hingab tume riik (NSVL) või see ongi minu kodu siis seda, kuidas üks inimene ja tume mets armastab oma kodu, kuid ei seal taamal see ongi minu oska erilisust välja tuua. kodu muid märke ei oska ma anda muid märke ei olegi temal siin on mu saatus ja sugu mu aja ja elu lugu Luuletuses puudub vabavärss Luuletuses on 10 värsirida Tegu on segariimiga Riimiskeemiks on abcdcdbcdd Ühes reas on umbes 8 silpi Kõlakujundid - alliteratsioon ja assonants ANNA ANDEKS, ARMAS Anna andeks, armas, Luuletust räägib mehest, kes et mu kael on karvas, teab väga hästi kui inetu ta lagipaik on lage, välja näeb ja et keegi sellist meest ei armasta, kuid
Aldis lõhnadelle, ma trepi vanal astmel istumas. Siin pudruneva halli kivi praos nõrk kummel argsi valgeid õisi ajab ja kressid rohu niiskenevas vaos kui leegid üleroomlevad mu kingi, ent põõsalt, peenralt lõhnu, lõhnu sajab, see meeli uimastab kui õndsus mingi. 1.Teema: loodusluule, armastusluule. 2.Kokkuvõte: Kirjeldab ümbritsevat terrassi. Räägib, kui ilus ja hea kõik ümbritsev on. Kirjeldab lilli , nt." nõrk kummel argsi valgeid õisi ajab" 3. Analüüs: 1 värss, 14 värsirida, alguses aabb , hiljem abab, isikustamine: roosikimp hõõgumas, lõhnu sajab. Epiteet: verev roosikimp. On siiski kurb (1917) On siiski kurb, et pärib surm selle südame, selle südame, täis joobumispuhke, täis soovide sinisädelust kuid ometi loobumisuhke. On siiski kurb, et pärib surm selle südame ja kõik tema laulmatud laulud - Ah, nii kurb, nii kurb, et pärib surm selle südame laulmatud laulud! 1. Teema: armastusluule 2
SONETT Koosneb: 14 värsirida jagunevad stroofideks e. Salmideks (4+4+3+3) Riimiskeem: abab abab cdc dcd Inglise soneti värskiskmeem 4+4+4+2 Sonetipärg: 15 sonetist koosnev, iga järgmine algab eelmise lõppreaga. Nõue:
Psühholoogiline draama- keskmes tegelaste hingeelu kujutamine Luule- värss- ehk seotud kõne Miniatuur- lühike, täpse sõnastusega proosa-väikevorm Proosa- eepika Valm- õpetliku või pilkava sisuga eepiline lühiteos Karakterdraama- keskmes tegelaste kujutamine Ood- on pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul Hümn- väljendavad ja ülistavad rahvuslikku ja riiklikku ühtsust Eleegia- nutulaul|Sonett- luule kinnisvorm. Sonetil on 14 värsirida Ballaad- mitmestroofiline luuleteos Poeem- pikk lüüriline või eepiline jutustav luuletus Juhuluule-mingiks juhuks kirjutatud luule Epigramm-pealkiri hauakivil Haiku-luulevorm, 5+7+5 Värssnovell- värsis kirjutatud novell
Esta : 1. Rahvaluule mõiste ja liigid rahvaluule- eestlaste pärimusliku vaimse kultuuri see osa,mille moodustab poeetiline sõnalooming. rahvalaulud,rahvajutud ja rahvaluule väikeliigid 2. Regivärsiline ja lõppriimiline värsiread,algriim,ununenud sõnad,lõppriim,mõtteriim pole tulpe,iga rida seob riim,rõhuta ja rõhulise silbi vaheldumine,värsirida,sarnased lõpud 3. Muistend, muinasjutt,naljand,pajatus,anekdoot,paroodia 4. Põhineb tegelaste vastandamisel,kolmarvul,kordusel,ühel peategelasel,õnnelikul lõpptulemusel,traditsioonilisel algusel ja lõpul, 5. Muistendid: *tekke- ja seletusmuistend *vägilasmuistend *ajalooline muistend *usundilie muistend Muinasjutu: *loomamuinasjutud *imemuinasjutud *jutud kus kangelane ei võida vastast üleloomulike vahenditega vaid osavuse ja nutikusega.
1.MILLAL VALITSES KESKAEG, SELLE PERIOODI OLULISEMAD TEADUSSAAVUTUSED. 5. 16. SAJAND TRÜKIKUNSTI ARENDAMINE, KOOLIDES VABAKUNSTI JA MEHHAANILISTE KELLADE LEIUTAMINE 2.KESKAEGSED RAHVUSEEPOSED ,,LAUL MINU CIDIST" ,,LAUL IGORI SÕJARETKEST" ,,ROLANDI LAUL" ,,NIBELUNGIDE LAUL" 3. RÜÜTLILUULE LIIGID KANTSOON, SIRVENTES, TENSOON, PASTORELL, ALBA, SERENA, BALLAAD, ROMANSS 4. RENESSANSS- AEG, MÕISTE SISU. RENESSANSS OLI 14-16 SAJAND ITAALIAST ALGUSE SAANUD ANTIIKSEST HUMANISMIST JA KUNSTIST MÕJUSTATUD MURRANGULINE LIIKUMINE EUROOPAS. ARHITEKTUURIS LOOBUTI GOOTIKA KAANONITEST, TAAS TÕUSID AUSSE ANTIIKARHITEKTUURILE OMASED EHITUSVÕTTES, PROPORTSIOONID JA HARMOONIA. EESTISSE JÕUDIS RENESSANSI MÕJU 16. SAJANDI ALGUL PEAMISELT SAKSA- JA MADALMAADE KAUDU. 5. PETRARCA- "LAULUDE RAAMAT", SONETI MÕISTE. ,,LAULUDE RAAMAT" JAGUNEB KAHTE OSSA: ,,MADONNA LAURA ELUAJAL" JA ,,PÄRAST MADONNA LAURA SURMA", SISALDADES 366 LUULETUST, NEIST 317 SONETTI. SONETT...
rahvalaulul ka autor, aga ajapikku ta nimi ununes, laul muutus, sisu säilis ja ülesehitus ka. Rahvalaulud on ajalooallikaks. Eesti rahvalaul jaguneb: 1) Vanem ehk regivärsiline ehk regilaul 2) Uuem rahvalaul Regilaul kujunes välja tuhandeid aastaid tagasi, see on põhiliselt maarahva laul. Regilaul hakkas hääbuma kui Eestisse jõudis kirjalik kultuur muu maailma kaudu. Praegu kohtab ehedat regilaulu setumaal ja kihnus. Regilaul koosneb regivärssidest. Tänapäeval kirjutatakse iga värsirida oma ette reale. Regivärsile on iseloomulik: 1) Algriim sõnad, mis algavad sama häälikuga. 2) Mõttekordus igas värsireas kordub üks ja sama mõte. Värsside kordamine mõtte tervikuks. 3) Värsirida koosneb kaheksast silbist. Rõhk on esimesel silbil. 4) On erinevaid skeeme. Regivärss koosneb tavaliselt neljast kahesilbilisest sõnast. Kolmesilbiline kirjutatakse kolme kaheksandik noodiga nim murtud värss. Kui rõhud
Valm naeruvääristab ühiskonna ja inimeste pahesid. Koosneb kahest osast: esimene on jutt ja teine osa on moraal. Poeem- mitmeosaline lüroeepiline teos, sisult jutustus kuid vormilt luuletus. Eeposest on ta vormilt vabam ja mahult väikesem. Tegelased poeemis on erakordsed ja/või romantilised kangelased, kes elavad läbi nn. hingelise seisundi. Sonett-vaga vana luulezanr, mis tekkis Itaalias 13 saj. Ajapikku jagunes ta kolmeks: Itaalia, Prantsuse ja Inglise. Sonetis on 14 värsirida, ta jaguneb sisult kaheks: nelikutes esitatakse teema, kolmikutes on kõrvalteema või lüüriline mõtisklus. Eesti esimese soneti autor on Eisen. Ballaad- sisult jutustus, vormilt luuletus. Tal on dramaatiline süzee ning ta loodi Prantsusmaal. Ballaadi teema on armastus, legendid jm, temas on palju romantilisi kangelasi. Sageli kasutatakse sonetis monolooge. Eestis on sonette kirjutanud M.Under ja J. Tamm. Ood- kiidulaul või pidulik ülev luuletus mõne isiku või tähtsa sündmuse auks.
Eestlane olla on uhke ja hää Aastatuhanded on läinud, tulnud, tuul ja päike teinud tööd su pinnal, Eestimaa. Mõnda küll nad maha jätnud, küll, oh küll, meil siiski jätnud, muistset meelde tuleta. PAUS Tere, kallid klassikaaslased, eelnev värsirida oli L.Koidula luuletusesest ,,Mõtted Toomemäel", ja järgnevalt tahaksingi teile rääkida, miks just eestlane olla on uhke ja hää. PIKEM PAUS!!! Eelkõige on Eestimaa meie kodumaa, kus on ilus loodus ning palju kauneid vaatamisväärsusi. PAUS. Samuti ühendab meid (paus) eestlasi (paus) laulu- ja tantsupidu. See on see, mille järgi tuntakse eestlaseid kui laulu- ja tantsurahvast ja see, mis välisturiste Eestisse meelitab. Usun, et iga
Ära tee! Ära teed! Ära tee! lk 9 2.Kuidas ma hoidsin Su käsi! lk 52 Retooriline pöördumine 1.Hõikad endasse: kas kajab? lk 14 2.Kumb on parem, kas halvem või vasem? lk 37 Väljajätt ehk ellips 1.Õhtud, nädalad, kuud. Näod. Ei ühtegi inimest. lk 28 2.Sammud. Sammud. Tuul on vinge. lk 29 Stroofianalüüs Antud luulekogus on mitmestroofilised luuletused, neil on enamasti neli värsirida, kuid on ka selliseid, kus on enam kui 4 värssi, nagu nt lk 29, kus on igas salmis 3 värsirida. Luuletuste peamõtte ja teema leidmine 1.Lk 8 Kõik oli olemas, mida elult tahta. Räägib armastusest ja tunnetest oma armastatu vastu. 2.Lk 11 Räägib igatsusest, et mees on sõjas, siis näeb teda haruharva ja kui mees sõtta tagasi läheb, võib ta surma saada. 3.Lk 14 Luuletaja on juba väsinud sellest, et ta on üksik, kuid luuletab ikka
improvisatsiooniline, selles teatris on kindlad tegelaskujud Reformatsiooni kirjandus seotus kirikuga, Martin Luther 1517 Erasmus Narruse kiitus, satiir, More- Utoopia, utopistiline romaan, Rablelais Gargantua ja Puntagrul, grotesk romaan, Cercantes teravmeelne hidalgo don Quijote de mandrast, Shakespear Romeo ja Julia, tragöödia, Montaigne - esse `' Essee'' Sonett kõlav ja selge keel, väljendama terviklikku mõtet, 14 värsirida, 4+4+3+3, viimases reas kokkuvõte. Novell tihe sündmustik, püant, lühijutt, üks teema. Shakespeare tragöödia (Hamlet, Romeo ja Julia, Julius Caesar ), ajalookroonikad(richard II, richard III, henryIV), komöödia(Suveöö unenägu, Veneetsia kaupmees, Tõrksa taltsus) Kelmiromaan pikareskne romaan, uusaegne realistliku romaani esimene aste. Humanism on inimese ja inimlikkuse väärtustamine, mis sai alguse hiliskeskaegses Itaalias ja levis varauusajal ka mujal Euroopas.
Rabelais (grotesk) rahvaluule ,,Gargantua ja Pantagruel" Cervantes rüütliromaani paroodia ,,Don Quijote" Shakespeare tragöödia ,,Hamlet" Mountaigne essee ,,Essee" 3.NOVELLI TUNNUSED lühike proosajutustus, väheste tegelastega, üks keskne teema, pandiga lõpp 4.SONETI TUNNUSED 14 värsirida, keskaegsest itaalia kirjandusest põlvnev luulevorm, sai klassikalise kuju renessanssi ajal, itaalia sonett (Petrarca) 4+4+3+3, inglise sonett (Shakespeare) 4+4+4+2 5. RÜÜTLIROMAANI TUNNUSED KELMIROMAANI TUNNUSED *korduvad olukorrad *peategelasteks kindlad *väljakujunenud tegelastüübid prototüübid- pisipetised, *seikluslikkus valemängijad, sulid *rüütellikud kangelased kehastasid *juhtis tähelepanu sotsiaalsetele
kaootiline – kord valmib mitu luuletust järjest, siis pikka aega ei ühtki. Luulekogu "Kohtupäev" on eelmise koguga võrreldes suhteliselt uudne. Lüürilise mina siseheitlustelt on rõhk nihkunud inimese võitlusele välismaailmaga. Stiil on raulik ja selge, ekspressionistlikud võtted taandunud. Tunded on tõsised ja traagilisedki. Luulest kostub kaduvuse ja surma tunnetamine , samas on see aga nii eht-talvikulikult irooniline. "Fööniks" on sümboliterohke luuletus, mille iga värsirida avab uue tasandi. Kiht-kihilt koorub lahti midagi uut, mida esialgsel lugemisel ei ole märganud. Valdav on halastus, andeksandmine ja nagu luuletaja ise ütleb – lunastus. Igast värsist õhkub tahtmist edasi minna. Sõja-aastail arreteeriti luuletaja alusetult. Siitpeale muutuvad kõik teatmeteosed kidakeelseks. Heiti Talvik hukkus nõukogude vangistuses.
kallile""Meeste laul". K.Türnpu- Lõpetas Peterburi konservatooriumi. Oli Tallinna Meestelaulu Seltsi koorijuht. Lõi Lauljate Liidu. Rahvaviisid vastu ei tundnud ta erilist huvi. Kogu ta looming kuulub eesti kooridele. ,,Lahkumise laul""Valvur". Rahvalooming-Vanem rahvalaul 1.Varane vokaalmuusika-tekkis kauges minevikus. 2.Regivärsiline laul- tekkis 2k aastat tagasi. Liigid: Töö- ja tavandilaulud;jutustavad; lüürilised laulud;hällilaulud.Tekst jaguneb värssideks, üks värsirida moodustab mõttelise terviku. Algriim.Viis lihtne, järgib teksti, heliulatus väike.Enamasti ühehäälsed.Esitus:Eeslaulja ja koori vaheldumine;Lauldakse ilma pilli saateta;Esitajateks rohkem naised. Uuem rahvalaul-Tekkis 18.saj. Liigid:Tantsulaulud,laulumängud,sõjalaulud,armastuslaulud.Tekst jaguneb tavaliselt 4- realisteks salmideks.Lõppriim.Viiside heliulatus suureneb, viisid palju hüppeid.Esitus:Lauldakse koos või üksi, laulmine pilli saatel, esitajate hulgas suureneb
5-8 astet ning oluline on tegevuse kujutamine. · Helikõrguste Tekstis esineb tõlkeid ja omaloomingut. intoneerimine Väheneb vahetu teksti loomine esituse käigus · Regiviisid (e väheneb impro.) üherealised LÕPPRIIM: · Lõuna-Eestis võib · värsirida lõppeb kõlalt lisanduda lühike refr. (kaasike, sarnaste sõnadega. kiigele, leelo) Värsiridades on kindel silpide ja rõhkude arv. · regilaul valdavalt kirjakeele kasutamine ühehäälne sündmuste areng on tekstis kiirem · Setumaal esineb VIIS: mitmehäälsust - üleminh
lähemal antiigipärandile. 4. Renessansi kirjanikud: Fransesco Petrarca, kes lõi soneti. Giovanni Boccaccio, kes lõi novelli. Thomas More, kelle loomingu kaudu on tulnud käibele mõiste utoopia. Michel de Montaigne, tänu kellele võeti kasutusele termin essee. Francois Rabelais, kelle peateos on GARGANTUA JA PANTAGRUEL. 5. Sonett on luulevorm, mis pärineb keskaegsest Itaalia kirjandusest. Sonetil on 14 värsirida, värsiread paigutuvad stroofidesse. Soneti liike eristatakse värsside arvu ja riimiskeemide alusel. Sonetid said kuulsaks tänu itaalia luuletaja Fransesco Petrarca´le (1304-1374). Paljude sajandite jooksul on poeedid just armastusluulet sonetivormis kirjutanud. Sonett on luuletehniliselt väga nõudlik vorm. 6. Klassikalise itaalia soneti peamised reeglid on järgmised: ... kõlavus ja puhtad riimid. ..
solar päikese- sorrel punakaspruun sow külvama stitch piste storm torm swallow pääsuke swift kiire, vilgas take advantage of ära kasutama take for granted enesestmõistetavaks pidama tear pisar, rebend timber puit, palgid treasure aare, varandus treeless metsatu, lage tuck pistma, torkama, toppima tundra tundra turbine turbiin ultraviolet ultravioletne unoccupied vaba (tool), elaniketa (korter) urban sprawl verse värss, salm, värsirida vote hääletama waste jäägid wing tiib wipe out minema pühkima, hävitama 3
virtus, virtutis (III) f. hostis, hostis (III) m./f. pax, pacis (III) f. ductor, ductoris (III) m. noxium, noxii (II) n. Deus, Dei (II) m. filius, filii (II) m. saeculum, saeculi (II) n. Koduülesanne: otsi selle hümni usaldusväärset eestikeelset versiooni (Internetis, raamatukogus või küsi oma muusikaõpetajalt, vali välja vähemalt 4 värsirida ja võrdle ladina-, inglise- ja eestikeelset teksti omavahel ning kirjuta 3 nimisõna kõrvuti...) NÄITEKS: Paraclitus = Comforter = Trööstija ................. ...................... ...................... ?
2) mille Sina võiks omaks võtta – lk 42 Väljajätt e. ellips: 1) Mõrad.Augud.Õmblused. – lk 27 2) Rahad. Reisid. Kanapeed ja piibud. – lk 28 Loetud raamat. Harjumise triibud. Stroofianalüüs Selles luulekogus on nii mitmestroofilisi kui ka ühestroofilisi luuletusi. Enamus mitmestroofilisi luuletusi on nelja värsireaga (nt lk 30; 31; 33). Leidub ka luuletusi, kus stroofides on värsiridade arv erinev: (lk 12) - teises stroofis 7 värsirida, kolmandas stroofis 3 värsirida. Teema 1) Lk 9 – Luuletaja räägib, kuidas on elu maal, et ka tema peaks või tahaks seal hetkel olla, kuid ta on linnas. Seal tunneb ta tühjust – ta nagu ei kuuluks sinna. 2) Lk 50 – Luuletaja meenutab oma kooli, mis asus Kose-Lükatil. Veel mainib ta seda, et sellest suurromaani pole mõtet kirjutada, küll aga luuletust. 3) Lk 23 – Luuletaja mõtleb seda, et kui me alles oleme noored, siis me ei märka
Dhammapada on mahult väike tekst, mis kuulub "Tipitakassse" (paalikeelne pühakirjakogu). See on ühe koolkonna - theravaada - pühakiri. Lisaks paalikeelele on pühakirju hiina ja tiibeti keeles. Dhammapadas on kokkuvõtlike esitusi seletatud afroismilaadsete mõttesalmide kujul. ¤ Dhamma - tähedab kõige üldisemalt Buddha õpetust, seadmus; samuti iga lõiku, üksikut mõtet, sõna jne. ¤ Pada - mitmetähenduslik - värsirida, salm jne. Seega eesti keeles võiks Dhammapada olla "Budhha mõttesalmide jada". Tekst koosneb 423 mõttesalmist, andes tunnistust olulisest nihkest inimese mõttemaailmas I aastatuhande keskel e.m.a. Budhha eluaastad 563-483e.m.a. Dhammapada põhiideeks on, et muutuvas ja ebastabiilses maailmas on ainult inimene võimeline teadlikult muutuma ning saama kannatavast ja piinlevast olesklejast õnnes ja rahus viibivaks targaks. Inimene on suveräänne isiksus, kelle võimed on piiramatud.
1) Renessanss- 14-16. Saj. Lääne-Euroopas, antiigist ja loodusest , isiksuse vabanemine, esindajad: Petrarcam Boccaccio, Rabelais, Shakesphere, Cervantes, Dante Aligheri. 2) Sonett-on luulevorm,keskaegsest itaaliast,on 14 värsirida. 3) Novell- on tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga, lõpus on puänt. 4) Romaan-on jutustava proosa suurvorm. Iseloomustab probleemiderohkus, mitmekülgsus elu kujutamisel, mitu süzeeliini ja suur tegelaste hulk, sündmuste pikaajaline kulg. 5) Dante- 1265-1321, sündis Firenzes, isa oli aadlik (aadlike ja paavstide vastuseis), 1302 pagendati, ei saanud naasta Firenze, suri Ravennas. 'Jumalik komöödia' 3
11. Sonett 13.sajandil itaalias loodud luulezanr, mis koosneb 14 värsireast. Sonett jaguneb riimiskeemi järgi kolmeks:itaalia, prantsuse ja inglise sonetiks. 12. Eleegia antiikkirjanduse leinalaul, mis hiljem muutus tõsieluliseks mõtisklevaks luuletuseks. 13. Ood - Ood on pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul, mis on pühendatud isikule, sündmusele, nähtusele, ideele. 14. Värss luuletuse rida, mille kujunemise aluseks on rütm. Värsirida ei pea moodustama terviklauset 15. Riim häälikute kokkukõla, sarnase kõlaga sõnade lprdamine värsirea lõpus, mis aitab värsse omavahel siduda ning kujundab stroofe. 16. Stroof salm. 17. Parallelism regivärsilise rahvalaulu nähtus, kus värsirühmad on grupeeritud sisu ja vormi põhjal mõttelisteks tervikuteks. 18. Algriim alliteratsioonil või assonatsioonil põhinev kooskõla. 19
ja Lauka poolt läbi hämarusse sulavate metsade kostab öökulli huikeid kui sigaretiots kustub lumes ja vahtraladvas süttib esimene võbelev täht Luuletus "Sel maal" räägib suurest kevadeootusest. Kuigi inimesed sseda veel selgelt ei näe, on ühus tunda juba kevadehõngu. Luuletusel on kaks stroofi, esimeses on seitse, teises aga kuus värsirida. Metafoorid: päike võimutseb küll ja hirmutab lund mustade tüvede ümbert- päike muutub juba soojemaks ning hakkab lund sulatama; väljadelt põrkub tagasi ta võim- suuri lumevälju päike veel ei mõjuta; vahtraladvas süttib esimene võbelev täht- öö saabub ning tähed paistavad eredalt. Epiteedid: mustade tüvede, lõhnavat ihku, sulavate metsade, võbelev täht. Personifikatsioon: päike võimutseb küll ja hirmutab lund,
omavahel. Tekst esitatakse vabalt voolavana. ● stroof ehk salm- luuletuse sisu terviklik osa ja vormi põhiline väljendaja. Stroofid võivad olla mitmesugused. Kõige tavalisemad on nelja- ja kaherealised salmid. Kuid kasutatakse ka kolme-, viie-, kuue-, seitsme-, kaheksavärsilisi stroofe. Värsside arv stroofis on piiramatu. ● värss- luuletuse rida, mille kujunemise aluseks on rütm. Värsirida ei pea moodustama terviklause. Ühes värsireas võib olla mitu lauset ja üks lause võib paikneda mitmel real.
Vanemaaja rahvavõrdlus Uuemaaja rahvavõrdlus 3)Mida nimetatakse folklooriks? Folkloor ehk rahvaluule on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma vaimne pärimus. Rühm tähistab inimeste hulka, keda seab ühine tunnus. Rahvaluule on oma pärimusrühma maailmapildi kajastaja ning kujundaja. See kasvab välja ajajärgu eluolust, levib nii ajas, kui ruumis. 4)Regilaulu tunnused -esitajad põhiliselt naised aluseks kaheksasilbiline värsirida esitusviisile iseloomulik eeslaulja ja koori vaheldumine ettehaarav laulmisviis (koor tuleb sisse eeslaulja kahest viimasest silbist, sama teeb eeslaulja koori osa ajal) eeslaulja pidi olema muusikaliselt andekas, väga hea mälu ja kiire reaktsiooniga inimene teksti li palju ja sõnad olid esikohal (värsiridu 40-60) meloodia vähetähtis, väheliikuv, väikese ulatusega (meloodias 3-4 nooti – primitiivne, lihtne)
Tema loomingus on eriti imetlusväärne see, et isegi surma eel kui ta tervis oli nõrk, kajastus ta värssides murdumatu usk inimkonna ideaalidesse ning ta leidis võimaluse lohtutada ennast sellega, et ka peale tema surma jääb inimkonnale tema luule. Kahju on Petersoni puhul just see, et tema teostes on näha tema pidevad arenemist ja tal oli suur potensiaal teha veel suuri tegusid, kuid nagu teada, elu keerdkäigud on ettearvamatud ja kahjuks peale 1822. aastat temalt enam ühtegi värsirida ei ilmunud, keegi ei tea kuhu ja paljude inimeste südamesse ta oleks siis pugenud ja kindlasti oleks tema tunnustamine leidnud aset varem, kui alles XX sajandil, millal ilmusid esimesed näited tema luulest. Kuid samas tuleb nentida ka seda, et isegi Petersoni luule avaldamisega ei hinnatud veel tema väärtust, seda tegi alles Gustav Suits. Ma arvan, et üks põhjus, miks ta nii isamaaliselt lähenes oma luule, on kindlasti see, et
Pletooniline armastus, mida mõjutas Platoni filosoofia. ,,Uus elu" luulekogu, pühendatud armastusele. Peateos ,,Jumalik komöödia" koosneb 3 osast: ,,Põrgu", ,,Purgatoorium" ja ,,Paradiis". 2. Petrarca(1304- 374) Peetakse uusaegse lüürika isaks. Kirjutas oma teosed ladina ja itaalia keeles. Soneti looja, 12. saj teisel poolel tekkinud zanr. Koosneb 14 värsireast, mis on itaalia variandis jagatud kaheks(selle kanoniseeris Petrarca): 1) oktaav ( 8 värsirida ), mis koosneb kahest katräänist. 2) sekstiin ( 6 värsirida ), mis koosneb kahest tertserist. Sonetti iseloomustab mõttetihedus, sünonüümirohkus. Peateos ,,Laulude raamat", mis pühendatud Laura´le, koosneb 2 osast ,,Madonna Laura eluajal" ja ,,Pärast Madonna Laura surma". Kogumik koosneb 366 luuletusest. Taunis, nagu Dantegi, lihalikku armastust. Läks allegoorialt üle metafoorile. 3. Boccaccio(1313-1375)
toimunust vormitunnust on riim, värss piltideks, need omakorda · autori suhtumine avaldub ja stroof stseenideks e etteasteteks kaudselt EEPIKA ZANRID: LÜÜRIKA ZANRID: DRAMAATIKA ZANRID: eepos eepika suurvorm, lüüriline luuletus komöödia koomilise lugulaul · värss luuletuse rida. sisuga näidend · ulatuslik Värsirida ei pea · naeruvääristatakse · jutustava sisuga moodustama terviklauset, inimeste pahesid (rumalus, · värssides kirjutatud mitu värssi võivad ahnus jne) ja ühiskonna · põhineb rahvalikel moodustada ühe lause või negatiivseid jooni kangelaslauludel mitu lauset ühe värsi. (võimuliialdus jne) · tegelasteks vägilased või · stroof salm. Kõige · situatsioonikoomika
ja Lauka poolt läbi hämarusse sulavate metsade kostab öökulli huikeid kui sigaretiots kustub lumes ja vahtraladvas süttib esimene võbelev täht Luuletus "Sel maal" räägib suurest kevadeootusest. Kuigi inimesed sseda veel selgelt ei näe, on ühus tunda juba kevadehõngu. Luuletusel on kaks stroofi, esimeses on seitse, teises aga kuus värsirida. Metafoorid: päike võimutseb küll ja hirmutab lund mustade tüvede ümbert- päike muutub juba soojemaks ning hakkab lund sulatama; väljadelt põrkub tagasi ta võim- suuri lumevälju päike veel ei mõjuta; vahtraladvas süttib esimene võbelev täht- öö saabub ning tähed paistavad eredalt. Epiteedid: mustade tüvede, lõhnavat ihku, sulavate metsade, võbelev täht. Personifikatsioon: päike võimutseb küll ja hirmutab lund,
Muinasjutt- väljamõeldis (pole tõepära), hea võidab halva, 3, 7 ja 12, "Elas kord...", "Kui nad surnud pole...". Anekdoot- lühike, vaimukas, üllatava lõpuga, stereotüübid, ülevõimendus. Lüürika jaguneb: Haiku- 5+7+5 värsisilbid. Ood- pidulik, ülistus-/mälestuslaul, pühendusega, sinavorm. Sonett- 14 värsirida, värsimõõdud (nt 6+8, 4+4+4, 3+3+3+3). Lüroeepika jaguneb: Ballaad- põhineb legendil/rahvajutul, mitmestroofiline/salmiline. Poeem- jutustav luuletus, värsivormis jutustus. Valm- õpetliku/pilkava sisuga lühiteos, loomad kujutavad inimtüüpe. Dramaatika jaguneb: Tragöödia- traagiline lõpplahendus, konfliktil põhinev Komöödia- lõbusa lõpplahendusega, kergekaalulised
1.Kirjuta välja kõik regilaulule omased tunnused: •Regilaul koosneb sõnadest, viisist ja esitusest. •Regilaulus on esikohal sõnad. •Regivärsile on iseloomulik algriim •Värsireas on 8 silpi, igale silbile vastab värsitõus või –langus. •Värsi lõpus võib esineda sise- ja lõpukaota keelendeid (näit kaske, leelo, alleaa ) •Regiviisid põhinevad 3-4 erineval helil ja on lühikesed. Mida lühem ja lihtsam viis, seda vanem (uuem või vanem) laul. •Regilaulud võivad olla üherealised(koor kordab järgi eeslaulja sõnu ja viisi) või kaherealised (eeslaulja laulab poolviisi ette ning koor vastab samade sõnade, kuid teise viisiga) •Regilaulu lauldakse(esitusviis) Regilaulu esitavad tavaliselt eeslaulja ja koor vaheldumisi. Eeslaulja viib laulu edasi, arendab seda; koor kordab eeslaulja esitatud värsse, annab talle mõtteaega. Mõnikord lauldi ka üksi (näiteks karjaselaulud, hällilaulud), kaksi või üheskoos ilma eeslaulmiseta (näiteks sanditamislaulud), ka k...
Ma armastan su armastust! Sa mind Sind armastama oled armastanud, mind höögab ilusaks su armuind. Sa leevendad mu igatsusejanu: Su sõnu rüüpan nagu elujooki, su hellust maitsen nagu maiusroogi. Eelnev luuletus oli Marie Underi 1917. aastal debüütkogust „Sonetid“ pärit. Sonett on luulevorm, millel on 14 värsirida. Tavaliselt jagunevad 4+4+3+3. Tema sonettide põhiteemaks oli armastus ning tema luuletused olid väga detailirohked. Kujutuslaad oli pigem impressionistlik. Siuru ajal kasvas tema kosilaste arv. Tal oli palju suhteid mitmete Eesti tuntud kultuuritegelastega, kelleks olid näiteks Eduard Vilde, Friedebert Tuglas. Underi esimeseks abikaasaks sai Carl Hacker- kellega said nad 2 last. Nende lahutus oli raske ning vaevarikas. Underi teiseks ja viimaseks abikaasaks oli Artur Adson.
Lüürika- üks kirjanduse põhiliik, mida iseloomustavad elamuslikkus ja vahetus mõtete, tunnete ja meeleolude esitamisel. Lüürilisel luuletusel on kolm peamist vormitunnust: riim, värss ja stroof. Lüürika tuntumad zanrid on lüüriline luuletus, ood, sonett, hümn jt. Lüroeepika- kirjanduse segaliik, milles põimuvad lüürika ja eepika; jutustava sisuga lüüriline luule. Näiteks kangelaslaul, ballaad, poeem, värssromaan. Värss- luuletuse rida, mille kujunemise aluseks on rütm. Värsirida ei pea moodustama terviklauset. Mitu värssi võivad moodustada ühe lause või mitu lauset ühe värsi. Stroof- salm; luuletuse sisu terviklik osa ning vormi põhiline väljendaja. Kõige tavalisemad on kahe- ja neljarealised stroofid. Kuid kasutatakse ka kolme-, viie-, kuue-, seitsme-, kaheksavärsilisi jne stroofe. Värsside arv stroofis on piiramatu, sõltudes luuletaja taotlustest. Värsimõõt- värsipikkus. Värsimõõt põhineb rõhuliste ja rõhuta silpide vaheldusel. Eesti luule
Igal õhtul räägib keegi neist novelli. Pilgatakse rumalust, vaimulike liiderlikkust, silmakirjalikkust, kohtunike äraostetavust, armuviha jne. Novell kui kirjanduszanri rajaja. Novell on tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga ning lõpus on puänt. Novellizanri looja on itaalia kirjanik Giovanni Boccaccio. Lühiproosa zanr, uudisjutt. 5)Sonett on Petrarca loodud luulevorm. 14 värsirida, 4 salmi, 2 katrääni(4 rida), 2 tertsetetti(3 rida). Süliriim: riimiskeem a a c d b b d c b b e e a a 6)Commedia dell' arte. Iseloomulikud jooned on kindlad tegelaskujud, tavaliselt ka enmvähem samasugune süzee
300 sonetti, kantsooni, ballaadi ja madrigali. Ta vaatleb jõude, mis inimest valitsevad, kusjuures iga järgmine eelmise ära võidab. Need on Armastus, Voorus, Surm, Kuulsus, Aeg ja Igavik. Ta valas oma armastuse varasurnud Laura vastu itaaliakeelsetesse värssidesse.Sonett- (itaalia sõnast sonetto 'lauluke') on luulevorm, mis pärineb keskaegsest itaalia kirjandusest. Seda võib pidada Euroopa luule levinuimaks kinnisvormiks. Sonetil on 14 värsirida. 6. Dekameron on novellikogu, mis sisaldab sadat lugu, see jaotub kümnesse päeva ja igal päeval räägivad seitse meest ja kolm naist ühe loo, kus leidub nii koomikat, moraali, filosoofiat kui ka inimsuhete üpris iroonilisi kirjeldusi. Lugusid jutustavad inimesed, kes on katku eest põgenenud Firenzest ning varjavad end ühes lossis. Novelle seob läbiva teemana salapärane armastus ning erootikat leiab igaüks sellest raamatust täpselt nii palju, kui ta sealt välja loeb
04.2013 Romantism on laiem terminin. Mis sarnaneb postmodernism, mis valdab teisi ühiskonna valkondi. Realismi kohta ei saa öedlda, et on kõike hõlmav vaimuelu. Romantiline luule taotles lühikesed luuletused lüürika tänapäeval see on hilisem nähtus, 19.saj lõpus. Romantikute põhilised taotlused on pikematele teostele. Eeskujuks 17.saj prohvetlik luuletaja John Mitlon Kaotatud ja leitud paradiis plankvärsis mitukümend tuhat värsirida pikk. Suur kuusik: Wiliam Blake (eluajal ei olnud, leiti alles 19.saj lõpus müstik ,,Sütuse laulud" ja ,,kogemuse laulud" laste või usulise luule vaated suurem osa teostest prohvetlikud raamatud, paljundas, tei juurde ilustratsioonid lõi oma mütoloogia, raske kirjeldada). Wordsworth ja Coleridge andsid koos välja idagi rohkem WW kirjutatud võttis kõnealla lihtsate inimeste tavalised luule sündmused, stiililine tavakeelsus tavaliselt luule oli väga kuni 18
Regilaul kujunes välja tuhandeid aastaid tagasi ja on maarahva laul. Kõige enam kohtab ehedat regilaulu praegu Kihnus ja Setumaal. Regiraul koosneb regivärssidest. Regivärsile on iseloomulik algriim. Algriim on selline, kus ühes värsireas esineb sama häälikuga algavaid sõnu. Algushäälik võib olla nii täishäälik kui ka kaashäälik. Regilaulule on väga tüüpiline mõttekordus värsside koondamine mõttetervikuks. Värsirida koosneb tavaliselt kaheksast silbist. Rütmi ülesmärgikiseks kasutatakse kaheksandik noote. Regivärsi põhiskeem on 2+2+2+2. Kui värsis on kolmesilbilisi sõnu, siis nimetatakse seda murtud värsiks selliseid värsse võib laulda ka skandeerides. (sõnarõhk ei lange kokku viisirõhuga). Lõuna-Eesti regilauludes lisanduvad värsi lõppu sageli refräänsõnad. Regilaul on valdavalt ühehäälne, lauldi pillisaateta, eeslaulja ja järellaulja vaheldudes. Lauldakse nii, et laul ei katkeks
reavahetused) 1. Marju Länik: koos Contraga luuletada polnudki nii raske! «Minu luuleread sündisid kohe, kui Contra eelnevaid ridu nägin see polnud üldse raske!» julgustab laulja Marju Länik luulehuvilisi Tartus Krooksu pubis peetavatel kohtumisõhtutel osalema ja seal enda sees peituva luuletaja valla laskma. Nimelt toimub seal juba täna värsiseadmisvõistlus Contra versus külastaja. «Contra on ühe mikrofoni taga, võistleja teise ning teemas lepitakse enne kokku. Contra alustab värsirida ja võistleja peab selle edasi arendama,» selgitab Tartu pubi Krooks projektijuht Rica Varul. Edaspidi toimuvad seesugused kohtumised nii Contra kui ka teiste säravate loomeinimestega kord kuus. Contra: Länikul on tugev tehnika! Õhtuleht tegi katse, kuidas võiks välja näha kõrtsis luuletamine. Katse toimus meili teel, Contrale vastu palusime luuletama laulja Marju Läniku. Contra saatis kaks esimest luulerida, Õhtuleht vahendas need Marju Länikule, kes kirjutas järgmised,
Rahvalaul Rahvalaul jaguneb: 1) Vanem ehk regivärsiline rahvalaul ehk runo (kuni XVIII sajand) 2) Uuem rahvalaul (alates XVIII saj lõpp, domineerivaks XX sajandi keskel) Vanem rahvalaul Tunnus Uuem rahvalaul Värsiline, värsi põhivorm 8-silbiline, igale silbile vastab ülesehitus Värsiread on koondunud noot. salmidesse, salmis 4 värsirida perioodivorm Algriim: alliteratsioon (korduvad kaashäälikud) / assonants Riim Lõppriim (korduvad täishäälikud) Lüürilist laadi, naiselik (kurtev, protestiv ja kurblik Teema Eepiline sisu, meeste teemad alatoon) Keel Arhailine Kaasaegne keel
kirjutas talle 366 luuletust, itaalia keeles (“Laulude raamat”, mis koosnes kahest osast: “Madonna Laura eluajal” ja “Pärast madonna Laura surma”); ülejäänud loomingust suurem osa oli ladinakeelne armastusluules täielik avatus, petrarkism “Aadressita kirjad” - tühise toretseva elu hukkamõist “Africa” - Rooma vs Kartaago muutis kuulsaks sonetižanri (enamjaolt armastusluuletus, 14 värsirida; klassikaline/itaalia/Petrarca 4 4 3 3, inglise e Shakespeare’i 4 4 4 2) Klassikaliselt oodati tervikliku mõtet, puhast, kõlavat ja sünonüümiderikast keelt Eesti - Under, Suits, Kangro, Kangur jt Sonetipärg: 15 sonetti, iga järgnev algab eelmise viimasega. Algus- või lõpusonett koosneb kõikide ülejäänute esimestest ridadest. Eestis vähe. Boccaccio Petrarca sõber, Firenzest, ise polnud nii tuntud
Kindlalt omistatakse talle 17 kana-zshi`t, ning veel 8 arvatakse olevat tema redigeeritud. Tuntuim nendest Ukiyo zshi (1666). (1666a. ilmus ka 68st üleloomulikust loost koosnev Otogi bko, mille pihul kasutas allikmaterjalina hiina tekste, mida ta otse ei tõlkinud, vaid lisas neile jaapanlikkust ning kasutas elegantset gabun stiili.) ''Peony Latern'' Ihara Saikaku ( 1642 1693) Ukiyo-zshi tuntuim esindaja. Ülimalt produktiivne. Oli võimeline ööpäeva jooksul kirjutama 23500 värsirida. Luulekogud: Haikai soolo- üha päevaga tuhat värsirida (1677), Ôku kazu, Saikaku kukazu. Proosa kolmes kategoorias: kshoku, chmin ja samurai. Esikromaan Kshoku ichidai otoko (1682), teine oluline tekst Kshoku gonin onna. (1686) ''Life of an amorous man'' 17-19. sajandi luule Matsunaga Teitoku - Teimon (Kyto) koolkonna rajaja Matsunaga Teitoku (1571-1653). Näitas, et luules on võimalik kasutada, isegi vulgaarsemaid sõnu, kuid jäi ise siiski üsna traditsiooniliseks.
Guido kasutas veel ebatäpseid neumasid (märk), mis tähistasid mitte üht heli, vaid helide gruppi. 12.saj võeti kasutusele kvadraatneumad, mis märkisid kõiki helikõrgusi üksikult, täpselt. Algul oli joonte arv erinev – enamasti 3-6, hiljem jäädi 4 joone juurde ning tänaseni kirjutatakse gregogriuse koraalid 4 joonele (kuna viisi ulatus ei ole suur) kvadraatkirjas. Suhteliste helikõrguste silpnimetused võttis Guido Püha Johannese hümni (ilmselt lõi ta ise selle laulu, kus iga värsirida algas eelmisest astme võrra kõrgemalt ja värsiridade esisilpidest moodustusid helikõrguste silpnimetused) - UT RE MI FA SOL LA UT, mida oli halb laulda, asendati hiljem DO`ga sõnast Domini. Kaua puudus 7.aste, mille nimetus saadi hiljem sama hümni viimasest värsireast- SI . Keskaja muusikas oli kasutusel neli põhi–helilaadi, mille põhihelid on vastavalt: LE - Dooria (Eestis kasutatavate suhteliste helikõrguste silpnimetustega) MI - Früügia NA - Lüüdia SO - Miksolüüdia
kus poodi viimane patriits. * Autor kasutab irooniat. Tegelikult ei ole see õigus vaid hoopis omakohus. allegooria 3. „Oli sügis“ Oli sügis. Auras udurähma. Tulin kõrtsist, pää täis õlleähma. Tühjas pargis tummalt seisid puud. Olid kõledad kui roiskund luud. Lehte liuglevat veel nägin uttu, Mutta kontsaga ma lõin ta ruttu, Mutta kontsaga ja nutsin siis, Nutsin, kuni politsei mu viis … 7. Kinnisvormid „Vana sepp“ – sonett 14 värsirida 4-4-3-3 11 silpi reas 8. Graafilised võtted ja iseärasused Graafilised võtted puuduvad. Luuletusele Simmanil on Marko Matvere kirjutanud muusika ning Jaan Tätte esitab seda. Tsükli „Pohmeluslikke mõlgutusi“ esimene osa on Ruja laulu „Ah, ma teadsin …“ sõnadeks. 9.Minu arvamus See luulekogu erineb luulekogudest, mida ma varem lugenud olen. Alguses oli raske luuletusi mõista, sest kasutatud oli sõnu, millest ma aru ei saanud
Heliloojad: A. Schönberg, A. Berg, A. Webern, E. Krenek 5. Eesti vanem rahvalaulu - iseloomustus, tunnused(5), ettekande viis, rahvalaulu liigid. Iseloomustus: Neid kasutati kui suhtlemislaadi, mille kaudu väljendati arvamusi, meeleolu ja jutustati lugusid. Olulised kohal olid sõnad ning laulmine ise meenutas pigem meloodilist kõne, mis toimus eeslaulja ja koor vahel. Tunnused: algriimiline (esitäht sama, riimis on sõna algused); tekst ja viis ühtne tervik; meloodia aluseks värsirida; ühe mõtte kordus (parallelism); värsirütm - trohheus/skandeerimine - kui värsi ja muusika rütm ei lange kokku Ettekande viis: jongutamine (1-2 takti, mõnesõnaline, primitiivne meloodia); itkemine (nutulaul ekstaatilise nutuni välja); loitsimine (nõidussõnade laulmine) - regivärsiline 8 silpi, retsitatiivne, laulsid naised. Liigid: töölaulud (karjaselaulud, lõikuslaulud); kalendrilaulud (mardilaulud, kadrilaulud,
Stroof (salm) on rühm värsiridu, mis on seotud sisuliseks tervikuks. Stroofid võivad olla mitmesugused. Kõige tavalisema on nelja- ja kaherealised salmid. Kuid kasutatakse ka kolme-, viie-, kuue-, seitsme-, kaheksavärsilisi stroofe. Värsside arv stroofis on piiramatu. See võib sõltuda ka luuletaja kindlatest eesmärkidest: vahel võib värsiridade esitähtedest välja lugeda autori sõnumi. Värss on luuletuse rida, mille kujunemise aluseks on rütm. Värsirida ei pea moodustama terviklauset. Ühes värsireas võib olla mitu lauset ja üks lause võib paikneda mitmel real. Korrapärane rütm kujundab luuletuse värsimõõdu. Värsimõõt põhineb rõhuliste ja rõhuta silpide vaheldusel. Reeglipäraselt korduvad rõhulised ja rõhuta silbid moodustavad värsijalad. Eesti luule põhilisteks värsimõõtudeks on trohheus ja daktül. Riim on häälikute kokkukõla, mis aitab värsse omavahel siduda ning kujundab stroofe
värsi (nt heksameetri) ja värsside rühmad (nt distihon). Germaani keeltes ei arvestata mitte silbi pikkust, vaid rõhku. Romaani keeltes arvestatakse silpide arvu. Rõhuküsimus on suhteliselt ebaoluline. · Ain Kaalep tunnustab viit värsisüsteemi: silbilis-rõhulist, rõhulist, vabavärsilist, silbilist ja vältelist (vrd Põldmäe 1978: 83). · Ühised omadused: moodustub piiratud kindla struktuuriga üksus värsirida, mille formaalne struktuur kordub. Tuntuimad värsijalad v trohheus; v jamb ; vv daktül; vv anapest; spondeus; v v amphibrahh; v kretikus. Riim on vormivõte luules, mis seisneb sõnade või siis sõnaosade reeglipärases kordumises, nende häälikulises kooskõlas. Riimimise vanimaks vormiks peetakse algriimi (alliteratsiooni ja assonantsi). Selle kasutust tunneme eriti eesti rahvaluulest.
Luuletaja on väga ihkava loomuga ja see kajastub ka tema loomingus. Sonettidest kumab läbi kurbus kaotuste pärast kuid samas ikka armastust selle vastu. Underi luule on väga julge ning elujaatav, mis tegi temast kaasajal šokeeriva ja samas väga erilise luuletaja. Marie Under tõi oma sonettidega vabameelsust, armastust looduse vastu ning enesemõistmist. 9.Mis on sonett? Mis on ballaad? Autorid, pealkirjad Sonett on luulevorm, millel on väga kindlad reeglid. Sonetil on 14 värsirida, värsiread paigutatakse stroofidesse. Rõhulis-silbilistes värsisüsteemides kasutatakse tavaliselt viisikjambi, kuid levinud on ka muud värsimõõdud. Esimene teadeolev sonett on M.J Eiseni „Õnnesoov isamaale“. Samuti on Eesti tuntumateks soneti kirjutajateks Under, Visnapuu, Semper, Kärner jpt. Ballaad on lüroeepilise sisuga jutustavat laadi mitmestroofiline luuleteos. Ballaadis käsitletakse peamiselt legende ja rahvajutte, mille tegelased on sageli kangelaslikud. Eesti
(Csis,Wenden) lähedal. Võttis kohalikke keeli oskava tõlgina osa paljudest ristikäikudest ka eestlaste aladele. Esimest korda publitseeriti kroonika 1740. Saksa keelde tõlgiti teos esmakordselt 1747/1753, eesti keelde 188183 (J. Jung), läti keelde 1883 . https://et.wikipedia.org/wiki/Henriku_Liivimaa_kroonika · Liivimaa vanem riimkroonika Liivimaa vanem riimkroonika, Liivimaa Ordu kroonika 13. sajandi lõpust, 12 017 täisriimis värsirida keskülemsaksa keeles. Autor, kelle nime ei ole teada, oli Liivimaale tulnud 1278 või 1279 ja kuulus ordumeistri lähikonda. Kroonika algab poollegendaarsete teadetega 12. sajandi keskpaiga kohta, sündmustik ulatub 1290. aastani; usaldusväärseim on kroonika lõpposa. Kirjeldatakse peamiselt ordu võitlust kurelaste ja semgalite vastu, väärtuslikke andmeid on ka eestlaste kohta ning ordu ja venelaste vahelistest sõdadest.
Uus mahe stiil (dolce stil nuovo) (mõjutatud Platoni filosoofiast) tähendas uut filosoofilist suhtumist armastusse, kujunes platoonilise armastuse ideaal. Trubaduuride eeskujul uskusid selle stiili harrastajad, et vaid täiuseni viimistletud keel ja kujundid saavad edasi anda armastuse täiust. Sonett - luulevorm, mis pärineb keskaegsest itaalia kirjandusest. Seda võib pidada Euroopa luule levinuimaks kinnisvormiks. Sonetil on 14 värsirida. Soneti liike eristatakse värsside arvu ja riimiskeemide alusel. Neist tuntumad on itaalia sonett ehk Petrarca sonett, inglise sonett ehk Shakespeare'i sonett, prantsuse sonett ehk Ronsardi sonett. Klassikaliselt sonetilt eeldati sisemist ühtlust ja terviklikku mõtet; soneti keel pidi olema puhas, selge ja sünonüümiderikas. Petrarkism Petrarcalt ülevõetud platoonilise armastuse idee koos selle juurde kuuluva melanhoolia, igatsuse ja tundelisusega
paljudes muudes kommunikatsioonivormides. Eesti keeles kasutatakse sõna "proosa" tihtipeale ka ilukirjanduse tähenduses. Madrigal - (itaalia sõnast madrigale 'emakeelne laul') on tõsine itaalia polüfooniline lauluzanr, mille sisuks on armastus või loodus. Sonett - (itaalia sõnast sonetto 'lauluke') on luulevorm, mis pärineb keskaegsest itaalia kirjandusest. Seda võib pidada Euroopa luule levinuimaks kinnisvormiks. Sonetil on 14 värsirida. Sonetivormil on ranged reeglid. Värsiread paigutuvad stroofidesse. Rüütliromaan värsivormis teos, mis rääkis vapratest rüütlitest jne. Kantsoon (itaalia k canzon 'laul') on vana prantsuse ja itaalia luulezanr, lembelaul, mis koosneb viiest või seitsmest stroofist ning ülistab rüütlite armastust. Miraakel draama pühakute elust. Farss iseseisev tüüptegelastega lühikomöödia. Kangelaseepos rahvalike kangelaslaulude ja juttude liitmisel tekkinud eepos
annaabi.ee 
