Austraalia - Referaat (2)

Pärnumaa Kutsehariduskeskus
Arina Savrasova
K-07B
AUSTRAALIA
Referaat
Pärnu 2008
SISUKORD
1. AUSTRAALIA ÜLDANDMED 3
2. MAJANDUS 3
3. RAHVASTIK 3
4. AUSTRAALIA LOODUS 4
LISA 1. Austraalia maailmakaardil 5
LISA 2. Austraalia lipp 5
LISA 3. Austraalia loomad 6

1. AUSTRAALIA ÜLDANDMED

Austraalia on föderatiivne riik Austraalia mandril ja seda ümbritsevatel saartel. Austraalia riigikeeleks on inglise keel. Pealinnaks Canberra . Austraalia pea on Kuninganna Elizabeth II ning peaminister Kevin Rudd. Iseseisvuse saavutas Austraalia 1. jaanuaril 1901 aastal, riigi rahaühikuks on Austraalia dollar (AUD). Austraalia pindala on pea 7,7 miljonit km² ning rahvaarv 2006 aasta andmetel on üle 20 miljoni. Rahvastiku tiheduseks on 2,6 inimest km² kohta. Ajavöönd: maailmaaeg +8 kuni +11.
Austraalia on Kaug-Lõuna riik.Traditsiooniliselt loetakse teda kuuluvat Austraalia ja Okeaania nimelisse maailmajakku. Austraalia on suuruselt kuues riik maailmas ja asub lõunapoolkeral Uus-Meremaast loode ning Indoneesiast lõuna pool. Riigi pindala hulka kuulub lisaks Austraalia kontinendile ka Tasmaania saar ning mitmed teised väikesaared.

2. MAJANDUS

Austraalia majandus on segamajandus, mida iga aastaga järjest rohkem privatiseeritakse ehk erastatakse. 1980. aastatel hakkas Labor Party peaminister Bob Hawke' ja rahandusminister Paul Keatingu juhtimisel riigi majandust moderniseerima. Pärast sellele järgnenud majanduse kokku kukkumist on Austraalia suutnud sellest kiiresti üle saada ning 1990. aastatest alates on ta üks kõrgeimate majanduskasvu näitajatega OECD -riike. Töötuse määr on sellest ajast peale järsult langenud ning firmade konkurentsivõime suurenenud. 1996. aastast järgib Austraalia peaminister John Howardi juhtimisel liberaalselt majanduspoliitikat.

3. RAHVASTIK

Austraalia rahvastiku praeguses koosseisus väljendub ilmekalt kunagine massiline immigratsioon Euroopast: umbes 92% rahvastikust on euroopa ja 7% aasia päritolu ning 2,4 % on pärismaalased. 85 % valgetest on kas briti või iiri päritolu, palju on ka sisserändajaid endistest Jugoslaavia maadest , näiteks Horvaatiast (800 000), aga ka Kreekast (600 000), Itaaliast (600 000) ja Poolast (200 000), kes moodustavad Austraalia vähemusrahvuse. Enim räägitud keel on austraalia inglise keel, mida räägib umbes 79% elanikest, vähemused räägivad erinevaid hiina dialekte või itaalia keelt.

4. AUSTRAALIA LOODUS

Rannajoone pikkus on 25 760 kilomeetrit. Riigi madalaim punkt on Eyre 'i järv, mille pind on 15 m merepinnast madalamal, ja kõrgeim punkt on Mount Kosciuszko (2229 m). Austraalia pindalast ligikaudu 68 920 km² moodustavad veekogud. Enamik järvedest asub riigi kuivas ja tasase pinnamoega siseosas; nende pindala on sõltuvuses sademete hulgast eri aastaaegadel.
Suurem osa Austraaliast asub troopilises kliimavöötmes: kliima on troopiliselt niiske Queenslandi põhjaosas ning troopiline mussoonkliima valitseb Lääne-Austraalia ja Põhjaterritooriumi põhjaosas ning Queenslandi loodeosas. Vahemerelisse kliimavöötmesse jäävad Lõuna-Austraalia lõunaosa, Lääne-Austraalia edelaosa ja Uus-Lõuna- Wales . Parasvöötmeline kliima valitseb Victoria lõunaosas ja Tasmaanias. Sisemaal ning lääne- ja lõunaosas on äärmiselt kuiv ning suvel väga palav . Maa põhjaosas Arnhemi maa ja Cape Yorki poolsaare piirkonnas on kogu aasta palav, suvemussoonide ajal ka niiske. Mõõdukas kliima valitseb ainult ida- ja kaguosa 400 km laiusel rannikuribal ja edelaosas Perthi ümbruses.
Austraalia on üks maailma tähtsamaid mäetööstusmaid. Ta on maailmas esikohal kivisöe, kulla, boksiidi, vase ja rauamaagi väljaveo poolest. Maavarad annavad peaegu kümnendiku Austraalia sisemajanduse kogutoodandust ja üle poole ekspordi väärtusest.
Austraalias on huvitav fauna . Sellelaadset ei leidu mujal maailmas. Selliseid loomad nagu koaalad ja kängurud on omased vaid Austraaliale. Lisades ka pilt erinevatest Austraalia loomadest.

LISA 1. Austraalia maailmakaardil

LISA 2. Austraalia lipp

LISA 3. Austraalia loomad

2