Võrdne kohtlemine töösuhtes (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

47

doc

Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest

muuta tingimusi ja asjaolusid, mis takistavad naiste ja meeste võrdõiguslikkuse saavutamist. Kohalikele omavalitsustele ju tegelikult ette ei kirjutata, mida ja kuidas nad peavad tegema. Ühtlasi ei ole neile ka täiendavaid ressursse eraldatud, mille taha siis tegelikult või ka ainult kõnedes mitmed projektid ning jäävad. Siinkirjutaja isiklik arvamus on, et oluline pole mitte ilmtingimata sooliselt võrdne esindatus, vaid võrdne kohtlemine ning võimaluste tagamine. Seepärast tundub pisut üleliigne klausel paragrahvis 11, lõige 1, punkt 2, et tööandja peab võtma erinevatele ametikohtadele võimalikult võrdsel määral naisi ja mehi /../. Teisalt on see aga võimalus mingitki moodi reguleerida naiste esindatust, näiteks juhtivatel ametikohtadel. Oleks vaja ka pisut lisainformatsiooni, kuidas saab tööandja hoolitseda, et töötaja oleks kaitstud seksuaalse ahistamise eest (paragrahv 11, lõige 1, punkt 4). Üheks

Asjaajamine

23

odt

Töösotsioloogia kordamisküsimused

o Signaaliteoorias töövõtjad tegutsevad esimesena Sorteerimisteooria (sarnasused inimkapitaliteeoriaga) Koolis omandatu on kasuks tööturul Kusamit maksimeerida tahtvad tööandjad konkureerivad kasu maksimeerida tahtvate töötajate osas Töötasu sõltub töövõtja teatud omadustest Kõige kõrgemalt haritud töötajad on kõige produktiivsemad Valitakse selline haridustase, mille puhul haridusest saadav kasu elu jooksul on võrdne kulutustega haridusele Kriitika sorteerimisteooriale: Põhjus tagajärg seosed pole selged ­ kürgem sissetulek on kõrgema hariduse tagajärg, kõrgema sissetulekupotensiaalsega indiviidid valivad kõrgema hariduse omandamise Kontrolli teooria Koolid valmistavad inimesi ette olema teatud kohas kapitalistlikud struktuuris Kooli põhiroll pole mõtte kognitiivsete võimete arendamine, vaid mittekognitiivsete omaduste arnedamine

Organisatsioon ja juhtimine

90

docx

Tänapäeva sotsiaalprobleemid

Sotsiaalse probleemi defineerimine sotsiaalne - ühiskondlik  Sotsiaalne probleem on ühiskondlikult põhjustatud tingimused, mis haavavad või ohustavad mingit rahvastiku osa  Sotsiaalne probleem on situatsioon, mida enamik vaatlejatest peab ebasoovitavaks ja sekkumist vajavaks vaatleja – mõni organisatsioon; toovad probleemsed teemad avalikkuse ette  Sotsiaalne probleem ei seostu või ei piirdu indiviidiga – tuleb teha vahet isikliku (isikust lähtuva) ja sotsiaalse (ühiskonna struktuurist lähtuva) probleemi vahel. Iga sotsiaalse probleemi puhul tuleb mängu isiklik (isikust lähtuv) e. Individuaalne aspekt ja sotsiaalne (ühiskonna struktuurist lähtuv) e. Struktuurne aspekt. Sotsiaalministeeriumi definitsioon: Sotsiaalne probleem ~ sotsiaalprobleem – elukvaliteedi halvenemisest tekkiv toimetulematus või võõrdumus, mis haarab suure osa ühiskonnast või kogu ühiskonna Sotsiaalpoliitika – avaliku võimu prioriteedid ja sihipärane tegevus

Sotsioloogia

14

docx

VÄLISRIIKIDEST PÄRIT TÖÖTAJATE DISKRIMINEERIMINE EUROOPA LIIDU RIIKIDES PENSIONI MAKSMISEL

tegemist 2001. aastal sisse viidud täiendava pensioniga, mida otsustati maksta vaid maksukohuslastele, mis aga komisjoni seisukohast ei vastanud kodakondsuse alusel diskrimineerimise keelule ning töötajate võrdse kohtlemise normidele, mis tulenevad töötajate vaba liikumise vabadusest. Eelkõige leidis komisjon, et see puudutas välismaalasi, kuna koduriiki naasvate välismaalaste arv on suurem kui välismaale kolivate sakslaste arv. Selline ebavõrdne kohtlemine keelati. (Kohtuasi nr C-269/07) Mõnikord võib tekitada töötaja jaoks raske olukorra ka siseriilike seaduste erinemine koduriigis ning riigis, kus töötaja on töötanud aastaid. Kuna pensionit hakatakse saama mõlemast riigist, siis on oluline jälgida, et täidetud on mõlema riigi seadused, et oleksid täidetud mõlema riigi õigusnormidega sätestatud tingimused. Järgnevas kohtuasjas on tekkinud selline olukord. 7

Euroopa liidu õigus

20

doc

Eesti ja Euroopa Liidu sotsiaalpoliitika

1986. aastal tollase peaministri Gro Harlem Brundtlandi moodustatud teise valitsuse koosseisu kuulus enim naisi maailmas ­ nende käes oli 8 ministrikohta 18st. Vastavalt 1978. aastal vastu võetud võrdse staatuse seadusele on keelatud igasugune diskrimineerimine soolisel alusel ­ välja arvatud siis, kui selline tegevus just edendab soolist võrdõiguslikkust. Kuigi üldiselt järgitakse põhimõtet "võrdse töö eest võrdne tasu", leidub siiski näiteid sellest, et Norra naised on palgataseme võrdluses jätkuvalt meestest mõnevõrra halvemal positsioonil. Eelmisel sajandil saavutasid naised enamikus eluvaldkondades nii formaalse kui ka tegeliku võrdõiguslikkuse. 1888. aastal said abielunaised iseseisva ja piiramatu õigusvõime ning 1918. ja 1927. aasta seaduste põhjal meestega võrdse positsiooni abielulahutuse, laste hooldusõiguse ja omandiõiguse küsimustes. 1912

Majandus

42

pdf

Loeng 8 - Tööturg ja tööpuudus

k l ja j ... 2. ...firmad palkavad töölisi niikaua, kuni palgamäär võrdsustub viimasena palgatud töötaja produktiivsusega. W/P 3. Seetõttu on ka kõvera kuju langev. Firma palkab töötajaid seni kuni tööst saadav tulu on võrdne reaalpalgaga. (W/P)0 a 44. Kui K i reaalpalk l lk langeb l b tasemelt t lt (W/P)0 tasemele (W/P)1 palgatakse lisatööjõudu ning

Majandus

18

doc

Alusõppe uurimistöö

nende töö eeldab tegelikult kõrgemat haridustaset. Valdav enamik töötajaid hindas oma hariduse ja tööülesanded kooskõlas olevateks. Samas ilmnesid olulised erinevused eestlaste ja mitte-eestlaste hinnangutes töö ja hariduse kooskõlale. On räägitud sellest, et Eestis eksisteerib palgalõhe eestlaste ja mitte-eestlaste vahel. ETU andmete järgi oli eestlastest ja mitte-eestlastest töötajate keskmine palk 1995.aastani ligikaudu võrdne. Edaspidi saavutasid eestlased eelise, mis püsib praeguseni. Murettekitav on, et noored vene rahvusest töötajad ei suuda teenida eestlasest eakaaslastega võrreldavat palka. See näitab, et muulaste madalate sissetulekute põhjus ei ole nõukogudeaegsetes liinitöötajates, vaid mujal. Üks võimalik problemaatiline koht on haridussüsteem. Venekeelsete koolide lõpetajate riigieksamite tulemused on üldiselt halvemad kui eestikeelsete koolide lõpetajate hulgas

Avaliku sektori ökonoomika

40

docx

Ehituse juhtimine

o Juhtimine on lahutatud omandist o Käitumist juhivad formaalsed reeglid ja normid, mis rakenduvad kõigile töötajatele o Reeglite sõltumatus isikust, kes antud ametikohal töötab o Protseduurid ja otsused pannakse kirja, mis tagab järjepidevuse ja organisatsiooni mälu Organisatoorselt on bürokraatlikku ülesehituse eesmärk tagada organisatsiooni ühetaoline, ennustatav ning kontrollitav tegevus ning organisatsiooni tegevusest sõltuvate inimeste ja sihtgruppide võrdne kohtlemine. Bürokraatia mõiste rakendas organisatsioonile sotsioloog Max Weber (1921). Tema hinnangul oli ideaalse bürokraatia puhul tegu optimaalse mudeliga suurtele organisatsioonidele nagu sõjavägi, raudtee, politsei, avaliku sektori suured organisatsioonid jne. eelpool mainitud kontrollitavuse ja ühetaolisuse tõttu. M.Weber eristas kolm mõjuvõimu allikat: o Mõistlik võim ­ mis tõused uskumusest, et liider esindab seaduslikke norme ja reegleid

Ehituse juhtimine

Kommentaarid (0)