„kes me oleme?“ Identiteedi aluseks on sugu, rahvus, usuline kuuluvus või sotsiaalne klass. Etniline – Väljaspool enda koduriiki elavad rahvused. Etniline vähemus – Väljaspool oma koduriiki elavad rahvused, kes on riigis kui välismaalased. Vähemus –Rühm inimesi, kellel on oma eristuv enesemääratlus ehk identiteet ja kes mingil põhjusel antud ühiskonnas madalamal positsioonil kui domineeriv ehk valitsev rühm. Integratsioon – Olukord, kus säilitavad vähemused oma kultuurilise omapära ja keele. Assimilatsioon - kaotavad etnilise vähemuse esindajad oma kultuurilise eripära ning võtavad omaks põhirahvuse kultuuri, kombed, keele ja ajalookäsitluse. Sooline ebavõrdsus – Sugupooled erinevad teineteisest lähtuvalt sellest, milline on nende esindajate lugupeetavus, mõjukus ja majanduslik jõukus, mehed on enamasti paremal positsioonil. Sooline võrdõiguslikkus - Meestel ja naistel on võrdsed
Läti rahvastik: 2007 aasta seisuga elab Lätis 2 281 000 inimest. Rahvastiku tihedus on 35,5 in/ km². Läti rahvastikust on põlisrahvused liivlased ja lätlased. Kui liivlasi on säilinud vaid paarsada inimest, siis lätlased moodustavad 58,8% elanikest 2005 aasta seisuga. Peamiselt elab enam kui kolmandik elanikkonnast pealinnas Riias. 1201. aastal asutatud Riia on Baltikumi suurim linn. Kokku on seal 730 000 elanikku. Turistid saabvad Lätisse kogu Euroopast. Suuremad vähemused on venelased (27,3%), valgevenelased (3,7%), ukrainlased (2,5%) ja poolakad (2,4%). Läti rahvaarv väheneb alates 1990ndate algusest negatiivse loomuliku iibe ja väljarände tõttu.
Kas taoism on filosoofia või hoopis religioon? Mis on Hiina uskumusmaailmas eripärast? Kui eesti kodudes on levinud feng shui põhimõtete rakendamine, siis kas selline harmoonia taotlus on üldinimlik või on selles midagi Hiina usumaailmale ainuomast? Hiina tsivilisatsiooni peetakse kõige pikema järjepideva ajalooga tsivilisatsiooniks tänapäeva maailmas. Sellele osutavad ka arusaamad, mis ulatuvad aastatuhandete taha. Usulised vähemused Paljudesse riikidesse jäid pärast kodusõdade lõppu usulised vähemused, näiteks hugenottideks kutsutud kalvinistid Prantsusmaal või katoliiklased Inglismaal. Usulisi vähemusi peeti ohuks riigi stabiilsusele ja julgeolekule, seetõttu tehti neile kõikvõimalikke kitsendusi, neil keelati oma jumalateenistusi pidada või sunniti neid usku vahetama. Ühe suure Euroopa usuvähemuse moodustastid juudid, kel polnud kusagil riigiusulistega võrdseid õigusi. Nad pidid elama eraldatud
Rootsi keel kuulub indoeuroopa keelkonna germaani keelte skandinaavia idarühma, ta on taani ja norra keelega lähedalt suguluses ning on nii kõnes kui kirjas vastastikku mõistetav. Keel arenes välja vanapõhja keelest. Rootsi keel on alates 1. Juulist 2009 Soome riigikeel soome keele kõrval. Varem olid rootsikeelsed kogukonnad ka Eestis, peamiselt Hiiumaal, Saaremaal, Vormsil ja Ruhnus. Rootsi keelt kasutavad vähemused olid esindatud parlamendis ning neil oli õigus kasutada emakeelt parlamentaarsetel debattidel. Mõned külade vanurid räägivad siiani rootsi keelt ning järgivad Rootsi kalendripühi, kuigi keelemurre on ilmselt välja suremas. Rootsi keele grammatiline struktuur on küll veidi raskem norra ja taani keele omast, ent ei valmista õppijale kunagi suuremaid raskusi. Näiteks on verbil
Opositsiooniline vähemus on õigemal teel kui rumal enamus, enamusele ei tohi sõna anda. Suur enamus on töödeldud massikultuuri poolt. 1969 ilmus artikkel, mis kutsus üles kunstist loobuma – uskus reaalse revolutsiooni võimalusse, et kapitalismi kukutamine on võimalik, aga mitte töölisklassi poolt, kes on lakanud olemast revolutsiooniline jõud. Marcuse juhib tähelepanu, et peale kapitalismiga leppinud lääne töölisklassi on olemas veel jõude, kes ei ole rahul: kõikvõimalikud vähemused, kes on vähemused kultuurilistel põhjustel. Vähemused + kolmas maailm on potentsiaalne revolutsiooniline jõud, aga tunnistab, et potentsiaal ei pruugi realiseeruda, sest puudub juht. Marcuse tuleb välja mõttega, et üliõpilased on see juht – paljud üliõpilased olid mässumeelsed, nad olid kõige vähem massikultuurist mõjustatud, rohkem kriitilist mõtlemist, ei ole nii intergreeritud massiühiskonda, sest neil pole veel tööd. Tönnies: Saksa sotsioloog (1855-1936)
inimese kosmoselendu ning kuule jõudmist, võib järgmiseks suureks sammuks pidada 1982. aastal orbiidil käinud kosmosesüstikut (Columbia). 1986.a sama kosmosesüstik aga plahvatas koos 7 astronaudiga. Selle kümnendi üheks sümboliks kujunes kondoom, kuna levis AIDS. Pärast kondoomi kasutuselevõttu tuli hakata suhtuma homoseksuaalidesse sallivamalt. Julgemalt hakkasid nüüd oma õigusi nõudma mitmesugused vähemused. Vähemustega arvestamist nimetati poliitiliseks korrektsuseks. Mood Moe sümboliks olid Madonna ja Walsi printsess Diana, viimane kulutas oma rõivastele terve varanduse. Tema riietus oli alati maitsekas ja kallis. Teksapüksid olid endiselt moes, eriti katki rebitud teksased. Et olla moekalt lihtne, tuli näha ise vaeva. Suurt rõhku pandi keha vormishoidmisele. Rakendati mõistlikke dieete, tegeldi kehakultuuriga. Spordisaalid mutusid sellest ajast ka suhtluskohaks. 1980
Napoca, Craiova ja Braþov Nyíregyháza, Gyr Kecskemét, Székesfehérvár, Budapest RAHVUSLIK rumeenlased 89,5% KOOSSEIS ungarlased 6,6% ungarlased 95% , mustlased 2,5% roomlased 2% , sakslased 0,3% muud vähemused 3% ukrainlased 0,3% MAJANDUS RUMEENIA UNGARI PÕHILISED Piimatooted, sealiha, nisu, mais, päevalill, TOOTMISHARUD linnuliha, õunad ; kartul, suhkrupeet, raps PÕLLUMAJANDUSES kalastus, ja mitmesugused puuviljad, köögiviljad, ja puuviljad, paprika vein. PÕHILISED Autode tootmine, Rasketööstus, energia
Erasektori ettevõtted erinevad oma õigusliku vormi, suuruse ja ka tegevusala poolest. Kõigi nende ühisjooneks on aga kasumi taotlemine ja eraomandus. Mõnikord nimetataksegi erasektorit ka tulundussektoriks või ärisektoriks. Ühiskonna struktuurid sõltuvad üksteisest. Erasektoril tuleb arvestada riigi ettekirjutustega maksude, tegevuslubade, kauplemise, keskkonnahoiu või muude küsimuste kohta. Riik sekkub majandusse, et pehmendada turutõrkeid, koguda makse ja jaotada neist saadava tulu abil rikkust ringi, ka selleks, et planeerida ühiskonna majanduslikku arengut. Kodanikuühiskond on omamoodi vahelüliks avaliku sektori, ärisektori ja inimeste eraelu vahel. Nüüdisdemokraatia analüüsides võib eristada kahte peamist lähenemisviisi: Esimene rõhutab, et tõeline demokraatia vajab lisaks valimistele ja erakondade tegevusele veel teisigi kanaleid rahva kaasamiseks otsustamisse. Teine lähenemisviis peab silmas kodanikuühiskonna majanduslikku mõ...
Riigis on üle 12 000 valdavalt väikese jõe ja üle 3000 järve. Läti kliima on parasvöötme üleminekukliima, sarnaselt Eestile. Kliima on pilvine, jahe ja niiske.Riia laht kipub talvel külmuma, kuid ülejäänud rannik on jäävaba.Suur osa (44%) Lätist on kaetud metsadega. Läti põlisrahvused on liivlased ja lätlased. Kui liivlasi on säilinud vaid paarsada inimest, siis lätlased moodustavad 58,8% elanikest (2005). Suuremad vähemused on venelased (27,3%), valgevenelased (3,7%), ukrainlased (2,5%) ja poolakad (2,4%). Läti rahvaarv väheneb alates 1990ndate algusest negatiivse loomuliku iibe ja väljarände tõttu. Suuremad religioossed rühmad on katoliiklased, luterlased ja õigeusklikud. Väiksemad usurühmad on judaistid, muslimid ja uuspaganad (Dievturba). 10 suuremat sadamat, suurim on Ventspilsi vabasadam. Aprillis 2007 kuulutati kõrge inflatsioonitaseme tõttu välja inflatsioonivastane plaan.
kodanikuühiskonnaks, kuhu kuuluvad kasumitaotluseta organisatsioonid ja institutsioonid; näiteks seltsid, klubid, huviühndused, usuühendused. Kodanikuühiskond ehk tsiviilühiskond avaliku elu valdkond, mis eristub avalikust sektorist ning erasektorist; kodanikuühiskonna moodustavad kodanike algatusel ning kehtivate õigusnormide raames loodud vabatahtlikud organisatsioonid, ühendused ja liikumised. (survegrupp rohelised, vähemused, usuorganisatsioonid - õigeusukirik, seltsid laulu selts, emakeeleõpetajate selts, ametiühingud teetööliste ametiühing, erakonnad SDE, IRL, korteriühistud jne.) Riigi tunnused: territoorium, rahvas, majanduslik tegevus, rahaühik, sotsiaalsüsteem, transpordisüsteem, valitsus, rahvusvahelini tunnustatus, Põhiseadus, kohtusüsteem, Riigivõimu tunnused: 1. seaduste loomine 2. omab üht keskpunkti 3. maksude kogumine/kehtestamine 4
rühmadele: vanglast vabanenud inimesed, puuetega inimesed, kvalifitseerimata noored. Neid võetakse viimastena tööle ja kõige esimestena vallandavad. Ebavõrdsed tingimused töötamiseks võivad tekkida seoses töötaja vanusega, rassiga ja rahvusega. 3. Karjääri tegemisel diskrimineerimine organisatsioonis. Nendele grupidele on raske teha karjääri, neid ei taha liikuda karjääriredelil. Selle diskrimineerimise all kõige tihti saavad naised, välismaalased, erinevad vähemused. 4. Traditsioonilistel meeste ja naiste erialadel. Näiteks naistele on raske leida tööd ehitussektoris. 5. Diskrimineerimine hariduse saamisel. Inimesel, kes sündis vaeses peres, tihti ei ole piisavalt raha, et hariduse jätkata. Immigrantidel on eriti raske, töötasu on madalam ning investeerida oma haridusse on raskem. Statistika näitab, et paljudes riikides on haridustase naistel madalam kui meestel. Diskrimineerimise eemaldamine on oluline eeldus, kui me tahame et inimesed saaksid
Ajaloo Kontrolltöö Ettevalmistus (ptk. 5-7) • Töövihik lk. 13 ül. 4 ja 5 4. Mis eesmärki täitsid varauusajal järgmised avalikud hooned? Kirik - Palvetamine Raekoda - Raadi kokkusaamise koht, raad tegi seal linna üle otsuseid Hospidal - Haigla, vaestele ja vigastatutele abi andmine Kirjuta kolm põhjust, miks ümbritseti linna müüriga. 1. Sisenejate ja väljujate kontrollimiseks 2. Maksude kogumine (pole võimalust linnast lahkuda) 3. Kaitse vaenlaste ja sissetungijate eest Mis asjaolud soosisid tulekahju kiiret leviku varauusaegses linnas? 1. Üksteiste lähedal asuvad majad 2. Puidust ehitatud majad 5. Võrdle elu linnas ja maal varauusajal ja kaasajal. Sarnane 1. Rohkem tööd kui maal (pealinnas eriti) 2. Tervisele kahjulikum kui maal elades 3. Linnas on rohkem inimesi kui maal Erinev 1. Linn oli räpane 2. Müürid olid linnade ümber 3. Majad olid tehtud puidust • Kirikulõhe ehk Suur Skisma aastaarv Suur kirikulõhe ehk Suur ...
" või "kes mina olen?". Identiteet võimaldab inimesel samastuda või idenfitseeruda mõne suurema inimkooslusega. Etniliseks vähemuseks nimetame me rahvusgruppe, kes elavad mujal riigis, omades oma traditsioone ja tavasid. Ehk etniline vähemus ehk rahvusvähemus on kogukond, kes elab väljaspool oma riiki. Põhirahvus ehk põlisrahvas on rahvusgrupp, kes elab oma ajaloolisel territooriumil ja kes juhib ühiskonnakorraldust, seadusandlust jne. 6. Integratsioon ehk lõimumine - vähemused säilitavad oma kultuurilise omapära ja keele, põlisrahvas toetab. Assimilatsioon ehk kultuuriline ühtesulandumine - võetakse omaks põlisrahva kultuur, kombed, keel ja ajalookäsitlus. Neist saab osa põlisrahvusest. Integreerumine Eestis on keeruline kuna nt venelaste ja eestlaste vahel on erimeelsused. 7. Sooline ebavõrdsus ehk sooline kihistumine kujutab endast naiste ja meeste erinevat seisundit, mis tahes valdkonnas, nende osalemise määra, ressursside
koobastikud, järved ja kaevused. Puud katavad karsti kiltmaad. Suvekuudel ulatub veetemperatuur 27 kraadini, Talveks langeb 12 kraadini. Selles piirkonnas on oluline tegevusharu soolatootmine, seda aurutatakse ja kogutakse soolakäitistes. Rahvas ja kultuur Sloveenia 20 273- ruutkilomeetrilisel pindalal elab pisut vähem kui 2 miljonit inimest. Rahvastiku tihedus on väiksem kui enamikus Euroopa . Etnilised vähemused. sloveenid 88 % ülejäänud on vähemus rahvad serblased 2%, horvaadid 2 %, bosnialased 1 % . itaalased, ungarlased. Sloveenia ametlikuks keeleks on sloveeni keel mõndadeks sloveeni sõnadeks on näiteks Hommikust = Dobro jutro , Palun=Prosim , Tänan= Hvala, jah= Da , ei = Ne. Usundid ja sümbolid Roomakatoliku usund on Sloveenias levinuim ( üle 83 protsendi), sellele järgnevad kristlikud ortotoksid 2 protsenti ja mõned teised. Sloveenia
Soome asub Põhja- Euroopas ning teda ümbritesb Soome laht ja Läänemeri. Tema lõuna naaber on Eesti, ida naaber Venemaa ja lääne naaber Rootsi. Soomes elab ligikaudu 5 304 800. Soome keel on soome-ugri keelte rühm kuuluv keel, mida kõneleb umbes 6 miljonit inimest Soomes, Rootsis ja teistes riikides. Soome keel on arenenud Häme ja Karjala hõimumurdest ning hilisemast eesti keelele lähedasest Edela-Soome murdest. Soome keelt räägitakse peamiselt Soomes. Soome keelt rääkivad vähemused on Rootsis, Norras, Venemaal ning Eestis. Arvatakse, et soome-ugri keelte rühm arenes soomeugri algkeelest, millest saami keel, mida kõnelevad Fennoskandia põhjaosas Rootsis, Norras, Soomes ja Venemaa Koola poolsaarel elavad saamid, eraldus ligikaudu 1500-100 eKr. On väidetud, et soomeugri algkeelel oli kolm murret: põhja-, lõuna- ja idamurre. Soome-ugri keelte rühm eraldus algkeelest 1. sajandi jooksul, kuid hakkasid hiljem üksteist mõjutama. Nõnda on soome keele
Soome keel on üks kahest soome ametlikust keelest ning on ka Euroopa Liidu ametlik keel. See on ametlikuks keeleks ka Rootsis.Soome keele murded jagunevad kahte rühma, nendeks on Läänemurded ja Idamurded. Soome keel Soome keel on läänesoome keelte põhjarühma kuuluv keel.l, mida kõneleb umbes 5 miljonit inimest Soomes , Rootsis ja teistes riikides. Soome keelt räägitakse peamiselt Soomes. Soome keelt rääkivad vähemused on Rootsis , Norras , Venemaal ning Eestis. Mõnisada tuhat hiljuti emigreerunud soomlast elab Rootsis. Ka Ameerika Ühendriikides ning Austraalias on soome immigrantidest vähemusi. Väikesed
peremeeste tõttu torud, uksed on lääbakil, kempsud umbes ja vannid vanarauaks maha müüdud. Rahulikumad ja viisakamad elanikud püüavad omaette hoiduda ja vaikselt edasi elada, ent trepikodades ja koridorides puhkeb sageli ka kaklusi, mille lahutamiseks tuleb politsei kohale kutsuda. Kaklejatesse suhtutakse millegipärast leebelt ja enamasti pokri neid ei pisteta, piirdutakse vaid leebe naeratuse saatel hoiatamisega. Eriti soositud on kõiksugu vähemused, alustades eriti lühekestest indiviididest, kes seetõttu võivad alaväärsuskompleksi all kannatada ning lõpetades seksuaalvähemustega. Kuidas toimiks normaalse maja peremees sellise segadiku puhul endale kuuluvas majas? Võime ju vabalt tõmmata paralleeli tolle kujutlusmaja ning Euroliidu vahele, kuna sarnasused on ilmsed. Normaalse maja peremees võtaks kamba sõpru, tuleks ühel õhtul kohale ja tõstaks maja joodikutest ja prassijatest
Demokraatliku riigi üheks põhitunnuseks on vähemuste õiguste arvestamine ning valitsuse ülesandeks on kõigi riigi kodanike huvidega arvestamine. Sallimatuse korral puuduks demokraatliku riigi üks olulisemaid tunnuseid, samuti ei kujutaks ette valitsust, kes lähtuks oma otsustes, vaid teatud rahva hulgast. Olgu nendeks siis näiteks rikkad ja ilusad ning jättes kõrvale kodanikud, kes vajavad tõsist valitsuse toetust, nagu puudega inimesed ning vähemused. Mis saaks siis rahumeelsetest Tuneesia ja teiste riikide kodanikest, kes ei soovi sõda ning seetõttu lahkuvad oma riigist teiste riikide põgenikelaagritesse. Teiste riikide täieliku sallimatuse korral tuleks neil jääda oma kodumaale ning elada seal hirmus. Nii kaua kui on sallimatus ei kao ka ühiskonnast probleemid. Õnneks on sallivus aja jooksul paranenud ning loodetavasti paraneb veelgi. Tasub vaid loota, et ühel päeval saame rääkida täielikust sallivusest ühiskonnas.
immigratsioon Euroopast: umbes 92% rahvastikust on euroopa ja 7% aasia päritolu ning 2,4 % on pärismaalased. 85 % valgetest on kas briti või iiri päritolu, palju on ka 3 sisserändajaid endistest Jugoslaavia maadest, näiteks Horvaatiast (800 000), aga ka Kreekast (600 000), Itaaliast (600 000) ja Poolast (200 000), kes moodustavad Austraalia vähemusrahvuse. Enim räägitud keel on austraalia inglise keel, mida räägib umbes 79% elanikest, vähemused räägivad erinevaid hiina dialekte või itaalia keelt. 4. AUSTRAALIA LOODUS Rannajoone pikkus on 25 760 kilomeetrit. Riigi madalaim punkt on Eyre'i järv, mille pind on 15 m merepinnast madalamal, ja kõrgeim punkt on Mount Kosciuszko (2229 m). Austraalia pindalast ligikaudu 68 920 km² moodustavad veekogud. Enamik järvedest asub riigi kuivas ja tasase pinnamoega siseosas; nende pindala on sõltuvuses sademete hulgast eri aastaaegadel.
Usundite liigitus leviku alusel LOKAALSED sageli samastatavad etniliste usunditega, kuid levik piirdub siiski teatud piirkonnaga. MAAILMAUSUNDID levinud üle maailma: missioneerivad maailmausundid tegelevad aktiivselt oma usundi toekspidamiste levitamisega; näiteks kristlus, islam; vähemissioneerivad hinduismi mõned voolud nüüdisaegsel kujul; naiteks Tiibeti budism oma sunnitud leviku tõttu läänemaailmas; mittemissioneerivad judaism; kosmopoliitsed missioneerivad vähemused Jehoova tunnistajad, mormoonid, mitmed uususundid. Usundite liigitus tekkeprotsessi alusel Etnilised usundid tekkinud keele ja rahvuse alusel; näiteks hinduism, sintoism. Rajatud usundid teke seotud kindla isikuga; näiteks budism, kristlus, islam, mitmed uususundid. Usundite liigitus algallikate alusel Raamatuusundid olemas on autoriteetne pühakiri, nagu näiteks Piibel, Koraan jt. Pärimususundid pühakiri puudub, religiooni põhisõnumit antakse
Maamaks (?) Riigi toetus Kohalikud maksud Laenud Laekumised teistelt omavalitsustelt Trahvid ja riigilõivud Kaupade ja teenuste müük INIMÕIGUSED Inimõigused iga inimese moraalsed sünnipärased õigused, mis on üldised ja kehtivad kõigi kohta; õigused, mis kaitsevad inimest riigi eest. Kellel on inimõigused: - üksikisikustel, seega igal inimesel - inimrühmadel või gruppidel nagu perekond, välismaalased (mittepõlisrahvuse esindajad, immigrandid, pagulased, võõrtöölised), vähemused, põlisrahvad, valitsusvälised organisatsioonid - rahval - inimkonnal Inimõiguste alusdokumendid: Inimõiguste ülddeklaratsioon (1948) Euroopa inimõiguste konventsioon (1950) Euroopa sotsiaalharta (1961) Põhilised õigused on: Õigus inimlikule kohtlemisele Õigus võrdsusele Õigus vabadusele Õigus elule Inimkaubandus Vormid: tööorjus, elundikaubandus, seksuaalne ekspluateerimine 1)kirjuta välja Inimõigused vastavalt valdkondadele (õ lk 200 skeem)
maa tehiskaaslased. Teaduse areng võimaldas võtta proove teistelt planeetidelt ja viia inimesed kuule. Küll aga on põhjendamatult kulukas võidujooks ,,kosmose vallutamise" nimel suur-riikide USA ja NSVL vahel, kus tegeleti eri riikides sama tehnoloogia aren- damisega. 2. AIDS-i ilmumine tõi avalikkuse ette homoseksuaaalid, kes seepeale oma õiguste eest võitlema asusid. Nende eeskujul tegid seda ka muud vähemused. AIDS-i levikuga kasvas inimeste teadlikkus seksuaalsel teel levivatest haigustest ja hakati seksuaalkäitumist muutma. AIDS-i vastu võideldes sai populaarseks tooteks kondoom. 3. NATO ja EL- ga liitumine 2004. aastal oli oluline samm Ida- Euroopa riikide integreerumisel läänega. Ühinemine avaldas neis riikides positiivset mõju turumajandusele ja demokraatiale. Reformid aitasid kommunistlikust minevikust lahti rebida ja riigi majandus kasvule pöörata.
ning jugoslaavlastena 0,3% elanikest. Montenegrolased on ajaloo, keele, religiooni ja etnilise päritolu poolest lähedased serblastele. Nende eripära tuleneb sellest, et nad ajal, mil Balkani poolsaar oli Türgi ülemvõimu all, säilitasid iseseisvuse. Alates 1940. aastatest ergutas Jugoslaavia sotsialistlik reziim montenegrolaste serblastest erinevat identiteeti. Iseseisvusmeelsed montenegrolased kandsid seda suunda edasi. Neid toetasid suured islamiusulised ja katoliiklikud vähemused, põhjuseks nende nõrgad sidemed serblastega, kes on õigeusulised. Keeled Montenegro 2007. aasta põhiseaduse järgi sai Montenegro esmaseks ametlikuks keeleks montenegro keel, mida senini tunti serbia keele variandina. Ametlikeks keelteks on tunnistatud ka serbia, bosnia, albaania ja horvaadi keel. Ajalugu Montenegro pidi andamit maksma algul Bütsantsi impeeriumile ja hiljem Serbia kuningriigile. 1360. aastaks sai temast Zeta nime all iseseisev vürstiriik
VÄHEMUSRAHVUSTE SEADUSED EESTIS Ajalugu § Esimene vähemusrahvusi puudutav seadus vähemusrahvuste kultuuriomavalitsuse seadus - võeti vastu 12. veebruaril 1925. § Nimetatud seaduse alusel võisid moodustada kultuuriomavalitsusi tollaste suurimate rahvusvähemuste - saksa, vene, rootsi ja juudi rahvusest isikud. § Kultuuriomavalitsuse moodustamiseni jõudsid Eesti tollastest vähemustest 1925. aastal saksa ja 1926. aastal juudi kogukond. § Vene ja rootsi vähemused oma kultuuriomavalitsuste loomiseni II Maailmasõja eelsel perioodil ei jõudnud. Ajalugu § Rootslaste ja venelaste puhul oli küllalt oluline tõik, et kompaktne asustus võimaldas rahvuskultuurilisi probleeme lahendada kohalike omavalitsuste abil. Kultuuriomavalitsused likvideeriti 1940. a. nõukogude võimu perioodil. § 1980. aastate keskel alguse saanud perestroika ja eesti iseseisvusliikumine pani aluse rahvusvähemuste
Nõo Reaalgümnaasium Keili Helekivi 10.c klass Uurimistöö Soome keel Nõo 2015 Soome keel on Euroopa Liidu ametlik keel ja seda kõneleb umbes 5 miljonit inimest. Põhiliselt räägitakse keelt Soomes, kus see on üks kahest ametlikust keelest. Teiseks riigikeeleks on Soome Vabariigis rootsi keel, mida räägib vaid 6% rahvastikust. Soome keel on ametlikuks vähemuseks Rootsis aga väiksemad vähemused on ka Norras, Venemaal ja Eestis. Immigrantidest koosnevaid vähemusi leidub Ameerika Ühendriikides, Austraalias, Argentiinas ja Brasiilias. (Soome keel, 2014) Rootsikeelse rahvastiku arv on aastate jooksul vähenenud, iseseisvumise hetkel moodustasid rootslased rahvastikust 11%. (Zetterberg, 1991, lk 163). Soome keelt kõneleb soome elanikest 90,9%. Tegu on läänemeresoome keelte põhjarühma kuuluva ja seega eesti keele ühe lähima sugulaskeelega. Läänemeresoome keeled kuuluvad
EETIKACASE – Jürgen Ligi vürtsikas postitus (meediakajastuse alusel) 22. oktoobril 2014 läheb Eesti Televisioonis eetrisse poliitikasaade Foorum, teemaks 2015. aasta riigieelarve. Saates osalevad teiste seas rahandusminister Jürgen Ligi ning haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski. Saate lõpuminutitel antakse sõna Kadri Simsonile, kes väidab, et järgmise aasta riigieelarve ei tee midagi inimeste massilise väljarände peatamiseks. Sellepeale teatab Ligi, et kõiges on süüdi nõukogude võim ja et me ei ole piisavalt kiiresti jõukamatele riikidele järgi jõudnud ning inimesed lahkuvad, maailm on avatud. Ossinovski aga ei ole sellega nõus, et me võime veel 23 aastat peale taasiseseisvumist ikka süüdistada nõukogude võimu. Tema arvamus on, et me peaksime hakkama lõpuks ise vastutama selle eest, mis seisus me hetkel oleme. Samuti mainib ta 20 viimase aasta puuduliku kutsehariduse mõju ning väidab, et see maksab meile veel 10-20 aastat kätt...
ühiskondades on leitud sõnavabaduse ja teiste (inim)õiguste ja huvide vahel tasakaal. Vähemuste võrdsete võimaluste ja turvalisuse kaitse ei tohiks olla sõnavabadusest kuidagi vähem tähtis. Samas pole tõendeid selle kohta, et vähemuste vastase vihakõne keelamine või piiramine mõjutaks kuidagi poliitilise arutelu vabadust. [1] Sõnavabaduse kasutamine argumendina vihakõne kui vähemusi kahjustava tegevuse toeks on ka inimõiguste mõtte vastane. Sõnavabaduse kasutamisel on vähemused täna halvemas olukorras kui teised, sest nende väljaütlemistele võib järgneda nende jaoks rängem reaktsioon kui teiste omale. [1] Muidugi tuleb olla ka ettevaatlik, et vihakõne vastase võitluse raames ei tekiks ohtu sõnavabadusele. Siin on kasulik meelde tuletada samuti Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikat, mille kohaselt kaitseb väljendusvabadus ka selliseid väljendusi, mis solvavad, šokeerivad või häirivad teisi inimesi, ükskõik kui paljusid. Väljenduste mitmekesisus
Eliit 1. V. Pareto väitis, et eliidid on grupid, kes on erinevate sotsiaalsete hierarhiate tipus. Ta jagab eliidi kaheks: valitsevaks eliidiks (poliitiline eliit), mis hõlmab neid, kes on otseselt või kaudselt seotud valitsemisega ja mittevalitsevaks eliidiks (kultuuri eliit ehk loomingulised inimesed), mille moodustavad ülejäänud. Pareto usub, et kui eliit on avatud andekaimatele mitteeliidi hulgast, on nende positsioonid suuresti kattuvad. Eliidi muutumisel suletuks, kaugenevad andekad ja eliit ükstesest, mis juhul võib olla ohustatud sotsiaalne tasakaal ning ühiskond muutub aldiks vägivaldsetele väljaastumistele, mis ei pruugi aga elimineerida eliidi võimu. G. Mosca jagab ühiskonna kaheks: valitsevaks ehk poliitiliseks klassiks ja valitsetavaks klassiks ehk massiks. Ta väidab, et vähemused valitsevad enamust isegi demokraatias, kuna vähemusel on võime organiseerida ja mas...
Seksuaalvähemused tunnevad end mahasurutult või haavatult, kuna keegi ei pööra neile tähelepanu. Seepärast korraldatakse igasuguseid proteste ja paraade ning kõike muud. Kas kõike seda on tõesti vaja? Jah sa oled olemas, aga miks pead sa end kõigile peale suruma? Kõik tava kodanikud elavad vaikselt ja rahulikult. Nad ei korralda paraade ega käi ringi aluspükstes või lateksülikondades lehvitades silti millel on kirjas „olen sirge“. Seksuaalvähemused on vähemused põhjusega. See pole norm. Miks peaks keegi sallima midagi, mis pole ühiskonnas norm? Ehk hakkavad varsti ka pedofiilid või zoofiilid enda sallimist nõudma? Kas me peaksime laste ja loomadega seksimise ka normaalseks tegevuseks muutma? Igal inimesel on õigus oma arvamusele, sinna hulka kuulub ka asjade mittesallimine. Igal homol on õigus olla nii homo, kui ta tahab nii kaua kuni mul on õigus teda mittesallida. Teisi rasse peab sallima. Viimasel ajal on muutunud ülipopulaarseks erinevate
Usundite liigitus leviku alusel: 1. Lokaalsed sageli samastavad etniliste usunditega, kuid levik piirdub siiski teatud piirkonnaga 2. Maailmausundid levinud üle maailma 3. Missioneerivad maailmausundid tegelevad aktiivselt oma usundi toekspidamiste levitamisega; nt. kristlus, islam 4. Vähemissioneerivad hinduismi mõned voolud nüüdisaegsel kujul. 5. Mittemissioneerivad judaism. 6. Kosmopoliitsed missioneerivad vähemused jehhoova tunnistajad Usundite liigitus tekkeprotsessi alusel: 1. Etnilised usundid tekkinud keele ja rahvuse alusel; näiteks hinduism, sintoism. 2. Rajatud usundid teke seotud kindla isikuga; näiteks budism, kristlus, islam, mitmed uususundid. Sunkretism usundite segunemine. 6. Religioonide teaduslik uurimine deism Newtoni vaadete põhjal kujunenud arvamus (jumal kui kellassepp) Egiptuse usund polüteistlik Maausk animistlik Islam monoteistlik
sotsiaalprobleemid Euroopa integratsioon. Liitmesriikide lähenemine, koostöö süvendamine. Neokolonialism- kolonialism uues vormis- arengumaadel on tohutud võlad, vaesus kasvab Identiteet- samastumine, ühtekuuluvustunne.Võib toetuda rahvusele, kultuurile, riigile, religioonile, ideoloogiatele jne. Multikultuurne ühiskond- Erinevad rahvused,rassid, kultuurid elavad koos. (Ka kultuuriliselt ühtne ühiskond, kahekultuuriline ühiskond, domineeriv ühiskonnagrupp, vähemused.) Kosmopoliit- maailmakodanik; inimene, kes ei identifitseeri end kindla riigiga, elab ja töötab paljudes riikides. Ksenofoobia- võõrastekartus, võõraviha Rahvusvaheline julgeolek sõltub: olulistest muutustest mõnes suurriigis; suurriikide vahelistest suhetest; tehnoloogilistest avastustest sõjatööstuses. G-7 kuuluvad Suurbritannia, Saksamaa, Itaalia, USA, Kanada, Jaapan. Ka venema G-8.
Kolmanda põlvkonna õiguste idee tekkis alles 1970ndatel peamiselt arengumaade toetusel. See idee seisneb selles, et lisaks kahe esimese põlvkonna individuaalsetele huvidele on olemas ka kollektiivsed, grupiõigused, näiteks enesemääramisõigus ning õigus arengule. 5.slaid Kellel on inimõigused: Üksikisikutel, seega igal inimesel.... inimrühmadel või gruppidel nagu perekond, välismaalased (mitte põlisrahvuse esindajad, immigrandid, pagulased, võõrtöölised), vähemused, põlisrahvad, valitsusvälised organisatsioonid rahval inimkonnal. Inimõiguste deklaratsiooni esimene artikkel : ,,Kõik inimesed sünnivad vabade ja võrdsetena." 6.slaid Inimõiguste ülddeklaratsioon (1948), Euroopa inimõiguste konventsioon (1950), Euroopa sotsiaalharta (1961) 7.slaid Põhilised inimõigused: Õigus inimlikule kohtlemisele, õigus võrdsusele, õigus vabadusele, õigus elule 8. slaid PILT LAPSEST ::
läbib arvukalt jõgesid, millest suurem on Daugava. Riigis on üle 12 000 valdavalt väikese jõe ja 3000 järve. Läti kliima on parasvöötme üleminekukliima, sarnaselt Eestile. Kliima on pilvine, jahe ja niiske. Riia laht kipub talvel külmuma, kuid ülejäänud rannik on jäävaba. Suur osa Lätist (44%) on kaetud metsaga. Läti põlisrahvused on liivlased ja lätlased. Kui liivlaseid on säilinud vaid paarsada inimest, siis lätlased moodustavad 58,8% rahvastikust. Suuremad vähemused on venelased (27,3%), valgevenelased (3,7%), ukrainlased (2,5%) ja poolakad (2,4%). Läti rahvaarv väheneb negatiivse iibe ja väljarände tõttu alates 1990 aastate algusest. Suuremad religioossed rühmad on katoliiklased, luterlased ja õigeusulised. Väiksemad usurühmad on judaistid, muslimid ja uuspaganad. Majanduses on ülekaalus toiduainetööstus. 10 suuremat sadamat, suurim on Ventspilsi vabasadam.
pärandatav jõukus, uue raja kõrgklass- uus eliit, meelelahutustööstus,sport • Keskklass - enamus rahvastikust, “valgekraeliste” töökohtade ekspansioon 20.saj jooksul, hariduse ekspansioon, klassihierarhia püramiidist rombiks • Töölisklass - kahanev trend; oskustöölised,lihttöölised • Alamklass - marginaalsedja tõrjutud, pikaajalisedtöötud,sotsiaalametite kliendid, kodutud; etnilised vähemused, immigrandid Debatt: • Klassid paberil - kuuluvustunne • Klassid on surnud - klassi-identiteedilangus, sümbolite teisenemine, kultuuriline pööre • Klassid eri ole surnud- sotsiaalse ebavõrdsuse taastootmise jätkuv tähtsus • Sotsiaalne klass jätkvalt keskne sotsiaalsete praktikate struktureerija Sotsiaalne mobiilsus - indiviidide ja gruppide liikumine erinevate sotsiaal- majanduslike positsioonide vahel.
jõukus, uue raja kõrgklass- uus eliit, meelelahutustööstus, sport • Keskklass - enamus rahvastikust, “valgekraeliste” töökohtade ekspansioon 20.saj jooksul, hariduse ekspansioon, klassihierarhia püramiidist rombiks • Töölisklass - kahanev trend; oskustöölised, lihttöölised • Alamklass - marginaalsed ja tõrjutud, pikaajalised töötud, sotsiaalametite kliendid, kodutud; etnilised vähemused, immigrandid Debatt: • Klassid paberil - kuuluvustunne • Klassid on surnud - klassi-identiteedilangus, sümbolite teisenemine, kultuuriline pööre • Klassid eri ole surnud- sotsiaalse ebavõrdsuse taastootmise jätkuv tähtsus • Sotsiaalne klass jätkuvalt keskne sotsiaalsete praktikate struktureerija Sotsiaalne mobiilsus - indiviidide ja gruppide liikumine erinevate sotsiaalmajanduslike positsioonide vahel.
Soomlasi elab põliselt Soomes, Rootsis, Norras ja Ingerimaal (Venemaa, Leningradi oblast). Soomlasi on maailmas hinnanguliselt 5 miljonit. Soome keelt kõneleb umbes 6 miljonit inimest Soomes, Rootsis ja teistes riikides. Enamik soomlasi (91,5%) räägib emakeelena soome keelt, suurimaks vähemuskeeleks on rootsi keel (5,5%). Riigi põhjaosas räägitakse saami keeli. Soome keelt räägitakse peamiselt Soomes, kuid seda rääkivad vähemused on Rootsis, Norras, Venemaal ning Eestis. Mõnisada tuhat hiljuti emigreerunud soomlast elab Rootsis. Ka Ameerika Ühendriikides ning Austraalias on soome immigrantidest vähemusi. Väikesed kogukonnad on ka Argentinas ja Brasiilias. 16. sajandil pandi alus soomekeelsele haridusele (esimene soomekeelne raamat oli aabits Abckiria, 1543), varem kasutati hariduskeelena valdavalt rootsi keelt. Alles 1863. aastal sai soome keel võrdselt rootsi keelega ametlikuks keeleks Soomes.
immigratsioon Euroopast: umbes 92% rahvastikust on euroopa ja 7% aasia päritolu ning 2,4 % on pärismaalased. 85 % valgetest on kas briti või iiri päritolu, palju on ka sisserändajaid endistest Jugoslaavia maadest, näiteks Horvaatiast (800 000), aga ka Kreekast (600 000), Itaaliast (600 000) ja Poolast (200 000), kes moodustavad Austraalia vähemusrahvuse. Enim räägitud keel on austraalia inglise keel, mida räägib umbes 79% elanikest, vähemused räägivad erinevaid hiina dialekte või itaalia keelt. AJALUGU Esimesed asukad (protoaustraallased) tulid Austraaliasse arvatavasti vähemalt 30 000 aasta eest Kagu-Aasiast, mida Austraaliast lahutas saarterohke väin. Vanimast leiukohast on avastatud algelisi veerkiviriistu, pihukirveid, kõõvitsaid ja teravikke. Ilmneb kohalikke kultuurierinevusi, eriti ida- ja kaguranniku ning sisemaa vahel. 1611
*verbaalne ja toiminguline * WAIS-IV *WISC *WPPSI NÄITED - verbaalsed alatestid: *mõõdavad üldist arusaamist – miks on suitsetamine tervisele kahjulik? *mõõdavad informeeritust – mitu päeva on aastas? - sõnaliste aritmeetikaülesannete lahendamine – kui pliiats maksab 63 krooni... jne *Kaufman Assessment Battery for Children (K-ABC) - samaaegne vs järjestikune infotöötlus - kultuurilised ja keelelised vähemused *loodud on ka mittesõnalisi teste - John Raveni 1938. aastal loodud Raveni Standardsed Progresseeruvad Maatriksid *vastuvõtutestid ja akadeemiline võimekus - SAT (Scholastic Aptitude/Assessment Tests) 1) andmete piisavus (ülesanded, mis nõuavad selle otsustamist, kas antud informatsioonist piisab mingi ülesande lahendamiseks) 2) jooniste, tabelite, diagrammide tõlgendamis/kasutamisoskus 3) sõnavara (võõrsõnade ja arhailiste sõnade tähenduse tundmine) 4) loetud teksti mõistmine
jätkusuutliku tarnspordi kui sellise peale. Transpordi areng annab inimestele tohutud võimalused kui neid õigesti kasutada, seega on igal juhul oluline seda jätkusuutlikult planeerida. Linnastruktuur: Uuringud põhjal võib oletada, et peale linna ruumiliste struktuuride võimaluste ja saadaval olevate transpordisüsteemide, teatud tüüpi tõkked võivad ikkagi esineda. Automobiilsuse kasv endaga toob kaasa geograafilise ebavõrdsuse. Rassilised vähemused ja vaesed on tihti olukorras (kuna nad elavad sellistes linnajagudes, eriti USA-s), kus transpordisüsteemid tagavad vaid vähese ruumilise ja ajalise teenuse. Sellest tulenevalt tuleb (ka uurimustest) välja, et selline ,,liikuma pääsemise piiratus" omakorda teeb raskemaks tööle-kooli-koju liikumise ja inimestel on ebavõrdsed võimalused, mis veelgi süvendab mittevõrdset olukorda. Kättesaadavus: Põhiline SSUT ehk Socially Sustainable Urban Transportation teema, millega tegeletakse,
Vastu võetud Maailma Turismiorganisatsiooni (WTO) Peaassamblee 13. istungjärgul Santiagos 1. oktoobril 1999 .a. 1. Turismi panus riikide ja rahvaste üksteisemõistmisse ja vastastikusesse lugupidamisse Turism põhineb inimkonna ühiste kõlblushinnangute mõistmisel ja levitamisel, austaval ja sallival suhtumisel kõigisse religioossetesse, filosoofilistesse ja kõlbelistesse tõekspidamistesse; kõigi inimrühmade sotsiaalsete ja kultuuritraditsioonide arvestamisel, kaasa arvatud vähemused ja põlisrahvad. Turism peab olema kooskõlas sihtkohamaa seaduste, praktika ja tavadega, teisalt peavad turismitöötajad tundma õppima ja respekteerima võõrsilt tulnute elustiili, maitset ja ootusi. Sihtkohariigi ametivõimud peavad tagama turistide ja nende omandi kaitse; hoidma kõigi vahenditega ära mis tahes rünnakuid turistide vastu; kultuuri- ja looduspärandi tahtlikud rikkujad tuleb täie karmusega süüdi mõista ja karistada vastavalt kehtivatele seadustele.
demokraatlik võim talle siiski andma peaks. Ameerikas on kombeks valijatel anda kaasa om saadikule täpsed tegevusjuhised ja kindlad kohustused, mida saadik peab täpselt täitma. Enamuse võim vajab pikaajalist kestvust, et jätta legitiimset muljet. Vähemus hakkab respekteerima enamust alles siis, kui on natukene aega elatud nende reeglite järgi. Enamuse kõlbeline autoriteet on rajatud põhimõttel, et suurma hulga huve tuleb eelistada väiksema omadele. Vähemused, kes tahavad enamuse poolehoidu, peavad loobuma oma eesmärkidest. Enamusel on Ühendriikides tohutu reaalne võim ning peaaegu samasuur moraalne võim. Enamuse türannia Õiglus on kõigi rahvaste juures õiguse nurgakivi. Enamus kui tervik ei erine oluliselt üksikisikust, kuna samamoodi on üksikisiku huvid vastuolus kellegi teise huvidega, keda nimetatakse vähemuseks. Inimestele ei ole piiramatu võim jõukohane. Selline piiramatu ja ülistav võimu
Määravad parlamendi koosseisu. Kodanikud saavad esitada oma nõudmisi. Näitavad, kui suur on kehtiva korra populaarsust. Valimised harivad kodanikke poliitiliselt. Mis mõjutab valijat? Valimiseelne kampaania. Valimissüsteemid: majoritaarne- võimul üks partei, esmatähtis on efektiivsus, tihedam kontakt esindaja ja valimisringkonna vahel, valija mõistab hääle tähtsust proportsionaalne -demokraatias levinud, valijate hääled peegeldavad valitava kogu kohtade jagamis, esindatud on vähemused Eesti näide-koalitsioone moodustavad 2-3 parteid, , aga väikese poolthäälte arvu saanud erakond võiks mõjutada parlamendi tööd suurel määral. Keerukas häälte lugemine.
