Vaimu ja võimu võitlus (0)

Vaimu ja võimu võitlus
Kumb jääb peale, kas vaim või võim? On olemas mitmeid situatsioone, kus esineb vaimu ja võimu võitlus. Enamasti näeme seda riigis. Oma vaimu ja võimu peab õigesti kasutama, et mitte tunduda ülbe , halb või isegi agressiivne.
Võim on alati pealtnäha vaimust üle. Võim on juhtiv ja ütleb oma arvamuse alati välja ning proovib seda maksma panna näiteks lubaduste teel, sest tema on juht. Vaim ehk tavakodanikud proovivad seda suhtumist aga muuta, et see oleks neile endile, inimestele, kasulik ja rohkem meeltmööda. Sellist olukorda me näeme kasvõi meie endi Eesti Vabariigis. Valitsus on küll juhtiv, aga inimesed saavad võimu otsuseid siiski korrigeerida ja muuta. Seda kõike valimiste teel. Kodanikud ei saa küll otseselt valitsust tegutsema panna nii, kuidas nad seda kohe tahaksid, aga nad saavad sinna lõppkokkuvõttes valida inimesed, kes mõtlevad nende endiga ühtmoodi. Ka demokraatlikus riigis esineb võimu ja vaimu võitlust. See ei ole küll agressiivne, aga siiski on olemas, mis on normaalne nähtus.
Siinses tänapäevases maailmas on ka agressiivsemaid vaimu ja võimu võitluseid. Võim kui riik käitub rahvaga halvasti ja ebasündsalt. Riigi kodanikele on seatud tugevad piirid ja kohustused. Sel juhul on ainult valitsus agressiooni rakendav pool. Üks selgemaid näiteid on praegune Põhja-Korea riigisisene olukord. Valitseja võib teha kõike, mida tahab, aga rahvas kardab ja ei julge diktaatorile vastu astuda ning oma sõna maksma panna. Põhja-Korea siseriiklik olukord on ehe näide tänapäevase vaimu ja võimu võitluse agressiivsusest ja selle olemasolust. Selline riik ei kesta arvatavasti igavesti .
Mitte ainult tänapäeval ei esine agressiivseid vaimu ja võimu võitluseid, sellised olukordi on olemas olnud ka ajaloos. Minevikus on ette tulnud situatsioone, kus riik ja rahvas on oma suhetega tugevasti pahuksis. See juhtub vaid siis, kui riik ei kasuta oma võimu õigesti ja ei hooli kodanikest. Selline verine riigi ja rahva konflikt toimus 18. sajandil Prantsusmaa revolutsiooni ajal. Valitsus oli rahva vastu ülimalt karm. Aastaga giljotineeriti umbes 40 000 kodanikku. Inimesed hakkas mässama ja näitasid, kes on tegelik peremees. Kukutati valitsuse liikmed, kes kõik seejärel giljotineeriti. Selline käitumine rahva kui ka valitsuse poolt näitas seda, et vaimu ja võimu võitlus saab olla vägagi verine ja mõlemapoolne.
Kokkuvõtvalt ei saa öelda, kumb on juhtiv, kas vaim või võim. Kõik oleneb sellest, kuidas kumbki käitub ja tegutseb. Vale käitumise korral võib puhkeda tugev mäss või rahva seas suureneb veelgi hirm ja kartus.