tantsuõpetajat Pierre Margoliet. Tantsu nimi pärineb tõenäoliselt Haitilt, kus see tähistas kellataolist pilli. Tsatsa on tempokast tants. Tsatsa tempo on 2830 takti (u 120 lööki) minutis. Tantsides on keharaskus ees, sammud astutakse varbale, ülakeha on väheliikuv, kuid sammudega kaasneb intensiivne puusade liikumine. Neljandast esimese löögini tehakse chassé, mille viimane samm on veidi pikem, rõhutades esimest lööki. Võistlustel tantsitakse tsatsat LadinaAmeerika tantsude seas teisena 6 Rumba Rumba on Kuubast pärit tants, mis muutus populaarseks juba eelmise sajandi alguses. Aja jooksul on rumba arenenud neegritantsust. Ameerikas ja Euroopas võitis see tants inimeste südamed 1930ndatel aastatel. Rumbat iseloolustab kõige rohkem väljend "armastuse tants". Rumbas peitub
Sport, kui kehaline aktiivsus 2. sport-rahulolu pakkumine 3. sport-füüsilise jõu pakkumine Sport-mille nimel ja kelle jaoks Mis on sport ja kelle joaks on mõeldud? Sport on kehaline aktiivsus enda elu paremaks tegemiseks. Sporti tehakse alati enda jaoks, et tervis oleks korras ja oleks vähem haigusi. Sporti tehakse enda füüsilise jõu nimel ja saadakse paremaid tulemusi võistlustel ja mujal sporti tehes. Sport arendab sportlastele füüsilist jõudu ja kehalist aktiivsust. Sportlased pingutavad sporti tehes enda nimel, et nad jõuaksid kunagi kuhugi suurematele võistlustele võistlema. Sportlastel on sport ja sportimine mõeldud enda elu parandamiseks ja füüsilise koormuse tagamiseks. Iga sportlane oskab ja teab oma spordiala reegleid ja kus saab oma ala mängida või harrastada.
Põltsamaa Ühisgümnaasium Irving Jahir Saladino Aranda Biograafia Maidu Targama 12A 12. aprill 2010 1. Lühidalt................................................................................................................................... 3 2. Tee tippu................................................................................................................................. 3 3. Võistlustel osalemine.............................................................................................................. 4 4. Pildid....................................................................................................................................... 5 1. Lühidalt Irving Jahir Saladino Aranda (sündinud 1983 23 jaanuar Colón, Panama) on Panama kaugushüppaja. Ta on Olümpiavõitja ja Panama esimene Olümpiamedali omanik. Saladino on 176 cm pikk ja kaalub 70 kg. 2
VLTTO18089 "Maavaatluskaamera prototüübi loomine kuupsatelliidile (8.01.2018-30.04.2020)" MLTTO17225I "Järgmise põlvkonna ettevõtjate treenimine praktiliste meetmete vahendusel kosmosetehnoloogia valdkonnas (1.03.2017-31.12.2019)" Teaduskraadid ESTCube-2 asendi- ja orbiidikontrolli süsteemi disain Asendi määramise süsteem ESTCube-2 ja planeetidevaheliste missioonide jaoks Mängis jalgpalli 2004-2006. 2004 aastal osales 12 Eesti Noorte MV võistlustel. Nendest võite 5 ja üks viik. C2.II Flora Kehtna 2005 aastal osales 12 Eesti Noorte MV võistlustel. Nendest võite 4 ja üks viik.C2.II Flora Kehtna 2006 aastal osales 1 Eesti Noorte MV võistlustel, kuid mingitel põhjustel oli ja jäi see viimaseks mänguks. Rääkis füüsikapäevadel ESTCube satelliidist 16.05.2018(Tartu Ülikoolis). https://www.uttv.ee/naita?id=27095 Andis 100 e-külalistunni 10-12.klassile, teemal "Kuidas töötab ESTCube-2?" https://www
talvised spordialad: dryland e. lumeta spordialad: kelguvedu koerakross e. Canicross suusatajavedu e. Skijoring jalgrattavedu e. Bikejoring rakendisuusatamine e. Pulka tõukeratta vedu e. scooter käruvedu Kelguvedu on traditsiooniline kelgukoerte spordiala. Võistlustel võib vastavalt võistlusklassile koerirakendis olla 2 kuni 12. Rakendis on igal koeral oma ülesanne. Esimene paari moodustavad reeglinaheade juhiomadustega ja kogenud koerad.Selle järgi, kuidas juhtkoerad õpivad rakendit juhtima võib eristada 3 tüüpi juhtkoeri: · Avamaa juhid sellise koera omanik võib eriti rahul olla, kuna selline koer täidab kõrgeimadnõudmised. Koer, kes suudab juhtida kelku avamaal, jälgedeta lume-
Treeninggrupid moodustatakse osalejate vanust ja taset arvestades ning põhimõttel, et kõik huvilised saaksid osa võtta. Osalemine spordiringides pakub noortele huvitavat ajaviidet, vaheldust ja arenemisvõimalust. Koolispordi toetamiseks ja koordineerimiseks on Eestis loodud Eesti Koolispordi Liit. See ühing jagab koolidele toetusi spordiga tegelemiseks ning korraldab ka noortele üritusi ja võistlusi. Eesti Koolispordi Liidu poolt korraldatud võistlustel saavad osaled nii koolide võistkonnad kui ka õpilased individuaalselt. Koolispordil on väga suur tähtsus, kuna see võimaldab noortel teha sporti ja hoida sel moel oma tervis korras. Samuti võib koolis alguse saanud spordi harrastamisest välja kujuneda tõeline sportlaskarjäär. Paljude tuntud atleetide spordikarjäär on saanud alguse just koolis toimunud spordiringidest. Samuti aitab spordi tegemine hoida noored
