Essee Demokraatlik ning mittedemokraatlik riik ja nende vahe Koostaja: Klass: Demokraatlikus riigis on alati kõrgeim võim rahval, kes valivad endale esindajad parlamenti ja parlamenti saanud poliitilised parteid(erakonnad) moodustavad valitsuse, parlament valib veel omakorda presidendi, aga mõningates riikides valib presidendi ka rahvas. President on tavaliselt rahva esindaja teistes riikides kuid ta omab ka veto õigust st. ta on võimeline kehtestama keelu mingile seadusele mis ei sobi tema arvates sellele riigile. Demokraatlikus riigis on kõigil kodanikel õigus sõnavabadusele, olemas on õiglane õigussüsteem, mis lähtub oma otsustega ka üldtunnustatud rahvusvahelistest õigustest. Demokraatlikus riigis kehtib võimude lahususe põhimõte, st. on kaks võimu: seadusandlik ning täidesaatev võim. Seadusandlik võim loob uusi sead...
Kui võim on rahva käes, siis kelle käes on võim? Riigis on võim rahva käes, kuid rahva hulka kuuluvad ka president, erakonnad ja muid võimuorganeid juhtivad valitsejad. Valijad saavad hääletustel anda oma panuse uue riigi võimuorgani valimises. Milliseks kujuneb aga edasine elu riigis, võib ainult oletada, sest kunagi ei või teada, kas ja kuidas valitsejad üldse oma lubadusi täidavad. Räägitakse, et rahva käes on võim. Tegelikult on rahval väga väike osa riigi valitsemises. Rahvas saab ainult hääletada ja selle järgi valitakse uus president, valitus või omavalitsus. Erakonnad teevad valimiskampaania ajal palju reklaami, et rahvast mõjutada. Lubatakse maad ja ilma kokku, kuid tegelikult ei pruugi nad lubadusi täita. Kui erakonnad juba võimul on, ei saa rahvas näiteks ministrite edasisi otsuseid enam mõjutada. Peale referendumit on võim rahvalt kadunud jälle mõneks aastaks valitseja kätte. Minu arvates...
Kas demokraatia on vähemuse võim enamuse üle? Demokraatia on valitsemisvorm, kus austatakse inim-, kodanikuõigusi ja vabadust, demokraatiale omases ühiskonnas saavad osaleda ka kodanikud. Demokraatia on siiski üldjuhul enamuse võim vähemuse üle. Kuid on ka demokraatlikus ühiskonnas ette tulnud, et vähemuse võim on suurem enamusest. Tänapäevane ühiskond on mitmekülgne- siin esineb nii demokraatiat, kui ka ehtsat diktatuuri. Demokraatlikus ühiskonnas võib inimene avaldada oma arvamust nii poliitika, kui ka poliitikute ja valitsuse kohta, aga kui võtta nt Iraan, kus on ehtne diktatuur, siis seal võid ainuüksi halbade sõnade eest ennast varsti kuskilt kongist leida. Tänapäeva maailm on väga erinev ja erinevates maades kehtivad vastavalt valitsemisvormile ka vastavad seadused ja reeglid, millest selle riigi kodanikud peavad teadlikud olema ning neid täitma. Eesti jaoks ei ole vähemuse võim enamuse üle probleemi...
Ajaloo tunni arutlus Demokraatia ja Diktatuurid euroopas 1920-1930.aastatel. Demokraatia ja Diktatuur on valitsemisvormid mis erinevad üksteisest nagu öö ja päev. Demokraatlikus riigis on otsustav võim rahva käes ja kõrgeim võim on jaotatud laiali. Demokraatlikus riigis puudub kindel juht, sest võim on ära jaotatud. Diktatuuriga riigis on aga üks kindel juht kes on reeglina geenius ja kes otsustab kõige üle. Diktatuuriga riigis valitsetakse hirmuga ja püütakse pidevalt kontrollida inimeste mõttemaailma ning inimesed elavad infosulus ja on välismaailmast täiesti ära lõigatud. Kuigi peale I. Maailmasõda muutus Demokraatia väga populaarseks ja levis paljudes riikides, sest I. MS võitnud ,, Antant "-i riigid olid demokraatlikud. Kuid majanduskriisi tulekuga nägid inimesed, et on palju parem, kui riigi eesotsas on üks otsustav inimene ,mitte grupp inimesi, kes ei suuda leida üksmeelt ja kiirelt otsuseid vastu...
,,Kuidas toimib võim tänapäeva ühiskonnas?" Võimu võib leida peaaegu kõikidest inimsuhetest ja ühiskonnasfääridest. Näiteks ei ole ka väga üksmeelses peres kõik selle liikmed absoluutselt võrdsed, vaid kellelgi, näiteks vanaisal või emal, on suurem mõjuvõim. Poliitikat ja poliitikas tehtud otsuseid pole võimalik analüüsida võimuküsimust kõrvale jättes. Tulenevalt võimu laiast levikust, on tal väga erinevaid avaldumisvorme. Võimu tuntuimaks teoreetikuks on Saksa sotsioloog Max Weber. Ta on öelnud: ,,võimu kui inimese või grupi suutlikkust mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine." Kuidas toimib võim tänapäeva ühiskonnas? Võim on ühiskonda kuulunud selle algusest peale, sest mõeldamatu on ühiskond, mida üldse ei suunata ega reguleerita. Tänapäeval võib suures laastus tuua välja kaks võimu valdkonda. Üheks suurimaks on kindlasti riigivõim. Vanasti võimu teostamisel tugineti tollal au...
Millises riigis tahan elada? Riik on ühiskond, mis põhineb kolmel põhilisel tunnusel: ühtsel territooriumil, rahvusel ja iseseisval avalikul võimul. Mina arvan, et igal inimesel võib olla erinev mõtteviisriigist, kus tema elada tahab. Mina tahan elada demokraatlikus riigis. Demokraatia tähendab ladiana keeles rahva võim ning demokraatlik riik just sellele toetubki. Kõik inimesed on seaduse ees ühtmoodi võrdsed ning inimese eraelu ja vara on seadusega kaitstud. Rahva võim, inimeste vabadus ja kodanike võrdsus on see, mis teeb demokraatlikust riigist sellise riigi, kus mina tahaksin elada. Demokraatlikus riigis pole inimestel keelatud teha oma valikuid enda tahtel. Erinevaid võimalusi on võimalik teha erinevates valdkondades.Võimalused on näiteks elukoha valimine, koolis käimine, töökoha valimine ja suhtlemine. Valikuid piiravad ainult iseenda materiaalsed võimalused. Demokraatlikus riigis o...
