Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mulle meeldib sport (1)

3 KEHV
Punktid
Mulle meeldib sport
Sport on tegevus mis nõuab palju liikumist. Paljud teevad sporti kas niisama, või mingil kindlal eesmärgil (näiteks: end vormis hoida, kaalu langetada, võita võistlustel vms.). Spordialasid on palju ja igaüks saab valida omale sobiva. Populaarsemad spordialad on suusatamine , korvpall , võrkpall ja jalgpall.
Mulle meeldib sport, kuna see on asi mis viib mu mõtted mujale. Ma ei ole inimene kes koguaeg paigal istuks , mulle meeldib liikuda . Sport on osa minu vabast ajast. Tegelen spordiga päris palju, mängin korv - ja võrkpalli, sõidan palju jalgrattaga , käin jooksmas mõnikord ja talvel suusatan. Minu kõige lemmikum spordiala on võrkpall. Olen sellega tegelenud juba 3-4 aastat. Võrkpalli mängides muutub mu tuju paremaks, ma saan enda välja elada ja kõige toredam on see, et seda saab mängida koos sõpradega. Mulle meeldib käia võrkpalli võistlustel, kuna saan oma oskused proovile panna ja õppida uusi kavalaid võtteid võidu saavutamiseks. Veel üks minu lemmikutest spordialadest on jagrattasõit. Mulle meeldib jalgrattaga üksi sõites mõelda, aga veel parem on rattaga sõita kuhugile mitmekesi koos. Minuarust on jargratas väga hea transpordivahend ja ühtlasi ka minu lemmik. Suvel tuleb mõnikord tuju lihtsalt joosta , ja kui selline tuju tuleb jooksen lähima veekoguni, käin ujumas ja jooksen koju tagasi, harva käin ka talvel jooksmas.
Suusatamine ja korvpall on alad mida ma niipalju ei harrasta, kuid siiski nad meeldivad mulle. Kehalise kasvatuse tunnis mängime palju korvpalli ja enda klassiõdedega mängides saab palju nalja . Tegelikult on ka suusatamine tore, kuigi ma vahel mõtlen, et ei viitsi. Kui oleks igakord päiksepaisteline päev ja mitte väga külm, suusataks ma heameelega tihedamini.
Mulle meeldib sport, kuna see tekitab hea tunde, on tervisele kasulik ja kõige parem on spordi juures see, et ma saan piisavalt liikuda. Mulle meeldib palju mõelda, aga mulle ei meeldi teha seda paigal istudes, sellepärast teengi sporti . Sport on asi mida ma kindlasti viitsin ja tahan teha. Loodan, et tulevikus-täiskasvanuna- jääb mul natukenegi aega, et tegeleda spordiga, sest spordist ma küll loobuda ei taha, juba mõte spordist loobuda tundub kõhe.
Mulle meeldib sport #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-02-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 95 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Akinoom02 Õppematerjali autor
Kirjand teemal "Mulle meeldib sport" või niisama "Sport "

Sarnased õppematerjalid

Vanema astme õpilaste füüsiline aktiivsus
20
odt

Vanema astme õpilaste füüsiline aktiivsus

tundidest [6]. 7 Joonis 1. Circulus vitiosus'e tekkemehhanism haiguse puhul [6] 8 3. Sportimise võimalused Paides Paide linnas on võimalik tegeleda 14 erineva alaga Paide linna kodulehe andmetega, sest seal on märgitud kokku 14 klubi. Tegeleda saab Paides: korvpalli ­ Korvpalliklubi KK7, võimlemise ­ SK Maribel ja SK Hot Sport, ujumise ­ Paide Ujumisklubi, võrkpalli- Paide võrkpalliklubi, jalgpalli ­ FC Flora jalgpalliklubi, Karate ­ Karateklubi Täht, poksi ­ Atleetika ja Poksiklubi Anton, saalihoki ­ Järvamaa Saalihokiklubi, laskmise ­ Järvamaa Laskespordiklubi, võistlustantsimise ­ Revalia tantsukool, ratsutamise ­ Järvamaa ratsaspordiklubi ja kepikõnniga ­ EvruSport. Sisealadega tegelemiseks sobib neid harrastada alles valminud (20. veebruar 2009) Paide

Uurimistöö
Sportimisvõimalused
25
doc

Sportimisvõimalused

................................................10 4. HETKE KURESSAARE GÜMNAASIUMI NIMEKAMAD SPORTLASED............11 5. KÜSITLUS.................................................................................................................... 12 5.1. Küsitluse kokkuvõte................................................................................................12 6. INTERVJUU MADIS KALLASEGA...........................................................................14 6.1. Kool ja sport............................................................................................................14 6.2. Sina ja üldiselt sport................................................................................................17 6.3. Sina ja KG...............................................................................................................19 KOKKUVÕTE.................................................................................................................. 22

Teadus tööde alused (tta)
Õpilaste kooliväline sporditegevus
10
docx

Õpilaste kooliväline sporditegevus

Eesmärgi saavutamiseks püstitati järgmised ülesanded: · uurida kirjanduse abiga noorte liikumisaktiivsust; · viia läbi küsitlus ühisgümnaasiumi õpilaste hulgas; · analüüsida küsitluse tulemusi; · teha järeldused gümnaasiumi õpilaste spordi tegevuse kohta. Uurimuse käigus ei küsitleta väga suurt hulka inimesi ja sellepärast ei saa teha põhjalikke üldistusi. 1. SPORT Sport on mänguline kehaline või vaimne võistluslik tegevus ja meelelahutus.Sport jaguneb amatöör- ehk harrastusspordiks ja elukutseliseks (professionaalseks) ehk profispordiks. Eesmärgi järgi eristatakse tervisesporti (kehakultuuri), kus võistluslik aspekt ei ole oluline, ja 2 võistlussporti. Viimase äärmuslik aste on tippsport. Spordi meelelahutuslik külg hõlmab spordihuviliste tähelepanu ja kaasaelamise võistluste ja spordiuudiste jälgimisel.

Kehaline kasvatus
Nimetu
104
doc

Nimetu

sportlaskarjääri lõpetades kokku puutuvad. Kolmas peatükk annab ülevaate organiseeritud noortespordi sotsiaalsetest küsimustest. Käsitlemist leiavad sellised küsimused nagu millal on lapsed valmis võistlussporti oma elu põhiosaks võtma? Kas sportimine mõjutab vanemate ja laste suhteid? Kas posid ja tüdrukud näevad sporti erinevalt? Neljas peatükk õppevahendist on seotud spordi ja sotsiaalmajanduslike küsimustega. Kuna sport on tänasel päeval muutumas üha enam eraldiseisvaks majandusharuks, kus domineerivad kindlate inimgruppide ja ettevõtete huvid, on huvitav nende probleemide üle arutleda. Õppevahendi esimese ja neljanda peatüki koostas dotsent Lennart Raudsepp, teine ja kolmas peatükk on aga koostatud doktorand Roomet Viira poolt. 2 Spordisotsioloogia môiste. Môiste "sotsioloogia" tuleneb algselt sônadest societas (lad.k. ühiskond)ja logos

Kategoriseerimata
Spordi õnnetused
12
doc

Spordi õnnetused

Eesti kohtus avamatsis Ukrainaga, lootused nimekat vastast üllatada kadusid juba avakolmandikul, kui Suursoo vigastada sai. Turniir oli tema jaoks sellega lõppenud, sest õlanihestuse tõttu läks hokimees operatsioonile. 2003. aasta kevadel tuli Suursoo taas pikema pausi järel koondisele appi, kuid sai uuesti vigastada. MMi B-divisjoni kohtumises Suurbritanniaga murdis vastane Suursoo käeluu. "Kohe sain aru, et luu on murdunud. Käis mingi raks ja käsi jäi imelikult rippuma. Sport on minu elu, seal juhtub kõike. Keegi polnud süüdi," nentis Suursoo hiljem. Kaseoru niitis ülessulanud plastiliin tõukepakul 1998. aastal toimus toona maailma mitmevõistluste eliidi seas veel kõrges hinnas olnud Euroopa superliiga jõuproov Tallinnas. Eesti koondis läks starti võidumõtetega, kuid pidi need pärast teist ala maha matma ja leppima esiliigasse kukkumisega. Andrei Nazarov sai esmalt kauguses nulli ja siis