mängijad liiguvad ühe koha võrra edasi kellaosuti liikumise suunas. Sissejuhatus Võrkpall on üks kõige edukamatest ja populaarsematest konkurentsivõimelistest vabaaja spordialadest maailmas. See on kiire, see on põnev ja tegevus on plahvatuslik. Antud sissejuhatus keskendub esimesena võrkpallile kui konkurentsivõimelisele spordialale ning seejärel toob välja peamised omadused, mis on vajalikud edukaks kohtunikutegevuseks. Võrkpall on konkurentsivõimeline spordiala Võistlustel kasutatakse ära muul ajal kasutamata jäävad jõuvarud. Esile tulevad maksimaalsed võimed, võitlusvaim, loomingulisus ja esteetika. Võrkpallimäärused on korrastatud nii, et oleks võimalik rakendada kõiki mainitud omadusi. Võrkpall võimaldab kõigil mängijatel, seejuures vaid üksikute eranditega, tegutseda nii võrgu juures (rünnakul), kui mänguväljaku tagumises osas (kaitses või pallingul). William Morgan, selle mängu looja, tunneks endiselt ta ära, kuna võrkpall on
55 meetrit kõrgushüppes. Pikakasvuline Bohdani distsipliini progress arenes edukalt ning 2004ndaks aastaks hüppas ta juba üle 2 meetri kõrgusesse. Aasta hiljem esindas Bondarenko Ukrainat Euroopa Noorte Olümpia Festivalil Lignanos hüpates 2.12 meetrit, mis sel ajal kujunes tema isiklikuks rekordiks. Bohdan Bondarenko võitis sealt hõbemedali. 2006ndal aastal tõusis Bondarenko uuele tulemustetasemele. 10ndal jaanuaril püstitas ta noorte siseruumide rahvuslikel võistlustel uue rekordi, 2.21 meetrit ja tõusis sellega Ukraina parimate atleetide sekka. Suvel 2006 võitis ta Gymnasiades Thessalonikis järjekordse võistluse tulemusega 2.20. 20 päeva hiljem võttis ta esimest korda osa Rahvuslikest Meistrivõistlustest võisteldes täiskasvanud kõrgushüppajatega. Tema oli sel ajal vaid 16- aastane. Konkureerides täiskasvanud hüppajatega võitis ta endale hõbemedali, ta näitas ilmekat võistlustahet ning tulemuseks 2
Föderatsioon (IDSF), elukutseliste tantsijate võistlusi Ülemaailmne Tantsu ja Tantsuspordi Nõukogu (WD&DSC). Aastal 1997 tunnustas Rahvusvaheline Olümpiakomitee võistlustantsu spordialana ning ISDFi rahvusvahelise spordialaliiduna. Võistlustansu võistlusetel jaotatakse tantsijad erinevatesse kategooriatesse, vanuse ja taseme klassi järgi. Vanuse klassid: Lapsed1(7-9) Lapsed2(10-11) Juunior1(12-13) Juunior2(14.- 15) Noored (16-18) Tänapäeval on mõnedel võistlustel lisandunud ka Noored2 klass, ehk 18-21 aastased tantsijad Täiskasvanud(18-35) Seeniorid (35-...) Taseme klassid:(ei ole otseses seoses vanustega) Algajad (2-4 tantsu) E-klass (6 tantsu) D-klass (8 tantsu) C-klass (10 tantsu) Vabaklass(B-S) (10 tantsu) LADINAAMEERIKA TANTSUD: SAMBA: Samba on Aafrika juurtega Brasiilia tantsu- ja muusikastiil, mis kujunes välja 20. sajandi algul Rio de Janeiros. Samba tants on elav ja rütmikas, 2/4 taktimõõdus, kuid igas taktis tehakse kolm sammu
Viidi läbi esimene suusamaraton Tallinn-Keila-Tallinn. 42 km pikkusel Võistlusmaal tegid kaasa viieliikmelised võistkonnad. 26. veebruaril Gorkis hüppas Uno Kajak esimese eestlasena üle 100 m - 100,5 meetrit. 1962 - 3.-7. jaanuarini toimus Eesti nelja hüppemäe turnee. Rakvere, Viljandi ja Otepää trampliinidel peetud võistlused võitis Valev Aluvee noore üllataja Tõnu Haljandi ees. 4.-11. märtsini Bakurianis toimunud esimestel N Liidu talispartakiaadi võistlustel võitis Eesti teatemeeskond - Valeri Zelentsov, Arvi Oks, Heino Tsernjavski ja Rein Tikk - 4 x 10 km teatesuusatamises pronksmedali. Tuuli Truu (Rakvere) esines tublilt mäesuusatamises jõudes kahel korral esikuuikusse. 1963 - 20. oktoobril avati Otepääl Aptekrimäel uus tehiskattega suusahüppemägi N Liidu meistrivõistlustel Murmanskis võitis kaks hõbemedalit juunioride arvestuses Aavo Teigamägi. 1964 - Tallinn-Keila-Tallinn suusamaratonil osalesid esmakordselt kolmeliikmelised
alati ühe ja sama koha peal ning jagavad tantsu osadeks. Esimese highlight´i ajal peaks paso doble story järgi toimuma esimene härja kokkupuude punase rätikuga. Seejärel jätkub võitlus, mis lõppeb teise highlight´iga kui härg jutu järgi surnult maha kukub. Tantsu viimane osa iseloomustab toreadoori võidutsemist ning tants lõppeb kolmanda highlightiga. Paso doble tants kestab 2 minutit ning highlight´ide ajal võtavad tantsijad tavaliselt sisse mõne huvitava poosi. Võistlustel tantsitakse alati originaalse paso doble muusika järgi, sest see kirjeldab kõige paremini õiget õhkkonda. Samas on see õhkkond jällegi üks asi, mille üle palju vaieldakse, sest kui paso doble peaks kuulu järgi pärinema Hispaaniast, siis tegelikult sellest tantsu Hispaanias ei tunta. Paso dobles on küll sugemeid hispaania rahvatantsust ja flamenkost, kuid samas kirjeldab ta härjavõitlust ning arvatakse, et see tants on ehk veel enamgi kui teised võistlustantsud aegade