AJALUGU BÜTSANTS RIIGI TEKE 395. aastal kui Rooma riik jagati kahels, Lääne-Rooma langes ja Ida- Roomast tekkis Bütsants riik VALITSEJA TIITEL Keiser VÕIM Keisril piiramatu võim, oli nii ülemkohtunik, seaduseandja kui ka kristuse asemik maal KOOSSEISU KUULUVAD ALADBalkani ps, väike-aasia, põhja-aafrika põhjarannik, pürenee ps, hispaania lõunaosa, egiptus, vahemere idarannik VAENLASED Lõunaslaavlased, langobarid, bulgaarid, araablased, türklased RELIGIOON Ristiusk(kreeka katolikuusk), kostantinoopoli patriarh, kirik keisrivõimu all, vaimulikele ei kehtinud abielukeeld,seda nõuti vaid kõrgvaimulikelt kõigile võrdses õigused, 1054 aastal ida ja lääne kirik lõhenesid, läänlastel roomakatoliku kirik ja idal kreekakatoliku ehk ortodoksi kirik OLULISED SAAVUTUSED Hagia sophia katedraal, rooma õigus, kõrged koolid, antiikkultuurialaste leksokonide koostamine, RIIGI LÕPP 1453 türklased vallutasid Konstantinoopoli A...
Arutlus: Diktatuur ja Demokraatia Esimeses maailmasõjas tõestasid demokraatlikud riigid oma elujõudu ja suutlikust raskest olukorrast võitjana välja tulla. See innustas riike valime demokraatliku riigikorda. Demokraatlike riike oli palju ja sellise valitsemisvormiga oli rahul nii rahvas kui ka riik ise. Küll aga ei suutnud demokraatlik riigikord lahendada kõiki probleeme riigis. Paljud riigid soovisid väljuda majanduskriisist ja samas olla ka tähtsamal kohal teistest riikidest. Tekkisid diktatuurid, põhjuseks oli ka pettumus eelmise riigikorra üle. Sellis valitsemisvormi peeti diktatuursetes riikides täiesti normaalseks, sest demokraatiast ei teatud eriti midagi. Diktatuurses riigis valitses suuresti hirmuvalitsus, inimestel oli range kontroll peal ja nende elu kontrolliti. Lihtinimesed pidid järgima oma juhti ja teda ka imetlema. Diktatuurid jagunevad kaheks: Totalitaarne ja Autoritaarne. Totalitaarses riigis on kord rangem kui autorit...
Võrdlustabel ,,Poliitilised reziimid" Demokraatia Autoritarism Diktatuur 1. Kõrgeim võim riigis kuulub ... Rahvale. Väikesele grupile Ühele isikule. inimestele või ühele liidrile. 2. Kas võimude lahusus eksisteerib? Seadusandlik-, Mingil määral Võimude lahusus kohtu- ja kehtib. ei kehti. täidesaatevvõim on Kohtumõistmine lahus. toimub iseseisvalt ning tähtsamaid poliitilisi asju ...
VALIMISED DEMOKRAATIA VÕTI Demokraatia on valitsemise vorm milles saavad osaleda ka riigi kodanikud. Võim kuulub suuremalt osalt rahvale. Selline valitsemise vorm pole omane ühelegi teisele valitsemise vormile. Diktatuurilise võimuga riigis on võim saavutatud läbi illegaalseid võtteid kasutades. Sellises riigis võib demokraatiast ainult unistada. Inimestele meeldib elada riigis kus nad saavad olla vabad, võtta ise vastu otsuseid ning kus nende õigusi ja vabadust ei piirata. Valimised mängivad inimeste elus väga suurt rolli. Rahvale on antud võimalus valida riiki juhtima sellised inimesed , kes hakkavad riiki ja seal elavate kodanike elu paremaks muutma. Valimas saavad käia nii mehed kui ka naised. Oma panuse saavad riigi heaolu paranemiseks anda ka kooliõpilased alates 16. eluaastast. Valimised toimuvad iga nelja aasta tagant. Selle aja vältel on antud erakondadele ja ka presidendile võimalus ennast tõestad...
VALIMISED DEMOKRAATIA VÕTI Demokraatia on valitsemise vorm milles saavad osaleda ka riigi kodanikud. Võim kuulub suuremalt osalt rahvale. Selline valitsemise vorm pole omane ühelegi teisele valitsemise vormile. Diktatuurilise võimuga riigis on võim saavutatud läbi illegaalseid võtteid kasutades. Sellises riigis võib demokraatiast ainult unistada. Inimestele meeldib elada riigis kus nad saavad olla vabad, võtta ise vastu otsuseid ning kus nende õigusi ja vabadust ei piirata. Valimised mängivad inimeste elus väga suurt rolli. Rahvale on antud võimalus valida riiki juhtima sellised inimesed , kes hakkavad riiki ja seal elavate kodanike elu paremaks muutma. Valimas saavad käia nii mehed kui ka naised. Oma panuse saavad riigi heaolu paranemiseks anda ka kooliõpilased alates 16. eluaastast. Valimised toimuvad iga nelja aasta tagant. Selle aja vältel on antud erakondadele ja ka presidendile võimalus ennast tõestad...
Ajakirjandus-kas neljas võim? Tänapäeva ajakirjandusel on väga suur mõjuvõim. Tegu on ühiskonna lahutamatu osaga, mille peamisteks funktsioonideks on info kogumine ja rahvale edastamine. Ilma ajakirjanduseta elaksime pimedas, suletud maalimas. Kuid kas ühiskondlik roll on piisavalt suur, et olla neljandaks võimuks? Eesti riigis eksisteerib kolm võimusüsteemi: seadusandlik-, täidesaatev- ja kohtuvõim. Aina rohkem räägitakse aga ka neljandast võimust, ajakirjandusest. Ühes Eesti suguses demokraatlikus riigis on ajakirjandus vaba, infoallikaid on palju ning nende suunitlus on erinev, avaldatud teabe eest võtab vastutuse väljaandja, lubatud on teiste riikide massiteabekanalite kasutamine ja ka valitsuse ja poliitika kritiseerimine. Just viimane ongi üks põhjus, miks ajakirjandust tähtsaks peetakse. Nii-öelda valitsuse valvekoerana toob ta esile ka teemad mis muidu rahva eest varju jäätaks. Ajakirjandus informeerib...
28.11.2012 Ühiskonnaõpetus Kontrolltööks õppida järgmised teemad: riik, selle põhitunnused, ülesanded, riigivormid Kordamisküsimused: 1. Riigi mõiste seletus (vt vih.) Riik on universaalne eraldiseisev poliitiline üksus, kuid üldisemalt on riik võimu teostamise mehhanism. 2. Riigi põhitunnused (vt vih.) Riigi põhitunnused Iseseisev Territoorium Rahvas Välismaalased kodanikud Maismaa Territoriaal vesi Välisriikide Apatriidid Õhuruum Maapõu kodanikud ...
Ühiskonnaõpetus Riik ja Riigivõim Riigiks nimetatakse organiseeritud inimeste kogu, kes elab kindlal maa-ala ja on seotud ühise avalik-õigusliku võimuga. 3 riiki defineerivat tunnust: Rahvas Territoorium Avalik suveräänne võim Rahvas : Elanikkond vs Kodanikkond Klassikaliselt kuuluvad riigi territooriumi juurde maismaa ning veealad. Tinglikult õhuruum. Enklaav teiste riikide vahele jäävad alad. Suveräänsus ehk iseseisvus on riigi võime toimida ilma väliste kitsendusteta. Lepinguteooria: 1. Kõik inimesed on sünnilt võrdsed 2. Riigivõim sünnib inimeste omavahelise lepingu tulemusena 3. Eesmärk on leida selline ühiselu vorm, kus iga kodaniku vabadus ja vara oleksid kaitstud 4. Teiste kodanike vabadused ja õigused peavad olema piiratud minimalselt Orgaaniline teooria: 1. Riigi tekkepõhjusteks on samad jõud, mis tekitavad loodusnähtusi 2. Riik kui bioloogiline organism 3. Riigi tekkimise...
Demokraatlik valitsemine · Demokraatia tähendab rahvavõimu, rahvavalitsust. · Riigikorraldus, kus rahvas otseselt osaleb otsustamises, nim. Otseseks demokraatiaks. · Riigikorraldus, kus otsustajateks on rahva poolt valitud esindajad-saadikud, nim. Esindus demonkraatiaks. · Monarhia päritava võimuga riik, ainuisikuline võim. Absoluutne ehk piiramatu monarhia on riik, kus kogu võim kuulub ühele valitsejale. (Saudi Araabia) Konstitutsiooniline ehk piiratud monarhia nendes riikides jagab monarh võimu rahva poolt valitava parlamendiga ning tegutseb PS raames. · Vabariik päritava võimu asemel, valitav võim. · Autoritaarses riigis on võim ühe isiku või kildkonna käes. · Totalitaarses riigis on rahvas muudetud võimuloleva rühmiuse tööriistaks. · Riike, mis on lahti öelnud eelnevad mittedemokraatlikust reziimist, ent kus kõik demokraatia komponendid veel ei toimi, on Siirderiik. · Siirdeperiood ...
Ühiskonna KT (Riik-mis see on ja kelle heaks töötab ?Mis on demokraatia? Eesti kui parlamentaarne demokraatia) Sõnal riik on kaks tähendust: 1. maa ja ühiskond 2. valitsemisasutuste kogum, mis hõlmab valitsemise ja avaliku võimuga seotud osa ühiskonnast. Riigi ülesandeks on tegutseda sihipäraselt ühiskonna vajaduste rahuldamise nimel. Riigi tunnus: territoorium- maa-ala, kus riik on ja teistes riikides asuvad saatkondade alad; rahvastik jagatakse etnograafiliseks /põhi- ja vähemusrahvus; poliitiline/kodanikud , välismaallased, kodakonduseta isikud. Avalik võim ehk suveräänsus kehtib võimude lahususe põhimõte (seadusandlik- (riigikogu), täidesaatev valitsus, kohus.) Kohus lähtub vaid seadustest. Riigi spetsiifilised jooned: 1. riigivõimu otsus on kohustuslik kõigile. 2. ainuõigus välja anda seadusi ja kasutada sunnivahendeid. 3. mon...
Demokraatia väärtused meie ühiskonnas Mõiste "demokraatia" pärineb antiik-Kreekast. Kreeka keeles demo tähendab rahvast ja kratos võimu omama, seega on võim rahva käes. Demokraatlikuks vabariigiks nimetatakse riiki, kus kõrgeima riigivõimu esindajaks on rahvas. Nimelt rahvas valib parlamendi, osadel maadel ka presidendi. Rahvas valib linna ning valla volikogud ja mõnel maal ka linnapead, vallavanemad ja hulga teisi ametikandjaid. Demokraatia toimib siis, kui on palju kodanikualgatuse ühinguid ja toimib mitmekülgne koostöö, sest erinevad rühmad saavad riigi elu paremini jälgida, kui igaüks meist üksikult. Ka nende ühingute sees peab tegutsema demokraatlikus ja avatud vaimus. Ja nii toimib see kuni perekonnani välja. Ka perekonnas on vaja asju ühiselt arutleda ja arvestada teistega. Demokraatia võimaldab huvide, seisukohtade ja vaadete paljusust. Demokraatias on kõige tähtsam rahva iseseisvus, et rahvas suudaks teha ise ...
Õigusõpetus TTO3160 Suhtlemine sekretäri kaudu 3 loengut nädalas.. ja 2,5 AP rets aine: üledannete lahendus.. tuleb esitada klassi eest ja tõestada (põhjendada) arvestuse täitmiseks on vaja täita 2 tingimust: Tuleb kirjutada 2 kirjalikku arvestustööd (mõlemad hõlmavad 5 küssat) esimene arvestustöö on 20. oktoobri paikku. 60 punni töös tuleb saada, et läbi saada. Saab ise hinnata oma tööd ja kui õpsi ja minu punktid kokkulangevad, saan +5 punni. Õpikus olevad enesekontrolli küssade järgi tulevad ka arvestustöö küssad. Ülesandeid tuleb lahendada, need on ka eelduseks, et saab arvestustööle. Teadus-Ühiskonna teadused-sotsiaal teadused-Õigusõpetus. Riigi ja Õiguse üld küsimused Riigi ja Õiguse tekkimine Riik ja õigus on omavahel lahutamatult seotud. Riik – riik on erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territ...
Demokraatia on poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning eksisteerivad demokraatlikud vabadused. Diktatuur on mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetav võim. Itaalias kehtestati fasistlik diktatuur, kuna sõjajärgsetel aastatel oli Itaalia siseriiklik olukord üsna keeruline: keskvalitsus oli nõrk, koalitsioonivalitsus oli võimul, parteidevahelised tülid, tööpuudus riigis ning millest tekkisid rahutused ning tööliskond sattus üha enam kommunistide mõju alla. Nendes tingimustes tekkis üks väike rühmitus nimetusega Võitlusliin, kuhu põhiliselt kuulusid sõjaväelased ja töötud. Neid hakati kutsuma fasistideks. Mõne aja eest tekkis rühmitus Rahvuslikuks Fasistlikuks Parteiks, mida juhtis Benito Mussolini. Varsti oli Mussolinil sadu tuhandeid toetajaid. Mussolinist sai tähtis isik Itaalias ning ta kehtestas oma võimu. 1925.aastal kehtestati üheparteisüsteem ning algas fasi...
Absolutism ja valgustatud absolutism erinevused ja sarnasused Euroopa riikides Eelmine ajajärk ehk keskaeg lõppes ususõdade lepingutega, mis andsid palju võimu uutele valitsejatele. Kogu ilmalik võim sai nüüd koonduda ühe isiku kätte ning vaimulik võim gardinali kätte, siit järeldub, et algas uus ajastu absolutismi ajastu, absolutismi välised toed olid ühtsest keskusest juhitud. Valgustatud absolutismis vabanesid mingil määral maailma vaated. Valgustus ajastul kuulutati absolutism progressi piduriks. Riigi võim oli jagamatu nii absolutismis kui ka valgustatud absolutismis. Absolutistlikku riigikorda iseloomustab kõige paremini Prantsusmaa kuningale Louis XIV'le omistatav lause ,,Riik see olen mina!" Riigivõimu ainuteostajaks oli riigivalitseja. Louis XIV'l õnnestus tegeleda mitme ametiga kuid sellega suurenes ka märgatavalt tema töökoormus. Riigikorra oluliseks toeks sai alaline sõjavägi, mis nõudis märksa keerukamat haldus- j...
1. Riik- kindla territooriumi ja kindla elanikkonnaga maa-ala. On avalik võim. 2. Riigi siseül- maa kaitsmine välismaalaste eest, kava pidamine riigis, sotsiaalabi otsimine, majanduse organiseerimine, korra ja turvalisuse tagamine, haridus, kultuur. Riigi välisül- teiste riikidega tutvumine, riigi huvide kaitse välismaal, riigile sobivate lepingute sõlmimine 3. Demokraatia-rahvavõim, rahvas saab oma esindajate kaudu võimust osa 4. Kõrgeima võimu kandja on rahvas = Rahvas kannab võimu valimiste teel valib parlamendi. 5. Eestis saab rahvas võimutseda nii, et ta saab valida. 6. Seadusandlik võim-koostab ja annab välja seadusi Täidesaatev võim- viib seadusi ellu Kohtuvõim- jälgib, et seadused oleksid kooskõlas põhiseadusega & mõistab õiglust 7. Võimude lahusus- riigi 3 võimu peavad üksteisest seisma eraldi Võimude tasakaalustatus- igalühel 3 võimust on sama kaal kui kahel ülejäänul e ükski kolmest võimust e...
Ajaloo kontrolltöö sotsialismist Sotsialistliku maailmasüsteemi kujunemine Oktoobripöördega 1917 deklaleerib Nõukogude Venemaa end esimese sotsialistliku riigina Kujunes välja peale II maailmasõda, täpsemalt 50ndatel, NSVL kehtestab mõjuvõimu tema mõjusfääris olevates Ida-Euroopa riikides Kuidas tulid võimule kommunistid? II maailmasõja lõpus läksid tähtsamad ministrikohad kommunistide kätte, NSVL abil muudeti riik sotsialistlikuks, riigid olid NSVL mõjusfääris Nõukogude Liidu okupatsioonitsoonis – Saksa DV Kodusõja tulemusena – Vietnam, Hiina RV, Korea Revolutsioon – Kuuba, NSVL rajamine Idablokile iseloomulikud jooned Võim riigis oli koondatud kommunistliku partei kätte, see ei pruukinud seda nime. Sotsialistlikes riikides võis olla võimul ka muu partei, kuid neil puudus võim ja olid allutatud kommunistidele. Kommunistidele oli allutatud kogu elu riigis. Kontrolliti ri...
Ida-Rooma riik ehk Bütsants Bütsantsi riik tekkis 395.aastal, kui Rooma impeerium lõplikult Lääne- ja Ida-Roomaks jagunes. Kogu võim kuulus Bütsantsis keisrile ehk basileusele, kuid riigis oli ka senat, riiginõukogu ja linnakodanike organisatsioonid ehk deemosed. 11. saj hakkas riigis kinnistuma võimupärimine läbi seadusliku abielu ehk kõrgema võimu legitiimsuse printsiip. Bütsantsi riik kindlustas hea äraelamise vaestele, rajades haiglaid, vanadekodusid, vaeslastekodusid. Ka kirik jagas vaestele tasuta vilja jne. Kõrgem ilmalik ja vaimulik võim oli riigis allutatud keisrile, mitte nagu Lääne-Euroopas, kus need võimud on omavahel vastuolus. Keiser käsutas riigis ka kirikuvarasid, kujundas ka kiriku olemust ning samas määras ametisse kõrgemaid vaimulikke. Keisrite võim ei olnud aga püsiv, neid kukutati paleepöörete tagajärjel. Troonilt tõugatud keisrid kas hukati, sandistati või pühitseti mungaks. Bütsantsi esim...
Oliver Saare Tänapäeva demokraatia tunnusjooned Demokraatia on valitsemise vorm, mille puhul rahvas teostab võimu kas vahetult või valitud esindajate ehk saadikute ja esinduskogude vahendusel. Kõige alus on siiski rahvas, kes on riigi elanikud. Nad on kodanikud ja neil on oma arvamus. Eesti on vabariik, sellega kaasneb seadused, et võim on avalik, eraelu vabadus ja võim pole ühe isikukäes. Kõik on Eesti riigis võrdsed seaduste ees ja kõigil on omad õigused. Selle tõttu saavad nad endi seast valida saadikud, kui tegu on parlamentaalse riigikorraga. Eestis toimuvad valimised iga nelja aasta tagant, kus rahvas valib saadikud, kes lähevad riiki juhtima. Riigikokku pääseb saadikutest 101 liiget. Et ise kanditeerida peab olema vähemalt 21-eluaastat vana. Kindlasti peab olema ka kodakondsus. Valla/linna volikogusse saab selle eest kanditeer...
Käina Gümnaasium Ajaloo referaat Demokraatia ja diktatuur 192030. aastatel ja Saksamaa ning Inglismaa iseloomustus. Käina 2008 Demokraatia ja diktatuur 192030. aastatel Demokraatia on poliitilise korra võim, kus riiki juhib rahva poolt valitud saadikud. See sõna tuleneb kreekakeelsetest sõnadest demos ehk rahvas ja kratos ehk võim. Tänapäeva demokraatia ühiskonda iseloomustavad : rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises kodanikuvabaduse ning kodanikuõiguste olemasolu kehtib võimude lahususe põhimõte rahvas on iseseisev mitme partei süsteem riigivõim kuulub rahvale mitu ideoloogiat vaba ajakirjandus juhikultus puudub võim on rahvale lähedal val...
