Aventinus, Viminalis, Esquilinus, Caelius. Viljakas Latiumi org Rooma seisuslik ühiskond Senaatoriseisus Ratsanikuseisus Lihtrahvas Orjad Orjus Rooma linna ehitised Foorum Kindlus Ostia sadam Rikastel uhked majad Vaestel üürimajad Termid Puhkeruumid, spordisaalid, raamatukogud Teatrid Hipodroomid Ostia sadam Termid Kapitoolium Foorum Tüüpiline tänavapilt Roomas Vaatemängud Gladiaatorite võitlused Hobukaarikute võidusõidud – Circus Maximus Teatrietendused Teater Circus Maximus Colosseum Colosseum Rooma 300 eKr Roman virtual tour http://vimeo.com/32038695 Tänan kuulamast!
Viielapselise pere esiklaps 18aastaselt asus õppima õigusteadust 20aastaselt katkestas juuraõpingud, asus õppima maalimist Külastas tihti Itaaliat 1860. aastatel avas oma maalistuudio Elukäik 1861 tutvus impressionistide loominguga Ta ei pidanud ennast impressionistik 1872 reisis Usasse, New Yorki ja New Orleansi Pariisi naasis 1873. aasta veebruaris 1880. aastatel nägemine halvenes Looming 18541859 perioodil renessanssstiilis portreed 1860. aastate perioodil hobused ja hobuste võidusõidud 1861 impressionistid mõjutasid tema loomingut Alates 1870. aastatest maalis baleriine. 1880. aastatel läks üle pastelljoonistustele ja skulptuuridele "Bellelli perekond" (18581867) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level "La Classe de Danse" (1873 1876)
võistlused ja nende seas ka olümpiamängud. Olümpiamängud Olümpiamänge peeti iga nelja aasta tagant Zeusi pühamus Olümpias Lõuna-Kreekas. Osalesid ainult hellenid ja naistele oli pääs olümpiamängudele keelatud. Olümpiamängud olid pidustused peajumala Zeusi auks. Kõige varasem võistlusala oli kiirjooks- staadionijooks, peagi lisandusid ka pikemad jooksudistantsid, maadlus, rusikavõistlus, kombineeritud võistlus, viievõitlus ja hobukaarikutega võidusõidud. Lüürika Luule ettekandmine ja võistulaulmine kuulusid paljude pidustuste kavva. Peamiselt kanti ette kangelaslaule, kuigi hiljem said populaarseteks ka lühivormid. Esitati tavaliselt flöödi või keelpilli saatel. Enamik lüürilisi poeete olid aristokraadid. Luules anti edasi oma tundeid, mõtteid ja tõekspidamisi. Väga armastatud olid spordivõistluste võitjate auks loodu laulud, mida kandsid ette koorid. Kuulsam Kreeka poeet oli Solon, keda peeti lausa
Zeusi 7. Kes võtsid olümpiamängudest osa?sinna kognes võistlejaid ja pealtvaatajaid ,osalesid ainult hellenid,naistele oli pääs keelatud 8. Millistel spordialadel võisteldi?kiirjooks-staadionijoox;pikemad jooxudistantsid;maadlus;rusikavõitlus;kombineeritud võitlus(maadluse ja rusikavõitluse segu);viievõistlus(jooks,odavisemjettaheide,hoota kaugushüpe,maadlud)ning hobukaarikute võidusõidud 9. Kuidas kujunes lüürika?kuulus pidustuste kavva,lüüra saatel ettekantav luule 10. Mis oli panatenaia?pidustused kogu Ateenas,tähitsati uue aasta algust 11. Kuidas kujunes teatrikunst?sai algse veinijumalale pühendatud koorilauludest,lavastatti näidendeid talvistel pidustustel 12. Millised on näidendite liigid?tragöödia,komöödiad,dionüüsiad 13. Nimeta kolm V-Kreeka tuntumat kirjanikku ja igaühe juurde üks teos
Sport oli üks aristrokraatide lemmikharrastusi.kreeklased sportisid alasti. Gümnaasiumites tegeldi spordiga aga ka vaimuharidusega. 776 e.m.a toimusid esimesed olümpiamängud ning seda aastat peetakse kreeklaste ajaarvamise aluseks. Olümpiamänge peeti olümpias zeusi auks. Neid peeti iga nelja aasta järel. Võistlejaid ja pealtvaatajaid oli kõikjalt kreekast. Naistele olid need keelatud. Alad, milles võisteldi: staadionijooks, maadlus, rusikavõistlus, odavise, kettaheide, hobukaarikute võidusõidud. Lüürika ehk luule: lüüra saatel luule esitamine. Pindaros. Võisteldi ka luules. Teater Teater saab alguse dionysose auks peetud pidustustest.mängivad ka mehed. Kanti maske. Oluline roll oli kooril. Esitati tragöödiaid(tõsise sisuga) kui ka komöödiaid(lõbusa sisuga). Tuntumad autorid: sophokles, aischylos. Filosoofia ja teadus Filosoofia ja teadus. 6. Saj e.m.a. pannakse alus filosoofiale e tarkusearmastusele. Vihikust kokkuvõtted
Rooma kultuur- kas kreeka kultuur ladina keeles? 3.sajandil eKr. hakkasid Itaalias elavad roomlased oma pärimusi üles kirjutama, kreeklaste mõjul. Roomlased olid tugevalt mõjutatud Kreeka kultuurist. Kirjanduses ja paljuski muuski mugandati kreekapärane roomapäraseks. Kreekast alguse saanud teater levis kiiresti ka Rooma. Need kuulusid Roomas avalike mängude kavasse nagu hobuste võidusõidud ja gladiaatorite võistlusedki. Rahvapärastesse vaatemängudesse sulandati kreeka eeskujusid. Teater oli ka välisilmelt sarnane. Erinevus oli selles, et Rooma teatris puudus koor, näitlejate dialoogid vaheldusid aariatega. Kui Kreekas olid näitlejateks vaid mehed, siis Roomas said ka naised näidelda. Roomas teatris oli rahva lõbustamine olulisel kohal ja näidendid ei olnud nii tõsised kui Kreekas. Enamik näidenditest olidki kreeka komöödiate mugandused.
Kõige rohkem võeti Kreeka kultuurist üle selle, et hakati õpetama vaimselt, see tähendab, et õpetati kirjatarkust ja kõnekunsti. Seda kõike tehti selleks, et noorelt hakkaksid inimesed kuulsaks riiklikul tasandil. Kreeka kultuuri õpiti, kuna see oli oluline roomlastele, samuti õpiti rooma kirjandust. Kreeka teater levis Roomasse üsna hästi, sest nad võtsid ka selle üle ja kohandasid endale paremaks. Teatrietendused kuulusid Roomas avalike mängude kavva nagu hobuste võidusõidud ja gladiaatorite võistlusedki. Ainus erinevus Rooma ja Kreeka teatri vahel oli see, et roomas puudus koor, näitlejate dialoogid vaheldusid laulupartiide ehk aariatega. Roomas käsitleti rohkem komöödiaid, mis olid Kreeka teatri eeskujul loodud. Roomlased võtsid veel üle ehituskunsti kreeklastelt. Nad tegid seda, kuna kreeklased olid rohkem arenenud selles valdkonnas. Kuna kreeklased olid targemad, siis olid roomlased
* Võistlused toimusid nii meeste kui ka poiste arvestuses. Kõige varasem võistlusala oli kiirjooks - staadionijooks. Staadion, u 192 m, oli kreeklaste peamine pikkusmõõt ja nii pikk oli seega ka maa, mis jooksjatel läbida tuli. Peagi lisandusid staadionijooksule teisedki alad : pikemad jooksudistantsid, maadlus, rusikavõitlus, kombineeritud võitlus (maadluse ja rusikavõitluse segu), viievõitlus (jooks,odavise,kettaheide,hoota kaugushüpe ja maadlus) ning hobukaarikute võidusõidud. * Olümpiamängud olid eeskätt pidustused Zeusi auks ja nende tähtsus ei piirdunud kaugeltki ainult spordiga. Spordivõistlustele ja suurejoonelistele ohvritalitustele lisaks võisteldi ka pillimängus, kanti ette luulet ja kuulsad kõnemehed pöördusid oma mõtetega kogu Kreeka maailmast kokku tulnud kuulajate poole. * Olümpiavõitu hinnati väga kõrgelt. See tõi kuulsust nii võitjale, tema perekonnale, kui ka kodulinnale.
Galopivõidusõidud Daniil Bessedin PH1 Mis see on ? Galopivõidusõiduradadel korraldatavad võidusõidud, kus juhtivaks allüüriks on galopp. Võidab see hobune, kes on kõige kiirem. Galopihobuste ratsanikke nimetatakse dzokideks. Galopivõidusõidurajad v Raja pikkused ulatuvad tavaliselt 1200-1350 meetrini kuigi tehakse ka pikemaid. v Võisteldakse alati murul põrutuste vähendamiseks. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Tema isa Augustin de Gas oli prantslasest pankur ning ema Celestine Musson de Gas oli ameeriklanna. Aastatel 18541859 külastas Edgar Degas tihti Itaaliat, kus elasid tema isapoolsed sugulased. Seal ta tutvus Michelangelo, Raffaeli ja teiste kuulsate kunstnike loominguga. Tema selle perioodi loomingut ilmestavadki renessanss- stiilis portreed. 1860. aastate alguses külastas ta Normandiat. Pärast seda oli ta lummatud hobustest ning selle perioodi maale ilmestavad hobused ja hobuste võidusõidud. 1880. aastatel hakkas Edgari nägemine halvenema ning lõpuks ei saanud ta enam nii maalida kui varem. Ta läks üle pastelljoonistustele ning skulptuuridele. Nagu paljude teiste kuulsate kirjanike, muusikute ning kunstnike puhul ei olnud temagi oma eluajal kuulus vaid saavutas oma tuntuse alles pärast surma. Karjäär Ta õppis nooruses kuulsa prantsuse klassiku J. A. D. Ingres'i käe all, kus ta arendas muuhulgas ka oma suurepärast joonistamisoskust. Erinevalt paljudest
Kuulsaim võistlus VanaKreekas oli Olümpiamängud, mida peetakse tänapäevani. Olümpiamänge peeti iga nelja aasta tagant Zeusi pühamus Olümpias Lõuna Kreekas. Osalesid ainult hellenid, mitte barbarid, naistele oli pääs olümpiamängudele keelatud. Võistlused toimusid nii meeste kui poiste arvestuses. Kõige varasem võistlusala oli staadionijooks (u 192 m). Pikemad jooksudistantsid, maadlus, rusikavõitlus, maadluse ja rusikavõitluse segu, viievõistlus ning hobukaarikute võidusõidud. Kreeklased leiutasid palju spordialasi mida tehakse tänapäevalgi Euroopas ja kogus maailmas. VanaKreeka oli väga arenenud ka matemaatikas, meditsiinis, filosoofias, teaduses jm. Matemaatikale panid aluse VanaKreeka filosoofid Thales ja Pythagoras, kes leiutas ka Pythagorase teoreemi, mis on tänapäeva matemaatikas väga tähtis osa. Meditsiinis mõeldi välja Hippokratese vanne, mida kasutavad ka tänapäeval arstid Euroopas ja mujal maailmas. Filosoofid tõstatasid
Suhteliselt lähedase nimega olid Appollo ladinakeeles ja Appollon Kreeka. Roomalsed austasid veel loodusjõude ja vaime. Iga asi või elusolend looduses oli nende meelest hingestatud ja seejärgi nimetati neid nuumeniteks. Põhimõtteliselt kõik olid nuumenid, puud, kivid, järved jne. Peredes olid ka veel kaitsevaimud, keda nimetati geeniusteks. Kreekast alguse saanud teater levis nagu kulutuli ka Rooma. Need kuulusid Roomas avalike mängude kavva nagu hobuste võidusõidud ja gladiaatorite võistlusedki. Rahvapärastesse naljamängudesse sulandati kreeka eeskujusid. Välisilmelt oli ka teater üsna sama. Erinevus oli selles, et Rooma teatris puudus koor, näitlejate dialoogid vaheldusid lauluparitiide ehk aariatega. Kui Kreekas olid näitlejateks vaid mehed, siis Roomas hakkasid ajapeale ka näitlema naised. Roomas tehti tearis nalja, mitte nii nagu Kreekas. Suuremosa näidenditest olidki kreeka komöödiate mugandused.
kunstikoolis. 1854-1860 18541859 külastas Degas tihti Itaaliat, kus tutvus Michelangelo, Raffaeli ja teiste kuulsate kunstnike loominguga. Tema selle perioodi loomingut ilmestavadki renessanss- stiilis portreed. 1860. aastatel avas Pariisis oma maalistuudio. Selleks ajaks oli tal ette näidata juba ligikaudu 700 tööd. 1860. külastas ta Normandiat. Tema selle perioodi maale ilmestavad hobused ja hobuste võidusõidud. 1861- .. ,,impressionismiperiood" 1861 tutvus Edouard Manet'ga ja tema kaudu teiste impressioniste ja nende loominguga, mis mõjutas edasist loomingut. 1872 reisis USA'sse, kus tema onu tegeles puuvillaäriga, kogemuste põhjal maal- "Portraits in a New Orleans Cotton office". 1870ndatest maalis enamasti balleriine. 1880ndatel hakkas nägemine halvenema ning Degas keskendus peamiselt skulptuurile ja pastelljoonistusele.
Miimide eesmärgiks oli vaatajaid lõbustada, neid naerma ajada vahendeid valimata. Kuna neil etendustel öeldi pahatihti tõtt valitsejate ja võimumeeste kohta, siis olid miimid võimudega alatasa pahuksis. Suurematest ebameeldivustest päästis neid edasirändamine teise linna või maakohta. Mõningad Rooma vaatemängud on mõeldud publiku verejanu rahuldamiseks nagu gladiaatorite võitlused ja mõningal määral ka hobukaarikute võidusõidud. Mõõgavõitlused olid kõige verisemad vaatemängud Roomas nende järel olid hobukaarikute võidusõidud. Teatrietendused ei olnud verised, kuid nad polnud ka populaarsed. Seega võib järeldada, et enamus vaatemänge olid mõeldud publiku verejanu rahuldamiseks. Rooma vaatemängud olid nii meelelahutajateks, kui ka verejanu rahuldamiseks. Colosseum Colosseum on suurim amfiteater Roomas (vt. lisad pilt 1), mis mahutab 50 000
lummatud hobustest ning tema selle perioodi maale ilmestavad hobused ja hobuste võidusõidud. Aastal 1861 tutvus ta Édouard Manet'ga ja tema kaudu teiste impressionistide ja nende loominguga. Tutvus mõjutas
korral minema taas uude kehasse. Vaid eriti vooruslik ja kasin elu võib vabastada hinge lõputust taaskehastamise sunnist ja päästa ta igaveseks ajaks õndsate saarele. Olümpiamängud: Peeti iga 4 aasta tagand, Zeusi pühamus Olümpias, osalesid hellenid, naistele keelatud, võistlusalad: staadionijooks, pikemad jooksualad, maadlus, rusikavõitlus, kombineeritud võitlus, viievõistlus ning hobukaarikute võidusõidud. Pidustused Zeusi auks, võisteldi ka pillimängus, luule lugemises ja kõnepidamisesm, kehtestatud olümpiarahu. Võitu hinnati kõrgelt, tõi kuulsuse võitjale, tema perele ja kodulinnale, kaaskodanikud austasid neid hinnaliste autasudega ja püstitati mälestusmärke. Maailmaimed, mis asusid Vana-Kreekas: Zeusi hiigelkuju Olümpias, Artemise tempel Efesoses, Alikarnassose mausoleum, Rhodose koloss.
tõlgendamist patriitside poolt, karmid, võlaorjuse ja võlgniku neil vahel üsna hea positisoon, neid lasti ka vabaks ning neist hukk, kui too laenu tagasi ei maksa. Valitsemine: rahvakoololek e võisid saada kõrged ametnikud.Avalikud mängud: gladiaatorite komiits(tähtsam kui kun, valiti võitlused, teatrid, hobukaarikude võidusõidud, nende korraldamine magistraadid, otsustati sõja ja rahu üle, kinnit seaduseelnõusid), oli keisrite aukohus, võideti kuulsust, au ja raha. Tähtsamad kuningavõim oli piiratud, kuigi oli tähtis isik; senatisse kuulusid ehitised: Colosseum, foorumid, Venuse ja Roma tempel, Caesari sugukondade vanemad(kujundas riigi sise- ja välis pol, juhtis mausoleum, Traianuse termid, Kapitoolium, turuplats,
Läänes- oli linnu vähe va rooma, oluline oli maavaldus. 12. Kirjelda keisririigi- aegset ühiskonda? Paljud olid maaomanikud või rentnikud. Mõisates olid suurmaavaldused mis põhinesid orja töödel.Olid keskused ja elati linnas. Ülemkiht- Keiser, Senaator, Ratsanikud Alamkiht- Vabadmehed, vabakslastud, orjad. 13. Orjandus roomas? Neid oli väga palju, ja tegid põhilise osa töödest. Nad olid võõramaalased sõjavangid. 14. Avalikud mängud? Olid Gladiaatorite võitlus, Hobukaarikute võidusõidud. 15. Ehitised? Colosseum- Suurim Amfiteater Roomas, võitlus areen, pealt avatud. Circus maximus- Hipodroom, Termid- avalikud saunad(SPA), Akveduktid- vee juhe. 16. Tähtsamad jumalad? Jupiter- taeva, tormi ja piksejumal, Pluto- surnute valitseja, Mars- sõjajumal, neptunus-merejumal, Venus- viljakuse jumalanna, Diana- jahijumalanna, Juno- taeva kuninganna, Apollo- luule, muusika eesvedaja, Bacchus- veinijumal, Vesta-
Aastatel. Seal elasid tema isapoolsed sugulased. Itaalias tutvus ta ka Michelangelo, Raffaeli ja teiste kuulaste kunstnike loominguga. Selle perioodi loomingut ilmestavadki renessanssstiilis portreed. 1860. aastal avas Edgar oma maalistuudio Pariisis. Selleks ajaks oli tal valminud ligikaudu 700 tööd. Sel aastal külastas ta ka Normandiat, kus nägi hobuste võidusõite ning oli väga lummatud, mistõttu selle perioodi maale ilmestavadki hobused ja hobuste võidusõidud. 1861. aastal tutvus ta impressioniste ja nende loominguga, mis mõjutas märgatavalt Edgari loomingut, kuigi ise ta end impressionistiks ei pidanud. Edgar armastas muusikat ja ooperi, seetõttu maalis ta ka baleriine. Talle meeldis ka ooperimaja erinevad vaated rõdudelt lavale ja orkestrile, illusioon ja reaalsus, valguse ja varju kontrastid. Võib ka uskuda, et tal oli mõne tantsijaga romantiline suhe.
veebruaril sündinud Sebastien Loeb on pärit Oberhoffenist, mis asub vaid kümmekond kilomeetri kaugusel Saksamaa piirist. Rallispordiga alustas ta päris hilja, alles 21 aastaselt. Kuid spordiga üldse oli ta seotud juba noorelt. Ta isa oli sportvõimlemise treener ja just tema alustas Sebastien selle ala treeningutega. Loebi koolitee katkes 17.aastaselt , sest huvi kiiruste vastu oli hulka suurem kui hariduse omandamise soovist. Esimesed võistlused olid tal tsiklitel, seejärel kohalikud võidusõidud esimesel autol, milleks oli Renault 5.aastal 1995 osales ta esimest korda noorte rallisõitjate võistluse üleriigilises finaalis. 1998. aastal sai temast Citroeni sõitja. Timo Mäkinen Soomlaste esimene laine rallimaailma tippu sai teoks 1960ndate algul ja kuigi päris esimesteks kuulsusteks olid Rauno Aaltonen ja Pauli Toivonen, siis tuntuimaks
Eukleides matemaatik, sõnastas ja tõestas geomeetria põhialused Ptolemaiosastronoom, astroloog, matemaatik, geograaf, geotsentrilise maailmasüsteemi peamine kinnistaja Olümpiamängud: Peeti iga 4 aasta tagand, Zeusi pühamus Olümpias, osalesid hellenid, naistele keelatud, võistlusalad: staadionijooks, pikemad jooksualad, maadlus, rusikavõitlus, kombineeritud võitlus, viievõistlus ning hobukaarikute võidusõidud. Pidustused Zeusi auks, võisteldi ka pillimängus, luule lugemises ja kõnepidamisesm, kehtestatud olümpiarahu. Võitu hinnati kõrgelt, tõi kuulsuse võitjale, tema perele ja kodulinnale, kaaskodanikud austasid neid hinnaliste autasudega ja püstitati mälestusmärke. Maailmaimed, mis asusid Vana-Kreekas: Zeusi hiigelkuju Olümpias, Artemise tempel Efesoses, Alikarnassose mausoleum, Rhodose koloss. Mõisted: Helleen vanaaja kreeklased, nimetusega eristati kreeklasi barbaritest
21.Filosoofid tegelesid enda harimisega maailmavaatlemise küsimuste kohta. Nad uurisid tõde. Matemaatilised seadused, füüsika ja keemia põhiteadmised. Looduse omavahelised seosed jne. Nad uurisid ka ühiskonda ja kuidas oleks parim viis valitseja jms. Kuulsamad: Thales, Demorkitos, Aristoteles, Platon, Epikuros. 23. Olümpiamängude alad:kiirjooks (staadion oli umbes 192m pikk), maadlus, rusikavõitlus, viievõistlus (jooks,odavise, kettaheid, kaugushüpe ja maadlus), hobukaarikute võidusõidud (võistlesid omanikud), mitte juhid). 24. Punasefiguuriline vaasimaal - taust must. Mustafiguuriline figuurid tumedad, taust värvimata. 25. Aristoteles astuas Lykeioni gümnaasiumi. Võttis eelkäijate teadmised kokku ja kujundas oma seisukohad. Herodotos sai kuulsaks ,,Historia" raamatuga. Ajalugu, Kreeka-Pärsia sõjad. 26. 7 maailmaime: Giza püramiid, Babüloni rippaiad, Zeusi kuju, Artemise tempel, Halikarnassose mausoleum, Alexandria tuletorn, Rhodose koloss. 27
Mõned suutsid tõusta keisrite usaldusalusteks. · Perekond: patriarhaalne. Pereisa võimu all kõik kodakondsed. Naistel poliitilisi õigus polnud. Said lahutada. Veidi oli ka iseseisvaid naisi. Käis koos mehega visiitidel, võttis ka vastu. Vabariigi lõpus suurenes naiste vabadus. Ka avaliku alu tegelased. · Avalikud mängud: 1)Gladiaatorite võitlused komme etruskitelt. Gladiaatorid orjad. Rajati amfiteatreid, tuntuim Colosseum Roomas. 2)Hobukaarikute võidusõidud hipodroomidel. Kaarikud jaotati värvide järgi. Kuulsaim hipodroom Circus Maximus Roomas. 3) Merelahingud: etendati Tiberi jõel. Caesar lasi kaevata etenduste jaoks paisjärve. Mängiti ajaoolisi lahinguid. · Teater: vähem populaarne. Algul ainult mehed, hiljem ka naised. Eesmärk LÕBUSTADA. Sarnane igapäevaelule. · Säravaimad kultuuritegelased: Maecenas toetas andekaid artiste. Rikas ettevõtja e METSEEN. Vergilius peateos eepos ,,Aeneis". Poeet. Cicero konsul ja riigimees
Enamik Võimutäius pereisal. polised olid Orjanduslik, aristokraatlikud talupojaühiskond vabariigid. MEELELAHUTUS Teater väga tähtsal Puudus koor. kohal. Spordivõistlused, Gladiaatorite võitlused, sümpoosionid. hobukaarikute võidusõidud, suured söömingud ja joomingud. Sport ja teater polnud nii tähtsad. 5. Kuidas ja millal tekkis ristiusk? Ristiusk eraldus 1. saj. P.Kr judaismist 6. Võrdle Ristiusu pooldajaid ja selle vastaseid. POOLDAJAD MITTE POOLDAJAD
võimsused hakkasid kasvama. 5 1.2 Autospordi algusaastad Bensiinimootoriga auto oli kergem ja ökonoomsem, seda oli lihtsam käsitseda ning tema populaarsus auruauto kõrval suurenes. Kuna mootori võimsus kasvas kiiresti ning ka auruautode leiutajad hakkasid oma autosid täiustama, et tõestada oma eeliseid bensiiniautode ees, siis nende vahel sündisidki esimesed autode võidusõidud. On andmeid, et esimene võistlus auruautodele korraldati Ameerikas juba 1878.aastal. Selleks eraldas Wisconsini osariik 200 miili pikkuse võidusõidu auhinnarahaks 10 000 dollarit ning kiiremat sõitu demonstreeris seal Green Bay linna sponsorrahadega ehitatud aurusõiduk. Paraku ei pidanud see auto lõpuni vastu ja nii jõudis esimesena finisisse Oshkoshi linnale kuulunud auruvanker. Võitja keskmiseks kiirusek märgiti 6 miili tunnis
loominguga. Tema selle perioodi loomingut ilmestavadki renessanss-stiilis portreed. Itaalias aega veetes, tegi ta koopiaid suurte renessansimeistrite töödest, omandades nii nendega võrdseid tehnilisi oskusi. 1860. aastatel avas Edgar Degas Pariisis oma maalistuudio. Selleks ajaks oli tal ette näidata juba ligikaudu 700 tööd. 1860. aastate alguses külastas ta Normandiat. Pärast seda oli ta lummatud hobustest ning tema selle perioodi maale ilmestavad hobused ja hobuste võidusõidud. Aastal 1861 tutvus ta Édouard Manet'ga ja tema kaudu teiste impressionistide ja nende loominguga. Tutvus mõjutas märgatavalt tema loomingut, kuigi ta ise ennast impressionistiks ei pidanud. Degas oli impressionistide ringi asutajaliige, eksponeeris oma töid nende kunsti alustalasid vapustavatel näitustel ning jagas nende arusaama, et kunsti peab tegema uuele, kaasaegsele inimesele, mitte siplema mineviku kütkes. Ta õppis nooruses kuulsa prantsuse klassiku J. A. D
Mõneks ajaks haarasid Ateenas võimu türannid. Peale selle kukutamist kehtestati kõigile võrdsed õigused. 7. Olümpiamängud, teater ja lüürika Vanas-Kreekas, Homeros Olümpiamänge peeti iga nelja aasta tagant. Osaleda võisid ainult hellenid ning naistele oli pääs olümpiamängudele keelatud. Kõige varasem võistlusala oli kiirjooks. Peagi lisandusid pikemad jooksudistantsid, maadlus, rusikavõitlus, kombineeritud võitlus, viievõistlus ning hobukaarikute võidusõidud. Olümpiamängud olid eeskätt pidustused Zeusi auks. Mängude häirimatuks toimumiseks oli kehtestatud olümpiarahu. Draamakunst sai alguse veinijumalale pühendatud koorilauludest. Ateenas lavastatud näidendites käsitleti teemasid, mis pidid pakkuma huvi tervele linnriigile. Tragöödiad olid tõsised ja ülevad. Need kasvatasid kodanikke, panid neis mõtlema üksikisiku ja riigi seisukohalt sobiva käitumise üle. Komöödiad olid lõbusa sisuga näidendid. Neis pilati
suurejoonelised vaatemängud nii ülemkihi kui ka rahvamassi lõbustamiseks. Rooma võimu laienedes, levis see komme ka väljapoole Itaaliat. Kõikjal rajati ringikujulisi või ovaalseid areene amfiteatreid, tuntuim Colosseum Roomas. Sissepääs oli küll tasuta, kuid erinevad tasandid olid määratud erinevatele rahvakihtidele. Kõige ülemine tasand oli eraldatud naissoost pealtvaatajatele. · Hobukaarikute võidusõidud hipodroomil. Kuulsaim hipodroom Circus Maximus. Võistles neli võistkonda, mida eristas kaarikujuhtide rõivaste värv. Nagu gladiaatorid, nii olid kaarikujuhidki enamasti orjad Termid · Kõige suuremad antiikaja vabaaja veetmise kohad. · Põhiruumideks kõikides termides oli rõivistu, külmavee kümbla, leige ruum ja kuum pesuruum · Luksuslikes termides mängisid sageli muusikud. Siin olid ka kehaliste harjutuste jaoks mõeldud
pea teostama. 17. Olümpiamängud: esimesed teadaolevad mängud, spordialad, sportlaste autasustamine, olümpiamängude reeglid; Pierre de Coubertin Esimesed teadaolevad mängud peeti 776. aastal eKr. Kõige esimene ainus spordiala oli staadionijooks. Hiljem lisandusid ka viievõistlus (maadlus, jooks, odavise, kettaheide ja hoota kaugushüpe), pikemad jooksudistantsid, rusikavõitlus, kombineeritud võitlus ning hobukaarikute võidusõidud. Sportlasi autasustati ausammastega kodulinnades, nende nime jäädvustamisega ajalukku, ülistuslauludega parimatelt poeetidelt, eduga riigielus. Olümpiamängude reeglid: * osa võtsid ainult mehed, sest võisteldi alasti * olümpiamängude ajal ei tohtinud sõdida * osaleda võisid ainult hellenid 18. Aleksander Suur, tema vallutused ja nende tagajärjed. Perioodi Aleksander Suure vallutustest aastast 334 eKr kuni Rooma võimu kehtestamiseni 30 eKr nimetatakse hellenismi perioodiks.
imperaatori perekonnast Colosseum ~ 70-80 pKr Gladiaatorite võitlused, meelelahutus Kapitoolium ~ 120 pKr Kindlus, poliitiline ja usuline keskus R's Circus Maximus 326 eKr Meelelahutus, hobukaariku võidusõidud Constantinusevõidukaar 315 eKr Constantinus Suure auks Caracalla termid 212-216 pKr Avalikud saunad, pesemiseks puhkamine Panteon 115-123 eKr Antiik Rooma jumalate tempel Marcelluse teater Valmis 13 pKr Kasutati teatri ja kindlusena KRISTLUSE TEKE Kus
Võis naerda ka jumalate üle, kartmata nende pahameelt. Olümpiamängud - religioossed pidustused Olümpias alates 776. aastast eKr. Zeusi auks. Toimusid iga 4 aasta tagant. Osalesid ainult kohalikud, mehed ja poisid. Varajaseim võistlusala kiirjooks. Spordivõistlused, ohvritalitused, pillimäng, kanti ette luulet, mõttemehed. Olümpiaalad esimene ala oli staadionijooks (~200m). Peagi lisandusid pikemad jooksudistantsid, maadlus, rusikavõitlus, viievõitlus, hobukaarikute võidusõidud. Templid linnriigi silmapaistvam ehitis. Tempel pidi näitama kodanike jumalakartlikkust ja andma neile igapäevase kaitse. Tempel näitas ka linnriigi jõukust. Pühendatud ühele jumalale, aga seal sees võis olla ka teistele jumalatele pühendatud altareid. Enamasti ristkülikukujulise põhiplaaniga, sammastega ümbritsetud ja madala viilkatusega. Dooria sammas vanim. Raskepärane, jõuline, lihtne. Suhtleliselt madal ja jässakas, ehitis on raskepärane, aga kindel
· Olümpiamänge peeti iga nelja aasta tagant Zeusi pühamus Olümpias Lõuna-Kreekas. Osalesid ainult hellenid, mitte barbarid, naistele oli pääs olümpiamängudele keelatud · Võistlused toimusid nii meeste kui poiste arvestuses · Kõige varasem võistlusala staadionijooks (u 192 m) · Pikemad jooksudistantsid, maadlus, rusikavõitlus, maadluse ja rusikavõitluse segu, viievõistlus (jooks, odavise, kettaheide, hoota kaugushüpe ja maadlus) ning hobukaarikute võidusõidud · Olümpiavõitjate nimekiri ulatub tagasi 776. aastasse eKr seda hakati kasutama aja arvestamiseks sündmuse daatumi määras see, mitmendal aastal üks või teine sündmus aset oli leidnud · Olümpiamängud olid eeskätt pidustused Zeusi auks ja nende tähtsus ei piirdunud kaugeltki spordiga · Võisteldi ka pillimängus, kanti ette luulet ja esinesid kuulsad kõnemehed
Mõned suutsid tõusta keisrite usaldusalusteks. Perekond oli patriarhaalne. Pereisa võimu all kõik kodakondsed. Naistel poliitilisi õigus polnud. Võisid lahutada. Veidi oli ka iseseisvaid naisi. Vabariigi lõpus suurenes naiste vabadus. Ka avaliku alu tegelased. 4.1 Lõbustused: Avalikud mängud: Gladiaatorite võitlused oli komme etruskitelt. Gladiaatorid olid orjad. Rajati amfiteatreid kus neid peeti, tuntuim on Colosseum Roomas. Hobukaarikute võidusõidud toimusid hipodroomidel. Kaarikud jaotati värvide järgi. Igal võistkonnal oli oma kindlad pooldajad. Kuulsaim hipodroom oli Circus Maximus Roomas. Merelahingud etendati Tiberi jõel. Caesar lasi kaevata etenduste jaoks paisjärve. Mängiti ajaoolisi lahinguid.Teater: vähem populaarne. Algul osalesid ainult mehed, hiljem ka naised. Lisad 2, 3 ja 4. 4.2 Linnad: Kesririigi alguseni oli linnaehitus ilma planeeringuta. Majad olid puust ja tellisest. Aegajalt käisid üle laastavad tulekahjud
ajal lilledega. Nuumen-oli looduslikes objektides sisalduv hing või vägi Vana-Rooma religioonis. Sibyll- naine keda peeti oraakliks või prohvetiks 15. Selgita mis on järgneval pildil (keskel). Millal rajati, mida seal tehti, kes osalesid jne. Rajati varase keisririigi ajal. Pildil on Rooma linn keisririigi ajal, keskel on Circus Maximus. See oli tähtsaim Rooma hipodroom, mis paiknes otse keisrilossi kõrval. Seal toimusid kaariku võidusõidud ja kaarikujuhtideks olid orjad 16. Selgita pikemalt milline on erinevus Juliuse ja Gregoriuse kalendri vahel. (määra aeg) Gregoriuse kalender (varasemas õigekirjas gregooriuse kalender) ehk uus kalender on paavst Gregorius XIII poolt 1582. aastal kehtestatud täpsustatud ajaarvamissüsteem, mis on praegugi kasutusel Eestis (alates 14. veebruarist 1918) ja paljudes teistes riikides.
Kehastasid esivanemate hingi. Nuumen- Iga looduse asi või elusolend oli hingestatud ja sisaldas endas jõudu, mida tähistati terminiga nuumen. Sibyll- SEDA ME EI TEA 15. Selgita mis on järgneval pildil (keskel). Millal rajati, mida seal tehti, kes osalesid jne. Rajati varase keisririigi ajal. Pildil on Rooma linn keisririigi ajal, keskel on Circus Maximus. Oli tähtsaim Rooma hipodroom, paiknes otse keisrilossi kõrval. Kaariku võidusõidud, kaariku juhtideks olid orjad 16. Selgita pikemalt milline on erinevus Juliuse ja Gregoriuse kalendri vahel. (määra aeg) Gregoriuse kalender (varasemas õigekirjas gregooriuse kalender) ehk uus kalender on paavst Gregorius XIII poolt 1582. aastal kehtestatud täpsustatud ajaarvamissüsteem, mis on praegugi kasutusel Eestis (alates 14. veebruarist 1918) ja paljudes teistes riikides. Juliuse kalender on kalender, mille kehtestas Julius Caesar 46 eKr ning mis jõustus 45 eKr.
Tema selle perioodi loomingut ilmestavadki renessanss-stiilis portreed. 1860. aastatel avas Edgar Degas Pariisis oma maalistuudio. Selleks ajaks oli tal ette 6 näidata juba ligikaudu 700 tööd. 1860. aastate alguses külastas ta Normandiat. Pärast seda oli ta lummatud hobustest ning tema selle perioodi maale ilmestavad hobused ja hobuste võidusõidud. Aastal 1861 tutvus ta Édouard Manet'ga ja tema kaudu teiste impressionistide ja nende loominguga. Tutvus mõjutas märgatavalt tema loomingut, kuigi ta ise ennast impressionistiks ei pidanud. Aastal 1872 reisis Degas USA-sse, New Yorki ja New Orleansi. New Orleansis elas tema ema vend Michel Musson, kes tegeles puuvillaäriga. Pariisi naases ta 1873. aasta veebruaris. Pärast reisi maalis ta "Portraits in a New Orleans Cotton office". "Sinised tantsijannad" 18981899 Alates 1870
· Perekond: patriarhaalne. Pereisa võimu all kõik kodakondsed. Naistel poliitilisi õigus polnud. Said lahutada. Veidi oli ka iseseisvaid naisi. Käis koos mehega visiitidel, võttis ka vastu. Vabariigi lõpus suurenes naiste vabadus. Ka avaliku alu tegelased. · Avalikud mängud: 1)Gladiaatorite võitlused komme etruskitelt. Gladiaatorid orjad. Rajati amfiteatreid, tuntuim Colosseum Roomas. 2)Hobukaarikute võidusõidud hipodroomidel. Kaarikud jaotati värvide järgi. Kuulsaim hipodroom Circus Maximus Roomas. 3) Merelahingud: etendati Tiberi jõel. Caesar lasi kaevata etenduste jaoks paisjärve. Mängiti ajaoolisi lahinguid. · Teater: vähem populaarne. Algul ainult mehed, hiljem ka naised. Eesmärk LÕBUSTADA. Sarnane igapäevaelule. · Säravaimad kultuuritegelased: Maecenas toetas andekaid artiste. Rikas ettevõtja e METSEEN.
Roomas elanike arvu tõttu palju lohakalt tehtud elamuid jms., keisrite ajal see muutus. Foorum - linna ja imp. keskus, pidulik. Panteon - kõigi jumalate tempel. Keisrite palee. Suur äravoolukanal -> arenes kanalisatsiooni süsteemiks. Akveduktid - varustasid linna veega. Termid - avalikud saunad, ka vaestele; massaaz, erootilised teenused, raamatukogud. Amfiteatrid, hipodroomid. Sport ebaoluline; vaatemängud! - võidusõidud, võitlused. Keisri aukohus korraldada. Suurim hipodroom Circus Maximus. Võidusõit u 4 km. Ohtlikud tagasipöörded tulba juures. Kaarikujuhid, gladiaatorid - orjad. Gladiaatorite traditsioon pärit etruskidelt. Suurim amfiteater Colosseum. Nii metsloomadega kui ka omavahel, samuti suuremate rühmade vahelised võitlused, ka merelahingud <- harva. 5. Kirjasõna ja kultuur Varasest kultuurist pole teada peaagu midagi. Tõeline kirj. al 3. saj eKr ->kreeka kirj tõlk, mugandamine. Teor
Olümpiamängud Olümpiamänge peeti iga nelja aasta tagant Zeusi pühamus Olümpias Lõuna- Kreekas. Osalesid ainult hellenid, mitte barbarid, naistele oli pääs olümpiamängudele keelatud.Võistlused toimusid nii meeste kui poiste arvestuses.Kõige varasem võistlusala staadionijooks (u 192 m).Pikemad jooksudistantsid, maadlus, rusikavõitlus, maadluse ja rusikavõitluse segu, viievõistlus (jooks, odavise, kettaheide, hoota kaugushüpe ja maadlus) ning hobukaarikute võidusõidud. Olümpiavõitjate nimekiri ulatub tagasi 776. aastasse eKr seda hakati kasutama aja arvestamiseks sündmuse daatumi määras see, mitmendal aastal üks või teine sündmus aset oli leidnud. Olümpiamängud olid eeskätt pidustused Zeusi auks ja nende tähtsus ei piirdunud kaugeltki spordiga Võisteldi ka pillimängus, kanti ette luulet ja esinesid kuulsad kõnemehed. Mängude häirimatuks toimimiseks oli
Termid ehk saunad Seal võisid käia kõik, ka vaesed. Sisse pääses väikese tasu eest või hoopis vabalt. Peale mitmesuguste pesemis-, massaaži- ja higistamisruumide ning basseinide olid seal saalid, kus võis kohtuda tuttavatega, jalutada, vestelda ning isegi koosolekuid pidada. Mõndades termides oli ka muid asutusi: raamatukogu, võimla, kõrts jne. Naised käisid termides hommikupoolikul (pidid kandma supelriietust), mehed õhtupoolikul. Hipodroom. Seal toimusid hobukaarikute võidusõidud. Võistlusmaa pikk oli 12 ringi. Sageli põrkasid kaarikud kokku ja paiskusid ümber, nii et juhid langesid kapjade ja rataste alla ning said raskeid vigastusi. Ometi ei antud võidupärga mitte hobustejuhile, vaid hobuste omanikule, kes millegagi riskimata vaatas kihutamist pealt. Võistlejaid eristas erinevat värvi riietus. 4. Vana-Kreeka Jumalad 1) Zeus – taeva, tormi ja piksejumal 2) Hera – abielu kaitsja 3) Poseidon – merede valitseja
kontrolli all. 17. Olümpiamängud: esimesed teadaolevad mängud, spordialad, sportlaste autasustamine, olümpiamängude reeglid; Pierre de Coubertin. Õpik lk. 116-117 Esimesed teadaolevad mängud toimusid aastal 776 eKr. Spordialadeks olid kiirjooks staadionijooks, maadlus, rusikavõitlus, kombineeritud võistlus (maadlusest ja rusikavõitlusest), viievõistlus (jooks, odavise, kettaheide, hootakaugushüpe, maadlus) ja hobukaarikute võidusõidud. Võisteldi ka pillimängus, kanti ette luulet ja kuulsad kõnemehed pöördusid oma mõtetega kogu Kreeka maailmast kokku tulnud rahva poole. Sportlasi autasustati pärgedega, kodudes püstitati ausambaid, kirjutati nende auks ülistuslaulu, võidi pakkuda ka kohta riigielus. Võistleja pidi olema hellen, kõnelema kreeka keelt, naised ei tohtinud osaleda ega ka pealtvaadata, Pierre de Coubertin olümpiaidee taaselustaja. 1894.aastal pani aluse ROCK'ile, mille otsuse alusel hakati 1896
Nad ei olnud kõrvaldatud avalikust elust koos mehega võeti vastu külalisi ja tehti visiite sõprade juurde. Avalikud mängud Roomlased armastasid gladiaatorite võitlusi ja algselt korraldati neid usulistel tähtpäevadel. Keisririigi ajal muutus see meelelahutuseks. Ehitati amfiteatreid (nt Colosseum Roomas), kus neid võitlusi korraldada saaks. Kahevõitlus, erinev relvastus ja vastane (metsloomad). Rahvas/keiser andis lõpliku otsuse. Lisaks meeldisid roomlastele hobukaarikute võidusõidud hipodroomidel ja üks tuntuim ringrada on Circus Maximus Roomas. 4 võistkonda. Võistlejad olid orjad, kes üritasid ühiskonnas kõrgemat seisust saavutada. Peatükk 24 Rooma linn Linnas elas nii rikkaid kui vaeseid ja etniliselt oli see samuti kirev sisse rännanud oli inimesi kogu impeeriumist. Kõnekeeleks oli ladina keel. Keisririigi ajal töötati välja kindel linna planeering. Foorum sümboolne piduliku ilmega keskus.
Nad ei olnud kõrvaldatud avalikust elust koos mehega võeti vastu külalisi ja tehti visiite sõprade juurde. Avalikud mängud Roomlased armastasid gladiaatorite võitlusi ja algselt korraldati neid usulistel tähtpäevadel. Keisririigi ajal muutus see meelelahutuseks. Ehitati amfiteatreid (nt Colosseum Roomas), kus neid võitlusi korraldada saaks. Kahevõitlus, erinev relvastus ja vastane (metsloomad). Rahvas/keiser andis lõpliku otsuse. Lisaks meeldisid roomlastele hobukaarikute võidusõidud hipodroomidel ja üks tuntuim ringrada on Circus Maximus Roomas. 4 võistkonda. Võistlejad olid orjad, kes üritasid ühiskonnas kõrgemat seisust saavutada. Peatükk 24 Rooma linn Linnas elas nii rikkaid kui vaeseid ja etniliselt oli see samuti kirev sisse rännanud oli inimesi kogu impeeriumist. Kõnekeeleks oli ladina keel. Keisririigi ajal töötati välja kindel linna planeering. Foorum sümboolne piduliku ilmega keskus.
Oli ka neid naisi kes olid mehe eestkostest vabanenud ning käsutasid oma vara ise ja sõlmisid oma soovi kohaselt abielu. Mõned naised said ühiskonnas ka kuulsaks. Vana-Kreeka :pole õigusi. Avalikus elus osalesid väga vähe. Vana-Egiptus : üsna kõrge. Võisid oma vara hallata ning mehest sõltumatult oma asju ajada. Naised said ka vaaraodeks. Mesopotaamia : samuti üsna madal. 14) Gladiaatori võitlused, termid, teatrietendused, hobuste võidusõidud. 15) Paljud teosed ja muu kirjanduslik vara plagieeriti ehk kopeeriti, mugandati ning tõlgiti ladina keelde. Jumalad võeti samuti kreeklastelt ning pandi oma nimed asemele. Templiehituse põhijooned võeti kreeklastelt. Filosoofia polnud nii kõrgel tasemel kui Kreekas, kuid tehnoloogia ning ehituskunst oli Roomas rohkem arenenud . 16) Jupiter e. Zeus, Mars e. Ares, Juno e Hera - abielu kaitsja, Poseidon e Neptunus,
Erandi moodustas Pähja- Aafrika, mis juba Kartaago hiilgepäevil oli olnud rikas ja kõrgelt arenenud piirkond. Mujal loodi suuremad linad allest pärast Rooma võimu alla minemist ja need olid algusest peale Roomalikud. Avalikud mängud Rooma impeeriumis (kaarikuvõidusõidud, gladiaatorite võitlused Kõige enam kõitis roomlasi kaarikuvõidusõidud hipodroomil ja gladiaatorite võitlused amfiteatris. Avalike mängude hulka kuulusidˇteatrietendused, hobukaarikute võidusõidud ja gladiaatorite võitlused. Vabariigi ajal korraldasid neid rikkad avaliku elu tegelased, keisririigi ajal oli see keisri kohustus. Kuulsaim hipodroom Circus Maximus keisripalee kõrval. Gladiaatorite võitluste korraldamise traditsioonid võeti üle etruskidelt. Gladiaatorite võitlused toimusid amfiteatrites. Areeni lasti kokku ka erirelvastuses ja kombinatsioonides väesalku. Hiline keisririik (valitsemine ja jagunemine) 3
Gladiaatorite jõukatsumise kõrval nauditi ka hobukaarikute võidusõite hipodroomil. Võistles neli võistkonda, igal võistkonnal oli Rooma elanike seas kindel ja kirglik pooldajaskond. Nagu gladiaatoridki, olid kaarikujuhid enamasti orjad, kuid edukamad neist võitsid kuulsust ja võisid loota vabanemisele ning suurtele auhinna-rahadele võitude eest. Teatrietendused kuulusid Roomas avalike mängude kavva nagu hobuste võidusõidud ja gladiaatorite võitlusetki, kui polnud nii populaarsed. Välisilmelt oli Rooma teater üpriski kreekapärane. Erinevalt Kreekast puudus Rooma teatris koor, näitlejate dialoogid vaheldusid aariatega. Näitlejate ühiskondlik positsioon oli madal ja nende hulgas oli isegi orje. Rooma teatrietendused jäid rahva lõbustamise vahendiks ega käsitlenud tõsiseid probleeme. Süzeed kajastasid igapäevaelus ette tulevaid koomilisi olukordi. Riik ja religioon
olid kultuuritoojad (ladina keel), peamine toojouks olid orjas Avalikud mängud Rooma impeeriumis (kaarikuvõidusõidud, gladiaatorite võitlused)- Roomlased vajasid vaid `'leiba ja tsirkust''. Avalike mängude hulka kuulusid teatrietendused, kaarikuvõidusõidud ja gladiaatorite võitlused. Etendused toimusid vabas õhus, näitlejateks võisid isegi olla orjad (alguses mehed, kuid hiljem ka naised)- oli mõeldud rahva lõbustamiseks. Circus Maximusel toimusid hoburakendite võidusõidud ehk kaarikuvõidusõidud. Gladiaatorite võitlused toimusid antiikaja suurimas amfiteatris Colosseum'is, mis asus Rooma linnas. Gladiaator võis olla: 1) orjast sõjavang 2) vaba inimene, kes oli võlaorjuses 3) vabatahtlik (au ja kuulsuse nimel) Selle traditsiooni (gladiaatorite võitluse) võtsid roomlased üle etruskidelt, mil matuserituaali käigus võitlesid orjad elu ja surma nimel. Hiline keisririik (valitsemine ja jagunemine) ning suur
Ka naistele oli pääs olümpiamängudele keelatud. Võistlused toimusid nii meeste kui ka poiste arvestuses. Kõige varasem võistlusala oli kiirjooks ehk staadionijooks. Staadion,umbes 192 meetrit oli kreeklaste peamine pikkusmõõt ja nii pikk oli ka maa,mis jooksjatel läbida tuli.Lisandusid veel pikemad jooksudistantsid,maadlus,rusikavõitlus,kombineeritud võistlus(maadluse ja rusikavõitluse segu),viievõistlus(jooks,odavise,kettaheide.hoota kaugushüpe ja maadlus) ning hobukaarikute võidusõidud. Kaarikusõidu võitjad olid enamasti väga rikkad ja mõjukad mehed,kes oma ea tõttu aktiivselt ei sportinud. Olümpiavõitjate nimed märgiti varasest ajast peale üles. Hiljem koostati selle põhjal olümpiavõitjate nimekiri,mis ulatus tagasi aastasse 776 eKr. Olümpiamängud olid pidustused Zeusi auks,nende tähtsus ei piirdunud ainult spordiga. Võisteldi ka pillimängus,kanti ette luulet ja kuulsad kõnemehed pöördusid oma mõtetega kogu Kreeka maailmast kokku tulnud kuulajate poole
Ennustamist nimetati Roomas etruski õpetuseks.kuid nagu ka kogu religioon, nii oli ka ennustamine allutatud riigile ja siiklikele huvidele. Sellega tegelesid peamiselt preestrid-augurid. Ennustamisel jälgiti loodusnähtusi ja ohvrilooma käitumist ning uuriti ohvrilooma siseelundeid; endeid sisaldasid lindude lend, kanade söögiisu, teavet saadi Sibülli raamatutest. Rooma teater oli aga väga tihedas kooskõlas Kreeka teatriga. Roomaski olid gladiaatorite võitlused ja hobuste võidusõidud kuid need ei olnud kuigi populaarsed. Vanasti olid pealtvaatajate istumiskohad puust ning esimesed kivist teatrid rajati Rooma alles vabariigi lõpul. Erinevalt Kreekast Roomas puudus koor, näitlejate dialoogid vaheldusid laulupartiide ehk aariatega.näitlejate ühiskondlik positsioon oli madal ning nende hulgas oli isegi mõningad orjad. Alguses olid kõik osatäitjad meessoost kuid hiljem lasti ka naisi lavale etendama. Roomas ei käsitlenud etendused tõsiseid teemasid, need olid ainult
tingis ka kohati lohaka elamuehituse: odavad mitmekorruselised üürimajad proletariaatide majutamiseks. Linna keskus Foorum sai piduliku ilme, ehitati Panteon kõikide jumalate tempel, keisrite auks püstitati obeliske ja triumfikaari. Vara oli ka rajatud suur äravoolukanal cloaca maxima, millele lisandusid akvedukrid veejuhtmed ning avalikud saunad termid. Nende kõrval olid ka amfitetrid ja hipodroomid. Spordist erinevalt peeti vaatemängudest lugu: hoburakendite võidusõidud ja gladiaatorite võitlused oli ülimalt populaarsed. Tähtsaim hipodroom Circus Maximus asus keisrilossi kõrval. Võistlesid eri värvustes võiskonnad: pikalt sirgelt tuli teha ohtlik tagaspööre, tavaliselt 7 sirget ( 4 km ). Nii gladiaatorid kui kaarikujuhid olid orjad, kes võidu korral hulga raha võisid teenida. Mõõgavõitlust gladiaatorite vahel, või ka metsloomaga, peeti ringi/ovaalikujulisel areenil, tuntuim on Colosseum. Korraldati ka rühmade võitlusi ning merelahinguid
annaabi.ee 