Kehaline kasvatus
LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS
102
docx

LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS

1944. aastal põgenes palju eestlasi Nõukogude okupatsiooni eest. (Wikipedia 2016) Meie vilistlastest rändas sõja jalust Austraaliasse Karl Saar, kes töötas suurema osa oma elust kaevanduses ja pöördus tagasi siis, kui Eesti taas vabanes. Meie vilistlasi on sõja tõttu kindlasti veel välja rännanud, kuid täpsed andmed puuduvad. Nõukogude ajal oli väljaränne väga väike. Muust maailmast eraldas meid raudne eesriie. Meie vilistlastest ei ole mulle teadaolevalt mitte keegi mujale elama siirdunud ega ka tööl käinud. On küll mõned, kes on nõukogude ajal kooli lõpetanud ja vabast Eestist mujale tööle läinud. Kõige varasem lõpetaja, kes hetkel töötab Soomes farmis, on lõpetanud aastal 1972. 1.2. Eestlaste väljaränne pärast taasiseseisvumist Kolmas suur väljaränne on toimunud pärast Eesti taasiseseisvumist 1991. aastal, kui kümned

Uurimustöö
Õpetajaraamat
120
pdf

Õpetajaraamat

TÖÖLEHT 15. Talv 52 TÖÖLEHT 16. Ilm 53 TÖÖLEHT 17. Liiklus 54 TÖÖLEHT 18. Mööbel 55 TÖÖLEHT 19. Toidunõud 56 TÖÖLEHT 20. Minu ema 57 TÖÖLEHT 21. Tänaval 58 TÖÖLEHT 22. Suvel rannas 59 13. Töölehed viie-kuueaastastele lastele 60 TÖÖLEHT 1. Sport 60 TÖÖLEHT 2. Riided 61 TÖÖLEHT 3. Aias 62 TÖÖLEHT 4. Köögis 63 TÖÖLEHT 5. Kodus 64 TÖÖLEHT 6. Loomad 65 TÖÖLEHT 7. Mardipäev 66 TÖÖLEHT 8. Minu päev 67 TÖÖLEHT 9. Kinos 69 TÖÖLEHT 10. Jõulud metsas 70

Eesti keel
KEHALISE KASVATUSE TUNNID LÄBI ÕPILASTE SILMADE
19
doc

KEHALISE KASVATUSE TUNNID LÄBI ÕPILASTE SILMADE

(Tallinna 32. Keskkooli hindamisjuhend). Aja nappuse üle on kurtnud ka meie enda kehalise kasvatuse õpetaja Meelis Raiend (vt Lisa 3). Õige soojendus võtaks juba poole ühest tunnist. Praegu on klass jaotatud kaheks ­ poiste grupp ja tüdrukute grupp. Selline jaotus ei arvesta õpilaste endi huve, millele nad tahaksid kehalise kasvatuse tundides keskenduda. Näiteks, kui ühes grupis on koos õpilased, kellele meeldib ainult jalgpalli mängida, ei ole huvitatud kaasa mängimast see, kellele üldse ei meeldi jalgpall. Grupid tuleks moodustada selle järgi, mida kellelegi teha meeldib. Näiteks akrobaatikahuvilised, jalgpallihuvilised, kergejõustikuhuvilised jne. 5 2 KEHALINE KASVATUS LÄBI ÕPILASTE SILMADE 2.1 Küsitlus Me koostasime küsitluse ,,Kehalise kasvatuse tunnid läbi õpilaste silmade", mis oli suunatud Tallinna 32. Keskkooli 7

Kehaline Kasvatus ja ujumine




Kommentaarid (1)

minimaggnus profiilipilt
minimaggnus: Super lic.
12:37 06-02-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun