Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Diktatuur ja demokraatia (7)

1 HALB
Punktid
Diktatuur ja demokraatia #1
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-05-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 99 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 7 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor radison Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
docx

Arutlus: Diktatuur ja Demokraatia

Arutlus: Diktatuur ja Demokraatia Esimeses maailmasõjas tõestasid demokraatlikud riigid oma elujõudu ja suutlikust raskest olukorrast võitjana välja tulla. See innustas riike valime demokraatliku riigikorda. Demokraatlike riike oli palju ja sellise valitsemisvormiga oli rahul nii rahvas kui ka riik ise. Küll aga ei suutnud demokraatlik riigikord lahendada kõiki probleeme riigis. Paljud riigid soovisid väljuda majanduskriisist ja samas olla ka tähtsamal kohal teistest riikidest. Tekkisid diktatuurid, põhjuseks oli ka pettumus eelmise riigikorra üle. Sellis valitsemisvormi peeti diktatuursetes riikides täiesti normaalseks, sest demokraatiast ei teatud eriti midagi. Diktatuurses riigis valitses suuresti hirmuvalitsus, inimestel oli range kontroll peal ja nende elu kontrolliti. Lihtinimesed pidid järgima oma juhti ja teda ka imetlema. Diktatuurid jagunevad kaheks: Totalitaarne ja Autoritaarne. Totalitaarses riigis on kord rangem kui autoritaarses. Kontrollitakse inimeste mõtt

Ajalugu
thumbnail
8
rtf

Diktatuur ja Demokraatia 1920-1930

________________________________________________ ___ - Demokraatia on äraostetav - Kuna demokraatia on enamuse võim vähemuse üle, siis alati jääb vähemus alla - Valida saavad ka poliitikast mittehuvitatud inimesed Demokraatia laienemine 1920.aastal Suurendati valimisõiguslike kodanike arvu peaaegu kolm korda. Valima lubati kõik mehed al. 21 eluaastast, sõltumata sellest, palju neil vara on. Anti valimisõigusi ka naistele. Miks tekkisid diktatuurid? Inimesed lootsid demokraatiale , kuid kui see ei aidanud, hakkasid nad pooldama mittedemokraatllikke liikumisi, lootes nii kiiremini oma probleemidele lahendust leida. Demokraatlikud liikumised Liberalism- suund, mis lähtub kõigi inimeste vabadusest ja õigustest, mida kaitseb riik Konservatism- suund, mis tugineb traditsioonilistele väärtustele Sotsialism- suund, mis pooldab abivajajate aitamist ja väikest ebavõrdsust Mittedemokraatlikud liikumised Fasism- ideoloogia, mis taotleb rahvuslikele, kultuurilistele,

Ajalugu
thumbnail
2
doc

Esimese maailmasõja järel diktatuur ja demokraatia

Arutlus Miks kujunes Esimese maailmasõja järel osades Euroopa riikides välja diktatuur? Kuidas õnnestus teistel riikidel säilitada demokraatia? Esimene maailmasõda toimus aastail 1914-1918. Algas 28. juulil 1914. aastal ning lõppes 11. novembril 1918. aastal, mil Saksamaa allkirjastas Compiegne vaherahu. Ainsaks selgeks võitjaks selles sõjas osutusid Ameerika Ühendriigid, mille territoorium jäi puutumata ja majanduslik võimsus oli kasvu teel. Kuid ka teised Atandi riigid väljusid sõjast võitjatena: Prantsusmaa ja Suurbritannia. Paljud suurriigid ja impeeriumid lagunesid. Mis lõid soodsa tingimuse uute riikide nt

Ajalugu
thumbnail
4
doc

Miks kehtestati diktatuur aga säilis ka demokraatia

piiratud,seadustega kitsendamatu,jõule toetuvvõim,mis väljendab valitseva klassi huve;proletariaadi d.,proletariaadiriiklik võim, kapitalismiltkommunismile ülemineku perioodil. Itaalias kehtestati diktatuur selle pärast et riiki muuta tugevamaks kui ta on ja rahvas ei usaldanud enam demokraatiasse. Nõukogude liidus aga tuli võimule Jossif Stalin kes kehtestas sellise võimu et rahvas ei tahtnud seal enam eladagi rahval polnud mingeid õigusi. Demokraatia- 1)Kõige laiemas tähenduses(sõna-,trüki,-koosolekute demonstratsioonide, südametunnistuse, elukoha valiku vabadus)2)Rahva võim (on kogu ühiskonna suhtes teostatav ainult sotsialismi tingimustes);3)poliitilisekorra vorm,kus riigi juhtimine põhinebenamuse võimul vähemuse üle, eksisteerivad kodanikuvabadused ja demokraatlikud õigused(võrdõiguslikkus, üldine valimisõigus,org-de loomise õigus,isikupuutumatus)ning on võimalik vähemuse muutumine enamuseks legaalsete

Ajalugu
thumbnail
4
odt

Diktatuur , demokraatia , fašism , natsism

KORDAMISKÜSIMUSED 9. KL. KONTROLLTÖÖKS Demokraatia, diktatuur, fasism, natsism 1. Demokraatia: · demokraatia mõiste ja iseloomulikud jooned (õp. lk 30), 1. Demokraatia on rahvavõim. Seda iseloomustavad : Rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises kodanikuvabaduste ning kodanikuõiguste olemasolu · nimeta tähtsamad demokraatlikud riigid maailmas 1920.-30. aastail (õp. lk 30), Suurbritannia, USA, Prantsusmaa, Uus-Meremaa · peamised demokraatlikud liikumised Euroopas 1920-30ndail ­ nimetus, selgitus (lk 31), Liberalism ­ uuendustele vastuvõtlikum, kaitsesid isiksuse vabadust ja vabaturumajandust Konservatism ­ Nende arvates oli hea ajaloos läbi proovitu, seepärast ei tormanud kõike muutma. Kaitsesid vaba turgu ja pooldasid riigi mittesekkumist majandusellu. Sotsialistid ning Sotsiaaldemokraadid -kaitsesid tööliskonna huve, riigi kohus oli toetada

Ajalugu
thumbnail
4
doc

Demokraatia

AJALUGU 1.Demokraatia mõiste ja iseloomulikud jooned (õp. lk 30), Demokraatia see on rahvavõim. Demokraatlikes riikides laienes rahvavõim, eelkõige aga valimisõigused. Valida said nii naised kui mehed , sõltumata nende varanduslikust seisusest .Demokraatlikku ühiskonda iseloomustab :rahva määrav osa ühiskonna tähtsamete küsimuste lahendamisel, kodanikuvabadus ja kodanikuõiguste olemasolu . 2.Tähtsamad demokraatlikud riigid maailmas 1920.-30. aastail Demokraatlikku riigikorra valisid paljud sõjapäevil ja pärast sõda tekkinud uued riigid. Tugevad demokraatlikud suurriigid olid Prantsusmaa, Suurbritannia ja USA . Demokraatlikud riigid olid veel Eesti, Ungari, Bulgaaria, Kreeka , Jugoslaavia, Hispaania, Portugal, Saksamaa, jne. 3. Peamised mittedemokraatlikud liikumised Euroopas 1920.-30. aastail ­ nimetus, selgitus, Liberalism kujunes poliitiliseks liikumiseks 19

Ajalugu
thumbnail
8
docx

Diktatuuri kujunemine

TEEMAD JA MÄRKSÕNAD  Diktatuuride tekke põhjused üldiselt ja näitena Itaalias ja Saksamaal Demokraatia kriis:1)Uute, kergemni manipuleeritavate rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu(uute valimissüsteemide kogenematust ja rahulolematust suutsid tulevased diktaatorid edukalt ära kasutada) 2)Pettumine Versailles’ süsteemis(paljud rahvad pidasid Versailles’ rahu tingimusi ülekohtuseks ning toetaisd juhte, eks lubasid ebaõigluse jõuga heastada) 3)Pettumine demokraatlikus riigikorralduses(valimiskünnise ja traditsioonide puudumine tekitas tugeva riigisisese võimuvõitluse, mia kahjustas demokraatia autoriteeti ning tõi kaasa igatsuse nö kõva käe valitsuse järele) 4)Majanduslikud raskused(tulevased diktaatorid lubasid võimule pääsedes elujärje kiiret paranemist) Itaalia: Saksamaa:  Autoritaarse ja totalitaarse süsteemi võrdlus

Ajalugu
thumbnail
6
docx

Mis on demokraatia?

Riikide kujunemine: millal, kus, kelle poolt ja millist tüüpi riigid esimesena rajati? Linn-Linnriik-Riik. 4000 aastat tagasi, sumerita poolt, mesopotaanias. Riigi ülesanded. Igapäevaelu korraldamine Maksude kogumine Riigi esindamine Julgeoleku tagamine Seaduste kehtestamine Unitaarriik, föderatiivne riik (selgitus+näited). Unitaarriik: ehk ühtne riik, kellel pole osalise iseseivusega territooriume. Nt: Eesti, Taani, Soome ,Japan Föderatiiven: ehk föderatsioon, liitriik ning koosneb erinevatest väikestest riikidest. Nt; Usa, Venemaa, Saksamaa Presidentaalne vabariik: olulisemad tunnused, näited. President on riigipea kui ka valitsus juht, rahvas valib presidenti kui ka parlamendi.Nt: Lõuna-Ameerika, Kaukaasia, Kesk-Aasia. Poolpresidentaalne vabariik: olulisemad tunnused, näited. Valitsusjuhi ülesandeid täidab nii president kui ka riigipea, peab arvestama rohkem parlamendi tahtmisega. Nt: Venemaa, Leedu

Ühiskond



Lisainfo

arutlus

Kommentaarid (7)

skriimsilm110 profiilipilt
skriimsilm110: annab veits aimu mis on demokraatia ja mis diktatuur kuid pole midagi erilist
01:50 10-12-2008
asti18 profiilipilt
asti18: Ei anna head ülevaadet
00:34 22-01-2009
salute1 profiilipilt
salute1: Pole piisavalt infot:s
14:34 30-12-2010





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun