Käbilind Putukad Laanesipelgad Ürask Mullad ● lubjavaesed ● liivased ja savised ● huumusrikkad ● suudab kasvatada mitmekesist taimestikku ● viljakam muld, kui ükstahes mis teisel metsatüübil Pandivere kõrgustik ja selle ümbrus, sinilille kasvukoha tüübiga Alusmets on kuni keskmiselt tihe. On levinud pinnavormidel, näiteks Alustaimestik on liikide poolest oosidel ja voortel. mitmekesine, rohkem on näiteks sinilille, jänesekapsast, maasikat, lillakat jt. Sinilille kasvukohatüüpi leiame enam Pandivere kõrgustikul ja selle ümbruses. Tingimused koosluse püsima jäämiseks ● muld peab säilima viljakas ja Tingimuste muutumisel: niiske; ● liigirikkus väheneb; ● temperatuuri erinevused päeval ● loomade elu ning ja öösel minimaalsed; toiudutingimused muutuvad ● päikesevalgust vähe
Talv on Jõgeval aga lumerohkem ja lume äraminek mõneti hilisem kui Pandiveres, Haanjas või Otepääl. Põllukultuurid kannatavad järsematel voorenõlvadel väheste sademetega perioodidel põua all, sest sademetevesi valgub mööda voorenõlvu kiiresti allapoole (Remmel 1978). 4. ELUSLOODUS 4.1 Taimestik Looduslikku, kuid tugevasti inimtegevusele allunud taimestikku on säilinud vaid voortevaheliste vagumuste madalamates osades, järvede ümber ning kohati väikeste metsasaludena voortel. Vooremaa servadel mõhnastike aladel leidub suuremaid metsamassiive. Laugenõlvalistel voortel põllumaa (48% territ.), nõgudes rohu- ja metsamaa. Metsi on protsendiliselt 38 % . Domineervaks on segametsad, aga voortel tihedaid kuusikuid. Vähemal määral kasvab puurindes koos männiga kuuske, kaske, tamme ja haaba. Alusmets, rohttaimestik ja samblarinne on aga rikkalikud, mis esinevad kusjuures koos nii nõmme-, laane-, salu-, palu- kui ka loometsa liigid. Teised
Otepääl)/valiti orust kerkiv ligi 30m kõrgune kaheastmeline küngas/linnus paiknes lõunapoolsemal kõrgeml osal ja madalamal astangul oli asula... Neemiklinnus...mäeseljaku neemikuna lõppeval otsal/kahest küljest ühest otsast hästi kitstud - teisele otsale rajati kunstlik vall(nt. Rõuge linnamägi) Linnamäed...Mägi-ja Neemiklinnused/enamlevinud kogu Eesti mandril v.a. Lääne- Eesti. Kalevipoja säng tüüpi linnus...voortel,kõrgemal keskosal/külgedelt hästi kaitstud/vallid.ning.kraavid tuli rajada otstele/meenutab kõrgete otstega voodit/levinud Põhja-Tartumaal nt. Alatskivi(otsavallid peaaegu 2m kõrgused) Ringvall-linnus (maalinn)...kõrge kunstlik vall ümber terve linnuseõue/võimsaimad rajati Saaremaal ja Lääne-Eestis...Valjala maalinn on veidi ovaalse kujuga. Hõbeaarded ja nende peitmine...kaevati maasse...käe- ja
linnused ja asulad. Ranniku tähtsaimaks kaubanduskeskuseks muutus Tallinn. Ehtsaid, oma eriliste linnaõigustega linnu muinasaja lõpul Eestis veel polnud. Eestlaste elamuks oli suitsutuba: suhteliselt väike palkidest hoone, mida köeti ilma korstnata kerisahjuga. Talud paiknesid enamast lähestikku ja moodustasid küla. Lääne-, Kesk- ja Põhja- Eestis ning Saaremaal olid sumbkülad, kus talud paiknesid keset põlde tihedalt koos. Ida-Eesti voortel rajati talud ridastikku ja nii tekkisid ridakülad. Lõuna-Eesti künklikul maastikul olid hajakülad, kus talud paiknesid üksteisest kaugemal. Teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonna, mis oli tähtsaimaks haldusüksuseks. 13.sajandi algul võis Eestis kokku olla umbes 45 kihelkonda. Oli alanud nende liitumine suuremateks maakondadeks, neid oli 8: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala. Muinasaja lõpul oliid märgatavad mõningad maakondade
Saaremaal olid sumbkülad(talud paiknesid keset põlde tihedalt koos), Ida-Eesti voortel rajati talud ridastikku, tekkisid ridakülad, Lõuna- Eestis olid hajakülad. Korrata §1-5 + konspekt 1. Eesti ajaloo põhiperioodid: muinasaeg ja ajalooline aeg, nende kestus ja algussündmus 2
Vahepeal on voored tipust lumevabad, kuid voortevahelistesse vagudesse kuhjub lund lausa mitme meetri paksuselt. Vooremaa • Vooremaa muldkate sõltub pinnamoest. • Mullad on valdavalt saviliivmullad. • Vooremaa mullad kuuluvad loodusliku viljakuse poolest Eesti viljakamate muldade hulka. Vooremaa • Looduslikku taimestikku on säilinud vaid voortevaheliste vagude madalamates osades, järvede ümber ning kohati väikeste metsakestena voortel. Vooremaa • Valdavad lehtmetsad. • Vooremaa on enamjaolt põllustatud. Vooremaa • Vooremaal leidub kaitse all olevalt liike: • valge ja väike vesiroos • näsiniin • kuldking • käokuld • võsu – mägisibul • siberi võhumõõk • Kobarpea(pildil) Vooremaa • Tänu väga kõrge kultuuristatuse tõttu puuduvad seal paljud loomaliigid, mis on mujal Eestis tavalised või esinevad väga vähesel määral.
* kaheteralised mõõgad, magusaine Kesk- ja Põhja- Eestis ja * ranniku kaubakeskus Tallinn vibud ja nooled * rõivaste valmistamine Saaremaal * 45 kihelkonda, 8 maakonda * kilbid, kiivrid, * käsitöö * ridaküla- voortel rajati (Virumaa, Rävala, Järvamaa, rõngassärgid * liiklusvahendite talud ridastikku; Ida- Eesti Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, * saag valmistamine * hajaküla- künklikul Ugandi ja Sakala), * metalli töötlemine maastikul, talud üksteisest väikemaakonnad? (Alempois,
Mõnes kohas on suure voore lael või nõlval väiksem voor (Saadjärve voor). Kohati aga lahutab voori üksteisest üsna lai platoojas moreenitasandik, mida on käsitletud ka kui moreenilava Nii tasandikult kui ka voortelt kerkib väiksemaid (0,5 2(3)) m kõrgusi voorjaid künniseid või kühmi, mida võib nimetada meereteks. Meerded on orienteeritud voortega samas suunas, paiknevad harilikult kõrval ja koosnevad tihedast liivsavimoreenist (Rõuk 1974). Paljudes kohtades on voortel 15-20 (30) m läbimõõduga ja mõne meetri sügavusi sulglohkusid ehk oitusid, mis on tekkelt termokarstilised nõod ehk söllid. Nende märgi põhju katavad enamasti pajupõõsastega tarnakooslused ja ääristavad hall-lepad. Mõnes sügavamas lohus võib vihmasel suvel olla ka vett. Nõlvades esineb ka mitmesuguse sügavusega põikorgusid, mis võivad olla puhandanud voore isegi jalamini. Säärase puhandusoru läbib Amme jõgi Luual. Rohkem on aga lühikesi pinnavete uuristatud jäärakuid
sajandilgi meie esivanemate silmanägemist laastas. Lisaks kuulus iga majapidamise juurde mitmesuguseid aitu ja kõrvalhooneid(Vahtre, L. 2004. Eesti Ajalugu Gümnaasiumile). Talud paiknesid enamasti lähestikku ja moodustasid küla. Kroonik Henrik ei jäta kiitmata siinsete külade ilu. Vastavalt maastiku iseärasustele levisid Eestis erinevad külatüübid. Lääne-, Kesk- ja Põhja-Eestis ning Saaremaal olid sumbkülad, kus talud paiknesid keset põlde tihedalt koos. Ida-Eesti voortel rajati talud ridastikku ja nõnda tekkisid ridakülad. Lõuna-Eestis küklikul maastikul olid hajakülad, kus talud paiknesid üksteisest kaugemal(Mäesalu, A. , Lukas, T. , Laur, M. , Tannberg, T. 1997. Eesti Ajalugu I). Muinasaja lõpu kõige muljetavaldavamad mälestusmärgid on 11.-12. sajandil kerkinud võimsad linnused. Suurim maalinn asub Harjumaal ja see on Varbola Jaanilinn. Seal viibides
Hajakülad olid eriti laialt levinud Lõuna- Eestis, kuid neid võis leida üle kogu Eesti. Ridakülad rajati harilikult mõne kõrgendiku veerele, jõe, järve või mere kaldale, või harvem ka raba servale. Ridakülades asetsesid hooned ja õued ühel pool teed üksteisele lähedal. Tavaliselt paiknes põllumaa külast kõrgemal ja rohumaa madalamal. Olenevalt looduslikest tingimustest võisid ridakülad olla üsna korrapäratud ja kõverad. Ridaküla tüüp oli enim levinud Ida- Eesti voortel. Sumbkülad asusid madalamatel aladel ja nende teket soodustas keskne kaev, mille ümber küla kujunes. Sumbkülas olid taluõued ja hooned koondunud korrapäratult üksteise kõrvale kobarasse. Õuede kõrvalt või vahelt kulges loogeldes külatanum ehk külatänav. Suuremas sumbkülas hargnes see mitmes suunas, moodustades ristumiskohtadel väikesi väljakuid. Eristatakse tihedaid ja hõredaid sumbkülasid
asnedile oli eestlastel just see olulisel kohal. Varalinnaline asula-kujunes tähtsamate teede ristumiskohtades,kus paiknesid kesksed linnused ja asulad,seal elas ka rohkem käsitöölisi,kes pakkusid oma toodangut,üks selline hakkas kujunema Tartus. Rehielamu-eestlastele iseloomulik elu-ja tootmishoone Sumbkülad-talud paiknesid keset põlde tihedalt koos.Lääne-,Kesk-ja Põhja-Eestis ning saaremaal. Ridakülad-Ida-eesti voortel rajati talud ridastikku. Hajakülad-Lõuna-Eestis künklikul maastikul olid hajakülad,kus talud paiknesid üksteisest kaugemal. 45 kihelkonda-oli Eestis XIII sajandi alguseks. Vanem-arukamad ja mõjukamad mehed,kellel oli kõrgem ühiskondlik positsioon. Malev-põhiliseks väeüksuseks oli maakonnas moodustatud malev,mis koosnes nii ratsa-kui ka jalameestest. 1187.aastal-vallutati ja põletati "Idamere paganate" poolt Rootsi tähtsaim linn Sigtuna,mis jäigi varemetesse.
Kõrgustikul leidub ka künkaid (Assamalla ja Rägavere ümbruses), lõunaosas (eriti Rakke piirkonnas) voori ning oose (Mõdriku–Paasvere oosistik jmt). Kõrgustiku keskosa läbib Porkuni–Vao ürgorg. [6] Mullastik Rannikumadalikul valdavad leede- ja leetunud mullad, lavamaal gleistunud ja gleimullad ning rähksed rendsiinad, leidub ka paepealseid rendsiinasid. Pandivere kõrgustikul on ülekaalus leostunud ja leetjad liivsavimullad, Assamalla ja Rägavere ümbruses, Rakke lähikonna voortel ja Mõdriku–Paasvere oosidel on rähkseid rendsiinasid ning mitmel pool tasandikul kahkjaid muldi. Soostunud ja soomuldi on rohkesti maakonna lõuna- (Rakke piirkonnas), ida- (Tudu ümbruses) ja loodeosas (Kõrvemaal). [6] 6 Pinnamood Lääne-Viru maakonna praegune pinnamood on pärit mandrijää taandumise ajast ligikaudu 12 000 aastat tagasi
Peamine materjal tekstiil. Ülariideid kaunistasid ehted, näiteks naistel rinnanõelad koos efektse rinnakeega v särgi- ja nii meestel kui ka naistel kuuekraed.Halduslik korraldus. Esiaja lõpuks 12.–13. sajandiks oli enamus Eesti alast asustatud. Elanike üldarv oli ~150 000. Asustuse alglüliks oli pere, talu. Elati rehielamus. Talud paiknesid enamasti lähestikku, moodustades küla. Suurem osa olid sumbkülad, kus talud paiknesid keset põlde tihedasti koos. Ida-Eesti voortel rajati talud ridastikku – ridakülad.Lõuna-Eesti künklikel maastikel paiknesid talud üksteisest eemal – hajakülad.Teatud hulk külasid moodustaid haldusliku üksuse – kihelkonna, mida arvatakse 13. sajandil olevat ~45. Peamiselt välisohu tõttu olid kihelkonnad liitunud suuremateks haldusüksusteks – maakondadeks. Suuremaid maakondi oli kaheksa. Kesk-Eesti
võis siiski märgata mk-de vahel teatud ühistegevuse tendentse. Henriku Liivimaa kroonika nimetab Raikkülas (Rapla mk) toimunud mk-de vanemate iga-aastaseid ühisnõupidamisi. Vastavalt piirkonna maastiku iseärasustele kujunesid välja erinevad külatüübid: sumbkülad Lä-, Kesk-, Põ-Eestis ja Saaremaal. Sellises külas paiknesid talud ümbritsetuna põldudest tihedalt koos ümber külatanuma. Ridakülad Ida-Eesti voortel. Hajakülad Lõ-Eesti künklikul maastikul. Tähtsamate kaubateede ristumiskohtadesse kujunesid linnuste juures välja ka suuremad varalinnalised asulad - aolinnad , kus elasid oma käsitöötoodangut pakkuvad käsitöölised ja piirkonda külastavad kaupmehed. Muinasaja lõpu aolinnadeks loetakse Tallinnat (Lindanise), Tartut (Tarbatu) ja Otepääd. Muinasaja ühiskonnakihid: 11.-12.saj oli Eesti elanikkond suhteliselt ühtne. Suurema osa
Külad said alguse keskmisel rauaajal ( u 450 800) Külade kujunemisel muutus põllusüsteem. Tekkisid ribapõllud põld jaotati pikkadeks ribadeks ja iga talu sai ühe palju viljakat ja mitte nii väga viljakat maad. 4. Iseloomusta Eesti haldusjaotust muinasaja lõpul. Tekkisid erinevad külatüübid: sumbkülad (Lääne,- Kesk- ja Põhja-Eestis ning Saaremaal; talud paiknesid keset põlde tihedalt koos), ridakülad (Ida-Eesti voortel; talud olid ridamisi), hajakülad (Lõuna-Eestis; talud paiknesid üksteisest kaugel). Teatud piirkonna külad aga moodustasid kihelkonna, mis oli tähtsaimaks haldusüksuseks. Oli 45 kihelkonda. Kihelkonnad liitusid maakondadeks, mida oli 8: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala. 5. Milline oli eestlaste sõjaline tase muinasaja lõpul, miks selline?
negatiivne varjund. adramaa - maamõõduühik Eestis, mille suurus on aegade jooksul muutunud. N. muinasaja lõpul nimetati adramaaks sellise suurusega põllumaad, mida hariti ühe adraga, 15. saj loeti adramaa suuruseks 8-12 hektarit. sumbküla - külatüüp, mille puhul talud paiknesid keset põlde tihedalt koos, levis peamiselt Lääne-, Kesk-, ja Põhja-Eestis ning Saaremaal. ridaküla - külatüüp, mille puhul talud paiknesid ridastikku tee ääres, levis Ida-Eesti voortel. hajaküla - külatüüp, mille puhul talud paiknesid üksteisest kaugemal, levis Lõuna-Eesti kuppel- maastikul. katapult - kiviheitemasin legaat - Rooma paavsti eriesindaja Liivimaa - 13-16. saj. nimetati Liivimaaks (tänapäeval kasutatakse terminit Vana-Liivimaa, et eristada Liivi sõja järgsest Liivimaa kubermangust) ristisõdijate poolt vallutatud Eesti ja Läti alasid, 17. saj.- 1917. aastani tähistati selle mõistega Lõuna-Eestit ja Lätit (va. Kuramaa hertsogkond).
Tegeleti vahetuskaubandusega ja vahenduskaubandusega. Eestisse toodi hõbedat, pronksi, soola, paremaid relvu ja luksuskaupa. Vastu viidi karusnahku ja vaha. Tekkisid esimesed varalinnalised asulad, mis tekkisid tähtsamate teede ristumiskohtadesse. Elamuks oli suitsutuba (rehielamu eeskäija), mida kasutati ka vilja kuivatamiseks. Seda köeti ilma korstnata kerisahjuga. Erinevad külatüübid: sumbküla (Lääne-, Kesk- ja Põhja-Eestis ning Saaremaal), ridakülad (Ida-Eesti voortel), hajakülad (Lõuna-Eesti). Haldusüksusteks kihelkonnad ja maakonnad (Virumaa, Rävala, Ugandi, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Sakala). Mõningatel andmetel olid enamiks eestlastest võrdsed, afa uutel andmetel oli levinud varanduslik ebavõrdsus. Ühiskond jagunes maaomanikeks ja talupoegadeks, kes pidid ülikutele andamit tasuma. Kasutati ka orju, kelleks muudeti sõjavangid või võlgnikud. Suhted naabritega enamasti rahumeelsed. Aeg-ajalt tülid ja rööv- ning sõjakäigud
Kasvukohatüüpidest on: Naat-Väga viljakas, huumuskiht 15-30cm optimaalne niiskus.Puhmarinne puudub,samblarinne on hõre ning katkendlik. Rohurinne on lopsakas ning liigirikas Sõnajalg-Väga hea viljakus,Perioodiliselt niiske. Alusmets ja alustaimestik on lopsakas ning liigirikas. Madala liikuva põhjaveega ala. Sinilille-Väga viljakas, karbonaatse moreeniga künkad, ajuti kuiv. Levinud positiivsetel pinnavormidel, näiteks oosidel ja voortel. Kamarkarbonaatmullad. Jänesekapsa- Väga viljakas saviliiv või liivsavi, parasniiske. Leetunud ja kahkjad mullad samblarinne on pidev Angervaksa-Keskmiselt viljakas, kevadel üleujutatud, edasi märg, suve lõpus parasniiske. Metsauuendamisviisi valik Looduslikult paljuneb haab enamasti Juurevõsudega. Juurevõsude arv on suur, neid võib leida 20-25 meetri kaugusel vanadest puudest. Juurevõsudest tekkinud puud on juurte kaudu
__________________________________________________________________________________________ ______________________________ 11. Külade tüübid. Eestlased elasid taludes, mis moodustasid küla. Külasid oli 3 liiki: 1) sumbküla see on küla, kus talud paiknesid keset põlde ja karjamaid tihedasti koos. NÄITEKS. Saaremaa, mõnes kohas Põhja-Eestis, Läänemaal. 2) ridaküla talud paiknesid üksteise kõrval. NÄITEKS. Ida-Eesti voortel. 3) hajaküla talud paiknesid üksteisest kaugel, igaüks nö. omal künkal. NÄITEKS. Lõuna-Eesti kuppelmaastikul. 12. Muinaseesti haldusjaotus. Tunda kaarti. __________________________________________________________________________________________ __________________________________________________________________________________________ __________________________________________________________________________________________
klaashelmed, ehted), põhjast ja idast hangiti ka karusnahku. 9. Rahutud aastasajad Eestis a) Linnuste rajamine: · ehituslikud iseärasused järskude nõlvadega küngas, kaitsmata küljele kinstlik vall, palkidest kaitseseinad, vallikraav. · linnusetüübid (tabel) mägilinnus (üksik igast küljest looduslikult kaitstud küngas; otepää), neemiklinnus (mäeseljaku neemikuna lõppeval otsal; rõuge), kalevipoja säng (ida-eesti voortel külgedel looduslikud nõlvad, otstel vallid kraaviga; alatskivi), ringvall-linnus (lääne-eesti tasasel maal kunstliku valliga; valjala, varbola) b) Põlluharimine esimesed ribapõllud talude vahel jagati põld pikkadeks ribadeks, tagamaks kõigile võrdne osa head ja halvemat maad. Põldu künti raudotsaga puuadraga. Kaheväljasüsteem põllumaa & kesa karjamaana + sõnnik väetiseks.
Idanaabritele vilja, selle eest saadud karusnahad, vaha jms viidi Lääne- ja Põhja-Euroopa turule. Kaubavahetus tulus maasse peidetud hõbemüdid ja ehted. Hõbe üldtunnustatud vahetusväärtus. varalinnaline asula tähtsamate teede ristumiskohas kujunenud kaubitsemiskoht Tartus. TALUD, KÜLAD Suitsutuba 4-6x6m palkidest hoone, köeti korstnata kerisahjuga. Vilja kuivatati samas ruumis. Lääne-, Kesk-, ja Põhja-Eestis sumbkülad talud keset põlde tihedalt koos. Ida-Eesti voortel talud ridastikku ridakülad. Lõuna-Eesti künlikulmaastikul hajakülad talud üksteisest kaugemal. KIHELKONNAD, MAAKONNAD Kihelkond teatud piirkonna külade moodustis. Tähtsaim haldusüksus. 13. Saj algul 45 kihelkonda, algas nende liitumine maakondadeks, 8: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi, Sakala. Kesk-Eestis välisoht väikseim, säilisid kihelkonnad: Alempois, Nurmekund, Mõhu, Vaiga ja Jogentagana. RAHVAS JA ÜLIKUD
Ringvall-linnused ehitati tasesele maale, ümber kuhjati kõrged kuntslikud vallid. Linnus-asula eelviikingiajal välja kujunenud kompleks, mis hõlmas linnust mäe otsas ning avaasulat selle jalamil. 6. Külade tüübid. Külasid oli kolme liiki: 1. Sumbküla küla, kus talud olid tihedalt põldudel koos (nt Saaremaal, Põhja- ja Lõuna-Eestis) 2. Ridaküla talud paiknesid üksteise kõrval (nt Ida-Eesti voortel) 3. Hajaküla talud paiknesid üksteisest kaugel n-ö oma künkal (Lõuna-Eesti kuppelmaastikel) 7. Muinasmaakonnad. Osata kanda kaardile. 8. Suhted naaberrahvastega. Osata kanda kaardile naaberrahvaste paiknemisalasid. Aastatel 800-1050 liikusid viikingite laevad Läänemerelt mööda Venemaa suurjõgesid Mustale ja Kaspia merele. Seda teed nimetati idateeks ehk tee variaagide juurest kreeklasteni. Eestlaste naabrid olid: 1) Idaslaavlased: a) 9
planeerimisprojektid, mida ei ole kehtetuks tunnistatud. 20. Selgita mõistet: küla, ehk millised alad kuuluvad küla koosseisu? Küla on väike maa-asula, mille moodustavad üksteisega lähestikku asuvad talud või elamud. Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse kohaselt on küla siiski mitte asula, vaid vallasisene territoriaalüksus. Eestis on traditsiooniliselt olnud: sumbkülad valdavalt Lääne-Eestis ja saartel; ahelkülad ja ridakülad Kesk-Eesti voortel ja seljakutel; hajakülad Lõuna-Eestis; tänavkülad peamiselt Peipsi ääres ja mitmel pool mererannikul. Põhja-Eestis on olnud valdavad haja-sumbkülad. 21. Kas küla saab olla tiheasustatud ala? maa-alad, mis on tiheasustusega aladeks määratud kehtestatud planeeringuga. Kui üldplaneering puudub või maakonnaplaneeringu alusel ei ole võimalik tiheasustusega ala määrata, loetakse tiheasustusega aladeks
Suur osa tarberiistu valmistati igas peres omal käel, Omaette käsitooaladeks olid kujunenud raua tootmine ja töötlemine. Järjest ulatuslikumaks muutus ka esivanemate kaubitsemine lähemate naabritega. Tegeldi peamiselt vahetuskaubandusega. 12.Elamud, külad (külatüübid) Eestlased elasid valdavalt maal. Kujunes välja universaalne rehielamu. Mitmelpool Eestis, esiotsa Saaremaal olid sumbkülad, kus talud paiknesid keset põlde tihedalt koos. Ida-Eesti voortel tekkisid ridakülad, kus rajati talud ridastikku. Lõuna-Eesti künklikul maastikul olid hajakülad., kus talud paiknesid üksteisest kaugemal. 13.Kihelkonnad ja maakonnad Teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonna, mis oli Eesti tähtsaimaks haldusüksuseks. 13 sajandiks oli Eestis umbes 45 kihelkonda ja 8 maakonda. (Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala.)Muinasaja lõpul olid märgatavad mõningad
Maakonna põhja- ja edelaosas asuvad suured soomassiivid turbavarudega, lääneosas on küllalt suured kvaliteetse lubjakivi- ja dolomiidivarud. Keskosas Vooremaa ümbruses leidub moreense tekkega kruusavarusid ja Peipsi ääres jääjärvelise tekkega liivavarusid. Majanduslikus mõttes omab Jõgevamaal pemist tähtsust turba, paekivi, liiva ja kruusa kaevandamine. (Jõgevamaa keskkond, 2008, lk 27,28) Jõgevamaa lääneosa põllustatud lavamaal ja voortel valdavad leostunud, leetjad ja kahkjad mullad, idaosa moreenitasandikel ja Ugandi lavamaal leetjad ja kahkjad mullad [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/j%C3%B5gevamaa3]. Jõgeva maakonna veevarustus põhineb põhjaveel. Ühisveevärgiga varustatus jääb Jõgevamaal vahemikku 50-95% . (Jõgevamaa keskkond, 2008, lk 23) Metsamaa pindala moodustab Jõgevamaa pindalast statistilise metsade investeerimise hinnangul 136 900 ha (Aastaraamat ,,Mets 2006"). Eesti 15
kaheväljasüsteem kasvatatakse ainult suvivilja kolmeväljasüsteem kasvatatakse nii suvi- kui talivilja (põld: talivili, suvivili, kesa pool puhkab) sumbküla - külatüüp, mille puhul talud paiknesid keset põlde tihedalt koos, levis peamiselt Lääne-, Kesk-, ja Põhja-Eestis ning Saaremaal. ridaküla - külatüüp, mille puhul talud paiknesid ridastikku tee ääres, levis Ida-Eesti voortel. hajaküla - külatüüp, mille puhul talud paiknesid üksteisest kaugemal, levis Lõuna-Eesti kuppel-maastikul. kihelkond teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonna, kõige tähtsaim haldusüksus, XIII saj algul 45 kihelkonda maakond kihelkonnad moodustasid maakonna, 8 maakonda: Virumaa, Rävala, Ugandi, Sakala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa malev malev oli Muinas-Eestis sõjaväe koondüksus ning keskajal (alates 13
a. Ehituslikud iseärasused: · Järskude nõlvadega küngas. · Kaitsmata küljele kunstlik vall (liiv, paeplaadid). · Palkidest kaitseseinad. · Vallikraav. b. Linnusetüübid: Linnusetüüp Välised tunnused Asukoha näide Mägilinnus Üksik igast küljest, looduslikult kaitstud küngas. Otepää Neemiklinnus Mäeseljaku neemiku lõppeval osal. Rõuge Kalevipoja säng Ida-Eestis voortel külgedel looduslikud nõlvad, Alatskivi otstel vallid kraaviga. Ringvalllinnus Lääne-Eestis tasasel maal kunstliku valliga. Valjala, (ehk maalinnus) Varbola 2. Külad ja põllud a. Elati mitmest talust koosnevates külades linnuste lähedal. b. Esimesed ribapõllud talude vahel jagati põld pikkadeks ribadeks (siiludeks), tagamaks kõigile võrdne osa head ja halvemat maad. c
Idanaabritele vilja, selle eest saadud karusnahad, vaha jms viidi Lääne- ja Põhja-Euroopa turule. Kaubavahetus tulus maasse peidetud hõbemüdid ja ehted. Hõbe üldtunnustatud vahetusväärtus. varalinnaline asula tähtsamate teede ristumiskohas kujunenud kaubitsemiskoht Tartus. TALUD, KÜLAD Suitsutuba 4-6x6m palkidest hoone, köeti korstnata kerisahjuga. Vilja kuivatati samas ruumis. Lääne-, Kesk-, ja Põhja-Eestis sumbkülad talud keset põlde tihedalt koos. Ida-Eesti voortel talud ridastikku ridakülad. Lõuna-Eesti künlikulmaastikul hajakülad talud üksteisest kaugemal. KIHELKONNAD, MAAKONNAD Kihelkond teatud piirkonna külade moodustis. Tähtsaim haldusüksus. 13. Saj algul 45 kihelkonda, algas nende liitumine maakondadeks, 8: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi, Sakala. Kesk- Eestis välisoht väikseim, säilisid kihelkonnad: Alempois, Nurmekund, Mõhu, Vaiga ja Jogentagana. RAHVAS JA ÜLIKUD
Alusmets- hõre või keskm tihedusega; esineb kuslapuu, punane leeder, paakspuu, pihlakas, vaarikas, sarapuu, näsiniin. Alustaimestik- liigirikas, enamasti esineb rohkesti jänesekapsast, leselehte, laanelille, sinilille, koldnõgest, metspipart, metsmaasikat, naiste- ja ohtest sõnajalga jne;samblarindes metsakäharik, palusammal, laanik, samblarinne pidev. Eriti levinud Kagu- ja Lõuna-Eestis, moodust 10,3% metsadest. Sinilille (sl) kkt Levinud pos pinnavormidel (lainjatel moreentasandikel, voortel). Muld- lähtekivimiks karbonaatne moreen; viljakas, tüüpiline on leostunud või leetjas muld; kõdukiht väga õhuke või puudub, huumushorisont tüse (15-25cm); mullareaktsioon neutraalne, alumised kihid karbonaatsed. Puistu- kõige enam leidub kuusikuid, mida kahjustab juurepess; männikuid, kaasikuid, nende seisund on hea; vähem leidub tammikuid, haavikuid, hall-lepikuid, bon Ia-II, madalama boniteediga on vanad tammikud