9.klassi ühiskonnaõpetuse kordamiseks Riik. Valitsemine. Erakonnad, valimised. Õigussüsteem. Õpik §-id 1- 15, tv. 1.- 15. teema (kuni majandus) Vabariik, president Monarhia, kuningas, sultan, emiir,seik Demokraatia mis on? Mõiste päritolu? Diktatuur - ? Absoluutne monarhia - ? Põhiseaduslik demokraatia - ? Kui demokraatlikus riigis on RAHVAS kõrgeima võimu kandja, siis kuidas rahvas võimust osa saab? Riigi kolm võimu millised on kõigi kolme ülesanded seadusandlik võim parlament; täidesaatev võim- valitsus; kohtuvõim Parlament ( Eestis Riigikogu ), selle ülesanded Kuidas parlament valitakse majoritaarne ja proportsionaalne valimissüsteem (milline on Eestis?) Kui sageli valimised Riigikogusse toimuvad ja kes saavad valida? Erakonnad - ? Ideoloogia - ? Poliitika - ? Valimiskünnis - ? Koalitsioon ja opositsioon - ? Parlamendis fraktsioonid ja komisjonid, opositsioon - ? Hääletamine Riigikogus -liht...
Vaimu ja võimu võitlus Kumb jääb peale, kas vaim või võim? On olemas mitmeid situatsioone, kus esineb vaimu ja võimu võitlus. Enamasti näeme seda riigis. Oma vaimu ja võimu peab õigesti kasutama, et mitte tunduda ülbe, halb või isegi agressiivne. Võim on alati pealtnäha vaimust üle. Võim on juhtiv ja ütleb oma arvamuse alati välja ning proovib seda maksma panna näiteks lubaduste teel, sest tema on juht. Vaim ehk tavakodanikud proovivad seda suhtumist aga muuta, et see oleks neile endile, inimestele, kasulik ja rohkem meeltmööda. Sellist olukorda me näeme kasvõi meie endi Eesti Vabariigis. Valitsus on küll juhtiv, aga inimesed saavad võimu otsuseid siiski korrigeerida ja muuta. Seda kõike valimiste teel. Kodanikud ei saa küll otseselt valitsust tegutsema panna nii, kuidas nad seda kohe tahaksid, aga nad saavad sinna lõppkokkuvõttes valida inimesed, kes mõtlevad nende endiga ühtmoodi. Ka demokraatlikus riigis...
Tänapäeva demokraatia tunnusejooned Eesti näitel Demokraatia ehk rahva võim on valitsemisvorm, mille tunnuseks on võimude lahusus ja tasakaalutatus, rahva osalemine poliitikas, samuti inim-ja kodanikuõiguste austamine. Abraham Lincoln on öelnud "Demokraatika on rahva valitsus: rahva poolt ja rahva huvides. Rahvas teostab võimu konsensuse, otseste referendumite (otsedemokraatia) või rahva poolt valitud esindajate kaudu (esindusdemokraatia). Demokraatia üks tähtsaim tunnus minu arvates on rahvas. Rahvas on riigi kodanikud. Eesti kodanikud on need, kellel on Eesti kodakondsus. Rahvas valib enda seast saadikud, kes esindavad nende huve kas siis Riigikogus või mujal. Saadikud peaksid olema sellised, kes teavad, kuidas elu selles teatud Eesti kohas käib. Demokraatlikus riigis võib rahvas oma arvamust avalikult jagada ja kirjutada kõigest ajalehtedes, ajakirjades või internetis. Selle eest ei tohi keegi neid ...
Diktatuurid. Saksamaa, NSV Liit ja Itaalia 1. Diktatuuride teket soodustavad asjaolud. Diktatuuride võimule pääsemist soodustasid järgnevad punktid : a) Ülemaailmne majanduskriis 1929. 1933 , milles rahvas süüdistas demokraatlikke valitsusi. b) Ilmnes Pariisi rahukonverentsil sõlmitud lepingute ebaõiglus, sest lepingutega kehtestatud riigipiirid ei arvestanud erinevate rahvaste ja kaotajate huve. Rahvas soovis võimule isikut, kes ebaõigluse likvideeriks. c) Demokraatlikes riikides käis parteide vahel pidev võimuvõitlus, mis vihastas rahvast. d) Diktatuuri pooldajad lubasid rahvale kõikvõimalikke hüvesid. Venemaal ja Itaalias oli diktatuur kehtestatud juba varem. ( Venemaal 1917 ja Itaalias 1922 ) Põhjuseks oli Maailma sõjast tingitud suured majandusraskused ja äärmuslaste ( Venemaal kommunistid ja Itaalias fasistid ) lubadus...
Ühiskonna kordamisküsimused § 2.5-2.7 1. Kuidas on RK seotud rahva õigusega valitseda? Riigikogu liikmeid valitakse rahva poolt rahva esindajaks. 2. Kes võivad Riigikogu valida, kes sinna kandideerida ( vanus, kodakontsus)? Mitmeks aastaks RK valitakse? Kõik hääleõiguslikud (alates 18. eluaastast) kodanikud. Kandideerida võib alates 21-aastaselt, kodakondsus. Riigikogu valitakse 4 aastaks. 3. Millised on RK peamised ülesanded? · Esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid · Arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid. · Seaduste vastuvõtmine · Valitsuse ametissepanek ja kontroll tema tegevuse üle. · Eelarve vastuvõtmine. 4. Kellest koosneb RK juhatus? Kes on praegu RK esimees? RK juhatus koosneb esimehest, kahest aseesimehest. Praegu on RK esimees Ene Ergma. 5. Selgitage: Korraline istungjärk; erakorraline istungjärk. Korraline istungjärk neid on aastas kaks ning see tähendab par...
MIKS OSADES RIIKIDES KEHTESTATI DIKTATUUR TEISTES AGA DEMOKRAATJA ARUTLUS AHTI EISTRE Diktatuur ja demokraatia Diktatuur on valitsemisvorm mille puhul võim kuulub ühele isikule või kruppile ,kes kasutab seda endale kõige kasulikumal moel elades ise luksuslikku elu, allumata ühelegi seadusele. Seda valitsevat isikut kutsutakse diktaatoriks. Sellisel juhul puudub rahvavõim. Demokraatia on valitsemisvorm mille puhul on rahval täielik võim. Demokraatia on diktatuuri vastand. On olemas kahte tüüpi demokraatiat otsene-ja esindusdemokraatia. Esindusdemokraatia on kasutusel tänapäeval, sest inimesi on nii palju riigis et nad ei mahuks ühte kohta ära ning riigipindala on väga suur. Diktatuuri kujunemine algas sellega, et töölised tõusid esile ja langes keskklassi tähtsus. Kuna pojud riigid olid pikka aega kriisis...
Kas Eesti on demokraatlik riik? Demokraatia on rahva võim, riiki kus võim on rahvakäes, aga inimesi on palju siis valitakse oma riigi esindajad, kes langetavad tähtsamaid otsuseid. Demokraatait võib võtta ka kui ühiskondlikult korraldatud vabadust. Sellise riigikorraga on kõigil võrdsed õigused ja peavad jälgima põhiseadust. Demokraatia iseenesest jaguneb ka veel kaheks erinevaks liigiks: parlamentaarne demokraatia ja presidentaalne demokraatia. Parlamentaarses demokraatias on nii, et rahvas valib parlamendi ning parlament kujundab valitsuse ning valib presidendi. Presidentaalses demokraatias valib rahvas parlamendi ja presidenti ning president nimetab ametisse valitsuse. Eestis valitseb parlamentaarne demokraatia, aga kuna meie elu määrab suures joones keskvalitsuse poliitika oleme me omakorda veel unitaarriik. On ka föderaalriike kus on erinevates maakondades/osariikides on elukorraldus vabam ja e...
