Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Võlasuhte tekkimine lepingueelsetest läbirääkimistest ja eellepingust". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
müüja, reinhold, rikkumine, mait, lauanõud, asjaolud, müügileping, hüvitamist, kinnisasja, eelleping, ostjal, võlaõiguse, 2019, kinnistu, võlgnik, faktilised, pakkumuse, lepingupooled, leppisid, maidu, tahe, nõustumus, võlausaldaja, protokoll, maakler, hüpotees, võlasuhe, tugineda, võlasuhte, sõidukulu, kaasuses, ostjaks, pahauskneVõlaõiguse üldosa OIEO.06.044 2019/2020 IV seminar Õiguskaitsevahendid (I) Rikkumine, vastutus, täitmisnõue, täitmisest keeldumise õigus Nõuded, kujundusõigused, vastuväited (kohustuste täitmisest keeldumine) 1. Kaasus „Põlenud köögimööbel“ Ants (ostja) soovis OÜ-lt Köögikaup (müüja) tellida köögimööblit. Ants leidis, et OÜ Köögimööbel pakub oma kodulehel temale sobiva kvaliteedi ja hinna suhtega köögimööblit. Müüja kodulehel said kliendid endale sobiva köögimööbli virtuaalselt kokku panna ja seejärel
06.044 2019/2020 I seminar Võlasuhte tekkimine lepingust Teemad: 1. võlaõiguse koht eraõiguse süsteemis; 2. võlasuhete tekkimise alused, üldiseloomustus, eristamine; 3. lepingu sõlmimine. KAASUSE LAHENDAMISE SKEEM I KAASUSE LAHENDAMISE PROBLEEM - kes tahab kellelt mida nõuda - Nõude aluseks ei ole VÕS § 101 lg 1. Hüpotees: A võib nõuda B-lt müügilepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel kahju hüvitamist (välja tuleb tuua nõudenorm)? A võib lepingust taganeda müügilepingust VÕS § 116 lg 2 p 1 alusel. Nõude või õiguse formuleerimisel tuleb välja tuua nõudenorm (nt VÕS §-d 115, 15 lg 1, 113, 108); või õigust andev norm (VÕS §-d 112, 116 lg 1 jne). II NÕUDE EELDUSED - Kas poolte vahel on kehtiv leping/võlasuhte alus? o Lepinguliik o Kas leping on sõlmitud
Seda lepingut kasutatakse iga servalkõnni kliendiga. Kaasuse asjaoludel oli allkirjastamiseks antud lepingutekst. Tingimust kasutav lepingupool kasutab seda tüüptingimust teise lepingupoole suhtes. Ja mille tõttu ei olnud teine pool võimeline mõjutama tingimuse sisu-Lepingut allkirjastades ei ole servalkõnni kliendid võimelised lepingu sisu muutma ega ka lepingu punkte. Nad saavad ainult lepingut allkirjastada. Kaasuse asjaolud ei viita muudele viisidele, tuleb eeldada, et ei ole läbiräägitav Järeldus: p 18 ja p 19 on tüüptingimused VÕS § 35 mõttes. 2. Kas lepingupunktid 18 ja 19 on muutunud lepingu osaks VÕS § 37 mõttes? 1) Tingimuse kasutaja viitab lepingu sõlmimise ajal või enne seda tingimustele või tüüptingimuste olemasolu eeldamine: VÕS § 37 lg 1-tingimusele viidati: dokument allkirjastati kirjalikult,
kustutamise järjekorda määrata. Kas A-l on õigus nõuda V-lt põhivõla, sellelt arvestatud intressi, põhivõlalt alates 1.01 arvestatud viivise, põhivõlalt ja kuni 1.01. arvestatud intressilt viivise ning alates 1.01. arvutatud intressi maksmist? Hüpotees: A-l on õigus nõuda põhivõlga VÕS § 108 lg 1, intressi VÕS § 108 lg 1 ja § 94 alusel ja viivist VÕS § 113 lg 1 alusel Eeldused: võlasuhe, rikkumine, vastutus, ÕKV eeldused Intressi jaoks ei ole eraldi ÕKV - kasutatakse VÕS § 108 lg 1. KOGU AEG 108 JA 113, ÜKS ON TÄITMINE JA TEINE VIIVIS. Pärast kokkulepitud tähtpäeva ei maksta enam intressi! Pärast tähtaega tekib viivise nõudmine. Kuni kokkulepitud kuupäevani intress, pärast kuupäeva viivis. Võlasuhe - Lepingu liik – Tegemist on laenulepinguga VÕS § 396 lg 1. A andis V-le 20 000 ja V on kohustatud selle tagasi maksma.
Seetõttu teatab A kaks nädalat peale lepingu sõlmimist B- le, et müüb korteri hoopis C-le. B nõuab A-lt notariaalse lepingu sõlmimist, A aga teatab, et nendevaheline kokkulepe on vormivea mittejärgimise tõttu tühine, mistõttu ei saa selle alusel nõuda notariaalselt tõestatud müügilepingu ega asjaõiguskokkuleppe sõlmimist. Liiatigi pidi B seda ise teadma, kuivõrd B töötab kohtu kinnistusosakonnas ja teab väga hästi, millised on kinnisasja võõrandamise lepingu vorminõuded. A müübki korteri C-le. Kolme kuu pärast müüb C korteri edasi B töökaaslasele, kes maksab 10 000 euro võrra kõrgemat hinda kui B ise oli kavatsenud maksta. Saades töökaaslaselt teada korteri hinnast, leiab B, et on A pahauskse tegevuse tõttu kaotanud hulga raha ning soovib B-lt VÕS-i alusel kahjutasu nõuda. Kas B saab nõuda A-lt kahju hüvitamist? Kui jah, siis millises summas? AÕS § 119
Lepinguõigus Võõrandamislepingud Sisuks on kohustus kanda mingi õigusobjekt üle ühe isiku vara hulgast teise isiku vara hulka. Jagunevad tasuta (kinkeleping) ja tasulised (müügi- ja vahetusleping) võõrandamislepingud. Müügileping Mõiste tuleneb VÕS § 208 lg 1. (1) Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Müügileping kui võlaõiguslik leping ja kohustustehing. Kohustustehingu ja käsutustehingu (õigusliku staatuse muutumine; omandiõiguse ülekandmine ühelt isikult teisele; AÕS) eristamine: lahutamispõhimõte (müügilepingu täitmiseks on vaja lisaks mingi täiendava tehingu tegemine,
Millal hüvitatakse lepingu rikkumisest tekkinud mittevaraline kahju? Kuidas määratakse kindlaks mittevaralise kahju suurus? Kuidas piiratakse mittevaralise kahju ulatust? Mida tähendab karistuslik kahjuhüvitis? 8. Millistel alustel võib kahjuhüvitist vähendada? 9. Millisel viisil kahju hüvitatakse? 10.Mida tähendab asendustehing ja millise on sellest tuleneva nõude eeldused ning milline on nõude sisu? 11.Millised eeldused peavad olema täidetud, et nõuda kahju hüvitamist VÕS § 115 alusel? Millisel järjekorras tuleb eeldusi kontrollida? Kuidas jaguneb tõendamiskoormus poolte vahel (mida peab tõendama võlausaldaja ja mida võlgnik?) 1. K müüs H-le kinnistu hinnaga 100 000 eurot, millel asus elamu. H tundis huvi maja vastu, sest see oli arhitektuuriliselt huvitav ning H perele sobiv. Tegemist oli lõpetamata elamuga, kuid selles oli võimalik elada. Pärast elamusse sissekolimist toimus selles
Ülesütlemise liigid. 4. Ülesütlemise materiaalsed ja formaalsed tingimused 5. Kohustuste vahekorra muutumine (VÕS § 97) Tudeng tunneb ja teab: 1. miks tuleb eristada taganemist ja ülesütlemist ning eristamise alust (ajalooline ülevaade) 2. taganemise ning ülesütlemise materiaalseid eeldusi ja formaalseid tingimusi (õkv skeem); erinevused ja samade sätete kohaldamine 3. milline on oluline rikkumine, kuidas sisustatakse olulist rikkumist kohtupraktikas 4. milline on poolte lepinguvabadus taganemisõiguse (alused ja kord) reguleerimisel ja selle piirangud 5. taganemisavalduse kehtivuse nõudeid (kohtupraktika) 6. ennetavat lepingu lõpetamise õigust 7. täiendava tähtaja määramise õiguslikku tähendust lepingu lõpetamisel 8
VÕSi eriosa jaguneb omakorda kaheks: Lepingud; Lepinguvälised võlasuhted. Kõigepealt vaatame lepingut, kui leiame et lepingus pole kõiki õigusi ja kohustusi välja toodud, vaatame eriosa ja kui seal ei ole, siis vaatama üldosa. Lepingu sõlmimisel tuleb hakata kohustusi täitma. Alati on küsimus, kuidas tuleb lepingutingimusi täita. Sel juhul rakendame VÕS-i üldosa. Kui kohustusi nõuetekohaselt ei täideta, siis on see nõute rikkumine, mis toob kaasa karistuse. Kursusekaaslane läheb poodi ja ostab 300 kingad, paneb jalga ja tuleb kooli. Koolis tuleb teisel päeval konts alt ära ja tüdruk ei tea, mida teha. Kui tahame kelleltki midagi nõuda, siis kõigepealt tuleb kontrollida õigussuhte olemasolu ja kas on nõudealus. Ostutsekk on olemas ehk leping on olemas. Kõigepealt vaatan VÕS-i eriosa ja eriosast tulenevaid müügilepingu regulatsioone.
(lahtised tingimused).” Määratud tingimus peab vastama hea usu ja mõistlikkuse PM- le. VÕS § 26 kehtib ka üüri- ja rendilepingule, kui pooled on kokku leppinud, et üks pool võib lepingu tingimusi muuta – lahtine leppingutingimus. RKTKo 2-16-10721, p-d 10-15 lahtised tingimused Asjaolud: Tulundusühistu PIIMA-VISSI (hageja) hagi Heilori (kostja) osaühingu vastu võlgnevuse ja viivise saamiseks Kostja ostis hagejalt lihaveiseid. Müügileping sõlmiti lahtiste tingimusega VÕS § 26 lg 1 mõistes Kostja vähendas loomade kaaluandmeid, et loomade eest vähem maksta – pole hea usu ja mõistlikkuse PM kooskõlas Õiguslik küsimus ja Riigikohtu seisukoht: Kas tegemist on lahtise tingimusega? VÕS § 26 lg 1 loomadest saadud liha kogus ei ole lahtine tingimus – tegemist on faktilise asjaoluga. Samas leidis kolleegium, et
kokkulepitust erinevalt avariiliseks. Pärast puuduse avastamist taganeb Kaupo lepingust. Kaupo on jõudnud kaubiku üle värvida, kuna autol olid roostekahjustused ning panna alla uued rehvid. Nädal enne lepingust taganemist kahjustab sõiduki peeglit parklas tundmatu auto. Nädal pärast taganemist sattus Kaupo avariisse, mille tulemusel said sõiduki vasak poritiib kahjustada. Kaupo nõuab makstud raha tagastamist, sõiduki värvimiseks tehtud kulutuste hüvitamist ning uute rehvide hinna kompenseerimist. Ben keeldub ostuhinna tagastamisest, kuna leiab, et tal ei ole avariilise sõiduki tagasivõtmise kohustust, mistõttu ei või K sellises olukorras lepingust taganeda. Igal juhul nõuab Ben sõiduki kahjustuste hüvitamist või selle parandamist enne tasutud müügihinna tagastamist. Ülesanne: 1) Kas Kaupo võib kaasuse asjaoludel nõuda Benilt makstud raha tagastamist?
isik ehk võlausaldaja ehk kreeditor) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. (2) Võlasuhte olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda. Kohustusi on kahte liiki – saab rääkida tulemusest või kus on vaja arvestada teise poolte huvidega. - Kui on müügileping, mille poolteks on A ja B. B on müüja, A on ostja. Mõlematel on õigused ja kohustused. Müüjal on kohustus asi üle anda ja sellele kohustusele vastab ostja õigus nõuda, et talle asi üle antakse. Ostjal on kohustus maksta raha ja müüja õigus nõuda raha. - Kui isikul on õigus midagi teha- võlgnik. Kui on õigus midagi nõuda- võlausaldaja. Kui on üürileping, mida iseloomustab, et
pärimisleping), ühinguõigus (nt seltside ja ühingute asutamislepingud). Lepingu all mõeldakse käibes sageli üksnes kirjalikult vormistatud dokumenti, mis tõendab saavutatud kokkulepet. Kuna tehingu võib teha, lähtuvalt TsÜS-st mistahes vormis, siis võivad lepingud olla ka suulised kokkulepped. Alati ei ole aga suuliste lepingute sõlmimine võimalik, seda ennekõike juhul, kui seaduses on sätestatud tehingu kohustuslik vorm, nt AÕS § 119 lg 1 kohaselt peab kinnisasja võõrandamise leping olema notariaalses vormis. Lepingueelsed läbirääkimised ja culpa in contrahendo Keerulisemate lepingute sõlmimine toimub sageli läbirääkimistega. Läbirääkimiste käigus tehakse ettepanekuid ja võetakse neid vastu või lükatakse tagasi, eesmärgiga saavutada mõlemale poolele vastuvõetav kokkulepe. Lepingueelsete läbirääkimiste käigus võidakse ka sõlmida lepinguid, mille sisuks on läbirääkimiste läbiviimise kord või kulude jaotamine poolte vahel
pärimisleping), ühinguõigus (nt seltside ja ühingute asutamislepingud). Lepingu all mõeldakse käibes sageli üksnes kirjalikult vormistatud dokumenti, mis tõendab saavutatud kokkulepet. Kuna tehingu võib teha, lähtuvalt TsÜS-st mistahes vormis, siis võivad lepingud olla ka suulised kokkulepped. Alati ei ole aga suuliste lepingute sõlmimine võimalik, seda ennekõike juhul, kui seaduses on sätestatud tehingu kohustuslik vorm, nt AÕS § 119 lg 1 kohaselt peab kinnisasja võõrandamise leping olema notariaalses vormis. Lepingueelsed läbirääkimised ja culpa in contrahendo Keerulisemate lepingute sõlmimine toimub sageli läbirääkimistega. Läbirääkimiste käigus tehakse ettepanekuid ja võetakse neid vastu või lükatakse tagasi, eesmärgiga saavutada mõlemale poolele vastuvõetav kokkulepe. Lepingueelsete läbirääkimiste käigus võidakse ka sõlmida lepinguid, mille sisuks on läbirääkimiste läbiviimise kord või kulude jaotamine poolte vahel
Mart teavitab müüjat puudusest jaanuaris 2020 ning koos avaldusega, et alandab hinda 20 000 euro ulatuses. Müüja vaidleb Mardile vastu, sest asjaolu, et Tallinna vanalinnas võib olla õhtuti kärarikas, ei ole korteri puudus vaid antud piirkonna eripära. Ülesanne: Kas Mart saab hinda alandada 20 000 euro ulatuses? Hüpotees: Mart saab hinda alandada 20 000 euro ulatuses VÕS § 112 lg 1 järgi. Eeldused: leping, rikkumine, vastutus, ostja võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, avaldus Võlasuhe - Lepingu liik – tegemist on müügilepinguga VÕS § 208 lg 1, mille kohaselt ostis Mart müüjalt korteri, müüja andis omandi üle ja Mart maksis raha. - Lepingu sõlmimine – kaasusest on välja toodud asjaolu, et sõlmiti notariaalne võlaõiguslik müügileping ja asjaõigusleping. - Lepingu kehtivus – kaasuse tekstist ei ole toodud välja, sisu ega vormi puudusi –
lepingupoolte kokkuleppe, pooltevahelise praktika või nende tegevus- või kutsealal kehtivate tavade järgi. 3-2-1-141-14 p 44 (lepingu tühisuse mõju konkurentsikeelu ja leppetrahvi kehtivusele) TsÜS § 85 järgi ei too tehingu ühe osa tühisus kaasa tehingu teiste osade tühisust, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühise osata. Eeldada võib, et lepingupooled ei soovinud, et BFT müügileping kehtiks vaid osaliselt ehk konkurentsikeeldu ja leppetrahvi sätestavas osas, sest nii konkurentsikeelu kui ka selle rikkumise eest leppetrahvi kehtestamisel on mõtet vaid juhul, kui leping jääb kehtima osa müüki puudutavas osas. Asjas ei ole tuvastatud asjaolusid, millest nähtuks, et konkurentsipiirangul ja selle rikkumisega seotud leppetrahvikohustusel oleks iseseisev, osa müügiga mitteseotud tähendus. Seega on leping
