Ferdinandi atendaati kogunesid Pariisis Versailles' lossis sõja võitnud riigid, et pidada kohut kaotajate, eesotsas Saksamaa üle. Rahukonverentsist võttis osa ligi kolmkümmend riiki ning kaotajaid sinna ei kutsutud. Tähtsamad otsused Saksamaa edasise saatuse kohta otsustasid Prantsusmaa, Inglismaa ja USA, aga kas need otsused ka mõistlikud olid? Kuna Saksamaad peeti sõja alustajaks ja ta ka kaotas esimese ilmasõja, siis taheti temast peale sõda viimast välja pigistada. Võitjariigid mõtlesid vaid oma huvidele ning unustasid selle, et tulevikus võib Saksamaa kosuda ning üritada kättemaksu. Rahutingimused olid sellisele võimsale riigile nagu Saksamaa väga karmid. Nimelt üks kaheksandik territooriumist võeti neilt ära, kaotati sõjaväekohustus, ei tohitud omada lennu -ega mereväge, armeesuurusele pandi kindel limit peale ning ta pidi tasuma kindlaks määramata suurusega reparatsioonimakse.
aluseks mitmes Euroopa riigis. 13.VIINI KONGRESS JA EUROOPA KOOSKÕLA Pärast Napoleoni sõdade lõppu oli Euroopa senine poliitiline kaart segi paisatud ning seetõttu vajasid ka riikidevahelised suhted uuel tasandil korrastamist. Prantsusmaa vastu sõdinud ja Napoleoni põrmu paisanud riigid olid valmis otsima nn Euroopa kooskõla. See tähendas riikidevaheliste kokkulepete sõlmimist ja kooskõlastatud põhimõtetest kinnipidamist rahvusvahelistes suhetes. Võitjariigid võtsid endale voli käituda suurriikidena, kel on õigus otsustada ka väiksemate territooriumide ja nõrgemate riikide eest. Nimetatud sihid olid päevakorral Viini kongressil, mis tuli kokku 1814.aasta septembris. Viini kongressil etendasid keskset rolli võitjariigid Venemaa, Preisimaa, Inglismaa ja Austria. Sugugi tähtsusetu polnud ka Prantsusmaa, kelle välisminister suutis edukalt oma riigi huve kaitsta.
Samuti sooviti aidata sõjas kannatada saanud riike uuesti jalule. Üle maailma lõppes Teine Maailmasõda Jaapani kapituleerumisega 2.septembril 1945. Jaapani olukord oli küll lootusetu, aga ei oldud nõus kapituleeruma. USA kasutas tuumapomme, Nõukogude väed tungisid Jaapanisse, purustasid sealse miljonilise armee ja Jaapan andis alla. Euroopas lõppes sõda Saksamaa kapituleerumisega 8.mail 1945. Potsdami konverentsil leppisid võitjariigid (Ameerika Ühendriigid, Nõukogude Liit, Prantsusmaa ja Suurbritannia) kokku sõjajärgsete korraldamiste küsimustes. Euroopas jagasid võitjariigid omavahel alad okupatsioontsoonideks. Eraldi jagati neljaks veel Berliin. Ülejäänud maailmas Taastati 1940.a Rumeenia piir ja Ungari andis Rumeeniale tagasi Transilvaania, osa Ungari territooriume läks ka Tsehhoslovakkiale, Soomelt sai NSVL Petsamo ja Porkkala, Itaalia andis Aadria mere saared ja osa Veneetsiast Jugoslaaviale.
ja Suurbritannia) huve. Seda süsteemi iseloomustasid uute riikide teke Ida- ja Kesk- Euroopas ning vanade impeeriumite kadumine. Lepingud, mis moodustasid Versailles' süsteemi, sõlmiti Pariisi rahukonverentsil, mis kutsuti kokku pärast I maailmasõda 18. jaanuaril 1919. Nende lepingutega lõpetati I maailmasõda ja alustati Euroopas uut korda. Üheks peamiseks karistuseks võib lugeda seda, et Saksamaa pidi maksma reparatsioone. Võitjariigid soovisid rahuleppega sundida Saksamaad korvama tekitatud sõjakahjusid, nad tahtsid Saksamaad nõrgestada selleks, et ta ei kujutaks võitjatele edaspidi sõjalist ohtu. Kõige karmimaid rahutingimusi nõudis Prantsusmaa. Reparatsioonide üldsumma suhtes pooled kokkuleppeni ei jõudnud. Määrati kindlaks vaid esimene sissemakse 20 miljardit dollarit kullas 1921. aasta 1.maiks. Sellest saab järeldada seda, et
Mis riigid olid Pariisi rahukonverentsil peamised otsustajad? Kes olid rahul ja kes mitte rahukonverentsi tingimustega? Miks? USA, Prantsusmaa, Suurbritannia.Rahul olid võitjariigid kuna neile maksti reparatsioone ning nad said kasumit.Rahul polnud kaotajariigid kuna nad pidid palju asju ära loovutama ning maksma.Rahul polnud ka mõned võitjariigid, kuna nende arvates said nad liiga vähe kasumit ja kaotajariigid said liiga leebed tingimused. Millised tingimused kehtestati Saksamaale Versailles' rahulepinguga? · Pidi võitjatele reparatsioone maksma · Armeed vähendati 100 000 meheni jalaväes, 15 000 meheni mereväes. · Keelati ajateenistus. · Pidi loovutama 1/8 oma alast ja kõik oma kolooniad. · Loodi Reini demilitariseeritud tsoon Mis eesmärgil loodi Rahvasteliit? Mis olid selle nõrkused?
Ilmnesid vastuolud kaardi korrastamisel ning ähvardasid puhkeda uued sõjalised konfliktid. Uue Euroopa loomise põhimõtteid oli kolm. 1. Legitiimsuse põhimõte - sooviti kõigi prantsuse revolutsiooni eelsete dünastiate taastamist. Enamike riikide puhul kasutati seda põhimõtet ( prantsusmaal , hispaanias, napolis ) 2. Tasakaalupõhimõte - pidi tagama et ükski võitjariik ei muutuks teistest tugevamaks, püüti saavutada territoriaalsete ümberkorralduste kaudu. Võitjariigid: Inglismaa - Malta, Kapimaa, Tseilon Venemaa - Soome, Poola, Bessaraabia Austria- Lombardia, Veneetsia, Galiitsia Preisimaa - Reini ja Vestfaali piirkond, Põhja-Saksimaa 3. Julgeolekupõhimõte- Prantsusmaa ümbritseti puhverriikidega. 3) Uued liidud Metternichi süsteem - Viini kongressi järgne poliitiline korraldus Euroopas Sai nime vürst Metternichi järgi ( Austria välisminister )
juunil 1919. Saksamaale peale Versailles' rahu, mis nõrgendas Saksamaad majanduslike reparatsioonidega ja sõjaväeliste piiran-gutega. Võitjariigid ei mõistnud seda, et sellisel viisil Saksamaa häbistamine tekitab kaotajates ängi ja kättemaksuiha, mis tuli ilmsiks II maailmasõja puhkemisega. Kuna sõjaga ei suudetud omavahelisi pingeid maandada, oli see üsna loogiliseks proloogiks uuele sõjale II maailmasõjale. Kui võitjariigid oleksid Saksamaa alistanud vähe õilsamalt ning jätnud neile nende väärikuse, ei oleks tekkinud saklastes meeletu kättemaksuiha. Pärast I maailmasõja koledusi mõistsid kõik, et sellisel massilisel sõjal ei tohi lasta uuesti toimuda. Seetõttu hakati rajama ülemaailmset organisatsiooni, kes suudaks tegeleda kriisikolletega ja lahendada riikide-vahelisi probleeme ennetada sõdu. 2 aastat pärast I maailmasõda rajatigi 1920. aastal Rahvasteliit, mis pidi
Õigustatud ei olnud järeleandmine 1931. aastal, kus Herbert Clark Hooveri antud moratooriumiga ja lõplikult 1932. aastal Lausanne'i konverentsi otsusega loobuti reparatsioonimaksete sissenõudmisest. Nende mittenõudmine andis Saksamaale kindlust ning samal ajal näitas ka võitjariikide nõrkust. Hitler sai tänu sellele aru, et ta võib ka ülejäänud nõudmistega mängida ja vaadata kuidas võitjariigid käituvad. Õigustatud võisid järeleandmised olla tänu kehvale välispoliitikale liitlaste poolt. USA hakkas häid suhteid juba varakult looma. Samuti ei tahtnud Suurbritannia sõda, nende sõjajärgse esimese peaministri Chamberlaini arvates pidi tulevane sõda igal juhul taandama Suurbritannia teisejärguliseks võimuks, ta uskus, et Hitler on mees, kellega saab asju ajada. Ka Prantsusmaa ei olnud nõus midagi ette võtma ilma Suurbritanniata.
nemad alistasid Keskriikide sõjalise liidu. I maailmasõja võitjad said Saksamaalt sõjavarustuse, kuhu kuulusid ka allveelaevad ja ookeanilaevastik. Veelgi suuremat kasu sai Antant 28. juunil 1919. aastal, kui sõlmiti Saksamaaga Versailles´i rahuleping. Sellega sai Prantsusmaa tagasi kaotatud ala Elsassi ja Lotringi ning pidi loovutama alad ka Belgiale, Taanile, Leedule, Poolale ja Tsehhoslovakkiale. Lepingu alusel pidid võitjariigid tagasi saama ka sõjakahjud e reparatsioonid. Rahulepingud sõlmiti ka Austria, Ungari, Türgi ja Bulgaariaga ning võitjariigid said neilt tagasi kaotatud territooriumid, võites sellega väga palju. Võitja riigid said sõja võiduga endale uusi alasid ning eeliseid, mis aitas parandada riikide olukorda. Kuigi I maailmasõjas kaotati palju, siis võideti veel rohkem. Oluliselt arenes tollel ajal
,,Punane katk" ehk kommunism peatati ,,pruuni katkuga" ehk natsionaalsotsialismiga. Natsid kogusid poolehoidu juba 1923 aastal, kui Hitler korraldas Müncheni mässu, aga võimule sai ta alles kümme aastat hiljem. Suurbritannias ja Prantsusmaal säilis demokraatia sellepärast, et sealne rahva võim oli väga tugev. Nad tõestasid, et suudavad katsumustele vastu seista ning olla edukad ka suures sõjas, sest nad olid Esimese maailmasõja võitjariigid. Suurbritannia ja Prantsusmaa elasid üle isegi demokraatia kriisi, millega paljud teised riigid toime tulla ei suutnud. Diktatuurikorrale läksid üle nõrgemad riigid, kes uskusid, et see on kõige õigem valitsemisviis ja keda mõjutati erinevate vahenditega.
Pariisi rahukonverents Peale 1. Maailmasõda soovisid võidujoovastuses Antandi riigid Saksamaad ja tema liitlasi alandada ning neile kätte maksta. Selleks loodi Pariisi rahukonverents, kus tehti kõigile riikidele rahulepingud. Loomulikult olid rahutingimused Saksamaale karmimad, sest nemad ,,kaotasid" sõjas. Pariisi rahukonverents toimus esimest korda 18. Jaanuar 1919 aastal. See kuupäev oli täpselt valitud, sest samal päeval 48 aastat tagasi oli loodud Saksa keisririik. Konverentsil oli 70 osavõtjat, kes esindasid võitjariike ja nende liitlasi, sõjas mitteosalenud, ning uusi tekkinud riike. Kaotajaid konverentsile ei kutsutud. Algul arutati rahulepingu tingimusi suure kümne, ehk USA, Suurbritannia, Prantusmaa, Itaalia ja Jaapani esindajate vahel. Hiljem asendus see suure neliku nõupidamisega, kuhu kuulusid USA president Wilson, Prantsusmaa peaminister Clemenceau, Suurbritannia peaminister Lloyd George...
ESIMESE MAAILMASÕJA VÕITJAD JA KAOTAJAD ESSEE 28.06.1914 kuni 11.11.1918 kestnud Esimese maailmasõja võitjariigid on kõigile teada, kuid kas tegemist oli ikkagi võidu ja võitjatega? Kas on moraalselt õige väita, et sõjas, kus hukkus nii palju inimesi, saavutas keegi üldse võidu? Mina leian, et ei ole. Esimene maailasõda tõi kaasa Euroopa tsivilisatsiooni kriisi. Hukkunuid oli rohkem, kui üheski teises sõjas enne seda ja kõige rohkem kannatasid just süütud tsiviilisikud, kellest said suurte impeeriumide võimumängude mängukannid. Suuri kannatusi pidid taluma ka ellujäänud
Majandus- ja Sotsiaalnõukogu Hooldusnõukogu Rahvusvaheline Kohus Sekretariaat Eesti osalemine ÜRO-s Eesti sai Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni liikmeks 17. septembril 1991. Eesti esimene alaline esindaja ÜRO juures oli Ernst Jaakson, Eesti pikaaegne peakonsul New Yorgis ning missioonijuht USAs, olles nii Eesti Vabariigi järjepidevuse kandja kogu Nõukogude okupatsiooni vältel. ÜRO asutajad ÜRO asutamisel (1946) said Julgeolekunõukogu alalisteks liikmeteks Teise maailmasõja võitjariigid: Ameerika Ühendriigid, Hiina Vabariik, Nõukogude Liit, Prantsusmaa ja Suurbritannia. ÜRO peakorter Praegune ÜRO peakorter ehitati New Yorki aastatel 19481952 East Riveri jõe kaldale. John D. Rockefeller, Jr. ostis selle krundi 8,5 miljoni USA dollari eest ja detsembris 1946 annetas maa ÜRO-le. ÜRO ajaloost Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on praeguseks 193 riiki ühendav ülemaailmne organisatsioon, mille laia tegevusvaldkonda
Miks asendus 1920.-1930 . aastatel Euroopas demokraatia diktatuuriga? Demokraatia õitseaeg oli peale I maailmasõda, kui tekkisid uued riigid. Peamiselt hääletati demokraatia poolt, kuna seda kasutasid n.ö võitjariigid. Diktatuuri hakkas levima 1920 aastal. Mis on üldse demokraatia ja diktatuur? Demokraatlikus riigis on rahvas olulisem kui riik. Rahvas valib omale esindajad ja kehtib sõna- ja arvamusvabadus. Diktatuuris on kogu võim tavaliselt ühe inimese käes. Tal on täielik õigus muuta seadust oma tahte järgi. Miks hakkas diktatuur nii järsult ja kiiresti esile tõusma? Miks ei suutnud osad riigid säilitada demokraatiat? Selle põhjuseid on mitu. Peamiseks probleemiks osutus see, et demokraatiaga läks asjade otsustamine väga kaua aega ja see ei meeldinud rahvale. Lisaks puudus ka valimiskünnis, tänu millele said riigikokku peaaegu kõik erakonnad kellel soovi oli. Veel üheks probleemiks oli majanduslangus. Kõige rohkem sai kannatada lih...
Miks puhkes külm sõda? Teine maailmasõda lõppes Jaapani kapituleerumisega 2. septembril 1945. Teise maailmasõja võitjariigid olid NSV Liit, USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa ning kaotajariigid olid Saksamaa, Itaalia ja Jaapan. Võitjate ühisleer lagunes, sest neil olid erinevad vaated. Prantsusmaa ja Inglismaa osatähtsus vähenes. Seevastu muutus üliriigiks USA, kes läks majandusliku arengu poolest teistest maadest kaugele ette ning asus demokraatlike lääneriikide etteotsa. Teiseks maailmapoliitikat määravaks jõuks sai Nõukogude Liit, kes saavutas ülemvõimu Ida-Euroopas ning suures osas Aasias
Ajaloo KT-ks. 1. Millised riikidevahelised liidud kujunesid välja esimese maailmasõja eelõhtuks ? 1)Kolmikliit. 1882 a. 2)Antant. 1907 a. -Saksamaa. -Venemaa. -Itaalia. -Prantsusmaa. -Austria-Ungari. 2. Miks teravnesid riikidevahelised suhted 20.sajandi algusel ? -Kõik suurriigid olid huvitatud asumaade haaramisest, oma mõju tugevndamisest ja teiste nõrgendamisest riigis. 3. Milliste riikide vahel toimusid Balkani sõjad ja millised olid tagajärjed ? -Esimene Balkani sõda toimus Balkani riikide(Serbia, Bulgaaria ja Montenegro) ja Türgi vahel, teine Balkani sõda toimus esimese sõja võitjate vahel. Balkani sõjad tugevndasid Serbia positsioone, millega kaasnes suhete pingestumine Austria-Ungariga. 4. Esimese maailmasõja algus(aeg ja sündmus), põhjused ajend ja lõpp(aeg ja sündmus). 1)Algus - 28.juuli 1914 a. - Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja. 2)Põhj...
Ajaloo KT-ks. 1. Millised riikidevahelised liidud kujunesid välja esimese maailmasõja eelõhtuks ? 1)Kolmikliit. 1882 a. 2)Antant. 1907 a. -Saksamaa. -Venemaa. -Itaalia. -Prantsusmaa. -Austria-Ungari. 2. Miks teravnesid riikidevahelised suhted 20.sajandi algusel ? -Kõik suurriigid olid huvitatud asumaade haaramisest, oma mõju tugevndamisest ja teiste nõrgendamisest riigis. 3. Milliste riikide vahel toimusid Balkani sõjad ja millised olid tagajärjed ? -Esimene Balkani sõda toimus Balkani riikide(Serbia, Bulgaaria ja Montenegro) ja Türgi vahel, teine Balkani sõda toimus esimese sõja võitjate vahel. Balkani sõjad tugevndasid Serbia positsioone, millega kaasnes suhete pingestumine Austria-Ungariga. 4. Esimese maailmasõja algus(aeg ja sündmus), põhjused ajend ja lõpp(aeg ja sündmus). 1)Algus - 28.juuli 1914 a. - Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja. 2)Põhj...
osa Sileesiast, Leedule Klaipeda ning Tsehhoslovakkiale Sudeedimaa. Saksamaa pidi loobuma oma asumaadest, mis hiljem Rahvasteliidu mandaatidega jagati suurriikide vahel. Kolmas karistuse punkt oli sõjaline piirang. Saksamaa ei võinud omada lennuväge ega allveelaevastikku, tanke, lahingulennukeid ega raskeid kahureid, samuti kaotati sõjaväekohustus. Saksamaa armees võis olla kuni 10 000 meest ning vabatahtlikke kuni 15 000 meest. Võitjariigid said õiguse okupeerida Reini jõe vasaku kalda, mis jäi nende käsutusse kuni 15 aastaks.Reini jõe vasakul kaldal ei tohtinud olla sõjaväelisi üksusi ega kaitseehitisi. Versaille' süsteemi tingimuste tõttu kannatas ka Austria. Austria Ungari kaksikmonarhia lagunes ning tekkis väike Austria vabariik, mille ühinemine Saksamaaga keelati ära 1919. aastal Saint Germani rahuga. Ungariga slmiti 1919 juunis Trianoni rahuleping - ligati ära etniliste ungarlastega asustatud alad
Uued riigid: Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola vabariik. Austria- Ungari keisririigi asemele tekkisid Austria vabariik, Ungari kuningriik ja Tsehhoslovakkia vabariik. 9.Territoriaal-poliitilised muutused: saksamaa pidi loovutama prantsusmaale Elsassi ja Lotringi. Mõned alad ka belgiale ja taanile ning sõja tagajärjel tekkinud uutele riikidele. Venemaa alt eraldunud : soome, eesti.. Esimese maailmasõja kaotajariigid olid Saksamaa, Venemaa ja Austri-Ungari Esimese maailmasõja võitjariigid olid USA, Inglismaa ja Prantsusmaa Sõja mõju majadusele avalduse selles, et 1)Sõda pööras segi majandussideme ja tootmiskorraldused2)Kogumajanduse elu allutati sõjatehnika tootmisele3)Tarbekaupade tootmine vähenes4)Tööjõuna kasutati naisi, noorukeid ja sõjavange5)Kehtestati üldine töökohustus ja võeti vastu seadused mis keelasid palganõudeid ja streike6)Riiklikud tellimused kasvatasid suurettevõtete kasumit7)Riikide majanduselu hakati tugevalt reglementeerima ja
Kordamisküsimused 1. Pariisi rahukonverents: millal, miks ja kes osalesid. Millal? 18. Jaanuar 1919 Miks? - Taheti sõlmida rahu, seda hoida ja taheti lõpetada sõda. Kes osalesid? - Võitjariigid, kelleks olid Usa, Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia ja Jaapan. 2. Uued riigid pärast I maailmasõda: kaart! 1) Austria muutus väikeseks vabariigiks. 2) Ungari muutus kuningriigiks 3) Tsehhoslovakkia vabariik 4) Jugoslaavia Kuningriik 3. Versailles' rahulepingu tingimused: mida otsustati ja mis olid selle tagajärjed? Mida otsustati? Versailles' rahuleping kuulutas sõjasüüdlaseks Saksamaa, kes pidi võitjate kasuks loobuma suurtest aladest ning tasuma sõjas tekitatud kahju
Suhete parandamine lääneriikide ja USAga. Relvastuse vähenemine, kaotati kontroll ida euroopa üle. 8. Kirjelda augustiputsi sündmusi Venemaal? Korbatsov tahtis lepingut, kuid teised ei tahtnud, lepingu sõlmimise päeval pandi Korbatsov koduaresti ja temaasemele tuli Janajev ja astuti augusti puts vastu. 9. Miks ei olnud pärast Ida Saksamaa kommunistliku reziimi kokkuvarisemist veel ikka Saksamaa ühendamine võimalik? Maailma võitjariigid pidid tunnistama saksa iseseisvust. 10. Kuidas toimus NL lagunemine? Kui augusti puts oli läbi kukkunud, tõusis esile venemaa föderatsiooni presidsent Jeltsin, tema eestvedamisel sõlmisid venemaa, valgevene ja ukraina liidulepingu moodustades SRÜ, see viis nõukogude liidu lõplikult lagunemiseni korbatsov loobus detsembrilõpus presidendi ametist. 11. Miks sattusid pärast sametrevolutsiooni kõik sotsialismimaad majanduslikesse raskustesse? 1
omavalitsuse reform, ühiskonna ilmalikustamine, sõjaväereform- hakkas kehtima üldine kohustuslik sõjaväekohustus, loodi Reini Liit. Üks negatiivne muutus oli see, et suruti peale kontinentaalblokaad, kuna Napoleon ei suutnud Inglismaad alistada. Pärast Napoleoni sõdade lõppu oli Euroopa senine poliitiline kaart segi paisatud ning seetõttu vajasid ka riikidevahelised suhted uuel tasandil korrastamist. 1814. aasta septembris tuli kokku Viini kongress, kus etendasid keskset rolli võitjariigid Venemaa, Preisimaa, Inglismaa ja Austria. Viini kongressi põhimõtted olid legitiimsus, julgeolek ja tasakaal. Rahvusvahelise koostöös oli Püha Liit(Venemaa, Austria, Preisimaa), mille ül oli kaitsta kristlike põhimõtteid, tegeles rahvuslike ja liberaalsete püüdluste mahasurumisega. Sinna kuulus ka Nelikliit(Suurbritannia, Venemaa, Austria, Preisimaa), mille ülesanne oli jälgida Viini kongressi ülesannete täitmist. Viini kongressi tulemused oli üsnagi positiivsed, näiteks
Saksamaa teel teise maailmasõtta Arutlus 18.jaanuaril 1919 avati Pariisis rahukonverents, millest võttis osa 27 Saksamaa ja liitlastega kas sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Rahukonverentsi dokumeentidest oli tähtsaim Saksamaaga sõlmitud Versailles´i rahuleping, mis kirjutati alla Versailles´ lossi peegelsaalis 28.juunil 1919. Võitjariigid leppisid kokku Euroopa sõjajärgses korralduses. Seati tingimused lüüasaanud keskriikidele. Kaotajate esindust ja nõukogude Venemaad ei kutsutud. Olulisemad delegatsioonud olid Ameerika ühendriigid, Prantsusmaa, Inglismaa. Rahutingimuste kohaselt pidi reparatsioone maksma, kaotajad pidid oma sõjavägede suurusi piirama, loodi Reini demillitariseeritud tsoon, Saksamaa ning Austria ei tohtinud ühineda ja Saksamaa pidi oma kolooniatest loobuma. Saksamaa pidi loobuma
· Mandaatsüsteem Rahvaste Liidu loal said riigid õiguse hallata teatud piirkondi, kuni need on valmis omariikluseks. See mõeldi välja, sest I MS võitjariigid ei soovinud loobuda oma kolooniatest ja nende vahel tekkis terav vaidlus. · Pärast I MS vabanesid Jeemen, Afganistan, Egiptus, Iraan. Kolonialism on poliitika, mis taotleb vähe arenenud riikide allutamist oma ülemvõimule, et neid riike röövida ja eksplanteerida kasu saamiseks. Riikidel oli kolooniaid vaja rikkuse, odava tööjõu ja maavarade jaoks. Suurimad koloniaalriigid olid Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia, Portugal ja Holland. · 50.-60
Euroopa poliitiline kaart pärast Viini kongressi Kongressi otsused soosisid võitjariigid Inglismaa, Prantsusmaa, Austria, Preisimaa. Piiride määramisel jäeti rahvusprintsiip tähelepanuta. 1. Prantsusmaa taastati 1790nda aasta piirides. 2. Belgia + Holland ühendati Madalmaade kuningriigiks. Kuni 1830 aastani, mil loodi Belgia kuningriik 3. Saksamaal ei taastatud 1806ndal aastal Napoleoni poolt likvideeritud Saksa-Rooma keisririiki. Loodi 39 Saksa riigist koosnenud Saksa Liit, kus domineerisid Preisimaa (kuningriik) ja Austria (keisririik).
Kontrolliti pangandust, reguleeriti põllumajandust, loodi uusi töökohti, hoolitseti abivajajate eest. 3. DATEERI! I MS - 28. juuni 1914 - 11. november 1918 PARIISI RAHUKONVERENTS 18. jaanuar 28. juuni 1919 HISPAANIA KODUSÕDA 1936-1939 SUUR ÜLEMAAILMNE MAJANDUSKRIIS 1929-1933 4. KES OLID PARIISI RAHUKONVERENTSIL PEAMISED OTSUSTAJAD JA KES MIDA SOOVIS? MIKS EI OLNUD VM? VERSAILLES' RAHULEPINGU SISU. 27 riigi esindajad(kokku 70 inimest) võitjariigid + liitlased. Eesti esindaja Jaan Poska. ,,Suur kümme" - USA, ING, PR, IT, JP. Lõpuks otsustas ,,suur nelik": - PR (G. Clemenceau) SM peab kõige eest maksma, peab nõrgenema, et ta ei saaks enam kunagi PR rünnata. - ING (D. L. George) SM tuleb karistada, aga mitte liiga karmilt. - IT (V. Orlando) Lootis, et PR ja ING peavad oma kokkuleppest kinni ja Aadria merest saab IT sisemeri. Orlando ei osanud aga inglise keelt ja sellepärast ei saanud ta rahutingimustes kaasa rääkida
Rahvusvahelised suhted 1920. ja 1930. aastatel 1918.aastal lõppes esimene maailmasõda. Kaotajaks jäid Saksamaa ja tema liitlased. Peale seda hakkasid võitjariigid arutama mida teha kaotajariikidega. Hakati koostama Versailles'i lepingut. Versailles'i rahulepingu tingimusi arutati Pariisi rahukonverentsil. Selles osalesid USA president Woodrow Wilson, Suurbritannia peaminister David Lloyd George ja Prantsusmaa peaminister Georges Clemenceau. Wilson soovis hoida rahu ka tulevikus ning, et Saksamaad koheldaks õiglaselt. George soovis isklikult samuti rahu, kuid seda selleks, et taastada Briti Impeeriumi kaubandussidemed
ning maksma sõjakahjusid. Sõja tagajärjel Austria-Ungari lagunes, tema alal tekkisid Austria, Ungari jaTsehhoslovakkia. Türgi kaotas kõik kolooniad, samuti Bulgaaria. Saksamaale oli kaotus siiski kõige kibedam, kuna prantslased hakkasid sakslasi mõnitama ja alandama ning see oli ka üks põhjustest, miks Teine maailmasõda alguse sai. Kokkuvõtvalt võin öelda, et I maailmasõja kaotused olid katastroofiliselt rängad ning see annab alust kahelda, kas võitjariigid tundsid end ikka võitjatena. Minu arvates ei lahendatud Esimeses maailmasõjas koflikte ega vastuolusid, mille pärast sõda üldse algas, vaid see andis tõuke Teise maailmasõja pidamiseks.
Nelikliit I maailmasõja osapool, Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi, Bulgaaria. Antant Inglismaa, Prantsusmaa ja Venemaa Saksamaa vastu suunatud sõjalis-poliitiline blokk. Venemaa lahkus sõja ajal, USA liitus 1917. Itaalia ei kuulunud sinna,kuid sõdis siiski Antanti poolel. Keskriigid Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi, Bulgaaria, Itaalia (sõtta astudes võitles kohe Atandi poolel). Suur Nelik I maailmasõja võitjariigid, USA, Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia. Versailles' süsteem Versailles' rahulepingus kirja pandud tingimused, mille alusel Saksamaa pidi loovutama oma alasid. Maailmarevolutsioon Vasakäärmuslaste (kommunistid) seisukoht maailma muutmiseks. Inflatsioon Raha väärtuse langemine. Deflatsioon Raha väärtuse tõstmine. Devalvatsioon Raha väärtuse muutmine kulla suhtes keskpanga või riigi poolt. Prosperity Õitseng, Ameerika ühiskonna nimetus enne Suurt Depressiooni.
Teised rinded – Serbia, Itaalia, Türgi, Austria-Ungari, Saksamaa, Venemaa, Inglismaa 4)Mis uued riigid tekivad? Kuidas muutub poliitiline kaart? (kaardi ülesanded) Soome, Leedu, Eesti, Poola, Läti, Tšehhoslovakkia, Ungari, Austria, Iirimaa, Jugoslaavia. 5)Pariisi rahukonverents – otsused, osapooled, tagajärjed-Konverentsi eesmärgiks oli võitjariikide soov leppida kokku sõjajärgses korralduses ja seada tingimused sõja kaotanud Keskriikidele. Osalema kutsuti vaid võitjariigid, kaotajad jäeti kuni rahulepete lõpliku allakirjutamiseni kõrvale (selleks, et need ei kasutaks ära võitjariikide omavahelisi vastuolusid). Versailles`i rahuleppega (1919) määrati kindlaks lõplikud rahutingimused Saksamaaga: -Saksamaad sunniti loovutama mitmesuguseid alasid (Elsass-Lotring Prantsusmaale; väiksemaid alasid ka Belgiale, Taanile, Poolale, Tšehhoslovakkiale). -Saksamaa ei võinud omada lennuväge, allveelaevu ja suuri
Versailles' süsteem- õiglane või ebaõiglane? Esimene maailmasõda, mis toimus aastail 1914-1918, puhkes paljude vastuolude teravnemise tõttu suurriikide vahel, kuid peapõhjuseks võis siiski arvata Saksamaa ning Suurbritannia võitlust liidrirolli üle maailmas. Avalöögiks saab siiski nimetada Slovakkias, Sarajevos toimunud atentaat Franz Ferdinandile, kes oli Austria-Ungari vürst. Keskriikide poolel olid Saksamaa, Austria-Ungari, pärast ka Türgi ja Bulgaaria. Itaalia, kes esialgu sõtta ei sekkunud ja Keskriikide poolel oli, astus 1915. aastal samuti Antandi riikide poolele, kuhu kuulusid Venemaa, Prantsusmaa ning Suurbritannia. Ka Jaapan, Portugal, Kreeka ning Ameerika Ühendriigid astusid Antandi riikide poolele. Oli ilmselge, et Antandi riikidel oli rohkem ning võimekamaid liitlasi, kui Keskriikide poolel. Saksamaal oli väga hästi arenenud sõjavarustus ning sõjavägi, kuid tal nappis liitlasi. Saksamaa juhid mõistsid, et ainu...
Töölispartei, mille etteotsa astus Adolf Hitler, leidis rohkem poolehoidjaid ning oht kõrvaldati. 1932. aasta parlamendivalimistel said hitlerlased üle kolmandiku saadikukohtadest ning Hitler nimetati kantsleriks. Peale Riigipäevahoone põlengut, milles süüdistati enamlasi, kehtestati üheparteisüsteem ja juhiks tõusis Adolf Hitler. Prantsusmaal ja Suurbritannias oli demokraatia läbinud pika arengutee. Kuna Prantsusmaa ja Suurbritannia olid võitjariigid, uskusid inimesed demokraatlikusse korda. Majanduskriis neid riike palju ei mõjutanud: Briti tööstusettevõtted kasutasid võõramaised toorained, mis tähendas seda, et suudeti oma toodangut edukalt müüa ka kriisiaastatel; Prantsusmaal aitasid majandust edendada reparatsioonimaksud ning varasem põllumajandusmaa arenes kiiresti võimsaks tööstusriigiks. Diktatuurioht Prantsusmaal suudeti lahendada loodi Rahvarinne.
Poola, Leedu, Portugal, 1933 Saksamaa, 1939 Hispaania. Põhjused- tugevate äärmusparteide teke (kommunistid, natsionalistid); tugevad juhid, rahvuse idee; demokraatia nõrkus, uued riigid; majandusraskused; mitmed riigid olid I ms kaotajate hulgas. Demokraatia: Iirimaa, Suurbritannia, prantsusmaa, Madalmaad, Taani, Norra, Rootsi, Soome, austria, Shveits, Tshehhoslovakkia. Põhjused- vanad riigid, inimesed harjunud demokraatiaga. I ms võitjariigid või neutraalsed; pikk demokraatia traditsioon, majanduskriisist saadi kiiremini üle. Tunnused: demokraatia- sõna- ja trükivabadus, vabad valimised, parlamen, mitmepartei konkurents, juhtide vahetumine; paljud I ms võitjariigid või neutraalsed riigid. Diktatuur: ühe partei/juhi ainuvõim, parlamendi tegevus piiratud v formaalne, demokraatlike vabaduste piiramine, avalik/varjatud vägivald opositsiooni suhtes,
hakkas osalema poliitikas. Peale sõda suurenes massiliikumiste ja ametiühingute mõju. Majandust aitasid üles ehitada Maailmapank ja IMF. USA-s peale sõda kiire majandusareng ja elatustaseme tõus. Makartism sen. McCarthy algatatud kampaania kommunistide või nendega seotud isikute kõrvaldamine avalikest ametitest. 1954 see lõpetati. Suurbritannia Ühine Prantsusmaa Taastus sõjas kiiremini II maailmasõja võitjariigid taastus aeglasemalt 1950-ndad UK saab kaotasid juhtpositsioonid maa- integreeruvad muu Euroo- tuumariigiks, 1952 Eli- ilmas, 1950-ndatel jõuavad paga jõulisemalt sabeth II troonile. Heaoluühiskonna staadiu- 1952- Eur. Söe-ja Terase- 1953 Rahvaste Ühen- misse ühendus, Alzeeria kriis, dus, Berliinis okupats. sektorid, sõjaline taandumine
1949 Mis aastal loodi Euroopa Söe- ja Teraseliit, millega pandi alus Euroopa Liidule? 1952 Millal kapituleerus Jaapan II maailmasõjas? (kuupäev, kuu, aasta) 02.09.1945 Millal heideti ameeriklaste poolt aatompomm Hiroshimale? (kuupäev, kuu, aasta) 06.08.1945 Mis aastal toimus liitlasvägede juhtide Potsdami konverents? 1945 Mis aastal loodi Varssavi Lepingu Organisatsioon? 1955 Millal kapituleerus Saksamaa II maailmasõjas? (kuupäev, kuu, aasta) 08.05.1945 Mis aastal sõlmisid võitjariigid San Franciscos rahulepingu Jaapaniga? 1951 Mis aastatel toimus Berliini blokaad? (alguse- ja lõpuaasta, vahel sidekriips) 1948-1949 Mis aastal loodi ÜRO? 1945 Millal algas liitlasvägede dessant Normandias? (kuupäev, kuu, aasta) 06.06.1944 Millal ründas Jaapan USA sõjaväebaasi Pearl Harboris? (kuupäev, kuu, aasta) 07.12.1941 Mis aastatel toimus Korea sõda? (alguse- ja lõpuaasta, vahel sidekriips) 1950-1953 Mis aastatel valitses Eestis II maailmasõja ajal Saksa okupatsioon
· tänu Napoleoni sõjaretkele Egiptusesse leiti sealt Rosetti kivi, mis oli olulise tähtusega mõistmaks egiptlaste kirja · ta oli ,,töönarkomaan" läks magama õhtul kell 10, tõusis üles öösel kell 2, töötas kuni 5 ning tõusis üles kell 7 hommikul. 4. Viini kongress: mida otsustati, miks jäi seal loodud rahvusvaheliste suhte süsteem püsima peaaegu 100 aastaks? Viini kongress tuli kokku 1814.a. septembris. Keskset rolli etendasid võitjariigid Venemaa, Preisimaa, Inglismaa ja Austria. Aga Prantsusmaa välisminister Talleyrand suutis oskusliku diplomaadina oma riigi huve edukalt kaitsta. Sihiks tagada suurriikidevaheline tasakaal Euroopas. Territooriumite jagamine: · Venemaa Soome, osa Poola aladest, Bessaraabia · Inglismaa Malta, Kapimaa Lõuna-Aafrikas, Tseilon Kagu-Aasias · Austria Lombardia ja Veneetsia Itaalias, Galiitsia Ukrainas · Preisimaa Reini ja Vestfaali provintsid, Põhja-Saksamaa
interventsioon Venemaale. Kodusõda on punaste ja valgete vahel (liituvad ja rohelised). Punased on vaeste klass ja valged on siis nn rikkad. Võtame rikastelt ära ja anname vaestele. Aga see on juba aasta 1918. Pariisi rahukonverents (18jaan 1919 21jaan 1920) See konverents oli ulatuslik rahvusvaheline foorum, millest võttis osa 27 Saksamaaga ja selle liitlastega sõjaseisukorras olnud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Kaotanud riike sinna ei kutsutud ja võitjariigid lähtusid vaid oma huvidest. Otsused kaotaja riikide üle olid ülekohtused. Rahukonverentsi dokumentidest oli tähtsaim Versailles' rahuleping, mis sõlmiti Saksamaaga (28juuni 1919). Saksamaa kaotas sellega kaheksandiku oma aladest. Saksamaa sõjavägi ei tohtinud olla rohkem kui 100 000 meest ja keelati sõjaväekohustus, lennuväga, allveelaevu ei tohtinud üldse olla ning pidi maksma ka reparatsioonmakse. Balti riikide esindajad viibisid konverentsil mitteametlikult.
vastu, 9. novembril 1989 murdis rahvas läbi Berliini müüri, 1990 a alguses said mittekommunistid enamuse ka SDV valitsuses, sama aasta kevadel toimunud vabadel valimistel võitsid mittekommunistid, kes võtsid suuna SDV ühendamisele SLV-ga. Kommunistliku süsteemi lagunemine Saksa DV-s ja Saksamaade ühendamine III • Läbirääkimised Saksamaade ühendamise küsimuses algasid 1990. a kevadel; samas sekkusid protsessi ka II maailmasõja võitjariigid: NSV Liit muretses jõudude tasakaalu lõpliku kadumise pärast Euroopas, Poola kartis, et ühinenud Saksamaa hakkab talle esitama territoriaalseid nõudmisi endiste II maailmasõja eelsete alade tagastamiseks. Kommunistliku süsteemi lagunemine Saksa DV-s ja Saksamaade ühendamine IV • Läbirääkimised toimusid 2 + 4 põhimõttel: kaks Saksamaad arutasid küsimused läbi, suurriigid - USA, Prantsusmaa, Suurbritannia ja
Riigis domineerisid poliitiliselt austerlased (e. sakslased), samal ajal moodustasid valdava osa elanikkonnast hoopis slaavi päritolu rahvad. See viis rahvuslike vastuolude kasvuni riigis ja lõppkokkuvõttes kaotuseni sõjas, keisri kukutamiseni ja vabariigi väljakuulutamiseni, mis aga ei hoidnud ära riigi lagunemist: Austria jäänukriik (pärast I maailmasõda üritati küll liituda Saksamaaga, kuid võitjariigid keelasid selle Saksamaa liigse tugevnemise kartuses. Austria ühendati Saksamaaga ajutiselt 1938-1945). Tsehhoslovakkia Ungari Jugoslaavia (moodustati Serbia-Horvaatia-Sloveenia riikidest). · NB! Vt.ka Euroopa poliitilist kaarti kahe maailmasõja vahel õpik lk.91. · Türgi- kaotas valdused Lähis-Idas (kaotsi läksid Palestiina, Liibanon, Süüria, Iraak- need territooriumid anti Suurbritannia ja Prantsusmaa kontrolli ja valitsemise alla).
Programm kestis neli aastat ning selle aja jooksul anti majanduslikku ja tehnilist abi kokku umb 13.miljardi USA dollari väärtuses. Programmiga liitusid Austria, Belgia, Holland, Iirimaa, Island.... SOTSIALISMILEERI TEKKIMINE Peagi sotsialistide ja kommunistide vahelised suhted teravnesid. Kommunistide vastupanuliikumine sai luau Kreekas, 1948 said kommunistid lüüa Soome parlamendi valimistel. SAKSAMAA pärast II MS Potsdamis võitjariigid kinnitasid, et taastavad Saksamaa ühtse rahuarmastava riigina. Selleks tuli kõikides okupatsioonides ellu viia ühtset 4D poliitikad: Demilitariseerimine, denatsifitseerimine, demonteerimine, demokratiseerimine. Reparatsioone maksti demilitariseeritud tööstusettevõtete sisseseadetega Sakslaste repartieerimine (asutati umber u. 14 miljonit sakslast) BERLIINI BLOKAAD JA SAKSAMAA LÕHENEMINE (1948 juuni Külma sõja I vastasseisuks oli Berliiini Blokaad. Selle ajendiks oli Saksamaa 3
``Mis teeb 19. sajandist uusaja?`` Piibe Kadak 10A Uusaja mõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid 15.-16.sajandil, eristamaks oma kaasaega eelnenud ajaloost. Lähtuti uuest ideoloogiast humanismist, mis kujunes välja renessansiajastul. 19. sajandil- Napoleoni sõdade järel kutsusid võitjariigid Viinis kokku rahvusvahelise kongressi- Viini kongressi. Kongressil püüti taastada Suure Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade käigus segi paisatud Euroopa poliitiline kaart ning endiste valitsejasuguvõsade võim. Kongressi juhtriigid olid Prantsusmaa-vastase koalitsiooni juhtriigid Inglismaa, Venemaa, Austria ja Preisimaa. Kongress taastas Bourbonide dünastia võimu Prantsusmaal ja Hispaanias ning endiste
kommunistliku tegelase vastu) 9.novembril 1989.a. murdis rahvas läbi Berliini müüri 1990.a. alguses said mittekommunistid enamuse ka SDV valitsuses sama aasta kevadel toimunud vabadel valimistel võitsid mittekommunistid, kes võtsid suuna SDV ühendamisele SLV-ga. • Läbirääkimised Saksamaade ühendamise küsimuses algasid 1990.a. kevadel; samas sekkusid protsessi ka II maailmasõja võitjariigid: • Läbirääkimised toimusid 2 + 4 põhimõttel: kaks Saksamaad arutasid küsimused läbi suurriigid - USA, Prantsusmaa, Suurbritannia ja NSV Liit kooskõlastasid need eelkõige tuli järgi anda NSV Liidult ühinemiseks nõusoleku saamiseks Selleks lubati vähendada ühinenud Saksamaa sõjaväe suurust; lubati finantseerida Gorbatšovi reformipoliitikat jne.
Mis aastal loodi Rahvasteliit ? 1919 Millised olid liidu peamised ülesanded ? Ilma sõjalise sekkumiseta lahendada võimalikke riikide vahelisi tülisid ja arendada rahvusvahelist vajanduslikku ja kultuurilist koostööd. Millised Euroopa linnas asus liidu peakorter ? Sveits(Genf) Miks USA ei kuulunud Rahvasteliitu ? Nad keeldusid tunnustamast Rahvaliidu põhikirja. *Millised territoritoriaalsed muutused ja sõjalised piirangud kehtestati Saksamaale Versailles' rahuga? Kas sinumeelest käitusid võitjariigid Saksamaa suhtes õiglaselt ? Põhjenda 1-2 lausega. Ta pidi loobuma suurtest aladest (Reini jõe piirkond ja kolooniad ) ning tasuma täielikult või osaliselt repa- ratsiooni. Keelati omada tugevat armeed. Liitlased hõivasid 15 aastaks Reini jõe piirkonna, kuhu sakslased ei tohtinud oma sõjaväge viia ega kindlustusi ehitada. Poola sai Danzig'i(poola koridor ehk nüüd kaliningrad) --Ei olnud õiglane, kuna saksamaa ei alustanud sõda, ta täitis lihtsalt liitlase kohustusi.