Alates 2007 aastast on Riigikogu liige. Lapsepõlv Erki Nool sündis 25. juunil 1970 aastal Võrus. Peres on kokku kuus last: neli õde- Margit, Ragne, Kairi, Elen ja vend Joel. Erki sündis perre neljanda lapsena. Ta vanemad on lihttöölised: ema Miina Nool töötas varem laojuhatajana, praegu töötab ta algkoolis majandusjuhatajana. Isa Lembit Nool oli Võru Mööblikombinaadis hinnatud tisler, kes käis kutsemeisterlikkuse võistlustel auhindu korjamas. Suved veetis Erki kirikuõpetajast vanaisa juures Rõuges. Kuuelapselise pere neljas võsu oli väikest kasvu, tulevikumeest temas ei nähtud. Kuni 1983. aastani õppis ta Võru esimeses 8-kl. koolis, hiljem jätkas õpinguid Tallinna Spordiinternaatkooli 7. klassis. 15-aastane Erki oli üsna nõrguke, pikkust 160 sentimeetri ringis. Sokule imponeeris Erki tohutu kirg, tahe teha kõike andunult, mitte jääda suurematest ja tugevamatest maha
Veest allustatakse ainult seliliujumist. 4. Rinnuli pöördel peab vastu seina minema ..... käsi/kätt. Kuidas sooritatakse delfiini pööre? Rinnuli pöördel peab vastu seina minema kaks kätt. Delfiini pöördel tuleb puudutada mõlema käega seina ning seejärel end seinast ära tõukama. 5. Millistes ujumisviisides on lubatud ka saltopööre? Saltopööre on lubatud seliliujumise ja krooli puhul. 6. Mitu valestarti on lubatud võistlejal? Võistlustel ei ole lubatud teha ühtki valestarti. Valestardi puhul ei võeta tulemust arvesse. 7. Kas stardihüpet võib sooritada ka puki kõrvalt? Ei, võistluste ajal ei ole puki kõrvalt hüppamine lubatud. 8. Kui kaugele võib ujuda võistleja vee all peale stardihüpet (meetrites)? Ujumine vee all peale pööret ei tohi olla pikem kui 15 meetrit. 9. Miks on basseini kohal mõlemas otsas lipukesed? Lipukesed annavad ujujale teada, kui pikk maa veel raja lõpuni on, et ujuja teaks arvestada,
-Linn-, 07.oktoobril 2009.a. Tere Mats! Sain Sinu kirja eelmisel nädalal kätte. Vastamiseni jõudsin alles täna. Kuidas Sul vahepeal läinud on? Kuidas Teil võistlustel läks? Saite oma alagrupist edasi? Kuidas Sul koolis läheb? Mul läheb kiirelt. Iga päev on 6 kuni 7 tundi. Õppida on ka koguaeg päris palju. Nädalas tehakse meil vahel mitu kontrolltööd. Neli korda nädalas käin veel trennis, vahel lisaks ka jõusaalis. Me käisime ka eelmisel nädalal Tallinnas võistlustel, toimusid Eesti karikavõistluste alagrupimängud. Kahjuks kaotasime ja hetkel ei teagi, kas me rohkem selles sarjas mängida saame
Tallinna Nõmme Gümnaasium Kaarel-Martin Maarand Noorte teadlikkus driftist Uurimustöö juhendaja: Andero Vaarik Tallinn 2015 RESÜMEE Uurimustöö eesmärk on teada saada, kui palju ja mida noored teavad driftist. Valisin selle teema, kuna ma olen neljandat hooaega drifti võistlustel rajakohtunik, oman Eesti Autospordi Liit poolt välja antud kohtunikulitsentsi. Seega ise olen selle motospordi alaga tuttav. Tahan ka ise sellest teemast rohkem teada saada ja noorte teadlikkus driftis on väga tähtis, et tuleks aina rohkem noori kõige kiiremini kasvavasse motospordi alasse juurde. Küsitlus oli interneti põhiline, kasutasin interneti küsimustikku ''Google Vormid''. Küsitlus oli suunatud 14-17aastastele. Selles küsisin nende teadmisi ja huvi drifti vastu. Töö on ..
Lasteaia Jaanilill lihavõttepühade võistlused VÕISTLUSJUHEND 2012 1.Võistluse eesmärk: Selgitada välja lihavõttepühade võistlustel parimad võistkonnad erinevates vanusegruppides. 2.Võistluse toimumise aeg ja koht: Võistlused toimuvad neljapäeval 5. aprillil algusega kell 10.00, Järvamaal Järva-Jaani gümnaasiumi staadionil, Pikk 2. 3.Võistluse korraldajad: Võistlused valmistab ette ja viib läbi korraldaja Karmen Seire. Infot võistluse kohta saab: Karmen Seire, tel. 53465615, e-mail: [email protected]. 4.Võistlusest osavõtjad:
Kas olete kursis kuidas käituda peale vigastust?...........................................................30 5.Kas oled saanud infot treenerilt/arstilt kuidas edaspidi vigastusi vältida?....................30 6.Kas vale tehnika võib kaasa tuua vigastuse?.................................................................30 7.Kas oskate nimetada mõnda valest tehnikast tulenevat vigastust?................................30 8.Kas Teil tekivad sagedamini vigastused treeningul või võistlustel?.............................30 4 9.Kas rohkem vigastusi on suveperioodil või talveperioodil?......................................... 30 10.Miks Teile meeldib sulgpalli mängida?...................................................................... 30 Lisa 2......................................................................................................
südamed 1930ndatel aastatel. Rumba põhimõte Ta on kõige erootilisem (kui lambada välja arvata) meil tantsitavatest tantsudest. Tema sisuks on võrgutamine ja vastavalt sellele peab ka muusikas olema sarmi, glamuuri ja varjatud kirge. Rumbat tantsides peaksid partnerid välja nägema kui armunud, see on armunute tants. Küllaltki rahulik ja aeglane, samas nii palju keha keeles edasiandev - selline ei ole ükski teine tants. Võistlustel tantsitakse kuuba rumbat, seltskonnatantsijad harrastavad aga tihti ruutrumba tantsimist. Need kaks on küll sammude skeemilt erinevad ja muusikassegi tantsitakse neid erinevalt, kuid põhiline alatoon - anda edasi tundeid - jääb ikka samaks. Rumba tempo võistlustel on 27 takti minutis, kuid seegi tempo on aja jooksul langenud võimaldades edasi anda veelgi rohkem tundeid. Rumbat tantsitakse järjestuses kolmandana.
erinevatel aladel. Hiinas on sport kindlasti väga suure kultuurilise väärtusega. Juba lapsest saati käivad noored võitluskunste õppimas, neil oleks nagu kohustus oma maa rahva ees, mulle tundub, et seal pole inimest kes pole võitluskunstidega silmitsi seisnud. Kindlasti on igas riigi kultuuris suur osa sportimisel. Kujutage ette, et eestlased ei oleks enam esindatud suusatamises, erinevatel kergejõustiku võistlustel, see oleks jube. Eesti on kultuurne rahvas, kus väga suur osa on just nimelt spordil. Spordiklubid on pungil täis hakkajaid noori ja kusjuures ka vanema generatsiooni esindajaid, kes kõik on seal sooviga ennast vähemalgi määral liigutada. Inimesed tunnevad end hästi, ning just see ongi peamine. Väga suur osa spordis on meedial, kus liiguvad väga suured summad. Spordikanalid teenivad hiigelsummasid saades õiguse edastada rahvale erinevad spordiülekandeid. Meedia andis
standartsel võimlemisplatsil (12m korda 12m) AJALUGU Peale sportakrobaatika spordialana kasutusele võtmist Nõukogude Liidus 1939. aastal, hakati ala kui võistlussporti arendama ka Saksamaal, Hiinas, Poolas ja Bulgaarias. Esimene võistlus peeti Varssavis, oktoobris 1957. aastal, kus osalesid võistkonnad Nõukogude Liidust, Bulgaariast, Poolast ja Ida-Saksamaalt. Esimesed Euroopa Meistrivõistlused peeti Riias 1978. aastal. VÕISTLUSMÄÄRUSED Rahvusvahelistel sportakrobaatika võistlustel võisteldakse järgmistes võistlusklassides: 1. Meistriklass (seeniorid), vähemalt 15-aastased võistlejad 2. Juuniorid, 12-19-aastased võistlejad 3. Noorte klass, 11-16-aastased võistlejad ja 12-19-aastased võistlejad Sportakrobaatikavõistlused Sportakrobaatika võistlustel sooritatakse kolme erinevat võistluskava: 1. Tasakaaluharjutusi 2. Dünaamikaharjutus 3. Kombineeritud harjutused Sportakrobaatika harjutused Harjutuste kompositsioon:
Krooli ujumine Sissejuhatus (kuidas ujutakse krooli võistlustel): Võistlustel vabaujumist alustatakse stardipukilt vette hüppades. Sukeldunud vee alla, tuleb ujuja tugevate jalalöökidega pinnale keha välja sirutatud. Jalad liiguvad vahelduvalt üles-alla, käed vaheldumisi ja sümeetriliselt. Kuni üks käsi sooritab vees tõmmet, liigub teine õhu kaudu ette ja vee alt uuesti taha. Välja hingab ujuja vee all, nägu pööratakse veest välja ainult sissehingamiseks. Pöördeseinast pööratakse tagasi nii, et ujuja
Mulle meeldib sport Sport on tegevus mis nõuab palju liikumist. Paljud teevad sporti kas niisama, või mingil kindlal eesmärgil (näiteks: end vormis hoida, kaalu langetada, võita võistlustel vms.). Spordialasid on palju ja igaüks saab valida omale sobiva. Populaarsemad spordialad on suusatamine, korvpall, võrkpall ja jalgpall. Mulle meeldib sport, kuna see on asi mis viib mu mõtted mujale. Ma ei ole inimene kes koguaeg paigal istuks, mulle meeldib liikuda. Sport on osa minu vabast ajast. Tegelen spordiga päris palju, mängin korv- ja võrkpalli, sõidan palju jalgrattaga, käin jooksmas mõnikord ja talvel suusatan. Minu kõige lemmikum spordiala on võrkpall
Psüühilised eeldused on eriti tähtsad selleks, et mõista hobust. Tuleb tundma õppida hobuste psüühikat ja selle abil kujundada tingrefleksid. Füüsilise eeldusena peab inimene nägema suurt vaeva oma tasakaalu ning hea rühi arendamisele, mis loob vajadusel ka vastupidavuse ning tugevuse (Pferdewissen). Inimese ja hobuse teed on ristunud juba ammustest aegadest, mille käigus inimesed on kasutanud hobuseid liiklusvahendina, põllutöödes, sõjas, võistlustel, suurematel paraadidel ja lihtsalt hea sõbrana. Aastate jooksul on ratsutamine muutunud väga põnevaks ja arenevaks spordiks Eestis, millega on kaasnenud mitmete erinevate alade tekkimised ning huvitavad hobuse koostöövõime rakendused (näiteks hipoteraapia). Palju populaarsust on aastatega ratsaspordis kogunud ka võistlussport, mida on jõudsalt toetanud Eest Ratsaspordi Liit (edaspidi ERL). Vähem tähelepanu on saanud ja alles arenemisjärgus on Eestis aga harrastussport.
REFERAAT Ave Tüür Kärdla Ühisgümnaasium 10.a klass KULTURISM IFBB amatööride maailmameistrivõistluste ajalugu meeste kulturismis algab aastast 1959. Esialgu toimusid need küll nime all "Mr.Universum". Kulturismis on eesmärgiks lihasmassi arendamine maksimaalseks, pidades seejuures silmas kõigi lihasgruppide proportsionaalsust. Võistlustel saadab edu neid, kelle suur lihasmass on "kvaliteetne" st rasvavaba, lihased on reljeefsed ja detailirohked. Oluline on ka kehaehituse sümmeetria ja skeleti proportsioonid. Eelistatud on laiad õlad, kitsas talje ja pikemad jalad. Võistlustel sooritatakse seitse kohustuslikku poosi ja vabakava muusika saatel. Vabakavas saab võistleja ise valida poose ja nende järjekorda, kusjuures kohtunikud võtavad kava hindamisel arvesse nii keha, kui ka poseerimise esteetilise-tehnilise külje.
