Diferentsvõimendi aruanne

Rohtla, Kaarel

Diferentsvõimendi aruanne (1)

Tallinna Tehnikaülikool - Informaatika - Raadiosageduslik skeemitehnika

1 Hindamata

Lõik failist

Laboratoorse töö: Diferentsvõimendi
ARUANNE
Täitja:

Juhendaja Ivo Müürsepp
Töö tehtud 10.11.2011
Aruanne esitatud ………………………………………..
(kuupäev)
Aruanne tagastatud ……………………………………..
(kuupäev)
Aruanne kaitstud ……………………………………….
(kuupäev)
………………………………..
(juhendaja allkiri )

Tallinn 2011

Koostatud võimendi skeem koos arvutatud elementide väärtustega.
Joonis 1. Pingejaguriga diferentsvõimendi skeem
Rk1=Rk2=5,1 kΩ
RB=120 Ω
RE=4,3 kΩ

Arvutuste lähteandmed
E = +/-12V)
Uk0=2,5 V
Ik0=0,2 mA

Mõõdetud ja arvutatud pingevõimendustegurid, võimendi väljundsignaalide vaheline faasinihe ning väljundsignaalide graafikud .
Mõõdetud:
Usis=10 mV
Uv1=1,115V
Uv2=1,124V
Ku1=Uv1/Usis=111,5
Ku2=Uv2/Usis=112,4
Arvutatud: Ku1=Ku2=Rk/(0,05/Ik0) =20,4Arvutatud ja teoreetiline ku erinesid üksteisest nii palju seetõttu, et teoreetiline võimendus sai arvutatud eeldusel , et toitepinge on +/- 5V, aga tegelik oli +/-12V.
Võimendi väljundsignaalide vaheline faasinihe(θ) on 180°, mida on ka graafikutelt näha. Diferentsvõimendi puhul sobib antud faasinihe teooriaga, kuna andes sisendpinge sisendisse on väljundpinge esimeses väljundis sisendpingega vastasfaasis ning teises väljundis sisendpingega samas faasis.
Joonis 2. Diferentsvõimendi väljundsignaalide graafikud ühes teljestikus

Diferentsiaalne pingevõimendustegur
Mõõdetud:
Uv(k.dif) = 2,26V
Kdif = Uv(k.dif)/Usis
Kdif = 226
Joonis 3. Diferentsvõimendi mõõdetud diferentspinge amplituud .
Teoreetiline diferentsiaalne pingevõimendustegur on kahekordne pingevõimendustegur ehk 2*50=100 aga seoses Sellega, et E =+/-12V on DPVT tunduvalt suurem.

Logaritmiline Amplituud-sageduskarakteristik
Tabel 1. Sageduse ja diferentsiaalse pingevõimendusteguri sõltuvus
f (kHz)
1
3
10
30
100
K.dif (dB)
47,086
47,009
46,978
46.892
45,894

Joonis 4. Diferentsvõimendi logaritmiline amplituud-sageduskarakteristik

Nelinurk- ja kolmnurksignaalide kuju
Joonis 4. Nelinurksignaali kuju
Kolmnurksignaali puhul jäid väljundpinged samaks.
Joonis 5. Kolmnurksignaali kuju

Võimendi sünfaasse signaali režiimis, sünfaasse signaali võimendustegur.
Mõõdetud:
Usis=1 V
Uv1=628 mV
K.sünf=Uv1/Usis= 0,628
Arvutatud: K.sünf=Rk/2RE=0,6

Diferentspinge amplituud sünfaasse signaali korral
Diferentspinge amplituud Usünf=15,4mV

Arvutatud SSMT
SSMT= 20log(K.dif/K.sünf)=20log(226/0,628)=51,12dB

Kokkuvõte tehtud tööst
Antud laboris tegelesime diferentsvõimendite käsitlemisega, näiteks elementide arvutamise ja valimisega , erinevates režiimides

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-01-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti

21 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Kaarel Rohtla Õppematerjali autor

Skeemitehnika neljas labor

raadiosageduslik skeemitehnika skeemitehnika diferentsvõimendi aruanne

Sarnased õppematerjalid

docx

Skeemitehnika 4-aruanne

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Laboratoorse töö: Diferentsvõimendi (töö nimetus) ARUANNE Täitjad xxx (allkiri) (nimi) (õpperühm) Juhendaja Ivo Müürsepp (nimi) Töö tehtud: 19. märts 2012 Aruanne esitatud : 9.aprill 2012 (kuupäev) Aruanne tagastatud ............................................ (kuupäev) Aruanne kaitstud .............................................. (kuupäev)

Skeemitehnika

197

pdf

Elektroonika

III tase .............. triger, kombinatsioonloogika lihtsamad lülitused IV tase ............... loendurid, registrid. Montaazi areng: Plekist sassii peale monteeritud elemendid. Trükkplaatidel THT - through hole technology Pindmontaaz SMT - surface mount tecnology 12 Elektroonika komponendid. I elemendibaasi tase Passiivsed elemendid: R, C, L, trafo Aktiivelemendid saab teha võimendi Transistor. Diood passiivelement? aktiivelement? Lineaarsed või mittelineaarsed? VAK järgi! VAK volt-amper-karakteristik Transistor, diood kõik mittelineaarsed! Võib kasutada lineaarses reziimis. Transistor Diood 13 2. Elektroonika passiivsed komponendid Takisti (resistor) on elektriahela element, mille tähtsaim tunnussuurus on elektriline takistus.

