Paso doble ja Tango (0)

Elizabeth Kivi 10B
Paso doble
Paso doble on võistlustants, mis kujutab tegelikult härjavõitlust.
Kui igal tantsul on oma tunded ja lugu, mida ta edasi andma peab, siis paso doble puhul on see story vägagi kindla alguse ja lõpuga.
Esimesena peaks ehk mainima, et mehe roll on olla toreadoor ning naine ei ole mitte härg, vaid punane rätik toreadoori käes. Tants jaguneb neljaks osaks. Esimene osa kirjeldab toreadoori saabumist areenile, tema tutvustamist publikule. Teises osas saabub härg ning algab võitlus. Paso doble muusikale on iseloomulikud highlight´id ehk kõrgpunktid ehk paugud, mis asuvad muusikas alati ühe ja sama koha peal ning jagavad tantsu osadeks . Esimese highlight´i ajal peaks paso doble story järgi toimuma esimene härja kokkupuude punase rätikuga. Seejärel jätkub võitlus, mis lõppeb teise highlight´iga kui härg jutu järgi surnult maha kukub . Tantsu viimane osa iseloomustab toreadoori võidutsemist ning tants lõppeb kolmanda highlightiga. Paso doble tants kestab 2 minutit ning highlight´ide ajal võtavad tantsijad tavaliselt sisse mõne huvitava poosi.
Võistlustel tantsitakse alati originaalse paso doble muusika järgi, sest see kirjeldab kõige paremini õiget õhkkonda. Samas on see õhkkond jällegi üks asi, mille üle palju vaieldakse, sest kui paso doble peaks kuulu järgi pärinema Hispaaniast, siis tegelikult sellest tantsu Hispaanias ei tunta.
Paso dobles on küll sugemeid hispaania rahvatantsust ja flamenkost, kuid samas kirjeldab ta härjavõitlust ning arvatakse, et see tants on ehk veel enamgi kui teised võistlustantsud aegade jooksul muundunud millekski täitesti omanäoliseks ehk lihtsalt võistlustantsuks.
On neidki , kes arvavad , et paso doble ei sobi oma olemuselt võistlustantsude sekka, kuid praegu ta seal siiski on. Samas käivad tipptantsijad paso doble olemust otsimas härjavõitluse areenilt ning hispaania rahvatantsijate seast, kuigi paso doble on siiski arvatavalt vaid segu mitmest erinevast asjast .
Võistlustel tantsitakse seda sõjakat marsimuusikale sarnanevat tantsu neljandana enne jive ´i, tempoks 60-62 takti minutis .
Tango
Algselt Argentiinast pärit tango erineb oma temperamendi poolest kõigist teistest standardtantsudest ning arvatakse, et ta sarnaneb kõige enam ladinaameerika tantsudega. Tangoga seostuvad ajaloost noavõitlused ning seksuaalne ergutus , tantsu saatis tavaliselt kitarr , viiul ja flööt. Tango on tugeva rütmiga, energiline tants. Argentiinas arvatakse, et tangot ei saagi tantsida väljaspool tema õiget kultuurilist tausta , sest siis kaotab tants oma tegeliku loomuse.
Paraku on tänapäevane võistlustants igati üks suur segu paljudest kultuuridest, mõtetest ja moevooludest. Nii on ka võistlustel esitatav tango saanud oma näo Euroopas, mis erineb paljuski tangost, mida armastatakse tantsida näiteks Ameerikas. Samas on teada, et tantsijad, kes tahavad ühe või teise tantsu tõelist olemust mõista, käivad ära nende tantsude algupärasel kodumaal ning seega tuuakse ka praegusesse võistlustantsu tagasi seda, millest tantsud oma alguse on saanud ja see on iseenesest hea.
Eestis võisteldakse tangos alates D- klassist , see on võistluste kavas teine tants peale aeglast valssi, tempoks 33 takti minutis. Mina arvan, et tango on tants, mis inimesele kas ei meeldi või siis meeldib väga, vahepealne variant on võimatu.