Mulle meeldib sport (1)

Sarnased õppematerjalid

20

odt

Vanema astme õpilaste füüsiline aktiivsus

tundidest [6]. 7 Joonis 1. Circulus vitiosus'e tekkemehhanism haiguse puhul [6] 8  3. Sportimise võimalused Paides Paide linnas on võimalik tegeleda 14 erineva alaga Paide linna kodulehe andmetega, sest seal on märgitud kokku 14 klubi. Tegeleda saab Paides: korvpalli ­ Korvpalliklubi KK7, võimlemise ­ SK Maribel ja SK Hot Sport, ujumise ­ Paide Ujumisklubi, võrkpalli- Paide võrkpalliklubi, jalgpalli ­ FC Flora jalgpalliklubi, Karate ­ Karateklubi Täht, poksi ­ Atleetika ja Poksiklubi Anton, saalihoki ­ Järvamaa Saalihokiklubi, laskmise ­ Järvamaa Laskespordiklubi, võistlustantsimise ­ Revalia tantsukool, ratsutamise ­ Järvamaa ratsaspordiklubi ja kepikõnniga ­ EvruSport. Sisealadega tegelemiseks sobib neid harrastada alles valminud (20. veebruar 2009) Paide

Uurimistöö

25

doc

Sportimisvõimalused

................................................10 4. HETKE KURESSAARE GÜMNAASIUMI NIMEKAMAD SPORTLASED............11 5. KÜSITLUS.................................................................................................................... 12 5.1. Küsitluse kokkuvõte................................................................................................12 6. INTERVJUU MADIS KALLASEGA...........................................................................14 6.1. Kool ja sport............................................................................................................14 6.2. Sina ja üldiselt sport................................................................................................17 6.3. Sina ja KG...............................................................................................................19 KOKKUVÕTE.................................................................................................................. 22

Teadus tööde alused (tta)

10

docx

Õpilaste kooliväline sporditegevus

Eesmärgi saavutamiseks püstitati järgmised ülesanded: · uurida kirjanduse abiga noorte liikumisaktiivsust; · viia läbi küsitlus ühisgümnaasiumi õpilaste hulgas; · analüüsida küsitluse tulemusi; · teha järeldused gümnaasiumi õpilaste spordi tegevuse kohta. Uurimuse käigus ei küsitleta väga suurt hulka inimesi ja sellepärast ei saa teha põhjalikke üldistusi. 1. SPORT Sport on mänguline kehaline või vaimne võistluslik tegevus ja meelelahutus.Sport jaguneb amatöör- ehk harrastusspordiks ja elukutseliseks (professionaalseks) ehk profispordiks. Eesmärgi järgi eristatakse tervisesporti (kehakultuuri), kus võistluslik aspekt ei ole oluline, ja 2 võistlussporti. Viimase äärmuslik aste on tippsport. Spordi meelelahutuslik külg hõlmab spordihuviliste tähelepanu ja kaasaelamise võistluste ja spordiuudiste jälgimisel.

Kehaline kasvatus

104

doc

Nimetu

sportlaskarjääri lõpetades kokku puutuvad. Kolmas peatükk annab ülevaate organiseeritud noortespordi sotsiaalsetest küsimustest. Käsitlemist leiavad sellised küsimused nagu millal on lapsed valmis võistlussporti oma elu põhiosaks võtma? Kas sportimine mõjutab vanemate ja laste suhteid? Kas posid ja tüdrukud näevad sporti erinevalt? Neljas peatükk õppevahendist on seotud spordi ja sotsiaalmajanduslike küsimustega. Kuna sport on tänasel päeval muutumas üha enam eraldiseisvaks majandusharuks, kus domineerivad kindlate inimgruppide ja ettevõtete huvid, on huvitav nende probleemide üle arutleda. Õppevahendi esimese ja neljanda peatüki koostas dotsent Lennart Raudsepp, teine ja kolmas peatükk on aga koostatud doktorand Roomet Viira poolt. 2 Spordisotsioloogia môiste. Môiste "sotsioloogia" tuleneb algselt sônadest societas (lad.k. ühiskond)ja logos

Kategoriseerimata

12

doc

Spordi õnnetused

Eesti kohtus avamatsis Ukrainaga, lootused nimekat vastast üllatada kadusid juba avakolmandikul, kui Suursoo vigastada sai. Turniir oli tema jaoks sellega lõppenud, sest õlanihestuse tõttu läks hokimees operatsioonile. 2003. aasta kevadel tuli Suursoo taas pikema pausi järel koondisele appi, kuid sai uuesti vigastada. MMi B-divisjoni kohtumises Suurbritanniaga murdis vastane Suursoo käeluu. "Kohe sain aru, et luu on murdunud. Käis mingi raks ja käsi jäi imelikult rippuma. Sport on minu elu, seal juhtub kõike. Keegi polnud süüdi," nentis Suursoo hiljem. Kaseoru niitis ülessulanud plastiliin tõukepakul 1998. aastal toimus toona maailma mitmevõistluste eliidi seas veel kõrges hinnas olnud Euroopa superliiga jõuproov Tallinnas. Eesti koondis läks starti võidumõtetega, kuid pidi need pärast teist ala maha matma ja leppima esiliigasse kukkumisega. Andrei Nazarov sai esmalt kauguses nulli ja siis

Kehaline kasvatus

102

docx

LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS

1944. aastal põgenes palju eestlasi Nõukogude okupatsiooni eest. (Wikipedia 2016) Meie vilistlastest rändas sõja jalust Austraaliasse Karl Saar, kes töötas suurema osa oma elust kaevanduses ja pöördus tagasi siis, kui Eesti taas vabanes. Meie vilistlasi on sõja tõttu kindlasti veel välja rännanud, kuid täpsed andmed puuduvad. Nõukogude ajal oli väljaränne väga väike. Muust maailmast eraldas meid raudne eesriie. Meie vilistlastest ei ole mulle teadaolevalt mitte keegi mujale elama siirdunud ega ka tööl käinud. On küll mõned, kes on nõukogude ajal kooli lõpetanud ja vabast Eestist mujale tööle läinud. Kõige varasem lõpetaja, kes hetkel töötab Soomes farmis, on lõpetanud aastal 1972. 1.2. Eestlaste väljaränne pärast taasiseseisvumist Kolmas suur väljaränne on toimunud pärast Eesti taasiseseisvumist 1991. aastal, kui kümned

Uurimustöö

120

pdf

Õpetajaraamat

TÖÖLEHT 15. Talv 52 TÖÖLEHT 16. Ilm 53 TÖÖLEHT 17. Liiklus 54 TÖÖLEHT 18. Mööbel 55 TÖÖLEHT 19. Toidunõud 56 TÖÖLEHT 20. Minu ema 57 TÖÖLEHT 21. Tänaval 58 TÖÖLEHT 22. Suvel rannas 59 13. Töölehed viie-kuueaastastele lastele 60 TÖÖLEHT 1. Sport 60 TÖÖLEHT 2. Riided 61 TÖÖLEHT 3. Aias 62 TÖÖLEHT 4. Köögis 63 TÖÖLEHT 5. Kodus 64 TÖÖLEHT 6. Loomad 65 TÖÖLEHT 7. Mardipäev 66 TÖÖLEHT 8. Minu päev 67 TÖÖLEHT 9. Kinos 69 TÖÖLEHT 10. Jõulud metsas 70

Eesti keel

19

doc

KEHALISE KASVATUSE TUNNID LÄBI ÕPILASTE SILMADE

(Tallinna 32. Keskkooli hindamisjuhend). Aja nappuse üle on kurtnud ka meie enda kehalise kasvatuse õpetaja Meelis Raiend (vt Lisa 3). Õige soojendus võtaks juba poole ühest tunnist. Praegu on klass jaotatud kaheks ­ poiste grupp ja tüdrukute grupp. Selline jaotus ei arvesta õpilaste endi huve, millele nad tahaksid kehalise kasvatuse tundides keskenduda. Näiteks, kui ühes grupis on koos õpilased, kellele meeldib ainult jalgpalli mängida, ei ole huvitatud kaasa mängimast see, kellele üldse ei meeldi jalgpall. Grupid tuleks moodustada selle järgi, mida kellelegi teha meeldib. Näiteks akrobaatikahuvilised, jalgpallihuvilised, kergejõustikuhuvilised jne. 5 2 KEHALINE KASVATUS LÄBI ÕPILASTE SILMADE 2.1 Küsitlus Me koostasime küsitluse ,,Kehalise kasvatuse tunnid läbi õpilaste silmade", mis oli suunatud Tallinna 32. Keskkooli 7

Kehaline Kasvatus ja ujumine

Kommentaarid (1)