Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kas demokraatia on vähemuse võim enamuse üle? (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Kas demokraatia on vähemuse võim enamuse üle?
Demokraatia on valitsemisvorm , kus austatakse inim-, kodanikuõigusi ja vabadust, demokraatiale omases ühiskonnas saavad osaleda ka kodanikud. Demokraatia on siiski üldjuhul enamuse võim vähemuse üle. Kuid on ka demokraatlikus ühiskonnas ette tulnud, et vähemuse võim on suurem enamusest.
Tänapäevane ühiskond on mitmekülgne- siin esineb nii demokraatiat, kui ka ehtsat diktatuuri. Demokraatlikus ühiskonnas võib inimene avaldada oma arvamust nii poliitika, kui ka poliitikute ja valitsuse kohta, aga kui võtta nt Iraan , kus on ehtne diktatuur, siis seal võid ainuüksi halbade sõnade eest ennast varsti kuskilt kongist leida. Tänapäeva maailm on väga erinev ja erinevates maades kehtivad vastavalt valitsemisvormile ka vastavad seadused ja reeglid, millest selle riigi kodanikud peavad teadlikud olema ning neid täitma. Eesti jaoks ei ole vähemuse võim enamuse üle probleemiks, kuna Eesti riigis on üldjuhul enamuse võim ülekaalus. Eesti riik üldjuhul arvestab oma rahvaga ja teeb kõikvõimaliku, et rahvas oleks õnnelik. Vähemuse võim enamuse üle võib tuua kaasa mitmeid probleeme alustades rahvarahutustest ja lõpetades sõjaga. Kui vähemus otsustab ja enamus pole nõus, siis üldjuhul kisub ikka „sõjaks“ küll, kuna enamuse arvates, see nii ei peaks/tohiks olla. Tänapäeva ühiskond siiski ei tule sellega toime, kui vähemus otsustab enamuse üle, kuid samas on inimesed ise selles süüdi. Näiteks, kui 100 inimest, nendest 20 otsustavad ühe seaduse kasuks ja teised 80 ei näita huvi üles, siis kindlasti võetakse selle vähemuse arvamust arvesse, kuna teised seda ei teinud. Mingil määral on see ebaõiglane, aga kui ikka inimene enda arvamust välja ei näita ja hiljem protestima hakkab, et talle midagi ei meeldi, siis on see siiski tema enda probleem. Vähemuse võimu enamuse üle- selleks peamiseks põhjuseks on inimeste omakasu ja oma enda arvamus, et nemad on need kõikvõimsad, kes otsustavad, täpselt nii nagu diktatuuris- kus diktaator „käseb, poob ja laseb “. Kõik käib täpselt nii nagu kõrgem isik ütleb või käseb.
Mina isiklikult arvan, et demokraatia on siiski enamuse võim vähemuse üle. Eesti riigis valitseb demokraatia ning siin riigis saavad kõik kodanikud oma arvamust avaldada teatud asjade suhtes. Toetudes eelnevatele faktidele/väidetele võin öelda, et demokraatlikus ühiskonnas siiski valitseb enamuse võim vähemuse üle ja vähemuse võim enamuse üle võib jääda diktatuuri alla.
Kätlin Lumi
Ülenurme Gümnaasium
12B
Kas demokraatia on vähemuse võim enamuse üle #1 Kas demokraatia on vähemuse võim enamuse üle #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-04-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor lumik12 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Demokraatia
32
doc

Demokraatia

DEMOKRAATIA Referaat SISSEJUHATUS Käesoleva töö eesmärgiks on tuua lugejateni demokraatia olemus. Saame aimu selle kujunemisest antiikajast tänapäevani välja. Demokraatia all mõistame rahvavalitsust. See tähendab, et riigi siseelu ei ole tänapäeva demokraatia tingimustes võimalik korraldada ilma kodanike aktiivse osaluseta. Aktiivne inimene kui elujõulise kogukonna kõige olulisem lüli määrab meie ühiskonna tugevuse. Kodanikul peab olema võimalus oma riigi asjades kaasa rääkida ja omaenda tulevikku kavandada. Mõisteid "vabadus" ja "demokraatia" kasutatakse sageli sünonüümidena, kuid see ei ole õige. Demokraatia on ühiskondlikult korraldatud vabadus. Kõik demokraatlikud riigid on süsteemid,

Ühiskond
demokraatia AnnaAbi
16
doc

demokraatia AnnaAbi

DEMOKRAATIA Referaat SISSEJUHATUS Käesoleva töö eesmärgiks on tuua lugejateni demokraatia olemus. Saame aimu selle kujunemisest antiikajast tänapäevani välja. Demokraatia all mõistame rahvavalitsust. See tähendab, et riigi siseelu ei ole tänapäeva demokraatia tingimustes võimalik korraldada ilma kodanike aktiivse osaluseta. Aktiivne inimene kui elujõulise kogukonna kõige olulisem lüli määrab meie ühiskonna tugevuse. Kodanikul peab olema võimalus oma riigi asjades kaasa rääkida ja omaenda tulevikku kavandada. Mõisteid "vabadus" ja "demokraatia" kasutatakse sageli sünonüümidena, kuid see ei ole õige. Demokraatia on ühiskondlikult korraldatud vabadus. Kõik demokraatlikud riigid on süsteemid,

9. klassi ühiskond
Demokraatia vormid ja areng
8
docx

Demokraatia vormid ja areng

Aastal 594 eKr valiti riiki reformima arhont Solon. Solon pani aluse timokraatiale (kr timema - varandus, kratos - võim). Kui seni kehtisid sünnipärased eesõigused võimule, siis nüüd sai määravaks rikkus. Kodanikud jagati omandi suuruse järgi nelja varanduslikku klassi. Mida jõukam klass, seda suuremad olid kohustused riigi ees ja õigused riigi juhtimisel. Solon asutas heliaia (valitud vandemeeste kohus) ja bulee (kõrgeim riigivõimu organ). Seega sai võimude lahusus alguse juba demokraatia hällis. Soloni põhimõte oli: meden agan, mis tähendab "Ei midagi üleliia". TõenäoIiselt oli Solon üldse kõigi aegade suurim seaduseandja. Tema ideed on tänini Lääne demokraatlike süsteemide aluseks. Ta tühistas võlaorjuse ja andis vaestele poliitilise võimu. Eri varanduslikud klassid maksid makse vastavalt oma sissetuleku suurusele, niisiis kehtestas Solon esimest korda ajaloos astmelise tulumaksu. Solon andis üksikisikule õiguse pärandada oma vara ka väljapool suguvõsa

Ühiskonnaõpetus
Demokraatia liigid
12
docx

Demokraatia liigid

SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................. 2 1. DEMOKRAATIA LIIGID.............................................................................................. 3 1.1 Liberaaldemokraatia.......................................................................................... 3 1.5 Otsedemokraatia............................................................................................... 5 1.6 Kristlik demokraatia.......................................................................................... 5 1.7 Osalusdemokraatia..................

Õigusalane kirjutamine
Kes peaks valitsema
18
doc

Kes peaks valitsema?

ptk, lk 266) Ükskõik kas riik tundub meile olevat õigustatud või õigustamata, fakt on see, et riik on olemas. Ja meie praeguselt ajalooliselt positsioonilt vaadatuna on väga raske näha, kuidas saaks see olukord iial muutuda. Niisiis huvitab igaühte, isegi filosoofilist anarhisti, küsimus, mis laadi riik ja valitsus meil peaks olema. Missugune peaks olema valitsus? Kes peaks valitsema? Tavaline eeldus on selline, et ainult demokraatia saab olla täiesti õigustatud. Kõik muu türannia, aristokraatia, absoluutne monarhia on määratud nurjuma. Kuid mis on demokraatia? Kas demokraatia on tõesti nii ligitõmbav? Öeldakse, et demokraatia on "rahva valitsemine rahva poolt ja rahva jaoks". Valitsus rahva jaoks on mõte, et valitsus eksisteerib kodanike pärast, mitte valitsejate hüvangu pärast. Demokraatlikud valitsused valitsevad "valitsetavate huvides", kui kasutada Benthami sõnu

Eetika
Demokraatia liigid
28
docx

Demokraatia liigid

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TEHNIKA KOLLEDŽ Rahvusvaheline majandus ja ärikorraldus Gerda Mardi DEMOKRAATIA LIIGID Referaat õppeaines Õiguse alused Tallinn 2013 SISUKORD 1DEMOKRAATIA OLEMUSEST....................................................................................................................4 2DEMOKRAATIA LIIGID...............................................................................................................................5 2.1LIBERAALNE DEMOKRAATIA.....................................................................................

Ühiskond
Ühiskonnaõpetuse konspekt
6
docx

Ühiskonnaõpetuse konspekt

jaguneb: 1. Avaliksektor: riiklik sektor,tagab rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu. 2. Erasektor: kuuluvad ettevõtted, toota kasumit! 3. Mittetulundusühingud ehk siis kolmas sektor . Avatud ühikonda nimetatakse tihti ka kodaniku ühiskonnaks. Ühiskonda kus inimesed saavad kas otseselt või kautselt osa võtta valitsemisest nimetatakse demokraatlikuks ühiskonnaks. Demokraatia põhilised tunnusjooned on: 1. Vabadevalimiste korraldamine. 2. Enamuse võimu teostamine. 3. Vähemuse õiguste austamine. 4. Põhiseadusel rajaned riigivõim. 5. Kontroll võimude tegevuse üle. 6. Valitsusväliste MTÜ-de loomise ja tegutsemise võimalikus. Demokraatia esineb kahel kujul: 1. Otsene demokraatia. 2. Esindus demokraatia.

Ühiskonnaõpetus
ÜHISKONNAÕPETUSE KONTROLLTÖÖ
11
docx

ÜHISKONNAÕPETUSE KONTROLLTÖÖ

võim kuulub kas üksikisikule või mingile väikesele grupile. See jaotatakse autoritaarseteks ja totaalseteks/totalitaarseteks. Totalitarismi korral määrab võimulolija ka inimese eraelusse puutuva, autoritaarse süsteemi puhul on inimese eraelu üldjuhul tema enese kujundada. Demokraatia ja diktatuuri võrdlus Demokraatia ja diktatuuri võrdlus Mis on riigivõimu aluseks? Demokraatia: Põhiseadus Diktatuur: Võimulolijate tahe Kellele kuulub kõrgeim võim riigis? Demokraatia: Rahvale Diktatuur: Võimulolijatele Kes on võimul ning juhivad ühiskonda? Demokraatia: Rahva poolt valitud isikud ja nende poolt ametisse nimetatud alamad ametnikud Diktatuur: Võimuhaarajad ja nende poolt ametisse määratud ametnikud Kuidas saadakse võimule? Demokraatia: Vabade valimiste teel või valitute poolt nimetatuna Diktatuur: Võimuhaaramisega või võimulolijate poolt määratuna Kas rahvas saab mõjutada võimulolijaid? Demokraatia: Jah Diktatuur: Ei

12. klassi ühiskond




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun