Merli Sims Mai 2013 Suure Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade mõju Euroopa arengule Suur Prantsuse revolutsioon toimus aastatel 1780 1799, mille peamiseks põhjuseks oli rahva rahulolematus absolutismiga, seda eriti kolmanda seisuse seisukohalt kolmandasse seisusesse kuulusid talupojad, linnlased, kodanlus. Sel ajal oli ka vilets majandus ja finantsolukord, riigi raha läks peamisel sõdimiseks, riigivõlgade tasumiseks ja õukonna ülal pidamiseks. Revolutsiooniga hävitati keskkaegne ühiskondlik süsteem ja pandi alus uutele õigunormidele ja väärtustele
Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade mõju Euroopale Fred Lobjakas 11.a Tartu Kommertsgümnaasium Revolutsiooni algus Kuninga hooletu käitumine Halvenes elatustase ja majanduslik olukord Kukutati kuningavõim ja feodaalkord Maailma tuntuim revolutsioon Ümberkorraldused Asutav Kogu sai õiguse seadusi välja anda Talupojad vabastati teotööst Kaotati ka kirkukümnis ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" Jakobiinid Poolehoid jakobiinidel Keerulised sise ja välispoliitilised olud Ühtne ning jagamatu vabariik Esialgu jäi põhiseadus ellu rakendamata kehtestati diktatuur Reini Liit 1806. aasta suvel Reini Liit protektoriks sai Napoleon Püha Saksa Rooma riigi lõpp
Ameerika ühendriikide sünd Põhja-ameerika koloniseerimine: -konkistadoorid, 16.saj euroopa rannikul -mängis rolli emigrantide usuline taust -inglise puritaanid asustasid ühendriikide kirdepoolsemad rannikuosariigid- uus-inglismaa -prantsuse hugenotid- califnornia -NY- asustasid hollandlased, vallutasid inglased -lõplikult kaotasid prantslased oma asumaad 1763.a seitsmeaastase sõja tagajärjel Inglise kolooniate elukorraldus: -18.saj keskpaigaks P-Ameerika idarannikul 13 eripaigalist Inglise kolooniat(esinduskogu ja omavalitsus olemas)
vähendada, hakati müüma kirikule ja pagenud aadlikele kuulunud maid. 1790 aastal - kaotati aadliseisus. Prantsumaa riigikorraks piiratud ehk konstitutsiooniline monarhia Võimude lahusus - seadusandlik võim seadusandlikule kogule , kohtuvõim kohtunikele, täidesaatev võim kuningale 1789 - "Inimese ja kodanuki õiguste deklaratsioon" - väljendas kõigi inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust 2) Viini kongress ja selle otsused Revolutsiooni ja Napoleoni sõdade tagajärjel oli Euroopa poliitiline kaart muutunud. Võitjariigid arvasid et seda oleks vaja ``korrastada'' 1814 kutsuti Viinis kokku rahvusvaheline kongress, kohale sõitis 216 Euroopa riikide esindajat. Suurematest riikidest jäi kõrvale vaid Türgi. Viini kongress oli koos 1815. aasta suveni. Peamised otsustajad olid Inglismaa, Austria, Venemaa ja Presisimaa, veidi ka Prantsusmaa. Ilmnesid vastuolud kaardi korrastamisel ning ähvardasid puhkeda uued sõjalised konfliktid. Uue Euroopa loomise põhimõtteid oli kolm
Amerika Ühendriikide tekkimine 1.Millistest maadest rännati välja Põhja-Ameerikasse = Holland, Inglismaa, Prantsusmaa. 2. Kuidas kujunes Lõuna asumaade mustanahaliste elanikkond= Veeti orjadena. 3. Kuidas ja miks kaotasid prantslased oma asumaad Põhja- Ameerikas= 7 aastase sõja tagajärjel kaotati Kanada. Alad läksid lõpuks inglaste kätte. 4. Millistel põhjustel kujunes uus ühiskond töökaks, ettevõtlikuks= Üks osa väljarändajatest olid kalvinistid. Inimesed olid võrdsemad. Euroopa rendisüsteemi üle ei viidud. 5. Milles seisnes Briti(Ameerika) konflikt kolooniatega= Inglased ei lubanud elama minna läände, nende kaupu ei lubatud inglismaal müüa, inglise kaupu sunniti peale(NT: tee), uue maksu kehtestamine(postimaks). 6. Iseseisvusdeklaratsioon= võeti vastu 14 juuli 1776. Sellega kuulutati Ameerika Ühendriigid iseseisvaks. 7. Uued põhimõtted= õigus elule, vabadusele, õnnele. Inimesed olid võrdsed. Rahvavõim. Maksukoormuse tõus. 8
1. Reini Liit 1806. Aasta suvel moodustatud liit Prantsuse kontrolli all olevatest 16 Saksa riigist. Reini liidu eestkotjaks ehk protektoriks sai Napoleon. Reini liit kohustus osalema impeeriumi vallutussõdades. Reini liiduga liitunud riigid lahkusid Püha Rooma riigist. 2. Kontinentaalblokaad Napoleoni keeld importida inglise kaupu Prantsusmaale ja temast sõltuvatesse riikidesse. See pani tugeva matsu ka Prantusmaa majandusele, kus hinnad tõusid ligi 300% ning ka inglismaa majandusele oli see tugevaks hoobiks. Inglismaa suutis sellest üle saada, suurendades kaubavahetust oma ülemerekolooniatega. 3. Tilsiti rahu 1807. Aasta juulis Prantusmaa (Napoleon) ja Venemaa (Aleksander I) poolt sõlmitud rahu, kus Venemaa nõustus Prantsusmaa vallutustega ja tunnistas nende
2) rahvuskogu- kogu rahva esindusorgan, mille otsuseid ei ole kuningal öigus tühistada 3) Asutav Kogu- Rahvuskogu kuulutas end Asutavaks koguks, mis pidi koostama Prantsusmaa jaoks pöhiseaduse ehk konstitutsiooni ning panema seega aluse uuele riigikorrale 4) Inimese ja kodaniku öiguste deklaratsioon- vöeti vastu aastal 1789. See on deklaratsioon, mis väljendas köigi inimeste vördöiguslikkust ja vabadust 5) Seadusandlik kogu- seadusandlik riigivöimuorgan 6) Jakobiinid- Prantsuse revolutsiooni radikaalne tiib, kes käis koos endises Püha Jakobi kloostris; 1793. Aastal töusis Prantsuse revolutsiooni etteossa, kehtestades diktatuuri ja terrori 7) Zirondiinid- Prantsuse revolutsiooni möödukam tiib 8) Soo- kuulus rahvuskonvendi koosseisu pärast vabariigi väljakuulutamist 400 saadikuga 9) Rahvuskonvent- kuulutas Prantsusmaa vabariigiks aastal 1792 ja pärast seda kuulus rahvuskonventi 760 saadikut, koostas ka uue põhiseaduse.
Euroopa Napoleoni sõdade ajal. Viini kongress 1. Revolutsiooniliste sõdade ja vallutussõdade erinevus. Revolutsioonisõdade eesmärk on revolutsiooni kaitsmine, vallutussõdade eesmärgiks on aga uute alade vallutamine. 2. Napoleoni tee esimesest konsulist imperaatorini. Kui võim koondus esimese konsuli Napoleoni kätte tegi ta ulatuslikke ümberkorraldusi, mis kindlustasid sisemist korda ning parandasid riigi majanduslikku olukorda, tugevnes keskvõim. Napoleoni hakati rohkem austama ning 1802.a valiti ta eluaegseks konsuliks ning 1804.a kuulutas Senat ta imperaatoriks. 3. Napoleoni sõjalised ja majanduslikud katsed põhivastase Inglismaa purustamiseks. Võitluse tulemus. Napoleon kaotas Trafalgari merelahingus ning meredel jäi valitsema Inglismaa. Napoleon otsustas murda inglased majandusblokaadiga ükski Euroopa riik ei tohtinud Inglismaaga kaubelda, see ei avaldanud loodetud mõju vaid halvenes hoopis Prantsusmaa ja tema
Kõik kommentaarid