1. Armee- vabariigi algusaegne kodanikest ja liitlastest koosnev vägi asendus hilise vabariigi ajal elukutselise palgaväega. Armeed kutsuti leegioniks, sõdureid leegionärideks. Reas minemisel ei moodustatud faalankseid nagu see oli varem. Äärest katsid kolonne ratsaväelased. Konsul- neid oli kaks, olid kõrgeimad magistraadid. Neile kuulus kõrgeim võim riigis. Sõja ajal juhtisid nad Rooma armeed. Tsensorid- valiti endiste konsulite hulgast viieks aastaks. Nende ül oli kodanike loenduse korraldamine ja senaatorite nimekirja koostamine. Valvasid ka kodanike elukommete järele. Ametit peeti väga auväärseks, kuhu valiti eakad ja autoriteetsed mehed, kelle sõnal oli riigiasjade otsustamisel suur kaal. Rahvatribuun- arvult10 pidid kaitsma lihtrahva huve. Neil oli õigus panna veto ükskõik millise riigiorgani otsusele, juhul kui see oli vastuolus lihtrahva huvidega. Idaprovintsid- kuulus Kreeka, Väike-Aasia, Süüria ja Egiptus. Olid kõrge kultuuri...
VÕIM inimsuhetes Võimu tuntuimaks teoreetikuks on Saksa sotsioloog Max Weber. Ta on määratlenud võimu kui inimese või grupi suutlikkust mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. Niisiis kujutab võim endast teatud laadi suhet inimeste vahel. Võimu üheks eripäraks on see, et ta on inimgruppides ja ühiskonnas ebavõrdselt jaotunud. Mõni inimene või grupp omab otsuste tegemisel alati suuremat mõjuvõimu kui teine. Seepärast kasutatakse võimusuhete kirjeldamiseks ka mõistet domineerimine ehk valitsemine, ülekaalus olemine. Võim riigis Riigivõimu tunnused: · Seaduste kehtestamise ainuõigus · Maksude kogumise ainuõigus · Vägivalla kasutamise ainuõigus riigi julgeoleku ja sisekorra tagamiseks · Riigi igapäevaelu korraldamine · Riigi võimul on üks keskpunkt, mis asub tavaliselt pealinnas Riigivõimu teostavad: · asutused ja institutsioonid(parlament, valitsus, politsei, kohus, sõjavägi ...
Kontrolltöö nr 2 1) Erakondade mõiste ja roll demokraatlikus ühiskonnas. Erakondade põhitüübid. Erakond – e partei – poliitiline ühendus, kuhu võimu teostamiseks koonduvad inimesed, keda seob sarnane arusaam poliitikast ja ühiskonna eesmärkidest. Tänapäeva demokraatiat on erakondadeta võimatu ette kujutada. Erakondade roll demokraatias: Valijate esindamine – parteid esindavad erinevate ühiskonnagruppide huve ja vaateid Eri ühiskonnagruppide huvide koondamine ja avalike eesmärkide sõnastamine – erakonnad üritavad kuulata valijaid, jälgida ideid mis ühiskonnas liiguvad. Sellest lähtudes koostavad programmi valimisteks Inimeste kaasamine ja sidumine poliitilise süsteemiga – loovad kodanikele tunde, et keegi seisab nende huvide eest, mis toetab usku demokraatia toimimisse Poliitikute värbamine ja erakond kui poliitilise eliidi kasvulava – erakondade kaudu tõusevad esile võimekas poliitil...
/// VALITSEMINE -- Kuningate aeg Roomas 753-509 aastat eKr Kuningate aeg langeb üldjoontes kokku etruskide hiilgeajaga Itaalias. Pärimuse järgi oli esimene kuningas Romulus. Kokku valitses üksteise järel 7 KUNINGAT. Viimased kolm kuningat olid etruskid. Nende ajal muutus Rooma tõeliseks linnaks. 510.a.eKr Rooma kuningavõim kukutati. Kehtestati vabariik -- Varajane vabariik 509-265a. eKr Riigi eesotsas seisid senat ja igal aastal valitavad riigiametnikud, kelle seas kõrgeimad olid kaks konsulit. 5. sajadil oli Rooma võimsaim riik Latinumi maakonnas Kesk-Itaalias. Algasid sõjad etruskidega. Suur tagasilöök tabas Roomat 390. aastal, kui Itaaliasse tungisid gallid, roomlased said lüüa ja pidid rsuure lunaraha maksma. 265.aastaks eKr oli kogu Itaalia ROOMA VÕIMU all. -- Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks 264-133a. eKr Itaalia vallutamise järel sattus Rooma konflikti tugeva Kartaago riigiga Põhja-Aafrikas. Kartaago ja Rooma pidasid ...
Kommunistlik maailmasüsteem: Idablokk: *Võim riigis koondatud ühe, kommunistliku partei kätte.*Parteile allutatud kogu elu riigis(riigi aparaat, ühiskonna organisat-d, kultuurielu)*Suur võim julgeolekuer ganitel. Võim püsis terrori ja hirmu abil.* Majandus riigistatud *Sõjastatus suur, suured kulutused riigikaitsele, elatustase madal. Stalinlik NSVL: *hirmuterror*massilised arreteerimised*küüditamised *ideloogiline surve(läänestamise vastu)*isikukultus NSVL satelliitriigid :*kommunistide juhitud ajutised valitsused*maareformid*uus kommunistide partei*Poola, Tsehhoslovakkia,Rumeenia, Ungari, Bulgaaria*Kommunistid Sks-maal võimu ei saanud->loodi Saksa Demokraatlik Vabariik Stalini surm: *Stalin tahtis saada lahti kaastöölisest Beriast ja tahtis saada lahti juutidest *05 märts 1953 Stalin suri*Võim Beria kätte*Beria alustas uuendusi (vabastati vange, piirati julgeolekuorganeid, liberaliseeriti tsentraliseeritud juhtimist) *Beria ei m...