said.Medaleid hakkas tulema treenerite ja sõudjate aerutajate tööhakkas vilja kandma. Aino Pajusalust sai koguni NSV Liidu koondise neljase paarisaerulise paadi naiskonna liige ja ta naasis kolmedett Euroopa meistrivõistlustelt koju kuldmedaliga(1961, 1962, 1963). Tartu treeneri Jüri Kureli initsiatiive asutati ülikoolilinnas sõudespordikool. Alates 1960.a on tema õpilased võitnud rohkesti medaleid NSV Liidu noorte meistri võistlustel. 1967.astal tulid tartlased A. Veerma-A. Suijapaarisaerulistel NSV Liidu teiseks paariks.Tiit Helmja koos Leonid Oratsevjakiga tulid esikohale kahelise padile. 1973.a arvati Tiit Helmja neljase roohjate paadi meeskonda ning ta sai Euroopa meistrivõistlustelt hõbemedali 1976.a tuli ta koos Gennadi Kühkaga kahelisel paadil NSV Liidu meistriks.Koos käisid nad ka olümpiamängudelkuid seal sõit ebaõnnestus 1977.a. jätkasid nad tublilt - tõid
· Noored (16-18) · M-klass (ainult Venemaal) · Noored 2 (16-21) · Täiskasvanud (18-35) · Seeniorid (35-...) Võistlemine · Riietuse reeglid on määratud WDSF'i poolt ja neid tuleb järgida igal võistlusel. · Põrandal on kuni 16 paari, finaali jõudmiseks on vaja läbida eelnevad voorud (voorude arv sõltub paaride arvust). · Finaale tantsitakse ette soolodena ainult Grand Slami finaalides. Ülejäänud võistlustel tantsitakse finaalis demonstratsiooniks 2 soolotantsu, mida ei hinnata, ning mis on välja loositud. Samuti loositakse välja ka paaride järjekord. · Võistlust hindavad 9-11 (suurematel võistlustel 13) vastava litsentsiga kohtunikku. Eesti tulemused Eesti esimene elukutseline võistlustantsupaar oli Matis Toome ja Helen- Klandorf Sadam, kes alustasid oma karjääri 1993. aastal ja lõpetasid
3 Erki Noole elust Lapsepõlv Erki Nool sündis 25. juunil 1970 aastal Võrus. Peres on kokku kuus last: neli õde- Margit, Ragne, Kairi, Elen ja vend Joel. Erki sündis perre neljanda lapsena. Ta vanemad on lihttöölised: ema Miina Nool töötas varem laojuhatajana, praegu töötab ta algkoolis majandusjuhatajana. Isa Lembit Nool oli Võru Mööblikombinaadis hinnatud tisler, kes käis kutsemeisterlikkuse võistlustel auhindu korjamas. Suved veetis Erki kirikuõpetajast vanaisa juures Rõuges. Kuuelapselise pere neljas võsu oli väikest kasvu, tulevikumeest temas ei nähtud. Kuni 1983. aastani õppis ta Võru esimeses 8-kl. koolis, hiljem jätkas õpinguid Tallinna Spordiinternaatkooli 7. klassis. 15-aastane Erki oli üsna nõrguke, pikkust 160 sentimeetri ringis. Sokule imponeeris Erki tohutu kirg, tahe teha kõike andunult, mitte jääda suurematest ja tugevamatest maha
Eesti kergejõustiklased 2014 aasta Euroopa meistrivõistlustel õpilane Kui suure võistkonnaga oli esindatud antud võistlustel Eestist? Kus toimusid 2014 aasta Euroopa meistrivõistlused ? Eestit esindas antud võistlusel 26 Eesti sportlast. 2014 aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus toimusid 12. 17. augustini Sveitsid Zürichis. Võistlused peeti Letzigrundi staadionil. Millistel kergejõustiku aladel võisteldi ? Kergejõustiku aladeks meestel olid üleüldiselt olid: 200m jooks, 400m jooks, 5000m jooks, maraton, 400x100m teatejooks, kettaheide ja odavise.
Nüüdisaja olümpiamängude kavva kuulub ujumine algusest peale.Esimene eestlane olümpiamängudel oli Egon Roolaid 1936 aastal Berliinis. Ivar Stukolkin Eesti ujuja. Lõpetas 1983 a. Leningradi Kehakultuuriinstituudi. Võitnud 1980 a. Moskva olümpiamängudel kuldmedali 4x200m vabaujumises ajaga 7.23,50 (NSV Liidu meeskonnas) ja pronksmedali 400m vabaujumises (3.53,95) ning MM-võistlustel 1982 a. hõbemedali 4x200m vabaujumises. Tulnud 1978 a. NSV Liidu meistriks ning 1976-85 a. suvel 10 ja talvel 16 korda Eesti meistriks. Parandanud Euroopa rekordeid kahel korral (4x200m vabaujumises) ja Eesti rekordeid 32 korral (sh. 15 teateujumises). Parimad tulemused: 200m vabalt 1.51,93 (1982), 400m vabalt 3.53,95 (1980). Oli 1986-91 Eesti Spordikomitee ujumise vanemtreener. Indrek Sei Eesti ujuja. 188 cm, 79 kg. Lõpetas 1991 a
Näiteks Tony Hawk,maailma parim profirulataja,kes on Eestit esile tõstnud nii mõneski oma teleintervjuus.Meiegi BMX sõitjad on saavutanud suurepäraseid tulemusi isegi maailmatasemel,mis samuti osutavad riigile teene ja teevad tasuta reklaami. Kui juba suusatamine ja motokross on Eesti olemasolu tõestanud,siis miks raisata raha ja organiseerida rulavõistlusi?Just tänu sellistele"nooruslikumatele"spordialadele peabki rõhku panema,sest praeguse aja tüdrukud ja poisid rändavad maailmas võistlustel ringi ja tutvustavad välismaalastele meie kodumaad. Võimalus meil kui väikeriigil suurriikide vahel silma paista on küll väike,aga mitte tingimata võimatu.Selleks,et saavutada oma kodumaale kuulsus,treenivad krossimehed,suusaässad ja rulapoisid palehigis päevast päeva.Nii ei pea meie riigiisad kulutama mõttetult miljoneid ilma suurema sisuta reklaamlausetele,vaid Eesti teevad maailmale tuntuks spordimeeste head tulemused võistlustel. FMX*-trikikross:hüpped,saltod
võistlusaladel. Selline käitumine ei anna paraku sportlasele mingit tulemust. Sportlane, kes on pandud ebapopulaarsele alale, ei saa realiseerida oma tegelikku potentsiaali, mis võib tegelikult olla sprint, aga konkurents on seal tihedam. Ja see, kes tõukleb, et saada parem positsioon jooksus ei pruugi lõpetada esikolmikus, aga võib ära rikkuda kellegi teise võimalusi. Treener peab tundma ja austama võistlusreeglistiku sisu ja mõtet nii treeningutel kui võistlustel, tagades kõikidele sportlastele võrdsed võimalused ja võistlustingimused. Treener peab olema väga hea psühholoog treenitavate jaoks. Kuulates muresid ja rõõme. Treenitavatele peab suurtes kogustes süstima enesekindlust, et nad usuksid endasse ja oma võimalikku potentsiaali. Tänapäeval on üha enam lapsi, kes ei soovi võistelda, sest kardavad omal alal kaotust, aga treeneri jaoks on võistlus olulise tähtsusega. Treenitava osalemine
