Sina lähed Ma nagu aimasin, et mingi jama tuleb. Oh sa ja teed hommikuni aega parajaks. Võid kuradi raisk! Vana raisk ma ütlen! minna suure tee peale, või lähed paar ROLAND: Ega meil nüüd surmahäda ka ole. kilomeetrit jõge mööda alla, seal on Andke andeks. Võime kohe ära minna. Asi kitsesöögimaja, sinna mahub külili viskama, ei ole nii hull. katus peal ja puha, aga soovitan siiski olla OSVALD: Mine ära jah. Asi ei ole nii hull! liikumises. Mida sina tead. (Paus.) Hea küll, ehmatasin ROLAND: Laura? teid vist natukene. Ärge võtke südamesse. LAURA: Ma ei tea. Ma ei julge külmetada. Vahel kuhjub korraga liiga palju. Muidugi ei Äkki võiks Roland ka jääda? Me ei suuda ole midagi hullu. Kõik on hästi. Noh, head teineteiseta... aega siis. OSVALD: Ma saan kõigest aru, aga
Kas mina küsin, kust te tulete, kuhu te lähete, miks te öösel hääletate, mille eest teid öösel autost maha tõsteti, sest siit ei keera ükski tee mujale ära, miks te kõnnite 4 kilomeetrit kõrvalist ja kinnikasvanud teed siia! Kuula hoolega. Mõlemad te siia ei jää. Sina lähed ja teed hommikuni aega parajaks. Võid minna suure tee peale, või lähed paar kilomeetrit jõge mööda alla, seal on kitsesöögimaja, sinna mahub külitsi viskama, katus peal ja puha, aga soovitan siiski olla liikumises. ROLAND: Laura? LAURA: Ma ei tea. Ma ei julge külmetuda. Äkki võiks Roland ka jääda? Me ei suuda teineteiseta... OSVALD: Ma saan kõigest aru, aga lõpetame selle jutu. Hommikul siis klaarime. Teeme kohvi ja ma saadan su sillani. ROLAND: Kui rahas on küsimus, siis ma maksan peavarju eest viietärnilise hinna. 4 5 OSVALD: Miks sa siis hääletad? LAURA: Juhtus niimoodi
RENNE: (kergelt vastu klaasi koputades) Daamid ja härrad! (Mihhaili poole pöördudes) Ratsavägi joob suurtükiväe terviseks. Aga perekonna kokkusaamine on püha asi, ja ma olingi lahkuma hakkamas kohused polgu ees. Kes mõistaks seda paremini kui teie? Nii et nägemiseni! Ma emban teid ja ma olen uhke, et ma võin kutsuda teid oma vennaks! (Aplaus perekonnalt. Mihhail ja Renne suruvad kätt ja embavad teineteist.) ALEKSANDER: Hästi! Tulge lähme, me saadame teid korralikult ära. Semjon! Pavel! Üks teist tooge ta hobune, parun lahkub! (Üleüldine lahkumine.) (meenub) Ah jah. Meelde tuli. Mul on selle abielu suhtes ainult üks tõsine kahtlus
Nägin unes, et olin veel pisike trull ja keksisin kodumäe nõlvakul, mu ümber lambad ja kadarik ning mänguks õhtuni aeg nii pikk. Oli kevad ja taevas nii sinine, all orus niit lillist kuldsilmine. Ei häirinud mõtteid päevade rutt, veel kastena kerge nii naer kui nutt... Muri ja Mall Õues kõndis väike Mall, leivapäts käes oli tal. Ja kui Muri nägi Malle, haukus, nurus, ütles talle: ,,Minu kõht on tühi ka, luba leiba hammusta!" Väike Mall oh hää ja pai: Muri tüki leiba sai. Korstnapühkija Korstnapühkija imelik mees: nägu must, pool pääd kübara sees, kõnnib tänaval, redel õlal, luud kaenla all... Hoia, Mann, ta tuleb ligi: tõuseb käsi lai, teeb sulle pai -- ning oled must kui pigi! Kiisu Õues jooksis kiisuke, meie Tiisu-Miisuke, luusis üksi pisi poju. Kes viiks kiisukese koju? Varblane Varblane, pisike linnuke, õue pääl nokitseb kaeru,
Vähem on vere-lõpulisi (Tonnaewaerae `Tõnuvere') jm kohanimesid. Nende esmakordselt nii ulatuslikult kirjapandud eesti sõnatüvede ortograafia on peamiselt alamsaksakeelne, mõningate skandinaaviapäraste joontega. 1517 ilmus piiskop Johannes Kieveli katekismus (pole säilinud), mis tõenäoliselt oli katoliiklaste esimene eestikeelne tekstikogu. 1525 Lutheri missa tõlge, tõenäoliselt tartu-eesti keeles (pole säilinud), trükiarv võis olla 1500, arestiti teel Travemünde sadamasse, tõenäoliselt Eestisse ei jõudnudki. 1528 Kullamaa vakuraamat Esimese eesti keeles kirjapandud pikema tekstina on käsikirjalises Kullamaa vakuraamatus säilinud palvete Patre noster, Ave Maria ja Credo vaevalised tõlked. Peale mainitud eestikeelsete tekstide sisaldab vakuraamat andmeid XVI saj esimese veerandi majanduslike ja kiriklike olude kohta Kullamaal ja seoses sellega ka
Eelkõige on oluline lähedus. Kuid ostetakse ka tuntud nime pärast. Samuti on tugevaks mõjuteguriks ebatavalisus, midagi sellist, mida just iga päev ei kuule ja see paneb inimestel silmad särama, kui keegi on midagi erakordset korda saatnud ning enamik tahab sellest osa saada. Uudiste valiku puhul on oluline seegi, et sarnast kirjutist poleks konkureerivas ajalehes. Siis võidakse teha valik ja otsustada teise väljaande kasuks, kardetakse. Uudis võiks olla hariv. Harib see, mis ühiskonnas toimub. Ent olulisim on siiski selle edastamisviis. 7 Meedias domineerivad olulised pseudokriteeriumid on raha ja võim. Ajalehte võivad sattuda vähemolulised uudised omanike survel, reklaamiandjate survel, allikate survel (Aava: 159-160). Tahetakse propageerida oma vaateid. Inimesed, kellel on kõrge positsioon, peavad oluliseks, et neist kirjutatakse prestiizikates allikates
Stiiv-Maikel tuli sisse, suurte kohvrite sisse mattunud. Tema hääl kostis summutatult: "Aidake mind, palun!" Helen ja Stiiven tormasid ta juurde ja tõstsid kohvrid maha. Mina ja John läksime elutuppa laua äärde. Me rääkisime tööst ja rahast. Siis, kui Stiiven, Helen ja mu jonnakas mees tulid, oli juba meil peaaegu söödud. Kui kõigil oli söödud, siis me läksime diivanile istuma ja hakkasime juttu ajama. "Kuidas te sealt koolist küll ära tahate? Seal on ju nii hea olla!" Küsis John Helenilt ja Stiivenilt. "Meile ei meeldi eriti koolis!" ütles Helen ebaviisakalt. "Te mõtlete selle all, et koolis pole hea seltskond. Noh, nad, sa ju tead neid tänapäva noori." "Jah, jah, seda küll!" "Ma olen päris väsinud. Ma lähen üles puhkama!" ütlesid Stiiv-Maikel, Helen ja Stiiven justkui ühest suust. "Me läksime!" ütlesid nad ja jooksid üles. "Jäimegi üksi!!" ütlesin laste ja mehe peale solvunult. Tõusin diivanilt ja läksin selle kõrvale.
Kooli nimi Anton Hansen Tammsaare, August Gailit Õpimapp Koostaja: Sinunimi Juhendaja: õpetajanimi Tartu 2009 Anton-Hansen Tammsaare (30.01.1878 - 01.03.1940) Elulugu Anton Hansen-Tammsaare (1878-1940) on eesti kuulsaim kirjanik, kelle peateost "Tõde ja õigus" teab pea iga eestlane. Avaliku kirjanikustaatuse varjus aga peitub keerulise elusaatuse, tundliku loomuse ning väga laialdaste teadmistega inimene. Kirjandusajaloos on Tammsaaret kujutatud erakliku, endassetõmbunud inimesena, pisut igavanagi. Eemale hoidis Tammsaare siiski eelkõige vaid pidulikest tseremooniatest ja suurtest rahvahulkadest. Oma iseloomu poolest oli Tammsaare tegelikult väga seltskondlik, jutukas, lõbus ja sarmikas. Tammsaare kolis lõplikult Tallinnasse elama 1919. aasta 1.septembril
Kõik kommentaarid