Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Võrkpall referaat (0)

1 Hindamata
Punktid
Tallinna Tehnikagümnaasium
VÕRKPALL
Referaat
Lota Aadla
12. klass
Tallinn 2015
Sisukord
1. Võrkpall............................................................................................................................................3
2. Ajalugu.............................................................................................................................................4
3. Põhilised reeglid
3.1 Mänguala ........................................................................................................................................5
3.2 Võistkond........................................................................................................................................6
3.3 Varustus ..........................................................................................................................................6
3.4 Punkti saamine............................................................................................................................6-7
3.5 Soojendus.......................................................................................................................................7
Kasutatud materjalid
1. Võrkpall
Võrkpall (inglise keeles volleyball'lendav pall') on sportlik pallimäng , kus kaks võistkonda võistlevad võrguga poolitatud väljakul. Võistlusmängu eesmärgiks on saata pall üle võrgu vastaspoole mängijate väljakule nii, et see maanduks vastase väljakupoolel, läheks vastasmängija puudutusest väljaku piiridest välja või vastasmängija eksiks reeglite vastu. Pall pannakse mängu serviga. Mängija peab suunama palli edasi ühe puutega , kas kaasmängijale või vastase väljakupoolele. Samas peab takistama palli maandumist oma väljakupoolel. Võrkpall on üks väheseid pallimänge, kus mängijal puudub vahetu kontakt vastasvõistkonnaga. Selles mõttes sarnaneb mäng kõige rohkem indiacaga, aga ka sulgpalli ja tennisega, kus piirdeks on võrk.
Tänapäeval on võrkpall väga levinud ja võrkpalli harrastajaid arvatakse olevat kogu maailmas üle 800 miljoni.
( http://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%B5rkpall )
2. Ajalugu
Võrkpall sündis USAs 1895 . aastal. Ala loojaks peetakse ameerika võimlemisõpetajat William G. Morganit. Morgan nimetas seda mängu mintonetteiks
1919. aasta sügisel korraldati Tallinnas esimene ametlik turniir , mille võitis Noorte Meeste Kristliku Ühingu Tallinna osakond
Olümpiamängude kavas oli võrkpall esmakordselt Tōkyōs1964. aastal. Võistlesid nii mehed kui naised.
Pikka aega sai punkti ainult ise pallingu sooritanud võistkond, kui vastasvõistkond ei suutnud palli määrustepäraselt tagasi lüüa. Pärast Atlanta olümpiamänge , 1996. aastal, tehti reeglites muudatus ja nüüd toob vastaste iga eksimus punkti. Samast aastast on medalialana suveolümpia kavas ka rannavõrkpall.
( http://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%B5rkpall )
3. Põhilised reeglid
3.1 Mänguala
1. Mänguala koosneb mänguväljakust ja vaba-alast. Mänguala
1.1 peab olema ristküliku kujuline ja sümmeetriline . J.1a, J.1b 1.1. MÕÕTMED J.2 Mänguväljak kujutab endast ristkülikut mõõtmetega 18 x 9 m, mis on ümbritsetud vähemalt 3 m laiuse sümmeetrilise ristküliku kujulise vabaalaga. Vaba mänguruum on mänguväljaku kohal olev ruum, kus ei asu ühtegi kõrvalist takistust. Mänguväljaku kohal peab olema vähemalt 7 m kõrgune vaba ruum.
1.2.1. Mänguala kate peab olema tasane , horisontaalne ja ühetaoline. Ta ei tohi kujutada mingit ohtu mängijate traumeerimiseks. Keelatud on mängida konarlikel või libedatel pindadel.
1.2.2. Siseväljakute kate peab olema heledavärviline.
1.2.2. Välisväljaku kalle on lubatud kuni 5 mm meetri kohta. Keelatud on kasutada kõvast materjalist valmistatud piirjooni.
1.3.1. Kõikide joonte laius on 5 cm. Jooned peavad olema heledad ja erinema väljaku värvusest ning mistahes teiste joonte värvusest.
1.3.2. Piirjooned Mänguväljakut piiravad kaks külg- ja kaks otsajoont. Külg- ja otsajooned kuuluvad mänguväljaku mõõtmetesse.
1.3.3. Keskjoon Keskjoone telg jaotab mänguväljaku kaheks võrdseks 9 x 9 m väljakuks, kusjuures joone kogu laius kuulub täies ulatuses mõlemale väljakule võrdselt. See joon kulgeb võrgu all ühest külgjoonest teiseni.
1.3.4. Ründejoon , Kummalgi väljakupoolel on ründejoon joonistatud nii, et tema tagumine äär on 3 m kaugusel keskjoone teljest tagapool. See joon märgib ründeala .
1.4.1. Ründeala Kummagi väljakupoole ründeala on piiratud keskjoone teljega ja ründejoone tagumise äärega.Ründeala mõtteline pikendus kulgeb väljaspool külgjooni kuni vaba-ala lõpuni .
1.4.2. Pallinguala Pallinguala on 9 m laiune ala kummagi otsajoone taga. Pallinguala on külgedelt piiratud kahe 15 cm pikkuse joonega , mis on kantud 20 cm kaugusele otsajoonest sellega risti kui külgjoonte pikendused. Mõlema joone laius kuulub pallingualasse. Pallinguala ulatub sügavuti kuni vaba-ala lõpuni.
1.4.3. Vahetusala Vahetusalaks loetakse vaba-ala osa, mis on piiratud mõlema ründeala joone mõtteliste pikenduste ja kohtunik -sekretäri laua äärega.
1.4.4. Libero asendamise ala Libero asendamise ala on vabaala osa mõlema võistkonna pinkidepoolses küljes ja see ulatub ründejoone pikendusest kuni väljaku otsajooneni.
1.4.5. Soojendusala FIVB Maailma ja Ametlikel Võistlustel asuvad ca 3 x 3 m , suurusega soojendusalad väljaspool vaba-ala mõlema võistkonna pinkidepoolse külje nurgas .
1.4.6. Karistusala Karistusala, mõõtmetega ca 1x1 m ja varustatud kahe tooliga, , asub kontrollalas, väljaspool mänguväljaku tagajoone pikendust. Nad võivad olla piiratud 5 cm laiuse punase joonega.
3.2 Võistkond
4.1.1. Võistkond koosneb maksimaalselt 12 mängijast, treenerist, treeneri abist, massöörist ja arstist. FIVB Maailma ja Ametlikel Võistlustel peab arst olema eelnevalt tunnustatud FIVB poolt. FIVB Maailma ja Ametlikel Võistlustel täiskasvanutele võib Võistkond koosneda kuni neljateistkümnest (14) mängijast (maksimaalselt kaheteistkümnest (12) tavamängijast).
4.1.2. Üks mängijatest, kuid mitte Libero, on võistkonna kapten ja ta peab olema märgitud võistlusprotokolli. Kohtumisel võivad väljakule tulla ja mängida ainult need 1 mängijad, kelle nimed on kantud võistlusprotokolli. Pärast seda, kui treener ja kapten on võistlusprotokollile alla kirjutanud, ei tohi ülesantud mängijaid enam muuta.
3.3 Varustus
Mängijate varustus koosneb spordisärgist, -pükstest, -sokkidest ja -jalatsitest.
4.3.2. Spordijalatsid peavad olema kerged ja painduvad, kummist või liittaldadega ning ilma kontsadeta.
4.3.3. Spordisärgid peavad olema varustatud numbritega 1 kuni 18.
4.3.3.1. Nii rinnal kui seljal peavad numbrid asuma keskel. Numbrite värvus ja toon peavad olema erinevad särgi värvusest ja toonist.
4.3.3.2. Rinnal peab number olema vähemalt 15 cm ja seljal 20 cm kõrge. Numbri jooned peavad olema vähemalt 2 cm laiad .
3.4 Punkti saamine
6.1.1. Punkt Võistkond saavutab punkti:
6.1.1.1. kui pall on puudutanud vastase väljaku pinda
6.1.1.2. kui vastasvõistkond tegi vea;
6.1.1.3. kui vastasvõistkond sai märkuse.
6.1.2. Viga Võistkond sooritas vea, kui tema mängutegevus on vastuolus määrustega (või rikkus neid mõnel muul viisil). Kohtunikud fikseerivad vea ja otsustavad järgneva vastavalt määrustele:
6.1.2.1. Kui kaks või enam viga on toimunud järjestikku, siis võetakse arvesse vaid esimesena toimunud viga;
6.1.2.2. Kui kaks või enam viga on vastastel toimunud üheaegselt, siis seda loetakse MÕLEMAPOOLSEKS VEAKS ja pallimängimine korratakse.
6.1.3. Pallimängimine ja lõpetatud pallimängimine Pallimängimine on mängutegevuse järgnevus alates pallija poolt sooritatud pallingust kuni hetkeni, mil pall on mängust “väljas”. Lõpetatud pallimängimine on mängutegevuse järgnevus, mille tulemuseks on punkti saavutamine.
6.1.3.1. kui pallija võistkond võidab pallimängimise, saab ta punkti ja jätkab pallimist;
6.1.3.2. kui palli vastuvõttev võistkond võidab pallimängimise, saab ta punkti ja peab järgmisena pallima.
3.5 Soojendus
7.2.1. Kui võistkondade käsutuses oli eelnevalt teine väljak , siis antakse võistkondadele kokku 6 minutit aega võrgu juures soojenduse läbiviimiseks; kui seda väljakut ei olnud, siis antakse võistkondadele kokku 10 minutit.
7.2.2. Kui üks kaptenitest soovib eraldi soojendust läbi viia, siis 7.2.1 võivad võistkonnad teha kumbki kas 3 minutit või kumbki 5 minutit vastavalt Määrusele 7.2.1.
Kasutatud materjalid
1. http://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%B5rkpall
2. http://www.evf.ee/failid2010/FIVB_reeglid_2009_2012_ek.pdf
Vasakule Paremale
Võrkpall referaat #1 Võrkpall referaat #2 Võrkpall referaat #3 Võrkpall referaat #4 Võrkpall referaat #5 Võrkpall referaat #6 Võrkpall referaat #7 Võrkpall referaat #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-04-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Lota Aadla Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Võrkpall
29
doc