ja kaitsta, et vigastusi ei tekiks. Töös tutvustatakse, missuguseid spordivigastusi esineb ja millest nad võivad tingitud olla. Töö autor on eesmärgiks seadnud küsimuste kaudu teada saada: · millises vanuses esineb kõige rohkem spordivigastusi · kuidas spordivigastused tekivad · mida oleks vaja teha, et spordivigastusi ära hoida või ennetada · kuidas on võimalik vigastusi ennetada, mis tekivad treeningu käigus või võistlustel · milliseid vigastusi esineb kõige rohkem sporti tehes · kas kasutatakse spetsiaalseid vahendeid, et vigastusi ei tekiks Selleks, et nendele küsimustele vastuseid saada, on töö autor koostanud küsimustiku Lüganuse Keskkooli gümnaasiumilastele ning Rakvere Tarvase ja Tallinna Kalevi korvpallimeeskonna liikmetele. Tänan kõiki õpetajaid, kes aitasid uurumustööd koostada, direktor Tõnu Lonti, õpetaja Riina Kohvrit. 1. Spordivigastuste üldiseloomustus
ruumivaru • Kindlasti peab jälgima, et suusasaapad sobivad suusaklambritega (Salomon ja Rottefella) • Klassikastiili suusasaapad on madalamad • Uisustiili suusasaapad on kõrgemad, mis toetavad ka hüppeliigest • On olemas ka saapad, millega sobib sõita mõlemat stiili (kombisaapad) Suuskade määrimine Suuskade määrimisel tuleb arvestada järgmisega • Millises tehnikas suusatate • Kui pikka maad korraga suusatate • Millisel rajal sõidate • Kas osalete võistlustel • Kehakaal • Ilm Suusahooldus vahendid • Suusapukid • Triikraud, soojaõhupuhur • Teras- ja kapronharjad • Kaabitsad (sikkel) • Määrde eemaldamis vedelik • Liivapaber • Määrded Klassikasuusal pidamisala määramine Paberitest • Seisa suuskadega kõval pinnal • Lase abilisel liigutada paberileht suusa alla • Märkida mõlemas suunas paberi liikumise ala • Ala, kus paberileht liigub(suusa keskosa) on ala, kuhu käib pidamismääre
liikumine muusika saatel. Nagu tänaval kõndideski astutakse tantsusammud. Ja peaaegu igale sammukombinatsioonile saab leida täiesti loogilise ja tihti inimese anatoomiga seotud põhjuse, miks nii just on vaja seda tantsusammu tantsida. Kuigi kõik ei ole sugugi algselt Inglismaalt pärit on standardtants eelkõige Inglimaa mõjutusel selliseks arenenud. Aeglane valss, tango, viini valss, aeglane fokstrott, quickstep on standardtantsude järjestus võistlustel (võib erinevates maades olla erinev, see kehtib Eestis). 2 Aeglane valss Valss on arenenud Saksamaal ja Austrias 18. Sajandi 3easel poolel. Aeglase valsi juured pärinevad 17. Sajandi Austria ja Bavaaria rahvatantsust. Aeglase valsi sünniaasta on 1924-1926, mil ta levis Inglismaalt Euroopa mandrile ja sai tolle aja populaarsemaks moetantsuks
Sportakrobaatikas võisteldakse järgmistes võistlusklassides: · Meistriklass (seeniorid), vähemalt 15-aastased võistlejad. · Juuniorid, 12 -19 -aastased võistlejad. · Noorte klass, 11-16 -aastased võistlejad ja 12-19 -aastased võistlejad. Sportakrobaatikas võisteldakse järgmistes kategooriates: · Naiste paar · Meeste paar · Segapaar · Naiste rühm (kolmik) · Meeste rühm (nelik) Sportakrobaatika võistlustel sooritatakse kolme erinevat võistluskava: · Tasakaaluharjutus · Dünaamikaharjutus · Kombineeritud harjutus Kõik sportlased võtavad osa kvalifikatsioonivõistlustest, sooritades tasakaalu-, dünaamika- ja kombineeritud harjutuse. Tasakaalu- ja dünaamikaharjutuse koondhinne määravad kombineeritud harjutuse sooritamise järjekorra. Paarid ja rühmad seatakse paremusjärjestusse peale kolme harjutuse sooritamist
külgjoonte pikendused. Mõlema joone laius kuulub pallingualasse. Pallinguala ulatub sügavuti kuni vaba-ala lõpuni. 1.4.3. Vahetusala Vahetusalaks loetakse vaba-ala osa, mis on piiratud mõlema ründeala joone mõtteliste pikenduste ja kohtunik-sekretäri laua äärega. 1.4.4. Libero asendamise ala Libero asendamise ala on vabaala osa mõlema võistkonna pinkidepoolses küljes ja see ulatub ründejoone pikendusest kuni väljaku otsajooneni. 1.4.5. Soojendusala FIVB Maailma ja Ametlikel Võistlustel asuvad ca 3 x 3 m , suurusega soojendusalad väljaspool vaba-ala mõlema võistkonna pinkidepoolse külje nurgas. 1.4.6. Karistusala Karistusala, mõõtmetega ca 1x1 m ja varustatud kahe tooliga, , asub kontrollalas, väljaspool mänguväljaku tagajoone pikendust. Nad võivad olla piiratud 5 cm laiuse punase joonega. 3.2 Võistkond 4.1.1. Võistkond koosneb maksimaalselt 12 mängijast, treenerist, treeneri abist, massöörist ja arstist.
probleemid suhteliselt suurest kehakaalust. Hüpatakse peamiselt Fosbury-Flop tehnikas, harva ka Straddle tehnikas. Straddle-tehnikas saavutas aga Christian Schenk Souli olümpiamängudel legendaarse tulemuse - 2,27 m. Iga kõrguse ületamiseks on atleedil maksimaalselt kolm katset. On oht alguskõrguse mitteületamisel null punktiga lootusetult konkurentidest maha jääda. Kõrgust tõstetakse 3 sentimeetri kaupa. 400m jooks Esimese päeva viimane ala toimub rahvusvahelistel võistlustel hilistel õhtutundidel, hästi organiseeritud võistlustel nagu Götzises ja Ratingenis umbes 17:30 ajal. Kümnevõistluse algusest peale on sportlased 8 kuni 13 tundi jalgadel. 400 meetri jooks, pikaajaline sprint, on äärmuslik koormus. Probleem on ajastamises. Kui sportlane alustab liiga kiiresti, kaotab ta viimastel meetritel liiga palju aega. Kui ta alustab aga aeglasemalt, kaotab samuti olulisi punkte. 47-50 sekundit kestva jooksu vältel kaotab muskulatuur üsna palju hapnikku.
probleemid suhteliselt suurest kehakaalust. Hüpatakse peamiselt Fosbury-Flop tehnikas, harva ka Straddle tehnikas. Straddle-tehnikas saavutas aga Christian Schenk Souli olümpiamängudel legendaarse tulemuse - 2,27 m. Iga kõrguse ületamiseks on atleedil maksimaalselt kolm katset. On oht alguskõrguse mitteületamisel null punktiga lootusetult konkurentidest maha jääda. Kõrgust tõstetakse 3 sentimeetri kaupa. 400m jooks Esimese päeva viimane ala toimub rahvusvahelistel võistlustel hilistel õhtutundidel, hästi organiseeritud võistlustel nagu Götzises ja Ratingenis umbes 17:30 ajal. Kümnevõistluse algusest peale on sportlased 8 kuni 13 tundi jalgadel. 400 meetri jooks, pikaajaline sprint, on äärmuslik koormus. Probleem on ajastamises. Kui sportlane alustab liiga kiiresti, kaotab ta viimastel meetritel liiga palju aega. Kui ta alustab aga aeglasemalt, kaotab samuti olulisi punkte. 47-50 sekundit kestva jooksu vältel kaotab muskulatuur üsna palju hapnikku.
Kodumängu ajaks peab võistkond mänguks andma vähemalt ühe heas korras kasutatud palli, mida kumbki võistkond ei tohi soojenduse ajal kasutada. Korvpallid Korvpalluri riietus koosneb varrukateta särgist , lühikestest pükstest ja spordijalanõudest. Aastast 2008 on keelatud kanda võistlusvormi all tsärki[2]. Iga mängija kannab särgil individuaalset numbrit. Number on rinnal 10 sentimeetri ja seljal 20 sentimeetri kõrgune. Rahvusvahelistel võistlustel kasutatakse numbreid 4 15. Kohalikel võistlustel võib kasutada numbreid 2025, 3035, 4045 ja 5055. Korvpallibotased on vastavalt mängija soovile kas madala või kõrge lõikega. Jalanõud peaksid olema piisavalt paksu tallaga ja parajad, et vähendada hüppamisel ja maandumisel tekkivat põrutust. Korvpallur ei tohi kanda ehteid ega teisi potentsiaalselt vigastusi tekitavaid esemeid. Ortoosi kandmisel peab see olema pehmest materjalist. Prillide kandmine on lubatud
Kostabi Seltsis Eesti Kirjanike Liigu liige 1998.a Iseseisvuspartei esimees Ansambli "Whaw! Zaiks" laulja 08.12.12 Luule algus "Hakkasin kirjutama keskkoolis, sest Rakvere 1. Keskkoolis olid omaloomingu päevad, kes käisid omaloomingu päeval kirjutamas ei pidanud tundides konutama, samadel põhjustel et hoida kõrvale kõigest nürimeelsest, käisin tuletõrje trennis ja võistlustel, meditsiinisalgas õppustel ja võistlustel, isegi trennis käisin, sai euroopasse võistlustele logelema." 08.12.12 Inspiratsioon Sveni sõnul on teda mõjutanud keskkond: enne kooli elu vabas looduses ja pärast elu raamatutes, mida oli perel ohtralt. Vanaema juures maal võis lõputult mööda metsi hulkuda. Sellest ajast mäletab Sven siiani kirkaid pilte: "Meeled justkui avanesid. Näiteks
Kristina Smigun Vähi Siis kui väljas külm on ilm läheb temal soojaks hing. Selga tõmbab dressi valge ja rõõmsalt hüppab lumehange. Alla paneb suusad pikkad ja kätte suusakepid võtab. Oskab tema mitut stiili nii klassikat kui uisustiili. Võistlustel on kõva käsi ei naljalt tema ära väsi. Medaleid tal mitut värvi ning tähesära lisab sarmi. Rahvas hüüab teda Krissuks ja elab kaasa iga võistlus. Kui võistlus lõppeb, tema kelgib ja kullast medal kaelas helgib.
rinnuli ja liblikujumine. Vabaujumine tähendab tavaliselt krooli, sest see on kiireim ujumisstiil, kuigi ujuja võib ise valida, millist stiili ta kasutab. Rinna ujumisasend krooli juures annab kätele hea liikuvuse, seevastu selili kroolis on käte liigutamine suhteliselt raske, kuna liikumine peab toimuma selgrooga samas suunas, horisontaalselt. Rinnuli krooli tuntakse juba iidsetest aegadest saadik. Läänemaailmas nähti rinnuli krooli esimest korda 1844 aasta võistlustel Londonis, kus seda tutvustasid põhjaameeriklased, kes võitsid kergekäeliselt oma brittidest vastaseid. Ent inglased pidasid seda tehnikat äärmiselt barbaarseks ja ebaeuroopalikuks, nii et võistlustel kasutasid nad liblikujumist. Krool on esimene ujumisstiil, mida lastele õpetatakse. Kui käed korralikult käivad ja ujujat edasi viivad, hakatakse tähelepanu pöörama jalgadele
Hindamine Kavasid hindavad kolm kohtunike brigaadi. D1 ja D2 brigaadides on 2 kohtunikku ja teistes 4 kontunikku. Kokku on 12 kohtunikku. Lisaks on veel kaks piirikohtunikku, kes vaatavad, et võimlejad ei ületaks võistlusväljaku piiri. Kui võimleja ületav võistlusväljaku piire, võetakse 0,2 punkti maha. Kui võimleja ületab piiri koos põrandat puudutava võimlemisvahendiga, siis võetakse hindest maha 0,4 punkti. Iluvõimlemise võistlustel on viis vanuserühma: miniklass (8 ja nooremad), lapsed (9-10), noored (11-12), juuniorid (13-15) ja seeniorid (16 ja vanemad). Kohtunikud hindavad kava ja selle sooritaja puhul väga erinevaid aspekte. Esimene brigaad (D1), (D2) hindab kava elementide tehnilist täitmist. Kõrgeimaks hindeks võib olla 10,0 punkti kokku. Teine brigaad (A) hindab kava artistlikku poolt. Maksimaalseks hindeks on 10,0 punkti kokku.