Reinimaa demilitariseeriti Reparatsioonid Võeti ära kõik asumaad(mandaatmaadeks muudeti) 2.Rahvusvahelised suhted 20-ndatel aastatel: 1920.aastad idealismi-ehk patsifismiajastu. Üritati suuri sõdu vältida. 1924-28 kuldsed kahekümnendad. Pariisi rahukonverents 1919-1920 · Eesmärgiks oli võitjariikide soov leppida kokku sõjajärgses korralduses ja seada tingimused kaotajariikidele. · Osalema kutsuti vaid võitjariigid, kaotajad jäeti kuni rahulepete lõpliku allakirjutamiseni kõrvale (et nad ei kasutaks ära võitjariikide omavahelisi vastuolusid) · Prantsusmaa Saksamaa peab vastutama sõja eest, karm leping, mis muudaks Saksamaa ,,murust madalamaks" · USA leping ei tohiks olla liiga karm, Saksamaa võib tulevikus kätte maksta · Suurbritannia Saksamaad tuleb ,,õiglaselt" karistada. Seisukort Pr. ja Usa vahel · Balti riike rahukonverentsile ei kutsutud 3
Reinimaa demilitariseeriti Reparatsioonid Võeti ära kõik asumaad(mandaatmaadeks muudeti) 2.Rahvusvahelised suhted 20-ndatel aastatel: 1920.aastad idealismi-ehk patsifismiajastu. Üritati suuri sõdu vältida. 1924-28 kuldsed kahekümnendad. Pariisi rahukonverents 1919-1920 · Eesmärgiks oli võitjariikide soov leppida kokku sõjajärgses korralduses ja seada tingimused kaotajariikidele. · Osalema kutsuti vaid võitjariigid, kaotajad jäeti kuni rahulepete lõpliku allakirjutamiseni kõrvale (et nad ei kasutaks ära võitjariikide omavahelisi vastuolusid) · Prantsusmaa Saksamaa peab vastutama sõja eest, karm leping, mis muudaks Saksamaa ,,murust madalamaks" · USA leping ei tohiks olla liiga karm, Saksamaa võib tulevikus kätte maksta · Suurbritannia Saksamaad tuleb ,,õiglaselt" karistada. Seisukort Pr. ja Usa vahel · Balti riike rahukonverentsile ei kutsutud 3
Maavarade tõttu, mis on Saksamaa Kirde osa tootmises, kõik tahtsid endale saada vilja, Belgia tuli sisse ja sai endale alad kus oli palju maavarasid ennekõige sütt. 17. Miks puhkes Hispaania kodusõda? Franco tahtis võimule. Kerkis võimule. I sõda peale I MS. 1936-1939 18. Kes kuulusid suurde nelikusse? Suurbritannia, USA, Prantsusmaa, Nõukogude-Liit 19. Miks puhkes 1929. aastal majanduskriis? Oli börsikrahh, USA- s, Wall-Streedil. ,,Must neljapäev" 20. Miks valisid I MS võitjariigid Pariisi rahukonverentsi avapäevaks just 18nda jaanuari? (18. jaanuar 1871)- Siis tekkis Saksa-keisririik 21. Millised riigid kuulusid teljeriikide hulka? Itaalia, Saksamaa, Jaapan 22. Kes oli ja mida tegi Georgi Zukov? Nõukogude Liidu väejuht, kes juhtis idaeuroopas Punaarmeed. 23. Seleta mõiste MRP? Molotovi- Rippendropi pakt, Saksamaa ja Nõukogude-Liit tegid koostööd, 23.aug 1939. 24. Miks ei võtnud Lääs midagi Hitleri agressiooni vastu ette? Usa ja
Caporetto lahing(24.10.1917): Sks koondas väed Ita rindele ja saavutas suure võidu. Pr päästis Ita kokkuvarisemisest. Lahing tugevdas A-Ungari tahet sõda jätkata. II Marne'i lahing(15.07.1918): Antandi algatus. Ant vägedega oli liitunud ka USA, Sks purustati. Sõja lõpp: Itaalia sundis liitlaste toetusel A-Ungari väed taanduma. Saksamaal novembrirevolutsioon, keiser Wilhelm II loobub troonist. Pariisi rahukonverents 18.01.1919 20.01.1920: Versailles' rahu 28.06.1919: Võitjariigid lepivad kokku Euroopa sõjajärgse korralduse; tingimused lüüasaanud keskriikidele; kaotajate esindust ja Nõuk Venemaad ei kutsutud; W. Wilson + Loyd George + G.Clemenceau. Territoriaalsed loovutused: Sks: Pommer ja Poznan Poolale; Poola koridori loomine; Danzig vabalinnaks; Sileesia jagati Poola ja Tsehhoslovakkia vahel; Klaipeda küsimus. Sks läänepiir: Saarimaa 15 aastaks Pr-le; Alsace-Lorrine Pr-le; Taanile Schlesswigi põhjaosa; Belgiale 2 rajooni. Uute rahvusriikide sünd:
· Maailm jagunes kapitalistlikuks ja sotsialistlikuks süsteemiks, hakkas kapitalismi üldkriis Probleemid sõja lõppedes: · Pariisi rahukonverentsil valitses võitjate ülekaal (USA, UK, F) · Võit ei olnud täiuslik venemaast oli saanud vaenlane maailmarevolutsiooni oht · Sõja mõjud, miljonid tapetud ja haavatud · Suur osa Prantsusmaast ja Belgiast purustatud · Saksamaa, Austria-Ungari ja Venemaa on lagunenud · Isegi võitjariigid olid võimetud sõjakulusid kokku arvutama 2. Muudatused Euroopa poliitilisel kaardil · Venemaa Impeeriumist eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti ja Soome. Kõigil viiel riigil tuli iseseisvumist kaitsta ka relvajõul (nt Eesti Vabadussõda 1918-1920, teistel analoogne sündmustik) · Austria-Ungari Austria, Tsehhoslovakkia, Ungari, Jugoslaavia (moodustati Serbia- Horvaatia-Sloveenia riikidest) · Türgi kaotas valdused Lähis-Idas 3
Euroopa uunemisprotsessidega, püüdis valitsevat režiimi kindlustada. poliitilised muutused teistes riikides vallandasid ida-saksamaal 1989. aastal ulatusliku massiliikumise, 1989 okt astus Honecker tagasi ja 9. nov lõhkus rahvamass Berliini müüri. saksamaa taasühinemine – 3. okt 1990 jõuti lõpule poliitilise ühinemisega, mille pidid heaks kiitma teise maailmasõja võitjariigid. ühendus kulges kiirelt Berliini blokaad - 1948. alustas NSVL takistama lääneliitlaste juurdepääsu Lääne-Berliini, NL sulges kõik teed, mis ühendasid Lääne-Saksamaad Berliiniga, et takistada sinna vajalike kaupade toimetamist Korea sõda – 1950. peetud verine sõda Põhja- ja Lõuna-Korea vahel. Põhja toetasid Hiina ja NSVL, Lõunat USA ja teised lääneriigid. Olukord sama, suri ligi 3 mln
· 3. november kapituleerus Austria · 3. novembril paisusid Saksa laevastike rahutused revolutsiooniks (Novembrirevolutsioon) · 11. november kirjutati alla Compiegne'i vaherahule Antandi ja Saksamaa esindajate poolt · Saksamaa alistus, kohustus evakueerima ja demilitariseerima Reini tsooni, kohustus vabastama sõjavangid, loovutama põhiosa relvastusest ja raudtee-veeremist. Toimus desarmeerimine. Pariisi rahukonverentsil surusid võitjariigid sakslastele peale Versailles' rahu (1919-1920), mis piiras nende iseseisvust ning millega kuulutati Saksamaa sõjasüüdlaseks. Tulemused: Rahulepingutega vähendati kaotanud riikide territooriumi ning pandi neile majanduslikke, poliitilisi ja sõjalisi kohustusi. Sõja tagajärjel Austria-Ungari lagunes, tema alal tekkisid Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. Serbia, senised Austria-Ungari lõunaslaavi piirkonnad ja Tsernogooria liitusid Serbia-Horvaatia-Sloveenia kuningriigiks.