400 000. 2.5.4. § 1045 lg 1 heade kommete vastasus – kui teatakse, et nõude loovutus on keelatud ( st nõude saaja teab, et keelatud) Järeldus: Ehituslepingust tulenev nõue kuulub L-ile. Kolm lepingut: töövõtuleping (loovutuskeeld on seal – mõjutab ainult lepingu poolte omavahelisi suhteid), laenuleping (laenu tagamiseks loovutas töövõtulepingust tuleneva nõude, nõue oli juba ära antud – ebaõige teade pangale), müügileping (VÕS § 165 l VÕS § 164 lg 3 prioriteedi põhimõtte 2) Milline tagajärg on valla poolt kohustuse täitmisel valele isikule? Millised on võlgniku võimalused oma positsiooni kaitsta, kui vallalt nõuavad täitmist mõlemad võlausaldajad? Kui vald täitis kohustuse valele isikule: VÕS § 169 lg 1 võib võlausaldaja täita ka endisele võlausaldajale, kui ta ei teadnud ega pidanud teadma võlausaldaja vahetumisest.
2 b) Pakkumuse esitaja teost teada sai, kui nõustumus on kaudne tahteavaldus ehk tegu (v.a kui praktikast või kokkuleppest tulenevalt alates teo tegemisest) c) Olulistes lepingutingimustes kokkuleppe saavutamisest (kui poolte kokkuleppe või taotluse alusel tuleb teatud olulistes tingimustes kokkuleppele jõuda) Kohustuse rikkumine Kohustuse täitmata jätmine, mittekohane täitmine ja täimtisega viivitamine st nii lepinguliste kui muude kohustuste rikkumine. Tuvastamaks, kas tegu on kohustuse rikkumisega tuleb: 1. Määrata, mis on võlasuhte sisu ja millise kohustusega on tegemist: 1.1 Otsene/kaudne kohustus- otsese kohustus korral peab võlgnik saavutama konkreetse tulemuse, kuid kaudse kohustuse korral tegema kõik mõistlikult võimaliku (tegema mõistlike jõupingutusi)
majandus- või kutsetegevust sõlmitud lepingud, sidevahendite abil sõlmitud lepingud VÕS § 1 lg 5 järgi on tarbija isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Aga: VÕS § 144 lg 1: Tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik. VÕS § 208 lg 4: Tarbijalemüük on asja müük müügilepingu alusel, mille puhul tarbijale müüb vallasasja müüja, kes sõlmib lepingu oma majandus- või kutsetegevuses. VÕS § 1 lg 6: Ettevõtja käesoleva seaduse tähenduses on isik, sealhulgas avalik-õiguslik juriidiline isik, kes teeb tehingu, mis seondub iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. VÕS üldpõhimõtted: PS §19 lg1- igaühel on õigus vabale eneseteostusele- üldisne vabadusõigus Üldise vabadusõiguse kaitsealas on ka lepinguvabadus, kuid lisaks tuleb arvestada ka spetsiaalsete
asjad. 16. Mis on asja oluliseks osaks ning mille poolest see erineb mitteolulisest ja näilisest osast? Asja oluliseks osaks on osa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või olemuselt muutuks (nt maatükil olev hoone). Mitteoluline osa saab asjast eraldada, ilma et asi või eraldatav osa oluliselt muutuks või kui asi ja selle osa on eri isikute omandis. Sellised osad, mis paistavad kinnisasja või ehitise oluliste osadena, tegelikult seda aga ei ole, on näilised osad. 17. Mida mõistetakse tehingu all? Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje saavutamisele suunatud tahteavaldus. 18. Milliseid tehinguid eristatakse osalejate arvu alusel? Sõltuvalt tehingus osalejate arvust võib tehing olla: ühepoolne vajalik on ühe isiku tahteavaldus; mitmepoolne vajalik on kahe või enama isiku tahteavaldus. 19
............................................................................................................................................... 39 Tehinguõiguse üldküsimused. Kohustuste täitmise takistused. (Slaid 18) ....................... 40 Kohustuste täitmise takistused. ...................................................................................................................... 41 Tehinguõiguse üldküsimused. Kohustuste rikkumine. (Slaid 19) ........................................ 42 Kohustuste rikkumine. ........................................................................................................................................ 43 Tehinguõiguse üldküsimused. Hüvitatava kahju liigid. (Slaid 20) ....................................... 44 Hüvitatava kahju liigid. ....................................................................................
• õiges kohas; • õigel viisil ja • õigele isikule. Kohustuste täitmine • Kui kohustused on täidetud eeldatakse, et kohustused on täidetud nõuetekohaselt, tulenevalt VÕS § 76 lg 4. • Mittenõuetekohast täitmist peab võlausaldaja tõendama. • Kohustuste täitmist tõendatakse täitmise kviitungi abil.VÕS § 95 lg 1 kohaselt peab võlausaldaja andma võlgnikule tema nõudmisel kohustuse täitmist tõendava dokumendi. Kohustuste rikkumine • Kui lepingupool jätab oma kohustused täitmata või täidab neid osaliselt on tegemist kohustuste rikkumisega tulenevalt VÕS § 100. • Kohustust rikkunud isiku suhtes võib kohaldada nii lepingust kui ka VÕS § 101 lg 1 tulenevaid õiguskaitsevahendeid. • Oluline: kohustuste rikkumine ei tohi kaasa tuua kohustuste rikkumist. Nt kui üks lepingu pool täidab omapoolsed kohustused osaliselt, siis see ei anna teisele lepingu poolele õigust jätta oma
tarbijakäendusleping VÕS § 143 lg 1 järgi. 1.3. Kas tarbijakäendusleping on kehtiv? VÕS § 143 lg 2 kohaselt peab olema kokku lepitud käendaja vastutuse maksimaalsummas. Lepingu p-st 5.2. järgi on maksimaalsumma kokku lepitud. VÕS § 144 lg 2 kohaselt peab tarbijakäendusleping olema kirjalikus vormis. Ka seda ei ole rikutud ning seega on Mati ja võlausaldaja vahel tarbijakäendusleping olemas ning kehtib. 2. Rikkumine 2.1. Kohustuse sisu – VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenusaaja maksma laenuandjale sama rahasumma tagasi, mis talle laenati. Vastutab ka, siis kui leping on üle öeldud VÕS § 145 lg 2. VÕS § 397 lg 1 järgi tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenu pealt maksta intressi. Nendest kahest normist tulenevalt on põhivõlgniku kohustus tasuda võlausaldajale tagasi laenusumma ning sellelt laenult ka intressimakseid
et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. (3) Kui seaduses on tehingu tegemiseks ette nähtud teatud vorm, mille järgimata jätmise korral on tehing tühine, peab tehingu tegemiseks antud volitus olema samas vormis. Prokuura äriõiguslik üldine esindusõigus, mis annab prokuristile õiguse esindada ettevõtjat kõigis majandustegevusega seotud tehingutes. Tal on keeld kinnisasja võõrandada ja koormata ilma vastava õiguse andmiseta prokuuras ja kandeta äriregistris. Teiseks äriõigusliku esindusõiguse liigiks on volitus ettevõtja majandus või kutsetegevusega seotud tehingute tegemiseks. Isik aga kellele on antud volitus teha teise isiku majandus või kutsetegevuses kõiki tavalisi tehinguid ei või eraldi volituseta kinnisasja võõrandada või koormata ega sõlmida laenulepingut. Lepingu sõlmimisel tuleb kindlasti kontrollida kas isikule antud volitus
üürileandjalt asja üleandmist.Kui üürileandjana sõlmib üürilepingu isik, kellel konkreetse asjaga õiguslik seos puudub, siis on üürilepingu täitmine võimatu. Üürilepingu täitmise võimatus ei välista aga üürniku poolsete üürilepingu rikkumisest tulenevate nõuete maksmapanekut üürileandja suhtes. Kui üürileandja üürnikule asja üle ei anna võib üürnik kohaldada üürileandja suhtes õiguskaitsevahendeid, nagu näiteks kahju hüvitamist. Üürilepingu sõlmimisel tasuks üürnikul kontrollida, kas üürileandjal on õigus asja kasutusse anda või mitte (nt allüürile andmise õigus). Sest juhul, kui üürileandjal puudub õigus asja kasutusse anda, tekiks üürnikul üksnes kahju hüvitamise nõudeõigus ürileandja vastu, mis aga ei pruugi olla üürniku huvides. Üürilepingu sõlmimisel tuleb tähelepanu pöörata ka erisätetele, mis on rakendatavad eluruumide ja äriruumide kasutusse andmiseks
lause 2) erand 1- materjali asja valmistamiseks annab teine pool- 3) suuurem osa kohustustest on seotud töö tegemise või muu teenuse osutamisega §208 lg2 2.lause (võrreldes komponentide väärtusi ehk valmistamine vs võõrandamine, kui väärtused pooleks, siis müügileping(nt kardinate ost- materjal maksab 40.-, õmblemine 60.-, siis töövõtuleping), individuaaltunnustega asja valmistamine on töövõtulepinguga) 7. Müüja kohustused: 1. objekti üleandmine (§208 lg1) 1. müüdav asi tuleb ostja jaoks valmis panna kindlas kohas (§209 lg1), vastutab ostja 2. müüja peab asja ostja kätte toimetama (§209 lg4 1.lause), vastutab müüja 3. müüja peab korraldama asja transpordi ostjani (§209 lg4 2.lause), ostja riisiko 2. omandi üleandmine (§208 lg1) • kinge Kasutuslepingud: • üür • rent • liising • laen ja krediit
Kohustuse rikkumise kindlakstegemisel tuleb hinnata kohustuse sisu ja tegeliku olukorra vahelist seost. Kohustuse rikkumisega on tegemist siis, kui kohustuse sisu ja tegelik olukord erinevad, siinjuures ei ole tähendust kas tegemist on olulise rikkumisega või mitte (kõrvalkohustus), tähtis on rikkumise fakt. Järelikult VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumise tunnusteks 1) võlasuhte olemasolu; 2) võlasuhtest tuleneva kohustuse rikkumine, mis seisneb kohustuse sisu ja tegeliku olukorra erinevuses. VÕS §-s 100 reguleeritakse nii neid suhteid, mis tulenevad lepingust kui ka neid, mis tulenevad seadusest. Siinjuures ei pruugi olla tegemist vaid võlaõigusseadusest tuleva kohustusega. VÕS § 100 definitsioonist tuleneb, et kohustuse rikkumine võib olla kahesugune: 1) võlasuhtest tulenevat kohustust ei täideta üldse 2) kohustus küll täidetakse, aga täitmine ei ole kohane
Lahendus Selleks, et pooled saaksid kasutada lepingu rikkumisest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, tuleb tuvastada eeskätt, kas tegemist on lepingulise suhtega. Kuna kaasuse tekstist tuleneb üheselt, et pooled sõlmisid läbirääkimisi pidamata hankelepingu nr AB 123/223/323, mille hinnaks oli 304 900 eurot, siis saab tõdeda, et poolte vahel on kehtivalt sõlmitud hankeleping. Lisaks puuduvad kaasuses asjaolud, mis viitaksid sellele, et lepingu kehtivuses tuleks kahelda (st võimalikud viited poolte tahteavaldustele, teovõimele, vorminõuetele jne). Kuigi kaasuse enda tekstis on viidatud, et „hankelepingu sõlmimise õiguspärasust ei pea kontrollima“, siis kahtluse korral, et ehk läheb sellest osast siiski punkte kaduma, siis võib ka lepingu kehtivuse bloki üle kontrollida. I. Hankija nõuded Täitja suhtes
võlausaldajate nõue teiste võlgnike vastu (VÕS § 69 lg 2). Seda nõuet nimetatakse solidaarvõlgniku regressi ehk tagasinõudeks. Kui solidaarkohustus seisnes muus kui raha maksmises, võib kohustuse täitnud solidaarvõlgnik nõuda teistelt solidaarvõlgnikelt üksnes rahalist hüvitist (vt VÕS § 69 lg 4). Teisiti on solidaarvõlgniku regressiõigus reguleeritud ainult ühishüpoteegi puhul. Võlausaldaja nõude rahuldanud kinnisasja omaniku regressiõigus ei ole seadusega garanteeritud, vaid tuleneb ühisvõlgnike kokkuleppest 88. Mille poolest erinevad osa-, ühis- ja solidaarvõlausaldajad? Osavõlausaldajatega on tegemist siis, kui iga võlausaldajaks olev isik võib võlgnikult nõuda ainult temale langeva osa täitmist kogukohustusest Ühisvõlausaldajatega on tegemist siis, kui võlausaldajad võivad seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt nõuda kohustuse täitmist üksnes ühiselt.
leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest (§ 9. Lepingu sõlmimine). Lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi (§ 11. Lepingu vorm). Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. (§ 208. Müügilepingu mõiste) 2. Kuidas peab kahjustada saanud isik kohustust rikkunud isiku suhtes käituma, kui ta soovib kohustust rikkunud isiku suhtes kohaldada õiguskaitsevahendeid? Vastus: - Seaduses on kirjas, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele (VÕS §76)
Võlaõigus RAHALISE KOHUSTUSE TÄITMISE NÕUE Hüpotees: Nõude alus: VÕS § 108 lg 1 Nõude eeldused: 1. Kehtiv kohustus. • TsÜS § 67 lg 2: lepingu definitsioon. • VÕS § 9 lg 1: lepingu sõlmimine. • VÕS § 16 lg 1: ofert. • VÕS § 20 lg 1: aktsept. • VÕS § 23 lg 1: lepingupoolte kohustuste allikad. 2. Kohustuse rikkumine. • VÕS § 100: rikkumise definitsioon. • VÕS § 76: kohustuse täitmise kirjeldus. • VÕS § 77: kohustuse täitmise nõutav kvaliteet. 3. Võlgniku vastutus. • VÕS § 103 lg 1: eeldatakse, et võlgnik vastutab. • VÕS § 103 lg 2: vabandatav ainult juhul, kui rikkumist tingis vääramatu jõud. Eelduste kontroll: Järeldus: Võlaõigus MITTERAHALISE KOHUSTUSE TÄITMISE NÕUE
Käsirahalepingus tuleb märkida, et üleantav raha on käsiraha, mitte ettemaks. Käsiraha antakse lepingu sõlmimise tõendamiseks ja täitmise tagamiseks. Käsirahaleping peab olema põhilepinguga samas vormis. Käsiraha arvestatakse võlgnetava kohustuse täitmise katteks. Kui täitmine ei ole võimalik, tuleb käsiraha tagastada. Kui leping lõpetatakse käsiraha andnud poole süül, jääb käsiraha teisele lepingupoolele. Kui käsiraha saaja nõuab kahju hüvitamist, arvestatakse käsiraha hüvitise katteks. Leppetrahv:Lepingut rikkunud poole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus ette nähtud rahasumma. Leppetrahv võib olla ka mitterahaline. Lisaks leppetrahvile on kahjustatud poolel õigus nõuda ka kohustuse täitmist. Leppetrahvi tohib nõuda vaid siis, kui sellest on teisele poolele viivitamatult teada antud ning kui lepingu mittetäitmine või mittenõuetekohane täitmine ei ole vabandatav. 17.Lepingu tõlgendamine
Need on lepingud, milles pooled võtavad endale kohustuse anda üle asi või asjade kogum, teha mingi tegu teisele isikule ja teine isik kohustub andma omalt poolt asja või asjade kogumi tagasi või tegema mingi teo pärast teatud ajavahemiku möödumist (nt tasuta laen, tasuta kasutusse andmine, käsundi täitmine). Kahekülgsed oma olemuselt on ka lepingud, milles poolte kohustused tekivad sõltuvalt juhusest (nt agendilepingud). Lepingueelne vastutus ja eelleping. Lepinguosaliste õigused ja kohustused lepingueelsetel läbirääkimistel. Kas eellepingust tuleneva põhikohustuse täitmist saab hetkel Eestis kehtiva õiguse alusel nõuda? Miks? Milline risk kaasneb, kui eellepingus märgitakse lepingu esemena tulevikus sõlmitava põhilepingu ese? § 33. Eelleping (1) Eelleping on kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel.
annaabi.ee 