peale pandi, ei tahtnud enam kampsun selga sobida. Õudne lugu. Kui öösel ärkasin, olid silmakoopad vett täis. Proove ei võetud meilt kunagi.» Jorma Kinnuse sõnutsi võis tema kehakaal hormoonikuuri tagajärjel muutuda päeva jooksul kuni viis kilo. Ja mitte ainult kehakaal. 1969. aasta juulis viskas Jorma Kinnunen odaviske maailmarekordiks 92.70, mis tagas talle pääsu samal aastal Ateenas peetud EMile. EM-võistlustel lendas Kinnuse oda kuhugi 75 meetri kanti. Vale segu, öeldakse selle kohta spordiringkondades. Mitmekülgne Eesti spordimees Uno Kajak kuulus pärast Teist maailmasõda ligi kümmekond aastat Nõukogude Liidu koondisesse kahevõistluses. "Olen saanud dopingut kaks korda. Enne Cortina d'Ampezzot rahvusvahelistel võistlustel Moskvas 1955. aastal, kus olin omadest kolmas ja kokkuvõttes üheksas, andis arst meile 18 km suusatamise eel vaikselt mingisuguse ampulli sisse
Standardsus – antud spordialale omaste tehnika põhiparameetrite üldine omandamine. Variatiivsus – kõrvalekalded tehnika mõningatest põhiparameetritest, mis võimaldavad aga spordiharjutust edukalt sooritada Individuaalsus – spordiharjutuse sooritamise reaalne viis, mille omapära määravad sportlase kehaehitus, kehalised võimed, kõrgema närvitegevuse tüüp jt Kindlus – kõrgete sporditulemuste näitamine vastutusrikastel võistlustel Stiil – tehniliste ja taktikaliste tegevuste püsivad iseärasused, mis on iseloomulikud antud sportlasele 2. Treeningu eesmärk 1. Motivatsiooni kujundamine - Õpilased peavad tunnetama vajadust treeningute, teadmiste ja oskuste omandamise järele. Neil on vajalik kujundada järgmised motiivid, millele toetutakse õppe-treeninguprotsessis ja mis parimal viisil soodustavad isiksuse arengut, äratavad huvi spordi vastu:
Richard Tiswelt. Esimesed Eesti meistrivõistlused peeti 1919 a. Pirital. Ujumisega tegeldi peamiselt Tallinnas, Tartus, Haapsalus, Viljandis ja Sindis. Nüüdisaja olümpiamängude kavva kuulub ujumine algusest peale.Esimene eestlane olümpiamängudel oli Egon Roolaid 1936 aastal Berliinis. Valik Eesti ujujatest: · Endel Edasi-1952 a. olümpiamängudel 100m vabaujumises 18.-19. koht · Endel Press-1952. a. olümpiamängudel 1500m vabaujumises 27.koht, EM-võistlustel 1954 a. 1500m vabaujumises 5. koht · Eve Maurer-Uusmees-1960.a. olümpiamängudel 200m rinnuli ujumises 22.koht, EM- võistlustel 1958 a. hõbemedal 4x100m kombineeritud teateujumises ja 5. koht 200m rinnuliujumises · Ulvi Indrikson-Voog-1960.a. olümpiamängudel 100m vabaujumises 19. koht ja 4x100m vabaujumises 8. koht, EM-võistlustel 1958 a. hõbemedal 4x100m kombineeritud teateujumises, 7.koht 100m ning 4. koht 400m ja 4x100m
pidurdada tuleb nii vähe kui võimalik. Esiteks tuleb vältida saha tegemist ning teiseks asetada oma keha nii aerodünaamilisse asendisse kui võimalik. Viimastel aastatel on radade autorid pööranud rohkem tähelepanu laskumiste tähtsusele. Kogu ajast moodustab laskumisel oldud aeg väikest osa, kuid saha tegemisega, vale laskumistrajektoori valikuga või liiga suure kehatakistusega võib kaotada palju väärtuslikke sekundeid. Võistlustel on murdmaasuusatamise erinevad alad järgmised: sprint, 10/15km, 15/30km, paarissprint ja 4x4km/4x10km teatesõit. Tuntumad eesti murdmaasuusatajad on Kristina Smigun, Andrus Veerpalu ja Jaak Mae, kes on kõik saavutanud häid kohti rahvusvahelistel võistlustel. Eliisabet Merete Leppoja Helga Johanna Leppoja 11.03.2013 9.B Kasutatud kirjandus: http://www.epl.ee/news/sport/murdmaasuusatamine.d?id=51247836 http://www.scandinaviannewsagency.com/2011/02/murdmaasuusatamine- vohikutele
............. 6 Tunnustused........................................................................................................... 7 Kasutatatud allikad................................................................................................. 9 2 Elulugu Gerd Kanter on sündinud 6. mail 1979. aastal Tallinnas. Kanteri elupaikadeks on Tallinn ja Vigala vallas asuv Tiduvere küla. Võistlustel esindab ta Tallinna Kalevit (alates 9. jaanuarist 2007; varem oli ta Pärnu SK Altius esindaja). Pärast 1. klassi lõpetamist läks ta koos vanematega Tallinnast elama Vigalasse ja asus õppima Vana-Vigala põhikooli. Keskkooli läbis Gerd Pärnu-Jaagupis. Keskkooli lõpetamise järel siirdus Kanter õppima Tallinna Tehnikaülikooli Kõrgemasse Majanduskooliärijuhtimise erialale ja sai diplomi 2001. aasta juunis. Praegu on tal pooleli magistriõpingud Estonian Business Schoolis.
Esimesed suusatamisvõistlused peeti 1767 Kristiaanias(Oslos). OMde kavas on suusatamine aastast 1924(murdmasuusatamine, suusahüpped ja kahevõistlus), 1936 lisandus mäesuusatamine, 1952 naiste murdmaasuusatamine, 1960 meeste laskesuusatamine ja 1992 naiste laskesuusatamine. Aastast 1925 Rahvusvahelise Suusaföderatsiooni (FIS) korraldatud meeste võistlused nimetati 1937 tagantjärele MM võistlusteks, naised võistlevad MM võistlustel murdmaasuusatamises aastast 1954. Esimesed Eesti meistrivõistlused peeti murdmaasuusatamises 1921(naistele 1923), suusahüppeis 1933, kahevõistluses 1935, mäesuusatamises 1940(naistele 1941), patrullsuusatamises 1947 ja laskesuusatamises 1960(naistele 1984).
Vastuvõtu kavandamine 1. Eesmärgiks on tänada õpilasi, kes on võistlustel ja olümpiaadidel kooli esindanud. 2. Sobilik oleks ametlik vastuvõtt. 3. Vastuvõtt toimub 31. mail kell 17.00 kooli aulas. 4. Kutsutakse edukalt esinenud õpilased ja nende juhendajad. 5. 6. Kutsed vormistatakse paberile ja saadetakse need laiali kaks nädalat enne vastuvõttu. 7. Menüüs on palju erinevaid suupisteid, mida saab kiirelt süüa ja need kõik on rootsi laua stiilis lauas. 8. Vastuvõturuumis on seintel ahviplakatid 9. Õpilased hakkavad kell 17
annaabi.ee 
