Edgar Degas (1)

Edgar Degas
(1834-1917) 
Elulugu
Edgar Degas oli prantslane , kes sündis heal järjel olevas pankuriperes Pariisis. Tema isa Augustin de Gas oli prantslasest pankur ning ema Celestine Musson de Gas oli ameeriklanna. Ema suri 1847, kui Edgar oli 13-aastane. Seega varases eas avaldasid talle kõige rohkem mõju isa ja vanaisa Hilaire de Gas.
Maalima hakkas ta juba lapsepõlves. 18-aastaselt asus ta isa soovil õppima õigusteadust. 20-aastaselt (1854) katkestas ta juuraõpingud ning asus õppima maalimist Louis Lamothe'i juurde ning veidi hiljem École des Beaux -Arts'i kunstikoolis.
Ta on end jäädvustanud ajalukku kui üks paremaid 19. sajandi moodsa kunsti viljelejaid. Teda peetakse impressionistiks, kuigi ta polevat kunagi päris omandanud impressionistlikku pintslitehnikat. Impressionistidega ühendab teda ta tööde nagu juhuslikuna tunduv ülesehitus, heledad toonid ja püüd vangistada üürikesi muljeid . Tema meelsaimateks ajaviitevormideks olid ratsavõistlused, kohvikud, kontserdid ja ballett, mille kujutamiseks oma maalidel tuligi jäädvustada üürikesi muljeid.
Ta õppis nooruses kuulsa prantsuse klassiku J. A. D. Ingres 'i käe all, kus ta arendas muuhulgas ka oma suurepärast joonistamisoskust. Erinevalt paljudest teistest impressionistidest eelistas ta lageda taeva alla töötamisele töötada galeriis. Ta olevat olnud ka humanist ning eelkõige naiste õiguste eest seisja, sest loovinimeste elus on nood läbi aegade väga suurt rolli mänginud.
1880. aastate paiku hakkas halvenema tema silmanägemine ning ta liikus üle pastelljoonistustele ning skulptuuridele , mis ei nõudnud nii teravat nägemist. Ka paljud tema skulptuurid on maailmakuulsad, rääkimata ta maaliloomingust.
Nagu paljude teiste kuulsate kirjanike, muusikute ning kunstnike puhul ei olnud temagi oma eluajal kuulus vaid saavutas oma tuntuse alles pärast surma.
Maailm kaotas ühe andeka kunstniku, kui 1917. aastal suri Edgar Degas oma sünnilinnas Pariisis 83- aastasena. Ta loomeperioodi võib pidada väga pikaks ja viljakaks, sest vaid väga vähestel loojatel on õnnestunud niipalju elupäevi õhtusse saata.
Looming
Aastatel 1854–1859 külastas Edgar Degas tihti Itaaliat , kus elasid tema isapoolsed sugulased. Seal ta tutvus Michelangelo , Raffaeli ja teiste kuulsate kunstnike loominguga. Tema selle perioodi loomingut ilmestavadki renessanss -stiilis portreed.
1860. aastatel avas Edgar Degas Pariisis oma maalistuudio. Selleks ajaks oli tal ette näidata juba ligikaudu 700 tööd - peamiselt teiste kunstnike koopiad Itaalia renessansist ja Prantsuse klassikalisest kunstist.
1876– 1877 "Täht laval"

1860. aastate alguses külastas Normandiat. Pärast seda oli ta lummatud hobustest ning tema selle perioodi maale ilmestavad hobused ja hobuste võidusõidud.
Aastal 1861 tutvus ta Édouard Manet 'ga ja tema kaudu teiste impressionistide ja nende loominguga. Tutvus mõjutas märgatavalt tema loomingut, kuigi ta ise ennast impressionistiks ei pidanud.
Alates 1870. aastatest maalis ta enamjaolt baleriine. Baleriinid ja hobused ongi saanud Edgar Degas' loomingu nii-öelda visiitkaardiks.
Sõjajärgse perioodi aastatel võttis Degas ette oma elu pikima reisi. Aastal 1872 reisis ta koos oma noorema venna Renéga New Yorki ja New Orleansisse, kus tema onu Michel Musson ajas puuvilla äri. Degas elas Louisianas 5 kuud ning pöördus tagasi koju Pariisi veebruaris aastal 1873. Kõige muljetavaldavam töö pärast tema reisi oli Portraits in a New Orleans Cotton office. (1873).
Portraits in a New Orleans Cotton office. 1873
Pärast tema naasmist Ameerikast otsis Degas lähedasemat kontakti diileritega, püüdes oma töid rohkem avalikustada. Aastal 1874 Degas aitas organiseerida kõige esimest impressionistlikku näitust. Kuid ta leidis alati, et väljend „ impressionism ” pole sobilik. Peamiselt võib olla selle pärast, et ta ei jaganud impressionistidega ühiseid huve maastiku ja värvide vastu. Ta küll ei tahtnud kindlaks jääda ühele kindlale stiilile, kuid siiski võttis osa kõikidest näitustest, välja arvatud ühest aastal 1882.
1880. aastatel hakkas Edgari nägemine halvenema ning lõpuks ei saanud ta enam nii maalida kui varem. Ta läks üle pastelljoonistustele ning skulptuuridele. Pärast Degase surma leiti tema galeriist umbes 150 väikest skulptuuri ja üllataval kombel olid figuurideks võidusõiduhobused või baleriinid.
Edgar Degas on tuntud ka selle poolest, et ta leiutas niinimetatud märja pastelli. See on tehnika, mille puhul peensusteni viimistletud pastellijoonistus kastetakse üle vee või piimaga . Selle tulemusena sulavad toonid kokku ning pilt tundub olevat maalitud.