Miks puhkes külm sõda? (3)

Miks puhkes külm sõda?
Teine maailmasõda lõppes Jaapani kapituleerumisega 2. septembril 1945. Teise maailmasõja võitjariigid olid NSV Liit, USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa ning kaotajariigid olid Saksamaa, Itaalia ja Jaapan.
Võitjate ühisleer lagunes , sest neil olid erinevad vaated. Prantsusmaa ja Inglismaa osatähtsus vähenes. Seevastu muutus üliriigiks USA, kes läks majandusliku arengu poolest teistest maadest kaugele ette ning asus demokraatlike lääneriikide etteotsa. Teiseks maailmapoliitikat määravaks jõuks sai Nõukogude Liit, kes saavutas ülemvõimu Ida-Euroopas ning suures osas Aasias. Juba Teise maailmasõja lõpus alanud USA ja NSV Liidu suhete jahenemine sai pärast Saksamaa ja Jaapani purustamist hoogu juurde. Suhted halvenesid niivõrd, et mõne aja pärast puhkes uus ülemaailmne sõda, mis kestis üle neljakümne aasta. Tegemist ei olnud siiski sõjaga, kus kaks armeed võitlevad rindel. See oli kõikehaarav poliitiline, majanduslik ja ideoloogiline võitlus kahe vastandliku maailmavaate, Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi, vahel. Seda vastasseisu hakati nimetama külmaks sõjaks.
1947. aastal esitas USA president Harry Truman seisukoha, et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise- kui ka välissurve vastu. Samal aastal pakkus tolleaegne USA välisminister George Marshall välja kava, mis nägi ette Euroopa taastamise ning USA ulatusliku abi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Nii Trumani doktriin kui ka Marshalli plaan pidi andma USA-le eelise võitluses Nõukogude Liidu ja kommunismi vastu. Abi osutamisega Euroopa riikidele lootsid ameeriklased vähendada sealsete kommunistide ja Moskva mõju ning pidurdada kommunismi levikut maailmas. See aga ei olnud sugugi litne ülesanne.
Nõukogude Liidu toetusel haarasid kommunistid võimu Jugoslaavias, Albaanias, Poolas, Rumeenias ja Tšehhslovakkias. NSV Liidu kontrolli alla sattusid ka Ida-Saksamaa alad ning Berliini idapoolne osa. 1948. aastal asus NSV Liit takistama lääneliitlaste juurdepääsu nende kontrolli all olevasse Lääne-Berliini. Nõukogude juhtkonna pahameele kutsus esile rahareform Saksamaa lääneosas, sellesse haarati ka Berliini läänesektorid. Nõukogude sõjavägi sulges kõik teed, mis ühendasid Lääne-Saksamaad Berliiniga, et takistada sinna vajlike kaupade toimetamist. Lääneriigid korraldasid aga õhusilla, mis varustas sissepiiratud linna ööpäev läbi kütuse ja toiduainetega.
Berliini blokaad ei andnud Moskvale meelepärast tulemust ning mõne aja pärast see lõpetati. NSV Liidu ja lääneriikide suhted olid aga lõplikult rikutud. Lääneriikides on külma sõja alguseks nimetatud just nimelt Berliini blokaadi. 1949. aasta mais Saksamaa lõhenes: Lääne-Saksa aladel kuulutati välja Saksamaa Liitvabariik, Nõukogude okupatsioonitsoonis loodi samal aastal Saksa Demokraatlik Vabariik. Külm sõda sai hoo sisse.
Külma sõja aastaid iseloomustas demokraatlike lääneriikide ja kommunistliku idabloki vaen. Rahvusvahelist elu mõjutas eelkõige üliriikide USA ja NSV Liidu vastasseis. Võisteldi kolmes peamises valdkonnas. Esiteks üritasid mõlemad pooled vastast edestada võidurelvastumises. Teiseks soovisid USA ja NSV Liit saavutada poliitilist ülekaalu jagatud Euroopas. Kolmandaks aga püüdsid nad laiendada oma mõjuvõimu kolmandas maailmas ehk riikides, mis ei kuulunud ei demokraatlike läänemaade ega ka kommunistliku idabloki maade hulka.