Kuidas Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni ajastu mõjutasid Euroopa arengut? (1)

Kuidas Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni ajastu mõjutasid Euroopa arengut?
Prantsusmaa revolutsioon sai alguse eelkõige kuninga hooletust käitumisest, sest kuningakoja toretseva ja luksusliku elustiili taustal halvenes aga kiiresti riigi üldine majanduslik olukord ning elanikkonna elatustase langes. Selle revolutsiooni käigus kukutati Prantsusmaal kuningavõim ning feodaalkord . Tegemist on maailma tuntuima revolutsiooniga, millest võtsid eeskuju nii 19. sajandi revolutsionäärid kui ka 20. sajandi totalitaarsed režiimid.
Kriis, mis Prantsusmaal aset leidis, oli paljude muutuste alustalaks. Toimuma hakkasid suured ümberkorraldused. Asutav Kogu sai õiguse seadusi välja anda. Talupojad vabastati teotööst ning kaotati ka kirkukümnis. Ameerika Ühendriikide iseseisvusdeklaratsiooni eeskujul võeti vastu „Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon “, mis tugines kõigi inimeste võrdõiguslikkusele ja vabadusele. See leidis Euroopas laialdast vastukaja ja oli hiljem eeskujuks paljudele teistele riikidele. See oli aluseks tänapäeval kehtivatele õigustele. Inimestel on siiani õigus oma arvamusele ning vabadusele.
1793. aastal süvenes rahulolematus žirondiinide valitsemisega ja kasvas poolehoid jakobiinidele. Jakobiinid tulid võimule keerulistes sise- ja välispoliitilistes oludes. Nende koostatud põhiseaduse järgi pidi Prantsusmaa jääma ühtseks ning jagamatuks vabariigiks. Esialgu jäi põhiseadus ellu rakendamata, kuna jakobiinide arvates oli vaja revolutsioon päästa. Nad kasutasid selleks väga äärmuslikku lahendust – kehtestati diktatuur, mille ajal hukati üle 50 000 inimese, enamik pärines lihtrahva hulgast. Minu arvates oli nende teguviis väga vale, diktatuur toob enamasti rohkem kahju kui kasu.
1806. aasta suvel moodustati 16 Prantsuse kontrolli all olevast Saksa riigist Reini Liit, mille protektoriks sai Napoleon .Reini Liiduga ühinenud riigid lahkusid Püha Rooma riigist, mis lakkas seepeale üldse olemas. Nii kadus Euroopa poliitiliselt kaardilt Püha Rooma riik.Aset leidis ka Püha Saksa Rooma riigi lõpp. Selles tajas saati kuulus Saksamaa killustatud väikeriikide kogum minevikku . Võib öelda, et see oli peaaegu tuhande aasta jooksul välja kujunenud riigi- ja õiguskorra kokkuvarisemine, kõike valitseva , endale kõike allutada tahtva moodsa tsentraliseeritud riigi revolutsiooniline triumf .Tänu Saksamaa killustatuse lõppule muutus riik ühtsemaks ja tänu sellele oli mõju Euroopale ka positiivsem.
Saksamaal algast suurte reformide ajastu, millele panid aluse Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad. Positiivseks muudatuseks oli pärisorjuse kaotamine enamikus Saksa riikides, mis kujunes minu arvates õigeks otsuseks. Teisteks positiivseteks muutusteks olid omavalitsuse reform , ühiskonna ilmalikustamine, sõjaväereform- hakkas kehtima üldine kohustuslik sõjaväekohustus, loodi Reini Liit. Üks negatiivne muutus oli see, et suruti peale kontinentaalblokaad , kuna Napoleon ei suutnud Inglismaad alistada.
Pärast Napoleoni sõdade lõppu oli Euroopa senine poliitiline kaart segi paisatud ning seetõttu vajasid ka riikidevahelised suhted uuel tasandil korrastamist. 1814 . aasta septembris tuli kokku Viini kongress , kus etendasid keskset rolli võitjariigid Venemaa, Preisimaa , Inglismaa ja Austria. Viini kongressi põhimõtted olid legitiimsus, julgeolek ja tasakaal. Rahvusvahelise koostöös oli Püha Liit(Venemaa, Austria, Preisimaa), mille ül oli kaitsta kristlike põhimõtteid, tegeles rahvuslike ja liberaalsete püüdluste mahasurumisega. Sinna kuulus ka Nelikliit(Suurbritannia, Venemaa, Austria, Preisimaa), mille ülesanne oli jälgida Viini kongressi ülesannete täitmist. Viini kongressi tulemused oli üsnagi positiivsed, näiteks hakkas välja kujunema tänapäevane Euroopa kaart.
Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõjade mõju Euroopale oli väga erinev. Positiivselt mõjutas Euroopat kindlasti „Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon“, sest siis hakkasid õigused inimlikumaks minema. Napoleoni sõjade üks suuremateks mõjudest Euroopale oli kindlasti Saksa killustatus lõpp. See ajastu oli minu meelest väga kirju, selles suhtes, et kogeti mitmeid riigivorme ning eluolu muutus samuti üsna sageli.