Võrkpall

Võrkpall Sünnimaa Ameerika- 1895 William Morgan, ärimeeste ühingule kehaliste harjutuste ettevalmistamise käigus, „mintonette“, mängitud maailmas juba üle saja aasta, levis euroopasse I maailmasõja ajal, sotsialistlikud riigis eesotsas NSV liiduga võimutsesid eesotsas, ilmusid aasia riigid, venemaa naiskondi viiekordsed maailmameistrid ja neljakordsed olümpiavõitjad, 1919 jõudis võrkpall eestisse ja mängima hakati seda kõigepealt koolides, nii mõnedki uuendused tehnikas ja taktikas võeti eestis kasutusele, „eesti palling“, tallina „kalevi“ tulek NSVL meistriks, Viljar Loor- OM ja MM võitja, Iseloomustus- 12 mängijat, 6 kummalgi väljakualal, mängijad mängivad kõikides tsoonides, igas tsoonis on erinevad tehnilised ja taktikalised nõuded, maksimaalset jõudu tuleb kasutada ilma toetuspinnata, täpne liikumine oluline,

Sport
Võrkpall-Referaat võrkpallist
5
docx

Võrkpall. Referaat võrkpallist

tegevus on plahvatuslik. Antud sissejuhatus keskendub esimesena võrkpallile kui konkurentsivõimelisele spordialale ning seejärel toob välja peamised omadused, mis on vajalikud edukaks kohtunikutegevuseks. Võrkpall on konkurentsivõimeline spordiala Võistlustel kasutatakse ära muul ajal kasutamata jäävad jõuvarud. Esile tulevad maksimaalsed võimed, võitlusvaim, loomingulisus ja esteetika. Võrkpallimäärused on korrastatud nii, et oleks võimalik rakendada kõiki mainitud omadusi. Võrkpall võimaldab kõigil mängijatel, seejuures vaid üksikute eranditega, tegutseda nii võrgu juures (rünnakul), kui mänguväljaku tagumises osas (kaitses või pallingul). William Morgan, selle mängu looja, tunneks endiselt ta ära, kuna võrkpall on aastate jooksul säilitanud teatud kindlad iseloomulikud ja vajalikud mängu osad. Mõned neist on sarnased teiste võrgu/palli/reketi mängudega: · palling · kohavahetus (pallijate vaheldumine) · rünnak · kaitse

Atleetvõimlemine
Võrkpall
3
doc

Võrkpall

1. Mis värvi peavad olema jooned? Kuidas neid nimetatakse? FIVB Maailma ja Ametlikel Võistlustel peavad jooned olema valged. Mänguväljak ja vaba- ala peavad olema erinevat värvi. Piirjooned Mänguväljakut piiravad kaks külg- ja kaks otsajoont. Külg- ja otsajooned kuuluvad mänguväljaku mõõtmetesse. Keskjoon Keskjoone telg jaotab mänguväljaku kaheks võrdseks 9 x 9 m väljakuks, kusjuures joone kogu laius kuulub täies ulatuses mõlemale väljakule võrdselt. See joon kulgeb võrgu all ühest külgjoonest teiseni. Ründejoon Kummalgi väljakupoolel on ründejoon joonistatud nii, et tema tagumine äär on 3 m kaugusel keskjoone teljest tagapool. See joon märgib ründeala. 2.Mis on pallinguala Pallinguala on 9 m laiune ala kummagi otsajoone taga. Pallinguala on külgedelt piiratud kahe 15 cm pikkuse joonega, mis on kantud 20 cm kaugusele otsajoonest sellega risti kui külgjoonte pikendused. Mõlema joone laius kuulub pallingualasse. Pallinguala ulatub sügavuti kuni vaba-a