Riik: sisemiselt korrastatud avalik- õiguslik organisatsioon, mis tegutseb sihipäraselt ühiskonna vajaduste rahuldamise nimel. Riigi 3 põhitunnust :rahvastik, territoorium ja iseseisev avalik võim. Riigi territoorium: maa-ala ,mis allub riigi võimule .Rahvastik: moodustavad riigi territooriumil alaliselt või ajutiselt elavad inimesed. Etnograafilise tõlgenduse puhul: 1)põhirahvus 2)rahvusvähemused. Kodakondsus :Rahvastiku poliitilise tõlgenduse alus 1)kodanikud 2)välismaalased 3)kodakondsuseta isikud . Sümbolid :riik loob ja kasutab sümboleid ,et tugevdada inimeste ühtekuuluvustunnet. Tuntumad riigi sümbolid on lipp, vapp ja hümn. Avalik võim: eksisteerib riigiorganite süsteem ,mis on suuteline iseseisvalt teostama võimu oma territooriumil. Riigi ülesanne :kujundada rahvas ühtekuuluvustunnet ja korraldada avalikku elu valitsusalusel territooriumil. Riigi spetsiifilised jooned :1) riigivõimu otsus on kohustuslik kõikidele isikutel...
KUIDAS MUUTIS SUUR PRANTSUSE REVOLUTSIOON MAAILMA? ARUTLUS Maailma tuntuim ülestõus, mille käigus kukutati Prantsusmaal kuningavõim ning feodaalkord, kestis aastatel 1789-1799. Tegemist on maailma tuntuima ja suurima revolutsiooniga. Enne revolutsiooni oli Prantsusmaal absolutistlik valitsemisviis ning aastani 1789 valitses kuningas parlamendist ja konstitutsioonist lahus. Kuid kui riigis hakkasid levima valgustusideed, hakkas ühiskond muutuma ja paratamatult viis see mingisugusele revolutsioonilisele tagajärjele. Põhiliseks ajendiks revolutsiooni puhkemisele oli kindlasti Louis XVI ajal läbi viidud ebaõnnestunud majandusreformid, kui tegelikeks põhjusteks, mis riiki revolutsioonini juhtisid olid hoopis lisaks eelmainitud valgustusest tingitud despootiale veel sõjaline ebaedu ning sellega kaasnevad kulutused ja majanduskriis, mis hakkas iganema sõdade ja inimeste toretseva ja prii...
Tallinna Mustamäe Gümnaasium EESTI VABARIIGI VÄLJAKUULUTAMINE Referaat Tallinn 2011 SISSEJUHATUS Eesti Vabariigi väljakuulutamine ja võimu tegelik ülevõtmine enamlastelt kogu maal on hiilgav tõendus meie rahva vankumatust tahtest saada iseseisvaks ja end valitseda oma riikliku korralduse alusel. Alljärgnevalt seletan lahti sündmused Eestis ajavahemikus sügis 1917- 25. veebruar 1918. Eesti riikliku iseseisvuse mõtte tekkimine ja selle elluviimine 1917. a. toimus järk-järgult,sedamööda, kuidas lagunes riiklik kord Venemaal ja nõrgenes selle riigi keskvõim. Vene ajutine valitsus asus võimu juurde väga raskes olukorras. Rindel möllas sõda, mida valitsus tahtis jätkata võiduka lõpuni. Rahva ja sõjaväe hulgas süvenes aga sõjavastane meeleolu ja levis riikliku korda õõnestav kihutustöö. Lubadustega "rahu, leiba ja maad" võitsid rahva hulgas ja sõjaväes endale...
Diktatuurid Saksamaal ja NSVL-s I MS pani aluse diktatuuride tekkele Euroopas. Sõjale järgnenud kriis nii majanduses kui ka sisepoliitikas, muutsid rahva rahulolematuks. See andis aga tõuke äärmuslikele liikumistele. Maailmasõjast kurnatud Venemaal tõstsid pead kommunistid, kes eesotsas Leniniga 1917a. relvastatud riigipöörde tagajärjel võimul said. Juba 1918a. kehtestasid nad üheparteisüsteemi. Saksamaal hakkas diktatuur kujunema 1923.a, mil Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei Adolf Hitleri juhtimisel üritas Münchenis võimu haarata, küll edutult. 1933a. õnnestus Hitleril siiski võimule tulla ning Saksamaa kehtestati üheparteisüsteem. Euroopas olid kujunenud 2 võimsat diktatuuririiki, mis üldjoontes ajasid sarnast poliitikat- võim oli koondunud 1 isiku kätte- ometi võib mõlema riigi valitsemisviisis leida ka mõningaid erinevusi. Ideoloogia Juba ideoloogiliselt olid 2 diktatuuririiki erinevad....
1.4 INIMESTE MITMEKESISED HUVID. LK 20 23 Huvide mitmekesisus ehk pluralism rikastab ühiskonda. Demokraatia idee kohaselt ei tohi riik inimese individuaalsust alla suruda, vaid vastupidi, peab looma tingimused selle arenguks. Ühiskonda, kus on lubatud mitmed vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid ja sotsiaalsed grupid nimetatakse pluralistlikuks ühiskonnaks. Ühiskonna või kogukonna liikmete vaimset ühtekuuluvust nimetatakse rahvuse või riigi identiteediks. Tolerantsus sallivus (nii üksikisikute kui ka inimrühmade eriarvamuste ning käitumis ja suhtumisviiside suhtes). Nulltolerants täisleppimatus (eelmise mõiste, tolerantsuse, vastand!) Demokraatlik poliitika järgib pingete ja vastuolude lahendamisel järgmisi põhimõtteid: · tegutseda tohib ainult seadusega lubatud raamides · sõlmitud kokkulepet tunnustavad kõik osapooled · lähtuma peab ühisest hüvest ja enamuse t...
Demokraatia ja diktatuur Sõna ``demokraatia `` tuleneb vanakreeka keelesetest sõnadest demos ehk rahvas, hulk ning kratos ehk võim, valitsus. Demokraatia on ühiskonna organisatsioonivorm, mida iseloomustavad rahva määrav osa ühiskonna küsimuste lahendamises ning kodanikuvabaduste ja õiguste olemasolu. Demokraatia otseseks vastandiks on diktatuur majanduslikult valitseva klassi poliitiline võim teiste klasside üle. Demokraatia laienes siseriiklikult. See tähendab, et paljudes maades kehtestati seadused, mis suurendasid demokraatlikke õigusi, eelkõige valimisõigust. Valimisõiguse said nii täiskasvanud mehed kui ka naised, sõltumata nende varanduslikust seisust. Demokraatias eristatakse: · otsene ehk vahetu demokraatia. See tähendab, et otsuseid teeb rahvas · esindus ehk vahenduslik demokraatia. See tähendab, et rahvas valib oma esindajad parlamen...
Riigi põhitunnused: rahvas, territoorium, avalik suveräänne võim (e. iseseisev). Riik- organiseeritud inimeste kogu, kes elab kindlal maa-alal ja on seotud ühise avalik- õigusliku võimuga. Riigivõimu iseloomu järgi eristatakse riike demokraatlikeks riikideks ning diktatuurideks. 1)Demokraatlik riik- õigusriik, kus kõrgeima võimu kandjaks on rahvas, kes teostab seda läbi vabade ja regulaarsete valimiste. Riigivõim toimib seadustest lähtuvalt. Demokraatlikus riigis austatakse inim- ja kodanikuõiguseid (Eesti, Prantsusmaa, USA). 2)Diktatuuride liigitamine: 2.1)Autoritaarsed diktatuurid- isiku või mõne grupi ebademokraatlik valitsemine. Võimul püsimiseks piiratakse inim- ja kodanikuvabadusi (Venemaa, Eesti 1934-1940). 2.2)Totalitaarsed diktatuurid- diktaatori või mõne grupi hirmuvalitsus, kus riigivõim kontrollib täielikult kõiki eluvaldkondi. Võim kasutab massiliselt vägivalda sise- ja välisvaenlaste suhtes ning on mingi kindla ideoloogia ...
Kas diktatuuriga riigis on elada ohtlik või turvaline? Diktatuuri defineeritakse kui autokraatlikku valitsemisvormi, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. See on jõule toetuv võim, mis ei ole millegagi piiratud ja seadused seda ei kitsenda. Üldiselt jaotatakse diktatuurid kaheks – autokraatlikeks ja totalitaarseteks. Esimese variandi puhul toimub võimu koondumine kitsa võimuladviku kätte, uue ühiskonna ülesehitamine ei ole siin eesmärgiks. Totalitaarne diktatuur on märksa agressiivsem, sest on suunatud tervet ühiskonda hõlmava kindla eesmärgi saavutamisele ning ühtne ideoloogia on kõigile kohustuslik. Tavaliselt peetakse demokraatiat heaks nähtuseks ja diktatuuri halvaks, sest lähiajaloost seostuvad diktatuuririikidega massilised inimsusevastased kuriteod. Siit võiks teha lihtsa järelduse – elu ei saa olla hea ja turvaline halva asja sees ehk siis diktatuuriga riigis. Sama loogikat kasutades peaks saama v...
Miks ühtedes riikides kehtestati diktatuur, teistes aga säilis demokraatia? Maailmas on palju riike, mõned neist on diktatuurriigid, näiteks Venemaa, Itaalia ja Saksamaa ,kuid ülejäänud riikides valitses demokraatia, kaasaarvatud Suurbritannias ja Prantsusmaal. Demokraatia on teatud valitsemisvorm. Demokraatlikus riigis on inimestel sõnavabadus , trükivabadus, koosolekute vabadus, südametunnistuse vabadus ja elukoha valiku vabadus. Diktatuuririigis on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim. Mitte üheski diktatuuririigis ei kehti demokraatiale iseloomulik mitmeparteisüsteem. See on asendatud juhikultuse ning ühe partei ainuõigusliku seisundiga. Samuti ei ole diktatuuririigis sõnavabadust. Opositsiooni ja teisitimõtlejate maha sur...
Arutlus Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga demokraatia ? Esimese maailmasõja tagajärjel muutus paljude made siseriiklik elukorraldus. 1930.aastate lõpuks oli enamustes Euroopa riikides kehtestatud kas diktatuur või demokraatia. Diktatuur on võim, mis on mittemilleski piiratud, seadustega kitsendamatu ning joule toetuv. Sellele iseloomulikuks jooneks on inimõiguste rikkumine. Diktatuurid jaotati autoritaarseteks ning totalitaarseteks. Euroopas valdas enamusi riike, kus oli diktatuur, autoritaalne valitsemisviis. Riigis oli kogu võim ühe isiku või väikse rühma kätes. Nendes riikides, kus ei kehtinud diktatuur, valitses demokraatia. Demokraatia on rahvavõim. Rahvas oli määrav osa ühiskonna tähtsate küsimuste lahendamisel. Igal kodanikul oli õigus vabadusele ning õigustele. Itaalia oli ainuke riik, mille valitsemiskorra kohta võib öelda "fasistlik diktatuur" . Selle nime said n...
John Locke ,,Teine traktaat valitsemisest" John Locke oli inglise filosoof, kes oli materialistliku sensualismi rajaja. Ta põhjendas empirismi ning kritiseeris moodsat tunnetusteooriat. Oma teoses ,,Teine traktaat valitsemisest" arutleb ta inimeste loodusliku seisundi, sõjaseisundi ja omandi üle. Samuti peatub ta pikemalt ka poliitika ja valitsemise teemadel, mõtiskledes sealjuures seadusandliku ja täidesaatva võimu vahekorrast ning valitsuse laialisaatmise võimalustest. Looduslikuks seisundiks peab Locke sellist seisundit, milles inimesed loomu poolest on. See on täiusliku vabaduse ja võrdsuse olukord. Inimesel on loomuõiguse piirides vabadus oma elu korraldamiseks ning kogu võim ja kohtumõistmine on vastastikune. Looduslikku seisundit valitseb looduslik seadus, mida filosoof kirjeldab mõistusena, mis õpetab inimkonda mõistusega nõu pidades mõistma, et kui nad on kõik võrdsed, siis ei tohi nad...
Diktatuurid Lääne-euroopas. Itaalia ja · Liikumise juhiks oli BENITO MUSSOLINI, ta lubas taastada riigis korra,Itaalia võimsuse saksamaa. · Oluliseks peeti rahva kui terviku heaolu Suund diktatuuridele: · Demokraatia langes kriisi · Üksikisiku roll oli tähtsusetu · Oodati diktatuuri,mis viiks riigi majanduslikule õitsengule · Klassihuvid allutati rahvuse huvidele · Kommunismis oli oluline töölisklassi,tahaplaanile jäi · MUSSOLINI-sündis sepa peres vaesuses, ei saanud kodanlus omandada head haridust,õppis kiriku...
KONTROLLTÖÖ Maailm kahe maailmasõja vahelisel perioodil Demokraatia (mõiste, tunnused) Demokraatia ehk rahva võim on valitsemiskord, kus rahvas valib omale esindajad. Demokraatia jaguneb otseseks demokraatiaks (Ateena), kus rahvas teeb nt rahvakoosolekutel või valimistel ise poliitilisi otsuseid ja esindusdemokraatiaks (Eesti), kus rahvas valib omale esindajad, kes rahva eest poliitilisi otsuseid vastu võtavad. Demokraatia tunnused: võimude lahusus (kohtu-, seadusandlik- ja täidesaatev võim on erinevate inimeste käes), kodanikkonna osalemine poliitikas, valitsemine kirjapandud seaduste järgi (kõik inimesed on võrdsed), riigis on esikohal inimene ja kõik inimesed on eraelus vaba ja seadustega kaitstud. Diktatuur (jaotus, iseloomustus) Diktatuur jaotub autoritaarseks ja totalitaarseks diktatuuriks. Diktatuur kehtestatakse tavaliselt siis, kui riik ja rahvas...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