novapdf.com) Telesaadete sisu ja lapse areng Vägivald telesaadetes Mõjub virgutavalt Jäljendatakse Pidurdus kaob Teeb tuimaks TV kui sotsiaalsete stereotüüpide allikas Sooroll Elukutsed Vähemused Reklaam TV kui hariduskanal ja kognitiivse arengu mõjutaja You created this PDF from an application that is not licensed to print to novaPDF printer (http://www.novapdf.com) Video- ja arvutimängud ning lapse areng Sotsiaalne areng suhted sõprade ja perega Kognitiivne areng
Reformatsioon. Kõrggootika, klassitsism, romantism, modernismile. 80ndatel algas vararenessanss realism... suur modernism- 19/20. sajandi vahetuse postmodernismi vaidlus. avangardkultuur Ühiskondlik Kastiühiskond Klassiühiskond: keskklass, Vähemused. Feminism struktuur, Seisuslik ühiskond- ülemkiht, töölisklass. Ametiühingud, Perekonna rolli muutumised. suhted keskkiht, alamkiht (aadlid, avalikkuse teke. Virtuaalsed kogukonnad Ühiskondlik Pre-modernne Modernne Postmodernne/ korraldus Hilismodernne Ühiskonna
MÕISTED: Demograafia - teadusharu, mis uurib rahvastikku Iive - rahvaarvu muutumine kindla ajavahemiku jooksul Pos. iive - väike väljaränne, sündimus ületab suremuse Neg. iive - suur väljaränne, suremus ületab sündimuse Rahvus - rahvusesse kasvatakse, ühendab keel, kultuur, usk, kujuneb kasvades ja õppides Rahvas - piirkonda ning ühtekuuluvusest ja identideedist teadlik inimeste ühendus, sama päritolu, keel, religioon Integratsioon e. lõiming - püütakse siduda seni ühiskonnast eraldatud gruppe, mille puhul säilivad kultuuriline omapära ja keel Sotsioloogia- teadus, mis uurib inimese ja ühiskonna seoseid; kirjaldab ja uurib ühiskonna tasandeid Identiteet – inimese või grupi enesemääratlus Leibkond - sama eelarve ning elamiskoht, langetatakse samu majapidamisotsuseid Tööjõud - tööealised inimesed, kes soovivad töötada ja on selleks võimelised Sotsiaalne struktuur - ühiskonnatüübile omane rahvastiku jagunemine suurteks sarnaste omadustega ...
või toodete reklaamimise tähendused, kuidas reklaam mõjub; kunstiteose (filmi, luulekogu, romaani, ehitise, skulptuuri vm) kohta inimeste arvamuse uurimine FGI käigus uuritakse antud grupis lävinud diskursusi, juhtivat narratiivi, tõlgendusrepertuaare ja suhted inimeste vahel, mitte subjektiivseid arvamusi Fookusgrupi suurus ja intervjuude arv 20 Suurus sõltub osalejate spetsiifikast (nt lapsed, vähemused: 2-5; täiskasvanud: 6-8- 10) Grupi suurus sõltub ka teema delikaatsusest Tähelepanu keskmes on suhted grupis, levinud diskursuste, süžeede taasloomine Rühmaintervjuud reeglina ei tehta eesmärgil, et korraga koguda rohkem subjektiivseid arvamusi 6-liikmeline fookusgrupp ≠ 6 ind. intervjuu Intervjuu kui aktsioon ja interaktsioon Iga intervjuu on ainulaadne ja kordumatu Intervjuu kulgemist mõjutavad selle toimumise kontekst ning osalejad Kõik osalejad mõjutavad üksteist, k.a
Marginaalsed ja tõrjutud Marginaalsed ja tõrjutud Pikaajalised sotsiaalametite kliendid; pikaajalised töötud; kodutud Pikaajalised sotsiaalametite kliendid; pikaajalised töötud; kodutud Etnilised vähemused, immigrandid Etnilised vähemused, immigrandid 8. Klasside olemuse muutumine (debatt: kas klassid on olemas?) 19. Klasside olemuse muutumine (debatt: kas klassid on olemas?) 1) ‘Klassid paberil’ – analüütiline kategooria vs identiteet, kuuluvustunne (P
1. ÜHISKONNA STRUKTUUR SEKTORID JA VALDKONNAD Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit: a) esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitsussutused) b) teine e erasektor (eraettevõtted) c)kolmas e mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja -ühendused) Ühiskonda kuuluvad ka inimesed, kes muudavad ühiskonna mitmekesiseks, mis omakorda on aluseks ühiskonna sotsiaalsele struktuurile e kihistumisele. VALDKONNAD: a) POLIITIKA korraldab riigi juhtimis ja toimimist. Sellega tegeleb peamiselt I sektor. b) MAJANDUS tootmise, kauplemise ja teeninduse valdkond. Sellega tegeleb natuke ka I sektor, sest mõned majandusküsimused vajavad riigipoolset sekkumist. c) KULTUUR mitme põlvkonna loodud vaimsed ja materiaalsed väärtused, teadmised ja tavad. d)KODANIKUÜHISKOND ühiskonna osa, mis hõlmab mittepoliitilisi kodanikuorgani- satsioone j...
eedi õnnetus aga ei ole peremeeste mõtteis tähtis. Peremees Pauli mõte on see et Räim ei ole kala ega sulane inimene. Nad ei aimagi tol päeval veel, et peagi saabub aeg mis muudab kõik. Kolmas tants Käib teine maailmasõda. Olukord on kõigile keeruline. Punaarmee on võtnud oma osa noortest meestest. Eestimaal võimutseb hetkel Saksa okupatsioon. Vanad talunikud tunnevad end hetkel kindlalt. Nad on loonud omakaitse. Paraku on aeg ja seadus selline, et tagakiusatud on kõik rahva vähemused. Kui oled sa sündinud mustlasena siis on seadus sind tappa nagu vaenlast. Ei loe see, et sa ise pole kedagi tapnud ega midagi varastanud. Tol õhtul kohtuvad Aiaste talu kuivatis perepoeg Edgar ja aurukatla masinisti noorim poeg Jaanus.Nad on lapsepõlvest saati head sõbrad. Nad ei tunneta seisuse vahet. Neid ootab ees üks tulevik. Mõlemal on kutsed Saksa armeesse. Nad on noored ja see on nende viimane õhtu koos, sest elu kaotavad nad mõlemad selles sõjas.
Peaassamblee 13. istungjärgul Santiagos 1. oktoobril 1999 .a. 1. Turismi panus riikide ja rahvaste üksteisemõistmisse ja vastastikusesse lugupidamisse - turism põhineb inimkonna ühiste kõlblushinnangute mõistmisel ja levitamisel, austaval ja sallival suhtumisel kõigisse religioossetesse, filosoofilistesse ja kõlbelistesse tõekspidamistesse; kõigi inimrühmade sotsiaalsete ja kultuuritraditsioonide arvestamisel, kaasa arvatud vähemused ja põlisrahvad. Turism peab olema kooskõlas sihtkohamaa seaduste, praktika ja tavadega, teisalt peavad turismitöötajad tundma õppima ja respekteerima võõrsilt tulnute elustiili, maitset ja ootusi. 2. Turism kui individuaalse ja kollektiivse rahulolu allikas - Turism on asendamatu puhkuse- ja lõõgastumisvõimalus, kultuuri- ja loodusväärtuste tundmaõppimise ja enesetäiendamise vahend. Lähtuda tuleb meeste ja naiste võrdõiguslikkusest,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
