võrguga. (meritäht, lameuss, meriroosiline) Neuronite kehad koores ja närvikiud ning sünapsid tuumas. Käsnad – puudub närvisüsteem pea täielikult. Neil pole üldse neuroneid, vaid mõned rakud talitlevad neuronitena. Ainuõõssetel ns algeline. Üle looma kogu keha paiknevad hajusalt närvirakud, mis oma pikkade jätketega moodustavad närvivõrgustiku. Rõngusside lihtne ns koosneb närvitänkudest, mis jätkeid pidi ühinedes moodustavad kõhtmise närviketi. Ümarusside piki keha kulgevad närvitüved, mida ühendavad rõngasjalt paiknevad närvikiud; närvitänkude süsteem (looma algeline aju). Õisloomadel hulk neuroneid, mis suudavad üsna kiiresti infot juhtida. Kammloomadel on iga kammplaati kontrollivad rütmikeskused. Lameussidel bilateraalsümmeetrilise ajuga närvisüsteem, neil 2 närv...
täidab see lihastevahelise ruumi. Sidekoe kolm kihti (epimüüsiumn, perimüüsium ja endomüüsium) ulatuvad sügavale sidekirmesse, et kaitsta ja tugevdada lihaseid; esiteks kaitseb ümbris lihast, teiseks kaitseb sidekirme 10-100 lihaskiudu ja kolmandaks läbistab iga sidekirme siseruumi ja eraldab iga lihaskiu. Need kolm kihti varustavad kollageeni kiududega sidekudesid, mis ühendavad lihaseid luuga. Lihastest väljaulatuvad osad moodustavad kõõlused. Kui vöötlihased kokku tõmbuvad, tirivad need kõõluseid ja neid ümbritsevat sidekude. Pingul olekus tõmbuvad need kokku ja tõmbavad luud, millele külge on need kinnitatud, põhjustades luu liikumist. Vaatlesime eelnevalt orgaanilise räni rolli sidekoes ja selle kollageenikiududes. Räni loob lihastele ja kõõlustele paindlikkuse ja liikuvuse. Samuti aitab see kõrval- dada valu. Teist sidekirmet nimetatakse pindmiseks sidekirmeks ja see asetseb naha ja
haigustekitajate eest. · TUGI- JA LIIKUMISELUNDKOND · Lihased koos tugistruktuuridega tagavad meile liikumisvõime ja keha kindla asendi säilitamise. · Selleks, et lihased saaksid oma jõudu rakendada, peavad nad olema kinnitunud skeleti ehk toese külge. · Inimese skelett koosneb peamiselt luukoest, mille külge kinnituvad kõõluste abil vöötlihased. (Vähesel määral on skeletis ka kõhrkude) · LUUSTIK · Punane luuüdi vereloomeelund, seal moodustuvad erinevad vererakud, mis liiguvad vereringesse (selgroolülides, puusaluudes, roietes, koljuluudes, toruluude käsnolluses). · Kollane luuüdi toitainete rasvarikas varu, mida leidub toruluude õõnsustes
Reeglina moodustab silelihaskude erilisi lihaskihte, eriti torujate ja õõneselundite seintes. Näiteks veresoonte, seedekanali, hingamiselundite, suguelundite ja kuseteede lihaskihid. Mitte kunagi ei kinnitu silelihased luudele. Silelihaseid ei saa inimene kontrollida ega oma tahtele allutada. Silelihase kokkutõmme algab ja lõpeb palju aeglasemalt kui vöötlihasel. Nad suudavad tunduvalt pikemaaegselt olla kokkutõmbunud ja nad ei väsi nii kiiresti kui vöötlihased. Südamelihaskude: Südamelihaskoele on iseloomulik see, et teda leidub ainult südames. Südamelihaskude ei ole otseselt tahtlikult reguleeritav ja ta on eriti väsimatu ja vastupidav. Tema rakkudel on nii vööt- kui ka silelihasrakkude omadusi. Südamelihaskiud võivad hargneda ja nii moodustavad kõik lihasrakud üheskoos südamelihase rakkude võrgustiku. 3.4. Närvikude Närvikude moodustub närvirakkudest, mida nimetatakse neuroniteks ja neurogliiarakkudest
TAIMERAKK · plastiidid kloroplast (isepaljunev) intensiivsus oleneb fotosünteesist · vakuool jääkained eralduvad vakuooli; täidetud rakumahlaga; annab taimele maitse; külmad toonid taimede puhul; võib sisaldada mürkaineid; nooremates rakkudes on vakuoole rohkem, raku vananedes väheneb vakuoolide arv ja vakuool surub tuuma membraani vastu · rakukest tselluloosist; kaitseb; annab kuju; toetab LOOMARAKK · rakumembraan annab rakule kuju ja mahu; eraldab väliskeskkonnast; kaitseb rakku; läbi membraani toimub ainevahetus; seob naaberrakkudega (1) · Tsütoplasma poolvedel aine, mis täidab raku ruumi; seob raku osad ühtseks (2) · Rakutuum juhib raku elutegevust; rakutuumas paikneb pärilikkuse aine (5) * tuumake: valmistab RNA-d ja ribosoome (6) · Tsütoplasmavõrgustik 1. siledap...
Kordamine 1. Luud ja liigesed ül: tugifun., vereloome (luuüdi), elundite kaitse, liikumine, min.ainete ainevah. luud: kolju: ajukolju -- otsmiku-, oimu-, kiiru-, kukla-, sõel- (ülem. ja keskm. karbik), kiilluu (vastsünd. lõgemed, täiskasv. luust. - tek. õmblused) ja näokolju -- sarna-, nina-, ülalõua-, alalõua-, pisara-, sahk-, keele-, suulaeluu, alum. ninakarbik lülisammas: kaela-, rinna-, nimme-, ristluu-, õndraluuosa; kaela- ja nimmelordoos, rinna- ja ristluuküfoos; 1. kaelalüli- atlas e kandelüli, 2. kaelalüli- aksis e telglüli; 7-12-5-5-3/5 rindkere: roided (12) -- pärisroided 1.-7., ebaroided 8.-10. (kinnit. 7. külge), vallasroided 11.-12. (kinnit. lihaste külge), rinnak õlavööde: abaluu, rangluu ülajäse: õlavarreluu, küünarluu (mediaalne), kodarluu (lateraalne), randmeluud (8 tk, 2 rida) -- trapets-, trapetsoid-, kuu-, lodi-, hernes-, kolmkant-, päit-, konksluu, kämblaluud (5), sõrmel...
Rasvarakud: Suured rasvatilku lamedat tuuma sisaldavad. Paiknevad sidekoes üksikult või rühmadena. Energiarikkad. Tiheda sidekoe rakud, kõhre- ja luurakud – haralised, täidavad luuõõsi 26. Lihasrakk ja lihaskude-Lihasrakud (koed) on võimelised kontraheeruma bioelektriliste impulsside toimel. Lihaskiud on kaetud sidekoelise ümbrisega endomüüseumiga. Lihaskiud koosnevad müofibrillidest. Müofibrill koosneb filamentidest:Aktiin, Müosiin, Titiin..1. Vöötlihased: suured lihased. Alluvad tahtele, rakutuumi sadu 2. Silelihaskude: esineb veresoonte seintes, ka siseelundites (sooled, hingamisteed). Kontraktsioonid ei allu tahtele. Rakutuumi on üks. 3. Südamelihas: 3 kihti erineva suunaga, efektiivsem kokkutõmme. Ei allu tahtele. 27. Närvirakud ja närvikude- koosneb:a) neuronitest (närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest koos jätketega)
müoop - lühinägelik. HÜPERMETROOPIA - kaugnägevus, mille korral in näeb hästi kaugele, nägemiskorrektsioon toimub + klaasidega, mis on kaksikkumerad. - peegelduvate kiirte fookus tekib fõrkkesta taga - kaugus läätse ja võrkkesta vahel on vähenenud hüperoop - kaugnägija Lühi- ja kaugnägevuse korral on tegemist AKOMMODATSIOONIHÄIREGA. EMMETROOP - normaalse nägemisega isik. SILMA LIHASED ● 4 sirglihast, 2 põikilihast - vöötlihased ● algavad silmakoopa tipust, kulgevad silmakoopa seina pidi ettepoole. ● kinnituvad kõvakestale. - pööravad silmamuna vastavalt oma pikenemise suunale. KUIDAS TOIMUB KUJUTISE TEKKIMINE VÕRKKESTALE? Silma sattunud valguskiired fokuseeritakse ja nad tungivad võrkkesta. Võrkkestal tekib esemete selge kujutis vähendatuna ja ümberpööratuna. KUIDAS TOIMUB INFO EDASTAMIE SILMAST NÄGEMISKESKUSESSE? Ruumiline nägemine?
kõõluste abil. o Vöötlihasrakkudes on peened pikisuunalised lihaskiud, mis on pealt kaetud elastse kilega e.sarkolemmiga. Lihaskiududes on pikad peened müofibrillid, mis on võimelised kokku tõmbuma. Tänu müofibrilli siseehitusele näeme vöötlihaskude mikroskoobis vöödilisena. Müofibrillid koosnevad müosiinist (paksem) ja aktiinist. See protsess vajab energiat, mida saadakse aeroobsel või anaeroobsel (kui hapnikku enam ei jätku) viisil. Vöötlihased alluvad meie tahtele. o Silelihasrakud on väikesed ja kitsad. Silelihased ei allu meie tahtele, ning neis on vaid üks tuum. Silelihaskude tõmbub aeglasemalt kokku kui vöötlihaskude. Silelihaskude leidub siseelundite, näit.mao,soolte ja veresoonte seintes. o Südamelihase töö ei allu meie tahtele. Selle rakud on harunenud ja ristvöödilised ning omavahel ühendatud võrgustikuks.
kõõluste abil. o Vöötlihasrakkudes on peened pikisuunalised lihaskiud, mis on pealt kaetud elastse kilega e.sarkolemmiga. Lihaskiududes on pikad peened müofibrillid, mis on võimelised kokku tõmbuma. Tänu müofibrilli siseehitusele näeme vöötlihaskude mikroskoobis vöödilisena. Müofibrillid koosnevad müosiinist (paksem) ja aktiinist. See protsess vajab energiat, mida saadakse aeroobsel või anaeroobsel (kui hapnikku enam ei jätku) viisil. Vöötlihased alluvad meie tahtele. o Silelihasrakud on väikesed ja kitsad. Silelihased ei allu meie tahtele, ning neis on vaid üks tuum. Silelihaskude tõmbub aeglasemalt kokku kui vöötlihaskude. Silelihaskude leidub siseelundite, näit.mao,soolte ja veresoonte seintes. o Südamelihase töö ei allu meie tahtele. Selle rakud on harunenud ja ristvöödilised ning omavahel ühendatud võrgustikuks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