Kehaline kasvatus
Võrkpall - referaat
10
doc

Võrkpall - referaat

[Type text] SISSEJUHATUS Võrkpall (inglise keeles volleyball 'lendav pall') on sportlik pallimäng, kus kaks võistkonda võistlevad võrguga poolitatud väljakul. Võistlusmängu eesmärgiks on saata pall üle võrgu vastaspoole mängijate väljakule nii, et see maanduks vastase väljakupoolel, läheks vastasmängija puudutusest auti või vastasmängija eksiks reeglite vastu. Samas peab takistama palli maandumist oma väljakupoolel. (1) Tänapäeval on võrkpall väga levinud ja võrkpalli harrastajaid arvatakse olevat kogu maailmas üle 800 miljoni. (1) Rahvusvaheline Võrkpalliföderatsioon FIVB ehk Fédération Internationale de Volleyball loodi 1947. aastal. FIVB-is on 218 liikmesriiki ja aktiivseid mängijaid ligi 200 miljonit. (1) 3 [Type text] 1.VARUSTUS 1.1 Mänguala Mänguala koosneb mänguväljakust ja vaba-alast

Kehaline kasvatus
Referaat võrkpallist
9
doc

Referaat võrkpallist

SISSEJUHATUS Võrkpall (inglise keeles volleyball 'lendav pall') on sportlik pallimäng, kus kaks võistkonda võistlevad võrguga poolitatud väljakul. Võistlusmängu eesmärgiks on saata pall üle võrgu vastaspoole mängijate väljakule nii, et see maanduks vastase väljakupoolel, läheks vastasmängija puudutusest auti või vastasmängija eksiks reeglite vastu. Samas peab takistama palli maandumist oma väljakupoolel. Tänapäeval on võrkpall väga levinud ja võrkpalli harrastajaid arvatakse olevat kogu maailmas üle 800 miljoni. Rahvusvaheline Võrkpalliföderatsioon FIVB ehk Fédération Internationale de Volleyball loodi 1947. aastal. FIVBis on 218 liikmesriiki ja aktiivseid mängijaid ligi 200 miljonit. AJALUGU 1919. aasta sügisel korraldati Tallinnas esimene ametlik turniir, mille võitis üks korraldajaist Noorte Meeste Kristliku Ühingu Tallinna osakond. 1923. aastal jõuti juba esimeste rahvusvaheliste kohtumisteni

Kehaline kasvatus
Võrkpall
14
docx

Võrkpall

poolitatud väljakul. Võistlusmängu eesmärgiks on saata pall üle võrgu vastaspoole mängijate väljakule nii, et see maanduks vastase väljakupoolel, läheks vastasmängija puudutusest väljaku piiridest välja või vastasmängija eksiks reeglite vastu. Pall pannakse mängu serviga. Mängija peab suunama palli edasi ühe puutega, kas kaasmängijale või vastase väljakupoolele. Samas peab takistama palli maandumist oma väljakupoolel. Võrkpall on üks väheseid pallimänge, kus mängijal puudub vahetu kontakt vastasvõistkonnaga. Selles mõttes sarnaneb mäng kõige rohkem indiacaga, aga ka sulgpalli ja trnnisega, kus piirdeks on võrk. Tänapäeval on võrkpall väga levinud ja võrkpalli harrastajaid arvatakse olevat kogu maailmas üle 800 miljoni. 1895 leiutas ameeriklasest võimlemisõpetaja William Morgan mängu, mille ristis mintonette´iks. Inglased tõid selle mängu 1914 Euroopasse võrkpalli nime all

Sportmängud (pallimängud)
Võrkpall
2
doc

Võrkpall

VÕRKPALL 1895 leiutas ameeriklasest võimlemisõpetaja William Morgan mängu, mille ristis mintonette´iks. Inglased tõid selle mängu 1914 Euroopasse võrkpalli nime all. 1964 Tokyos (nii meestel kui ka naistel) oli võrkpall esimest korda olümpial. Võrkpalli mängivad 2 võistkonda võrguga kahte ossa jaotatud platsil, mille mõõtmed on 18 x 9m. Mänguala kohal peab Rahvusvahelise Võrkpalliliidu ülemaailmsetel võistlustel olema vähemalt 12,5 m kõrgune ruum, väljaku kõrvale peab (külgjoontest) jääma vähemalt 6m ala (see nõue kehtib maailmameistrivõistluste ja olümpiamängude puhul, muidu piisab 5 meetrist) ja otsajoonte taha vähemalt 9m ala. Mängu eesmärk

Kehaline kasvatus
Jalgpall-korvpall-võrkpall
20
pdf

Jalgpall, korvpall, võrkpall

Pärnu Ühsgümnaasium Jalgpall, korvpall, võrkpall Referaat Chris-Eric MartLaanemäe Päev G1.B Juhtendaja: Mehis Merilaine Pärnu 2018 Sisukord: Jalgpall......................................................................................................................3. Tutvustus...............................................................................................................

Sport




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun