Sloveenia (0)

Kooli nimi
Sloveenia
Referaat
Nimi perekonnanimi klass
aasta
Sisukord
Sissejuhatus 3
Riik 4
Rahvas ja kultuur 5
Usundid ja sümbolid 5
Majandus 6
Põllundus 6
Transport 7
Energia 8
Sloveenia on neto energia importija. Primaarenergia kasutus oli 2009 aastal Sloveenias 81 TWh ja 40 TWh miljoni inimese kohta. Diislikütuse kasutamine on kahekordistunud viimase kümne aasta jooksul. Sloveeniat katab 81 % tema vajadusi kodumaine raske kütuste tootmine. Taastuvate energiate osakaal Sloveenias 2010 aastal oli 30 % .Võimu poolt loodud hüdroelektrijaamad moodustavad umbes 95 protsenti elektrienergiast Sloveenias. Taastuv,jäätmete ,biogaasi elektrijaamad on veel haruldased . 8
Elektri osakaal taastuvatest energiaallikatest Sloveenias 2010 oli 30 % . Aktsiate energiaallikad : 95 %-lt hüdroelektrijaamad , veidi rohkem kui 2% puit ja puidujäätmed , 1 % biogaasist ja ülejäänud 2 % muudest allikatest ( prügilagaas , päikese , reoveesetete gaas ja tööstusjäätmed ) . Sloveenia jagab Horvaatiaga 696 MWe Westinghouse tuumaelektrijaama. NEK tekitab üle viis miljardit kWh elektrienergiat aastas , mis moodustab umbes 40 % kogu toodetud elektrienergiaat Sloveenias. 8
Turism 9
Kokkuvõte 10
Materjalid 11

Sissejuhatus

Sloveenia asetseb Kesk-Euroopa lõunaosas, jäädes Austria , Ungari, Horvaatia ja Itaalia vahele ning Aadria mere äärde. Sloveenid ise nimetavad seda Alpide päikesekülje maaks , sest suur osa territooriumist on mägine ja rannik edelas lubab sooja vahemerelist kliimat. Kliimaolud lahknevad eripaikades väga suurel määral.
Sloveenia on üks noorimaid riike Euroopas mille pealinn on Ljubljana . Läbi ajaloo on seda riiki himustanud lähemad ja kaugemad naabreid. Sloveenia kuulutati välja pärast teist maailmasõda Jugoslaavia liiduvabariigiks ja säilitas selle staatuse kuni sõltumatuse saavutamiseni 1991. Aastani. Sloveenia kaasalöömine rahvusvahelistes suhetes on intensiivne . Riik on saanud mitme rahvusvahelise organisatsiooni liikmeks, mis tegelevad rahu kindlustamise, majanduse arendamise ja inimeste abistamisega kõikjal maailmas. Sloveenia võeti iseseisvuse välja kuulutamise aastal täisõigusliku liikmena vastu Ühinenud rahvaste Organisatsiooni ning on NATO j 1 . maist 2004 Euroopa liige.
Iseseisvumisest alates on turism suurenenud: üha enam inimesi on enese jaoks avastanud siinsed suurepärased suusaradadega mäed, samuti ka napi rannaribaga vahemerelise kliima supelrannad Aadria mere ääres. Kuigi Sloveenia pole suur, saab seda ikkagi pidada kõige mitme paigalisemaks ja huvitavamaks riigiks Euroopas.

Riik

Sloveenia on väiksemaid riike Euroopas nii pindalalt kui rahvaarvult. See katab 20 273 ruutkilomeetrit ja elanikke on 2 011 000. Maastik on mitmekesine. Siin kohtuvad Euroopa neli suurt pinnamoodi – Alpid , Pannoonia tasandik , Dinaari mäestik ja Vahemere rannikuala . Siinset maastiku domineerib liivakivi . J anii pinnal kui sügavamas kihis leidub karstimoodustisi nagu maalaused koobastikud, järved ja kaevused. Puud katavad karsti kiltmaad . Suvekuudel ulatub veetemperatuur 27 kraadini, Talveks langeb 12 kraadini. Selles piirkonnas on oluline tegevusharu soolatootmine, seda aurutatakse ja kogutakse soolakäitistes.

Rahvas ja kultuur

Sloveenia 20 273- ruutkilomeetrilisel pindalal elab pisut vähem kui 2 miljonit inimest. Rahvastiku tihedus on väiksem kui enamikus Euroopa .
Etnilised vähemused. sloveenid 88 % ülejäänud on vähemus rahvad serblased 2%, horvaadid 2 %, bosnialased 1 % . itaalased , ungarlased .
Sloveenia ametlikuks keeleks on sloveeni keel mõndadeks sloveeni sõnadeks on näiteks Hommikust = Dobro jutro , Palun=Prosim , Tänan= Hvala, jah= Da , ei = Ne.

Usundid ja sümbolid

Roomakatoliku usund on Sloveenias levinuim ( üle 83 protsendi), sellele järgnevad kristlikud ortotoksid 2 protsenti ja mõned teised. Sloveenia garanteerib igale kodanikule usuvabaduse. Tihedamalt asutatud rahvagruppide poolt on püstitatud ka omi pühakodasid.
Sloveenia tähtsaimad riikliku sümbolid on lipp , vapp , rahvushümn ja riigi raha.
http://kadikartulid34.pbworks.com/f/sloveniaflag[1].gif
Sloveenial on tegelikkuses kaks lippu : Sloveenia lipp ja sloveenide lipp . Sloveenide lipp on trikoloor , järjekorras valge , sinine , punane . Sloveenia lipp on sama aga lisatud on vapp . Sloveenia lippu ima vapita kasutati esmakordselt ilma vapita 1848.ndal aastal. Praegune lipp võeti kasutusele 26. Juunil 1991.
Sloveenia rahvushümn kõneleb demokraatiast ja rahupüüdlusest:
Suur jumal , sa juhi me samme ,
kui töötame õnne eest .
Meid ootab rahulik homme
Ja embavad sõprade käed.
Me iha on näha,
et kõik oleksid head.
Ei vaenu , ei sõda!

Majandus

Riigi kõige olulisemaks haruks Sloveenias on saanud tööstus ning paljude euroopa riikide on süvenenud head kaubandussidemed. Sloveenia peab kaubavahetust peamiselt Euroopa Liidu liikmesmaadega, eriti Saksamaa , Itaalia, Austria ja Prantsusmaaga. Tehakse ulatuslikke koostöid mitme riigiga. Üha enam riike on huvitatud Sloveenia majandusest ja nad soovivad arendada koostööd. Suurimad kapitali mahutused on seni tulnud Austriast , Prantsusmaalt, Saksamaalt ja Itaaliast .Sloveenia tööstus on viimased aastakümned oluliselt muutunud. Varem oli metalli- ja tekstiilitööstus, kuid lähiminevikus hakkas keemia- ja autotööstus edukalt arenema. Ühtesid Sloveenia tähtsamaid eksportijaid on Revoz ( autode tootmie ja turustamine) ,Gornje ( elektriliste majapidamismasinate tootmine) , Lek ( ravimite ja keemiatoodete valmistamine) jne. Töökohtade arv tööstussektoris on viimaste aastatega kahanenud, sest üha enam inimesi soovib töötada kaubanduses, turismis ja muudel teenindusaladel.

Põllundus

Põllundus põhineb sel enamasti perekonnaettevõtlusel. Põhitooteks on nisu, oder ja muu teravili. Kasvatatakse ka suhkrupeeti, kartulit , lutserni ja ka üsna suurtes kogustes pirne ja õunu. Suur osa maast viinapuude all, millel on põllumajanduses suur osa. Suur osatähtsus on veinitootmisel.
Palju on ka heinamaid ja talud tegelevad karjakasvatusega.Toodetakse
piima,liha ja mune. Reeglina on majandid üsna väikesed, kuid samas leidub neid
väga arvukalt.
SKT p el kohta 27 095 $
iive -0,1%
sündimus 0,9%
suremus 1,1%
Imikute suremus 0.4 %
kirjaoskajaid 99,7%

Transport

Sloveeniat läbivad tähtsad liiklussooned.Mis ühendavad mitut Euroopa riiki Lähis-Idaga. Kõigi suuremate linnade ja asulate vahel kurseerivad nii autobussid kui rongid . Lähisõiytudeks sobivad ka taksod . Eelistatakse eraautosid.
Sloveenias on rongiliiklus. Tähtsamad linnad on raudteedega ühendatud. Raudteevõrk on vana, liiklus tihti aeglane j anii polegi sellel transpordi liigil
enam kuigi palju soosijaid.
Sloveenia tähtsaim rahvusvaheöline lennujaam asetseb Brinikis, väiksem , turistidele mõeldud, tegutseb Portorožis. Liinid ulatuvad Euroopa tähtsamate pealinnadeni. Sloveenias on seni olnud menuklas ka purilennundus.
Sloveenia suurim kaubasadam on Koper. Siin randuvad laevad tervest maailmast.Kaup lossitakse ja saadetakse edasi ka praamidel või mööda raudteed. Koperi sadamat kasutavad ka Austria , Ungari, Tšehhi vabariik ja Slovakkia- need on nimelt merepiirita ja sadameteta riigid.

Energia

Sloveenia on neto energia importija. Primaarenergia kasutus oli 2009 aastal Sloveenias 81 TWh ja 40 TWh miljoni inimese kohta.
Diislikütuse kasutamine on kahekordistunud viimase kümne aasta jooksul. Sloveeniat katab 81 % tema vajadusi kodumaine raske kütuste tootmine. Taastuvate energiate osakaal Sloveenias 2010 aastal oli 30 % .Võimu poolt loodud hüdroelektrijaamad moodustavad umbes 95 protsenti elektrienergiast Sloveenias. Taastuv,jäätmete ,biogaasi elektrijaamad on veel haruldased .
Naturaal gaas
Taastuv .e
Tuuma.e
Tahke kütus
naftakütus
Hüdro .e

Elektri osakaal taastuvatest energiaallikatest Sloveenias 2010 oli 30 % .
Aktsiate energiaallikad: 95 %-lt hüdroelektrijaamad , veidi rohkem kui 2% puit ja puidujäätmed , 1 % biogaasist ja ülejäänud 2 % muudest allikatest ( prügilagaas , päikese , reoveesetete gaas ja tööstusjäätmed ) .
Sloveenia jagab Horvaatiaga 696 MWe Westinghouse tuumaelektrijaama. NEK tekitab üle viis miljardit kWh elektrienergiat aastas , mis moodustab umbes 40 % kogu toodetud elektrienergiaat Sloveenias.

Turism

Sloveenia majanduse üks olulisem kandetala on turism. Suurem osa sellest on koondunud Aadria mere ranniku piirkondaja mägedesse. Samas on hakatud ka üha enam külastama spa -linnade kuumaveeallikaid.
Sloveenia ühtesid vaatamisväärsusi mäed, jõed, järved ja koopad .
Kõrgeimaks mäeks on Triglavi mägi (2864) ja pikim jõgi on Sava jõgi ( 975 km, sellest Sloveenias on 221 km) . Suurimaks järveks on Cerknica ehk Cerkniško jezero (26km2) . Ning koopad , enamuskoobastikke asub Škocjania kaguosas. Teadurid uurivad seal liivakiviformatsioone. Škocjanis on üle viie kilomeetri maa-aluseid käike ja koopaid, mis võivad asetseda sügavaimal kui 200 meetrit.
Need on kantud UNESCO maailmakultuuri- ja looduspärandi nimistusse ( paljud koopad on ohtlikud ja see tõttu on sissepääs huvilistele lubatud ainult üksikutesse
Sloveenia vanasõnad

• kergem on uskuda , kui minna ja küsida
  
• mehe elu on kui kasetilk lehel.
  
• Ainult jumal teab, miks ra on teinud mõne linnu tiivad lühemad.
  
• Räägi tõtt , aga kohe pärast seda lahku.
  
• Iga tee ei vii Romma
  

Kokkuvõte

Sloveenia asetseb Kesk-Euroopa lõunaosas, jäädes Austria , Ungari, Horvaatia ja Itaalia vahele ning Aadria mere äärde. Sloveenia pealinn on Lublijana.
Sloveenia on väiksemaid riike Euroopas nii pindalalt kui rahvaarvult. See katab 20 273 ruutkilomeetrit ja elanikke on 2 011 000. Maastik on mitmekesine. Siin kohtuvad Euroopa neli suurt pinnamoodi – Alpid, Pannoonia tasandik, Dinaari mäestik ja Vahemere rannikuala.
Sloveenia 20 273- ruutkilomeetrilisel pindalal elab pisut vähem kui 2 miljonit inimest. Rahvastiku tihedus on väiksem kui enamikus Euroopa .
Etnilised vähemused. sloveenid 88 % ülejäänud on vähemus rahvad serblased 2%, horvaadid 2 %, bosnialased 1 % . itaalased, ungarlased.
Roomakatoliku usund on Sloveenias levinuim ( üle 83 protsendi), sellele järgnevad kristlikud ortotoksid 2 protsenti ja mõned teised. Sloveenia garanteerib igale kodanikule usuvabaduse.
Sloveenia tähtsaimad riikliku sümbolid on lipp, vapp, rahvushümn ja riigi raha.
Riigi kõige olulisemaks haruks Sloveenias on saanud tööstus . Tööstus on viimased aastakümned oluliselt muutunud. Varem oli metalli- ja tekstiilitööstus, kuid lähiminevikus hakkas keemia- ja autotööstus edukalt arenema. Ühtesid Sloveenia tähtsamaid eksportijaid on Revoz ( autode tootmie ja turustamine) ,Gornje ( elektriliste majapidamismasinate tootmine) , Lek ( ravimite ja keemiatoodete valmistamine) jne.
Sloveeniat läbivad tähtsad liiklussooned.Mis ühendavad mitut Euroopa riiki Lähis-Idaga. Seal on rongid,lennukid, taksaod ,autod ja bussid . Kõik suuremad linna don rongiteega ühendatud.

Materjalid

http://www.facebook.com/l.php?u=http%3A%2F%2Fkadikartulid34.pbworks.com%2Ff%2Fsloveniaflag[1].gif&h=FAQGYKzZn
Raamat ümber euroopa ( postimees )
Raamat Saage tuttavaks … Sloveenia Danic Večeric
http://www.investslovenia.org/business-environment/infrastructure-utilities/energy/