arusaamine, ühiskonnaelus osalemise oskus ja valmidus, poliitiliste ideoloogiate tundmine Kursuse sisu Ühiskonna struktuur ja kujunemine. Ühiskonna valitsemine. Ühiskonnaga seotud mõisted. Riigi mõiste ja tunnused. Kodakondsus. Riikluse ajaloost. Eesti riikluse ja riigivõimu kujunemine. Riigikorralduse vormid: suveräänne riik, koloonia, protektoraat, unitaarriik, autonoomia, föderatsioon, konföderatsioon. Õigusriik ja võimude lahusus. Riigivormid: monarhia, piiratud monarhiad, vabariik. Parlamentaarne ja presidentaalne riik. Poliitilised reziimid: demokraatia, diktatuur, autokraatia, totalitarism. Valitsemissüsteeme mujal: Läti, Leedu, Rootsi, Saksamaa, USA. Riigiorganid: parlament, valitsus, president, maavalitsus, teised põhiseaduslikud võimuasutused. Kohaliku omavalitsuse ülesehitus ja ülesanded. EV õigus- ja kohtusüsteem. Anglosaksi ja germaani õigussüsteem. Eesti põhiseadus. Kodanike
Machiavellli arvates rajaneb poliitiline tegevus jõul ja kasusaamisel. Bodin toetus mõttele et riiklik võim peab olema suveräänne. Poliitilised teooriad ja doktriinid, mis valmistasid ette tänapäevase sotsiaalse maailma teket, ilmusid Prantsusmaa, 18 sajandil. Ühel pool oli absolutistlik kuningavõim ja teisel pool jõukad ja arukad kodanikud, kes vajasid kaitset kuningavõimu suva vastu. Montesquieu oli üks neist, kes selle nimel tegutsema hakkas. Oluliseks sai selle puhul võimude lahusus ja võimude vastastikkune kontroll ja tasakaalustamine. Jõudude tasakaal rahvusvahelises poliitikas- olukord, kus riikidevahelistes suhetes mitte ükski riik ei oma domineerivat asendit teiste suhtes. IDEOLOOGIAD Suur Prantsuse revolutsioon märgib feodaalajastu lõppu ja kodanliku ühiskonna sündi. Revolutsiooni valmistas ette uute poliitiliste ideede sünd. Inimeste teadlikkus sekkuda valmitsemisse teatud põhimõtete ja eesmärkidega nimetatakse ideoloogiaks. Ideoloogiad
Mõisteid "vabadus" ja "demokraatia" kasutatakse sageli sünonüümidena, kuid see ei ole õige. Demokraatia on ühiskondlikult korraldatud vabadus. Kõik demokraatlikud riigid on süsteemid, milles kodanikud teevad poliitilisi otsuseid, tuginedes enamuse võimule. Enamuse võimuga peab kaasnema vähemuse õiguste kaitsmine. Demokraatlikus riigis on valitsus ainult üks osake paljude teiste asutuste, erakondade, seltside ja ühenduste kõrval (pluralism - vaadete paljusus ja võrdsus). Need organisatsioonid esindavad oma liikmete huve mitmel moel ja püüavad omakorda mõjutada poliitiliste otsuste vastuvõtmist. Demokraatlikud väärtused levivad tänapäeval küll üha laiemalt, kuid ajalugu jälgides võib öelda, et demokraatlikke riike on olnud vähe ja need on püsinud lühikest aega . Järelikult on demokraatia õppimiseks ja arendamiseks veel küllaga võimalusi. 2 1. DEMOKRAATIA
konstitutsioonilised seadused seadused; määrused, korraldused, otsused - üksikaktid Õigusriik - Õigusriik on ettekujutus sellest, et riigivõimu teostamine peab olema kooskõlas õigusega, mille on loonud legitiimne menetlus. Õigusriigi tunnused · riigivõimu piirab põhiseaduslik alusdokument · ühiskondlike probleemide lahendamine seadusandlusest lähtuvalt · seaduste universaalne kehtivus · võimude lahusus · arvamusvabadus · kodanikuõiguste tagamine · eraomandi kaitse riigi omavoli eest Põhiseadus ja selle funktsioon demokraatlikus riigis. Põhiseadus ehk konstitustsioon määratleb riigivõimu ja üksikisiku suhted, riigikorralduse, riigivõimu ja kohalike omavalitsuste seisundi ja õigusloome põhialused. Seadusloome Eesti Vabariigis seaduseelnõu väljatöötamine seaduse aögatamine riigikogu juhatus riigikogu komisjon
kodanikualgatuse korras loodud kodanikeühendused. Mittetulundussektori ülesanne on toetada demokraatliku ühiskonna pluralismi sidusust ja kodanike kaasatust avalikku ellu). Ühiskonda, kus inimesed saavad kas otseselt või kaudselt osa võtta valitsemisest ehk ühiskonna juhtimisest, nimetatakse demokraatlikuks ühiskonnaks. Demokraatia peamised tunnusjooned on järgmised: kodanikkonna osalemine poliitikas, kodanikuosalus võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus inim- ja kodanikuõiguste austamine mitmeparteiline süsteem Demokraatia esineb mitmel kujul: otsese demokraatiana (kus rahvas saab otsustada riiki puudutavaid küsimusi otse, vahepealsete esindajateta) ja esindusdemokraatiana (toimib sel viisil, et inimesed valivad kedagi enda esindajateks kuni parlamendini välja ja usaldavad neid inimesi enda eest küsimusi arutama ning otsuseid langetama).
mitmesugustesse ühendustesse (ka erakondadesse) ning nende mõju altpoolt üles. Kodanikuühiskonna ehk tsiviilühiskonna (ld. cives kodanik) vastand on totalitaarne ühiskond, kus igasugune omaalgatuslik koondumine on keelatud ja takistatud. Lubatud on ainupartei ning poolkohustuslikud massiorganisatsioonid; 4) tänapäevaste omavalitsuste kujunemine; 5) suured inimhulgad peavad omandama avaliku elu kogemusi. Et riigivõim oleks erinevate huvide ja arvamuste suhtes erapooletu, peavad olema täidetud järgmised tingimused: a) vaba ajakirjandus ei tohi koonduda ühe jõu kätte; b) võitlus monopolidega mistahes majandusharus; c) ühingute ja ühenduste avalikustamine ning nende üle alalise kontrolli sisseseadmine (nt erakonnaseadus); d) lobitöö kontroll; e) ametnikkonna sõltumatus ja asjatundlikkus. Püsimine:
Aastal 594 eKr valiti riiki reformima arhont Solon. Solon pani aluse timokraatiale (kr timema - varandus, kratos - võim). Kui seni kehtisid sünnipärased eesõigused võimule, siis nüüd sai määravaks rikkus. Kodanikud jagati omandi suuruse järgi nelja varanduslikku klassi. Mida jõukam klass, seda suuremad olid kohustused riigi ees ja õigused riigi juhtimisel. Solon asutas heliaia (valitud vandemeeste kohus) ja bulee (kõrgeim riigivõimu organ). Seega sai võimude lahusus alguse juba demokraatia hällis. Soloni põhimõte oli: meden agan, mis tähendab "Ei midagi üleliia". TõenäoIiselt oli Solon üldse kõigi aegade suurim seaduseandja. Tema ideed on tänini Lääne demokraatlike süsteemide aluseks. Ta tühistas võlaorjuse ja andis vaestele poliitilise võimu. Eri varanduslikud klassid maksid makse vastavalt oma sissetuleku suurusele, niisiis kehtestas Solon esimest korda ajaloos astmelise tulumaksu. Solon andis üksikisikule õiguse pärandada
Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid. 1. Demokraatlik valitsemiskord ehk põhiseaduslikkus. Lk.96 Osalus- ja elitaardemokraatia Lk.62 Demokraatia on valitsemisviis või poliitiline reziim, milles võimukasutust legitimeerib ja kontrollib rahva tahe. Kontrolli tagab õigusriik, kus austatakse ja järgitakse seadusi, kus kehtivad isiku-, informatsiooni- ja sõnavabadus, võimude lahususe põhimõte ja sõltumatu kohtuvõim. Võimu omandamine, kasutamine ja vaheldumine on vaba poliitilise võistluse tulemus. Demokraatia on rajatud seaduse ülimuslikkusele ja inimõigustele. Põhitunnuseks on regulaarselt toimuvad vabad ja ausad valimised. Riigivormilt vabariik või piiratud monarhia
- rahvas (riigi kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud). 1.2. Riigivõimu iseloom: Riike eristatakse riigivõimu iseloomu (poliitilise reziimi) järgi demokraatlikeks (liberaalseteks) riikideks ning diktatuurideks. a) Demokraatlik riik- see on õigusriik, kus kõrgeima võimu kandjaks on rahvas, kes teostab seda läbi vabade ja regulaarsete valimiste. Riigivõim toimib seadustest lähtuvalt. Demokraatlikus riigis austatakse inim- ja kodanikuõiguseid (nt Eesti, Prantsusmaa, USA). b) Diktatuure liigitatakse: Autoritaarsed diktatuurid- isiku (nt diktaator, monarh) või mõne grupi (nt sõjavägi, mõni partei) ebademokraatlik valitsemine. Võimul püsimiseks piiratakse inim- ja kodanikuvabadusi. Ideoloogilised ettekirjutused pole
- rahvas (riigi kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud). 1.2. Riigivõimu iseloom: Riike eristatakse riigivõimu iseloomu (poliitilise režiimi) järgi demokraatlikeks (liberaalseteks) riikideks ning diktatuurideks. a) Demokraatlik riik- see on õigusriik, kus kõrgeima võimu kandjaks on rahvas, kes teostab seda läbi vabade ja regulaarsete valimiste. Riigivõim toimib seadustest lähtuvalt. Demokraatlikus riigis austatakse inim- ja kodanikuõiguseid (nt Eesti, Prantsusmaa, USA). b) Diktatuure liigitatakse: Autoritaarsed diktatuurid- isiku (nt diktaator, monarh) või mõne grupi (nt sõjavägi, mõni partei) ebademokraatlik valitsemine. Võimul püsimiseks piiratakse inim- ja kodanikuvabadusi. Ideoloogilised ettekirjutused pole määrava tähtsusega (nt Venemaa, Eesti 1934-
kodanikualgatuse korras loodud kodanikeühendused. Mittetulundussektori ülesanne on toetada demokraatliku ühiskonna pluralismi sidusust ja kodanike kaasatust avalikku ellu). Ühiskonda, kus inimesed saavad kas otseselt või kaudselt osa võtta valitsemisest ehk ühiskonna juhtimisest, nimetatakse demokraatlikuks ühiskonnaks. Demokraatia peamised tunnusjooned on järgmised: - vabade valimiste korraldamine - enamuse võimu teostamine - vähemuse õiguste austamine - põhiseadusel rajanev riigivõim - kontroll võimude tegevuse üle - valitsusväliste kodanikualgatuslike eraorganisatsioonide loomise ja tegutsemise võimalikkus Demokraatia esineb kahel kujul: otsese demokraatiana (rahvas teostab riigivõimu otseselt referendumite ja parlamendivalimiste ajal) ja esindusdemokraatiana (toimib sel viisil, et inimesed valivad kedagi enda esindajateks kuni parlamendini välja ja usaldavad neid inimesi enda eest küsimusi arutama ning otsuseid langetama).
ühiskondlik, aktiivsus, perekondlik staatus Küsimused: 1. Kas rahvuslik kuuluvus on bioloogiline või sotsiaalne eripära, põhjenda oma seisukohta. 2. Kas sallivusel on piirid? Põhjenda oma seisukohta elulise näite varal. Oleneb inimesest, mõni inimene on äärmiselt ebatolerantne. Mis on asjad, mis panevad inimese ühiskonnas tegutsema? Vajadused. Pluralism Huvide paljusus. Pluralistlik ühiskond - Ühiskond, kus on lubatud huvide paljusus. Ühiskond suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis st kollektiivsel identiteedil põhinevat inimsuhtlust, st teatud väärtustele ja eesmärkidele tuginevat ühistunnetust. Riik võimu-ja valitsusasutuste süsteem, mis kehtestav oma seadustiku kindlal territooriumil ja teostab seda läbi institutsioonide. On tekkinud ühiskonna arenemise teatud etapil ja võib ka kaduda. Erinevad ühiskonnamudelid: 1
Kasvavad välja autoritaarsetest ja totalitaarsetest režiimidest Demokraatia - võim põhineb piiratud mandaadil Liberaaldemokraatilik režiim: Võimukandjad vastutavad rahva ees Vabad, regulaarsed ja ausad valimised Vaba parteikonkurents ja poliitiline pluralism Kõigile kodanikele on tagatud täielikud poliitilised õigused Kõigile on tagatud täielikud kodanikuõigused Seaduse võim ja võimude lahusus Tomiv tõhus riik ning läbipaistev valitsemine Polüarhia - kodanikeks on suur osa täiskasvanuist ja kodanikuõiguste hulka kuulub opositsioonis olemine. Tunnused: ametikandjate valimine, üldine valmimisõigus, enese väljendusvabadus, vabad ja ausad valimised, õigus alternatiivsele teabele, ühineisõigus, õigus jääda opositsiooni Sisuline demoraatia - reaktsioon kodanike arvamusele ja soovidele, inimesed peavad
elada siin kodakondsust taotlemata vastavalt välismaalaste seadusele alalise või ajutise elamisloa alusel. Eriliste teenete eest võib Vabariigi Valitsus praegu anda Eesti kodakondsuse lihtsustatud korras kuni 10 inimesele aastas. Põhiseaduslikud õigused, vabadused ja kohustused kehtivad kõigi Eestis elavate inimeste (nii kodanike kui ka välismaalaste) suhtes. 3) iseseisev (suveräänne) riigivõim ladina k supremus `kõrgeim, ülim'. Täielik sisemine ja väline iseseisvus e sõltumatus. Riikluse ajaloost Vana-Kreeka ja Vana-Rooma olid orjanduslikud klassiühiskonnad, milles leidus mitmesuguseid sotsiaalseid kihte (patriitsid ja plebeid, varatud kodanikud). Tegemist oli linnaühiskondadega (polis - linnriik). Rooma seadused kujunesid kreeklaste mõjul, kuid Kreeka ühiskond ei tundnud mõistet "õigus", see pärineb roomlastelt.
ÜHISKONNAÕPETUS Eksami küsimused 1. Nüüdisühiskond a) Mis iseloomustab nüüdisühiskonda? Mida tähendab üleilmastumine? Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. Demokraatlik valitsemine, kapitalism, võimude lahusus. Globaliseerumine (üleilmastumine) kogu maailma haarav majandusliku, kultuurilise ja rahandusliku integreerumise protsessist, , mille tulemusel suureneb maailma eri piirkondade vastastikune seotus. Globaliseerumise käigus suureneb ühiskondade vastastikune sõltuvus. b) Infoühiskond, teadmusühiskond, postindustriaalühiskond, näited. Infoühiskond- ühiskond, kus on oluline info kättesaadavus ja otstarbeline töötamine. Tööhõive: infotegnoloogia ja kõrgtehnoloogia
Distributiivne võim- võim kellegi üle. Püsiva ressursi ümberjaotamine. Ülemus-alluv Struktuurne võim: kellegi võim. Suutlikus kordineeritud tegevuse kaudu saavutada eesmärke. Valitsus Iseloomustage ja võrrelge Mandi-Euroopa, Angloameerika ja Põhjamaade valitsemiskultuuri Poliitilised režiimid Liberaalne demokraatia: Võimukandjate vastutus rahva ees, vabad ja ausad valimised, Sõjaväe, kirku, politsei jne võim piiratud, poliitiline pluralism, seaduste võim ja võimude lahusus, puudub korruptsioon Arenev vs liberaalne demokraatia: arneveas esineb kõrvalkaldeid, teatud rühamd omavad vähem poliitilisi õigusi, sõjaväeline sekkumine aeg-ajalt, korruptsioon, kohtuvõim v.o politiseeritud. Liigub demokraatia poole Mitte-liberaalne demokraatia: valitsev eliit ei taha liikuda liberaalse demokraatia poole. Valimistel täielik enamus valitseval parteil. Valimispettused valitseva partei kasuks, meedia valitsuse kontrolli all, kodanike vabadused piiratud
3. DEMOKRAATIA Demokraatia on rahva valitsemine rahva poolt ja rahva heaks, mille puhul on täidetud 3 põhinõuet: konkurents, hääleõigus, kodanikuõigused. Miinimumnõue-vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised. Demokraatia eeldused: • üldine kirjaoskus ja kohustuslik kooliharidus • ajakirjanduse (meedia) levik ja kättesaadavus • omavalitsuste kujunemine • kodanikuühiskonna kujunemine Demokraatia tunnused: • kodanikuvabaduste tunnustamine • võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus • sõltumatu kohtuvõim, mille poole võivad kõik pöörduda ja mille ees kõik on võrdsed • pluralistlik kodanikuühiskond ja vaba ajakirjandus • vähemuste õigustega arvestamine • tsiviilkontroll relvajõudude üle • kõigi võrdsus seaduste ees ja õigusriik ( seaduste ülimuslikkus) • toimivad vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised Demokraatia eelised: + Kaitseb üksikisikut võimu eest ja kaitseb tema vabadust
3. DEMOKRAATIA Demokraatia on rahva valitsemine rahva poolt ja rahva heaks, mille puhul on täidetud 3 põhinõuet: konkurents, hääleõigus, kodanikuõigused. Miinimumnõue-vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised. Demokraatia eeldused: · üldine kirjaoskus ja kohustuslik kooliharidus · ajakirjanduse (meedia) levik ja kättesaadavus · omavalitsuste kujunemine · kodanikuühiskonna kujunemine Demokraatia tunnused: · kodanikuvabaduste tunnustamine · võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus · sõltumatu kohtuvõim, mille poole võivad kõik pöörduda ja mille ees kõik on võrdsed · pluralistlik kodanikuühiskond ja vaba ajakirjandus · vähemuste õigustega arvestamine · tsiviilkontroll relvajõudude üle · kõigi võrdsus seaduste ees ja õigusriik ( seaduste ülimuslikkus) · toimivad vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised Demokraatia eelised: + Kaitseb üksikisikut võimu eest ja kaitseb tema vabadust
● Tsiviilkontroll relvajõudude üle ● Vähemustega arvestav enamuse võim ● Kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus ● Vabad ja õiglased valimised ● Alternatiivsed teabeallikad ● Konkurents võimu nimel ● Poliitiku sõltuvus valija eelistustest ● Seaduste ülimuslikkus ● Võimude lahusus Rahvas teostab oma kõrgeimat riigivõimu rahvahääletusel ja riigikogu valides. 13. Mis on siirdeühiskond, kuidas mõjutab see inimeste igapäevaelu/ühiskonna üldiseid meeleolusid, kuidas ja kunas avaldusid siirdeühiskonna ilmingud Eestis? Siirdeühiskond on olukord, kus toimub üleminek ühelt poliitiliselt režiimilt teisele. Sellega kaasneb ajutine suur ebastabiilsus. See võib toimuda revolutsiooni kaudu: -mille algatavad senise võimu kriitikud
Madal maksukoormus – väiksem tulu riigile ja mida kasutatakse tarbimiseks ja investeeringuteks Maksumäär näiatb kui suur osa teenitud tulust läheb maksudele. Proportsionaalne – kõikidele on määratud sama protsendiga maks Progressiivne – maksumäär suureneb vastavalt tuludele Regressiivne – maksumäär alaneb tulude suurendamisel Pilet 3 1. Riik ja riigivõim. Riigiõpetus. Riigivõim. Vabadus maailmas. Riigiks nimetatakse organiseeritud inimeste kogu, kes elab kindlal maa- alal ja on seotud ühise avalik-õigusliku võimuga. Riigi kolm olulist tunnust on rahvas (riigivõim rakendub nii kodanikele kui ka välismaalastele ja kodakonsuseta isikutele); territoorium (k.a. enklaavid – teiste riikide territooriumi vahel asuvad alad; ning saared) ja suveräänsus(iseseisvus). Riigiõpetus – läbi ajaloo on püütud leida vastust küsimustele, kuidas riik
perioodil minetanud. Riik kui selline on alati oma põhiseaduse järgi eksisteerinud. Peale okupeerimis ppaeaks taastama täies ulatuses õiguslik olukord, mis eksisteeris enne Eesti Vabariigi okupeerimist ENSV liidu poolt. Enamus väikeriike on tunnustanud Eesti taasiseseisvumist ning diplomaatilised suhted on taastatud, seega on tunnustatud Eesti riigi järjepidevust- de jure. 2) Riigi põhialused: Riigi elemendid on territoorium, rahvas ja suveräänne riigivõim. Territoorium, on maa ala kus kehtib selle riigi võim. Eesti põhiseaduse kohaselt määratakse eesti mere ja õhupiir rahvusvaheliste konvensioonide alusel. Maismaa piir aga määratakse kindlaks Tartu rahulepingu ja teiste riikidevaheliste piirilepingutega. Rahvas, see on kogu riigi alus. Rahvas kui riigivõimu kandja ja teostaja. Seoses asjaoluga, et kodakondsus loob sügavama ning kindlama sideme inimese ja riigi vahel ning et
liidri kui ka mõistliku kaalutluse poolest. o Sund Sunni korral kuuletuvad inimesed võimule hirmust vägivalla või karistuse ees. Kuuletutakse ka seaduse pärast. (Teatud mõttes väljendavad ka seadused õiguslikku sundi, sest nende mittetäitmine toob kaasa karistuse trahvi, ametist vallandamise, vabaduse võtmise.) Demokraatia põhiprintsiibid- ja väärtused Demokraatia on valitsemisviis e poliitiline reziim, milles võimukasutust seadustab ja kontrollib rahva tahe. Tunnused o Vabad ja üldised perioodilised valimised o Valitsejate vahetamise võimalus o Aus ja õiglane otsustamisvõimalus o Otsuseid langetatakse häälteenamusega o Vähemuse võimalus tõusta tulevikus enamuseks o Kaitstud inimõigused o Arvamusvabadus, avalikkus ja vaba ajakirjandus o Riigivõimu avalikkus ning poliitiline õiguslik vastutus
võimu ülesehitus ja valitsemissuhted võimu ülesehitus ja valitsemissuhted jäävad muutuvad põhiliselt samaks Siirdumine totalitarismilt demokraatiale järk-järguline ja kõiki eluvaldkondi reformiv. Tegelikult midagi reformi ja revolutsiooni vahepealset: ühest küljest avaldavad massid pidevalt survet võimulolijatele, teisest küljest tuginevad reformid ikkagi parlamendis vastuvõetud seadustele ja valitsuse määrustele (st. reformide kulg on legitiimne) 3. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võim on sotsiaalne ressurss, mis on peaaegu igas inimsuhtes, grupis ja ühiskonnas ebavõrdselt jaotunud. Mõni inimene ja grupp omab otsuste tegemisel alati suuremat sõnaõigust kui teine. Võim mõjutab kõiki ühiskonnasfääre, olemasolevaid ressursse, et need saaksid otstarbekalt ja sihipäraselt kasutatud. Võimu peaülesandeks on individuaalse tegevuse suunamine
Demokraatlik õigusriik, kus Isiku (monarh, diktaator) või Isiku või institutsiooni kõrgeima võimu kandjaks on institutsiooni (partei, sõjavägi) hirmuvalitsus. Riigivõimu rahvas, kes teostab seda vabade ebademokraatlik valitsemine. täielik kontroll kodanike ja regulaarsete valimistega. Sageli on autoritaarne diktatuur kõikide eluvaldkondade üle. Riigivõim toimib seadustest ajutise iseloomuga. Inim- ja Totalitaarne diktatuur on ühe lähtuvalt ning austades inim- ja kodanikuõiguste piirangud ideoloogia keskne (nt kodanikuõigusi. lähtuvad diktatuuri püsimise kommunism, natsism, islmam) vajadustest. ning äärmiselt agressiivne
Mittetulundussektori ülesanne on toetada demokraatliku ühiskonna pluralismi sidusust ja kodanike kaasatust avalikku ellu). Ühiskonda, kus inimesed saavad kas otseselt või kaudselt osa võtta valitsemisest ehk ühiskonna juhtimisest, nimetatakse demokraatlikuks ühiskonnaks. Demokraatia peamised tunnusjooned on järgmised: · vabade valimiste korraldamine · enamuse võimu teostamine · vähemuse õiguste austamine · põhiseadusel rajanev riigivõim · kontroll võimude tegevuse üle · valitsusväliste kodanikualgatuslike eraorganisatsioonide loomise ja tegutsemise võimalikkus Demokraatia esineb kahel kujul: otsese demokraatiana (rahvas teostab riigivõimu otseselt referendumite ja parlamendivalimiste ajal) ja esindusdemokraatiana (toimib sel viisil, et inimesed valivad kedagi enda esindajateks kuni parlamendini välja ja usaldavad neid inimesi enda eest küsimusi arutama ning otsuseid langetama).
on kaitse, rahandus ja välispoliitika) Konföderatsioon- riikideliit Võimu iseloom Demokraatia Diktatuur Totalitaarne Autoritaarne riik riik(afgaan, põhja korea) Demokraatia kõrgema võimukandja rahvas, inimestel on sõnavabadus jne. Toimib seadustest lähtuvalt, on õigusriik. Diktatuur diktatuur tugineb jõul, Autoritaarne riik - Isiku või institutsiooni ebademokraatlik valitsemine. Totalitaarne riik isiku või institutsiooni hirmu valitsus(kõik on riigi kontrolli all). Ühiskonnastruktuur ehk ühiskonna ülesehitus · I ehk avalik sektor riigi ja omavalitsuse asutused · II ehk erasektor- eraettevõtted · III ehk mittetulundussektor- kodaniku organisatsioonid(teeme ära)
4) töötajateks on palgalised riigiametnikud ehk avalikud teenistujad (e. bürokraadid) POLIITILISED REZIIMID e. valitsemisviisid Poliitilise valitsemisviisi iseloom sõltsub paljudest teguritest nt sellest kas ja kuidas toimub kontroll valitsuse tegevuse üle, kuidas leiavad arvestamist kodanike sotsiaalpoliitilised huvid, millised on kodanike võimalused mõjutada poliitikat ja kuidas riik kasutab sunnivahendeid oma poliitika elluviimisel. Poliitilise reziimi tüübid: 1) Demokraatia on valitsemisviis, millest võimu kasutamist legitiveerib ja kontrollib rahva tahet. Kontrolli tagab õigusriik, kus austatakse ja järgitakse seadusi, kus kehtib isiku-, informatsiooni-, ja sõnavabadus. Jälgitakse võimude lahususe põhimõtet ja kehtib sõltumatu kohtuvõim. Kujundlikult tähendab demokraatia rahvavõimu. Valitsuse ainsaks seaduslikuks aluseks peetakse enamuse tahet, mis põhineb kodanike
kodanikualgatuse korras loodud kodanikeühendused. Mittetulundussektori ülesanne on toetada demokraatliku ühiskonna pluralismi sidusust ja kodanike kaasatust avalikku ellu). Ühiskonda, kus inimesed saavad kas otseselt või kaudselt osa võtta valitsemisest ehk ühiskonna juhtimisest, nimetatakse demokraatlikuks ühiskonnaks. Demokraatia peamised tunnusjooned on järgmised: ¥vabade valimiste korraldamine ¥enamuse võimu teostamine ¥vähemuse õiguste austamine ¥põhiseadusel rajanev riigivõim ¥kontroll võimude tegevuse üle ¥valitsusväliste kodanikualgatuslike eraorganisatsioonide loomise ja tegutsemise võimalikkus Demokraatia esineb kahel kujul: otsese demokraatiana (rahavas teostab riigivõimu otseselt referendumite ja parlamendivalimiste ajal) ja esindusdemokraatiana (toimib sel viisil, et inimesed valivad kedagi enda esindajateks kuni parlamendini välja ja usaldavad neid inimesi enda eest küsimusi arutama ning otsuseid langetama).
regulatsioon kui ka üleliigne autonoomia. Ülim regulatsioon ja isiksuse allasurumine on iseloomulik usufanatismile, tööstusühiskonda ähvardas aga just egoism, mis võib üshikonna koost lagundada. Suurt tähelepanu on pälvinud Durkheimi tõestus, et enesetappude määr sõltub mitte bioloogilis-psühholoogilistest, vaid sotsiaalsetest teguritest. Demokraatia printsiibid ja väärtused Demokraatia valitsemisvorm, mille tunnusteks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Demokraatia põhimõtted: Kõrgeima võimu kandja ning allikas on rahvas Rahvas teostab võimu kaudselt oma esindajate kaudu Võimulolev valitsus tugineb valijate enamusele Rahvaesindajad pole seotud konkreetsete valijatega, nad tegutsevad oma ametiala iseseisvalt Demokraatia tähendab huvide, vaadete, seisukohtade paljustust
reformide ebaühtlane tempo, majanduskriis. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võim majanduses Majandusliku võimu puhul tagab juht positsiooni majanduslik edukus. ( nt. Firma ja kompanii on teistest mõjukam ). Majandusvõim omab pigem sümboolset (mittekohustuslik/vabatahtlik) kui kohustavat tähendust. Võim riigis Omab kohustavat tähendust. Riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu. Riigivõimul on tunnused, mis on talle ainuomased ehk monopoolsed. (nt. Ainult riik võib teha...) Riigivõimu toimimiseks on vaja ametnikkonda, kes tegeleb avaliku haldusega . Riigivõimu ainuomased tunnused : 1. Ainuõigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist. 2. Koguda makse.
reformide ebaühtlane tempo, majanduskriis. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võim majanduses Majandusliku võimu puhul tagab juht positsiooni majanduslik edukus. ( nt. Firma ja kompanii on teistest mõjukam ). Majandusvõim omab pigem sümboolset (mittekohustuslik/vabatahtlik) kui kohustavat tähendust. Võim riigis Omab kohustavat tähendust. Riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu. Riigivõimul on tunnused, mis on talle ainuomased ehk monopoolsed. (nt. Ainult riik võib teha...) Riigivõimu toimimiseks on vaja ametnikkonda, kes tegeleb avaliku haldusega . Riigivõimu ainuomased tunnused : 1. Ainuõigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist. 2. Koguda makse.
Liberaalne demokraatia on poliitiliste liidrite valitsemine, kelle autoriteet on määratud läbi piiratud mandaadi, universaalse hääleõiguse ja alternatiivsete kandidaatide valiku ning kus on tagatud teatud õigused poliitilisele osalemisele ja oponeerimisele. Seda iseloomustab: Vabad, regulaarsed ja ausad valimised, Võimukandjad vastutavad rahva ees, Vaba parteikonkurents ja poliitiline pluralism, Seaduse võim ja võimude lahusus. 20. Millised tunnused eristavad arenevat demokraatiat liberaalselt demokraatiast? 3 Arenevas demokraatias võimukandjad ei pruugi rahva ees vastutada, poliitika ei ole läbipaistev, valimistel esineb rikkumisi, meedia võib olla valitsuse kontrolli all, vabas kodanikeühiskonnas võib esineda piiranguid. 21. Iseloomusta mitte-liberaalset demokraatiat.
Easton määratleb poliitikat väärtuste jaotusena tähtsam poliitiline ülesanne on riigieelarve tegemine (maksutulude ümberjaotamine) ning otsuseid võidakse teha mingi klassi, rühma, eliidi huvides. Poliitiline süsteem on dünaamiline: · Pidevalt toimub ringlus · Alati on võimalikud muutused võimukandjad võivad vahetuda läbi valimiste, riigipöörete, revolutsioonide, mis võivad (kuid ei pruugi) põhjustada poliitilise reziimi muutuse Kuidas säilitada Poliitilise süsteemi stabiilsus: · Süsteem funktsioneerib läbi järk-järgulise muutuse, radikaalseid otsuseid tehaks harva kuna see seab ohtu võimukandjad · Nõudmised peaksid olema tasakaalus ressurssidega · Negatiivse toetusega ei tohi liialdada · Otsuste tegijad peaksid olema piisavalt kompetentsed ja valdama informatsiooni · Eliidi ringlus Eastoni poliitilise süsteemi puudused:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