Elektroonika ja it

pdf

Analoogelektroonika lülitused

- Võimendusaste üksiktransistoriga (bipolaartransistor ühise emitteriga ja väljatransistor ühise lättega lülituses). - Tööpunkt (ehk reziim) ja staatiline ning dünaamiline koormussirge. - Astmete aseskeemid. - Pingevõimendustegur ja sisendtakistus. - Järgurid, nende pingevõimendustegur ja sisendtakistus. - Ühise baasiga aste. - Astmetevaheline sidestus mitmeastmelises võimendis. - Tagasiside võimendites. - Tagasiside tüübi mõju võimendi põhiparameetritele. - Bipolaartransistori töö lülitireziimis. - Stabiilse voolu generaatorid. Käesoleva teksti sisujaotus: 6.1 Võimendid: mõiste, liigitus ja põhiparameetrid 6.2 Võimendusastmed bipolaartransistori baasil 6.2.1 ÜE-lülituses transistor 6.2.2 ÜK-lülituses transistor e. emitterjärgija 6.2.3 ÜB-lülituses transistor 6.2.4 Transistori tööpunkt ja koormussirge 6.3 Võimendusastmete vaheline sidestus 6.3.1 RC-sidestus e

Elektroonika alused

docx

Elektroonika piletid

korral punakaskollasest kollakasroheliseni. Valgusdioode valmistatakse peamiselt galliumarseniid-fosfiidist. Valguse lainepikkuse ala on küllaltki piiratud ning sõltub materjalist. Suurima valgusliku kasuteguriga on infrapuna-valgusdiood. Valguse paremaks suunamiseks on dioodil enamasti sfääriline või paraboolne polümeermaterjalist lääts ning vahel ka nõgus valgust peegeldav pind. Valgustugevus kasvab alates voolust 1...2mA enam-vähem võrdeliselt pärivooluga. 2. Võimendi põhiparameetid Võimendi on elektroonikalülitus või seadis, mis teostab võimendamist. -Diferentssignaali võimendustegur: väljundpinge ja selle esile kutsunud diferentsiaalpinge suhe. Antakse 0-sagedusel ja nimitingimustel. Diferentssignaali võimendus kD vastab OV võimendusele ilma tagasisideta. OV väljundpinge on praktiliselt kogu alas lineaarselt sõltuv diferenspingest. -Ühissignaali nõrgendustegur- võimendusteguri ja ühispinge ülekandeteguri suhe.

Elektroonika

doc

Elektroonika aluste õppematerjal

.........................................................................................................................................................24 4. TRANSISTORID Bipolar JunctioTransistor (BJT).......................................................................................................28 4.1.Transistori ehitus.................................................................................................................................................... 28 4.2 Võimendi sisend ja väljundtakistus......................................................................................................................... 28 4.3. Transistori tööpõhimõte..........................................................................................................................................29 4.4. Transistori kolm lülitust. ........................................................................................................................................

Elektroonika alused

doc

Skeemitehnika konspekt

1. Skeemitehniliste mõõtühikute U, I, R ja P tabelikujul. kesk, tipp ja tipp-tipp ja anda efektiiv väärtuste vahelised suurused tabelikujul. Ostsillograafil on 4 ruutu, tundlikus on 2V ruudule. Kui palju näitab magnet- elektrilise osutsakaalga mõõduriist pinget? 2. Koostada järjestik pingejagur 3 erineva jagamisteguriga, väljund pingete saamiseks valida sisendpinge, arvutadatakistite suurused ja võimsus, näidatasuurused skeemil. 3. dB võimendi sisendvõimsus on 10 mW, võimendi tegur on 40 dB. Leida väljundvõimsus. 4. Koostada diferentseeriva lüli 2 elektrilist skeemi, anda kummagi kohta ajakonstandi ja diferentseerimistingimuste valemid. Valida sisendpingete ristkülikulisel kujul ja anda väljundpingete 5 erinevat kuju /ti suurused ja kujud. Parasiitmahtuvuse mõju väljundis ja alumise astme sisetakistuse mõju diferentseerivale lülile. 5

Telekommunikatsionni alused

114

doc

Elektroonika alused

........................................................................................................................................... 35 ........................................................................................................................................... 38 ................................................................................................................................................ 80 Mitmeastmelise võimendi korral...................................................................83 1. POOLJUHTIDE OMADUSI 1.1.Üldist Pooljuhtseadised ja nende kasutamine oli eelmise sajandi tehnilise revolutsiooni peasüüdlaseks. Nendeta ei oleks personaalarvuteid, mobiiltelefone ega palju muud sellist, mis tundub meile igapäevasena. Võime julgesti öelda , et ilma pooljuhtseadisteta ei oleks praegust infoühiskonda. Samal ajal tuleb meeles pidada , et pooljuhttehnika on poole sajandi jooksul läbinud

Elektriahelad ja elektroonika alused

240

pdf

Elektriajamite elektroonsed susteemid

........... 237 Jõupooljuhtmuundurite ja elektriajamite tootjad ....................................................................237 Komponentide tootjad ...........................................................................................................237 Aineregister................................................................................................................. 238 5 Tähised Sümbolid A võimendi q töötsükkel B andur R takistus kondensaator r raadius D digitaalseade S lipistus G generaator s operaator L reaktor, drossel T periood, ajakonstant M mootor t aeg R takisti U pinge S lüliti v kiirus

Elektrivarustus

Rohkem sarnaseid