-maakonnad.) : 1)mägilinnused rajatud üksikutele küngastele (ligi 30 m kõrgune ja kaheastmeline), mis igast küljest looduse poolt kaitstud. Otepää. Linnus lõunapoolsel kõrgemal osal, asula paiknes madalamal astangul. 2)Neemiklinnused mäeseljaku neemikuna lõppeval otsalt.Vaid seljakupoolsele osale rajati kunstlik vall. Pealtvaates kui kumerate külgedega kolmnurk. Tuntud ka linnamägedena. Rõuge (VIII-XI saj põles maha 6 korral). 3)Kalevipoja säng voortel, kõrgemal keskosal.Vallid ja kraavid rajati vaid otstele. Eemalt vaadates meenutavad duurt kõrgete otstega voodit. Põhja-Tartumaal (Alatskivi Kalevipoja säng). 4)Ringvall-linnused ümber linnuseõue rajatud kõrge kunstlik vall. Saaremaal ja Lääne-Eestis maalinnad. 1)-3) Iseloomulikud VIII-XI saj, 4) XII-XIII saj. Ingvar - rootslaste kunigas Ingvar tuli 600. a paiku väega Eestisse ja rüüstasid ühes maakonnas, eestlased ründasid ning Ingvar langes(PWNT)
Alustaimestik liigirikas, enamasti esineb rohkesti jänesekapsast, leselehte, laanelille, sinilille, koldnõgest, metspipart, metsmaasikat, metstähtheina, naiste- ja ohtest sõnajalga jne. Samblarindes metsakäharik, palusammal, laanik, samblarinne pidev. Moodustavad 6% metsadest, eriti levinud Kagu- ja Lõuna - Eestis. Sinilille (sl) kasvukohatüüp - levinud positiivsetel pinnavormidel (lainjatel moreentasandikel, voortel). Mulla lähtekivimiks on karbonaatne moreen. Muld on viljakas, tüüpiline on leostunud (Ko) või leetjas (KI) muld. Kõdukiht väga õhuke või puudub, sest lagunemistingimused on head. Huumushorisont on tüse (15-25 cm), mullareaktsioon neutraalne, alumised kihil karbonaatsed. Puistutest leidub kõige enam kuusikuid (2/3), mida sageli on kahjustanud juurepess. Just juurepess põhjustab vanemate kuusikute hõrenemist ja juurdekasvu langust.
elamutüüp, mille keskseks ruumiks on reheahjuga köetav ning ilma korstnata rehetuba. Selle laepealsetel partel kuivatati vilja, mis ei jõudnud põllul valmida. Talud paiknesid enamasti lähestikku ja moodustasid küla. ( kareda küla Järvamaal, mainitud Henriku poolt oma ilu poolest). Vastavalt maastiku iseärasustele levisid Eestis erinevad külatüübid. Lääne-, Kesk- ja Põhja-Eestis ning Saaremaal olid sumbkülad, kus talud paiknesid keset põlde tihedalt koos. Ida Eesti voortel rajati talud ridastikku ja nii tekisid ridakülad. Lõuna-Eesti künklikul maastikl olid hajakülad, kus talud paiknesid teinestesest kaugemal. 14. Kihelkonnad ja maakonnad Teatud piirkonna talud moodustasid kihelkonna(45). Esmajoones välisohu tõttu olid kihelkonnad liitunud suuremateks maakondadeks. Eestis oli 8 maakonda: Virumaa, Revala, Järvamaa, Läänemaa, Ugandi, Sakala, Läänemaa, Harjumaa. Kesk-Eestis, kus välisoht kõige
kus võis asuda külakaev ja külakiik. Vainule kogunes harilikult ka külakari karjamaale minekuks. Sumbküla võis olla mitmesuguse suuruse ja tihedusega. Pärast maade kruntimist hajutati suur osa sumbküladest, nende asemele tekkisid haja- või ahelkülad ja tuumikkülad, kus tihedama sumbja keskosa ümber on üksikud õued. Ridaküla - õued kõrvuti tee ääres piki põlluserva, mäeveeru või mõne veekogu kallast. Ridakülad olid iseloomulikud näiteks Kesk-Eesti voortel ja oosidel. Ahelküla - ridaküla hõredam variant, õued asusid peateest kaugemal, nii et õueni viis väike harutee. Iseloomulikud eriti Lõuna-Eestile. Hajaküla - õued hajali põldue vahel ja nende serval. Oli eriti iseloomulik Lõuna-Eestile. Tänavkülades olid õued kahel pool suhteliselt sirget külatänavat. Eriti iseloomulik Peipsi rannikule. Talu Põllumajanduslik väikemajand, hõlmab maavalduse koos õue ja hoonetega ja talupere.
Vainule kogunes harilikult ka külakari karjamaale minekuks. Sumbküla võis olla mitmesuguse suuruse ja tihedusega. Pärast maade kruntimist hajutati suur osa sumbküladest, nende asemele tekkisid haja- või ahelkülad ja tuumikkülad, kus tihedama sumbja keskosa ümber on üksikud õued. Ridakülades seisid õued kõrvuti tee ääres piki põlluserva, mäeveeru või mõne veekogu kallast. Ridakülad olid iseloomulikud näiteks Kesk- Eesti voortel ja oosidel. Ahelküla on ridaküla hõredam variant, õued asusid peateest kaugemal, nii et õueni viis väike harutee. Iseloomulikud eriti Lõuna-Eestile. Hajakülas asusid õued hajali põldue vahel ja nende serval. Oli eriti iseloomulik Lõuna-Eestile. Tänavkülades olid õued kahel pool suhteliselt sirget külatänavat. Eriti iseloomulik Peipsi rannikule Maaviljelussüsteemid, külvikord Vanim maaviljelussüsteem on uudismaasüsteem, iseäranis omane rändavatele, nomaadsetele rahvastele
Keskmine rauaaeg u 450-800 Linnused Vaenlased, sõjakäikude eest kaitsmine Hilary Karu 8 D 11 EESTI AJALUGU Mägilinnused On, mida peita Neemiklinnused Puust mäeseljakule, kunstlik vall ainult seljakupoolselt osal Kalevipoja sängi tüüpi Voortel, kõrgemal osal, vallid ja kraavid otstel Ringvall-linnused Peit- ja aardeleiud U 600 kuningas Ingvari sõjaretk Sellest räägivad Rootsi sangarilood, Ingvar sõlmis Taaniga rahu ning siis sõitis siia suvel, sõdides kogu suve, kuid kuna Estlandi sõjavägi oli tugev, suri Ingvar. Viikingiaeg u 800-1050 Suhted Skandinaaviaga saagad ja ruunikivid 10
sulamisveetekkeliste pinnavormistike põimumine jääjärvetasandike keskel. Soostumus on ulatuslik ja metsade osatähtsus suur, asustus on hõre. Aluspõhi praktiliselt ei paljandu. Arvukalt oosistikke · Türi voorestik ja Kõnnumaa (mõlemat võiks ka erladi maastikurajoonina käsitleda) · Tammsaare ,,Tõe ja õigus" tegevus toimub Kõrvemaal. Tammsaare väljamägi tegelikult üks voorjas · Mitmel voortel aluspõhjaline tuumik 15.10.13 Pandivere kõrgustikust lõunas ja edelas esineb nii Vahe-Eesti kui ka Kesk-Eesti tasandike pinnamoes arvukalt voorelaadseid künniseid ja seljakuid, mida nimetatakse väikevoorteks. Kõrvemaal esineb neid soossaartena suurtes rabamassiividest Türi voorestik · Üle 50 mitmesuguse kuju ja suurusega põhja-kirdest lõuna-edelasse orienteeritud väikevoore. Suurim absoluutkõrgus küünib 80 meetrini Käomäe voore lael (suht. 20 m)
kahjustuste all), tootlikkuselt kuuluvad puistud III- teises rindes. Alusmets puudub või on hõre, leidub Sinilille (sl) kasvukohatüüp - levinud positiivsetel IV boniteedi klassi. Esineb ka kaske ja tamme, üksikuid kadakaid ja pihlakaid. Alustaimestikus pinnavormidel (lainjatel moreentasandikel, kuid nende kasv on aeglasem ja nad on enamasti pohl, mustikas, kanarbik. Niiskemates kohtades voortel). Mulla lähtekivimiks on karbonaatne kõveratüvelised. saavutab ülekaalu mustikas - mustika-pohla moreen. Muld on Alusmetsas domineerivad sarapuu, kadakas, alltüüp. Samblarindes peamiselt palusammal ja viljakas, tüüpiline on leostunud (Ko) või leetjas vähem on kuslapuud, tuhkpuud, mage laanik. (KI) muld
tulikas(Ranunculus repens) jt. LU toimub puuliikide vaheldus kase, haava või halli lepaga. Metsad moodustavad ca 8% riigimetsadest ja 6,6 % kogu metsamaast, kasvades killustatult paljudes metskondades, eriti levinud Kagu- ja Lõuna-Eestis. Pindalalt on jk kasvukohatüüp kolmandal kohal ms ja ph kasvukohatüübi järel. Sinilille kasvukohatüüp (sl) Kasvukohatüüp on levinud lainjatel moreentasandikel, oosidel, voortel jt. positiivsetel pinnavormidel. Mikroreljeef on tasane kuni nõrgalt lainjas. Mulla lähtekivimiks on kollakashall karbonaatne liivsavi- või rähkmoreen. Muld on viljakas, tüüpiline keskmise sügavusega kamarkarbonaatmuld (K''') või leostunud kuni leetjas kamarkarbonaatmuld ( KO; Kor kuni KI). Lõimiseks on saviliiv või liivsavi. Organogeenne kiht väga õhuke (kuni 2 cm), sest lagunemistingimused on head. A1 horisont on tüse, kuni 25 cm, hea struktuuriga ja kõrge huumusesisaldusega.
mitte. Leostunud ja leetjaid muldi ohustavad rasked põllutöömasinad – need vähendavad mulla viljakust ja nõrgendavad vastupanu keemilistele mõjutustele. Karstunud ja koreda aluspõhja tõttu on põhjavee kaitstus kohati nõrk. Kahkjad mullad on moodustunud kahekihilistel (saviliiv liivsavil ja savil) või raske lõimisega lähtekivimitel, kus perioodiliselt koguneb ülavett, see mõjutab mullaprotsesse. Selliseid muldi on peamiselt Lõuna-Eesti lavamaal, kuid ka Pandiveres ja voortel. Ajutine ülavesi segab mullaharimist ja saagikoristustöid, mistõttu põllumaana kasutamisel vajavad need mullad sügavkobestamist ning kohati ka drenaažkuivendust. Sügavkobestamine on mullakaitse seisukohalt oluline, sest ta suurendab aktiivveemahutavust, mulla õhusisaldust ja vastupanu rasketele masinatele. Gleistunud kahkjate muldade profiilis püsib ülavesi pikka aega ning nad vajavad nii drenaažkuivendust kui ka sügavkobestust.
annaabi.ee 
