Visuaalne antropoloogia Algusepanijaks „Principles of Visual Anthropology“ kogumik. Seal on esindatud päris mitmed kõige olulisemad visuaalse antropoloogia teoreetikud ja praktikud, (Piibel nagu, kasutatakse siiamaani kaastekstina, aegumatu) Margaret Mead (1901-1978) kõige enam teinud antropoloogia populariseerimist. Suutis oma raamatutega tekitada huvi laiale ringkonnale. Põnevad teemad nagu seksuaalsus erinevates kultuurides. Visuaalne antropoloogia sõnade distsipliinis. Benedicti õpilane, 20ndatel aastatel uuris, kuidas varajane seksuaalsus on seotud rahvusliku iseloomuga ja kuidas seksuaalsust piiravad või määratlevad mitmesugused lastekasvatusmeetodid jms. Esimene raamat Coming of Age in Samoa, 1928, alles pärast abielu võib seksuaalvahekorda astuda, väga palju tabu olu naiste puhul, aga ka meeste. Näitab oma raamatus, et teises kultuuris on hoopis teistmoodi. Kui inimesed räägivad seksuaalsusest, siis ei ole selliseid
Visuaalne antropoloogia 17.11.2014 5-7 lk lühiuurimus, ühe kursusel nähtud filmi ja selle autori kohta, oodatakse ka endapoolset analüüsi ja arutlust. Hinnatakse õpilase iseseisva töö oskust (allikate ja kirjanduse kasutamine, arutluse põhjendatus ning originaalsus). Eksamil on 10 visuaalse antropoloogia põhimõistet ja isikunime ning peab analüüsima eksami käigus nähtud etnograafilist filmi. 40% eksami vastused, 20% filmianalüüs, 40% essee Visuaalse antropoloogia alusepanija Visuaalne antropoloogia on antropoloogia aladistsipliin. Proovib näidata, millises maailmas inimesed elavad ja mida tähendab seal elamine. Antropoloogia põhiline uurimismeetod on välitööd (osalev vaatlus) uurija jälgib, osaleb, küsitleb (intervjueerib) inimesi nende igapäevaelus
Jean Rouch Moi, un noir Lühiuurimus 2011 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Jean Rouch ja antropoloogia, lühike elulugu.......................................................................... 4 2. Rouch ja film..........................................................................................................................6 2.1 La Nouvelle Vague........................................................................................................... 6 2.2 Cinéma vérité, jagatud antropoloogia ja etnofiktsioon..................................................... 7 3. Moi, un noir..........................................................................................................
rohkem ülevaatlik ja keskendunud eelkõige algusaegadele ning tuntumatele režissööridele. Kolmandas alagrupis kaldun traditsioonilistest referaadi vormingutest rohkem essee valdkonda, andest Prantsuse uue laine kuulsaimate režissööride Claude Chabroli, François Truffaut’ ja Jean-Luc Godardi debüütfilmide kohta taustinformatsiooni ja isiklikku nägemust. Lisade alt leiab ka filmide nimestiku, mida Prantsuse uue laine uurimiseks läbi olen vaadanud. 3 Nouvelle Vague: murrangu saabumine Prantsuse filmikunstis 1 EELMÄNG UUE LAINE KERKIMISELE Väljendit „La Nouvelle Vague arrive!“ kasutati mitmete sotsioloogiliste uuringute tulemuste pealkirjana uudisteajakirjas L’Express 1957. aasta lõpu Prantsusmaal.
Tekkis uus zanr muusikal. Muusikalide tulva avas parima filmi Oscari võitnud ,,Broadway meloodia". Kümnendi lõpus toodeti neid juba kümnete kaupa. Heli tulek raputas filmitööstust nii Ameerikas kui ka mujal. Hakati nõudma filmidialooge ka teistes keeltes peale originaalkeele. See viis aga viimasel kümnendil Hollywoodi dikteeritud filmituru lagunemiseni. Turg jagunes nüüd keelte alusel paljudeks väikesteks osadeks. Püüti toota ka mitmekeelseid filme, näiteks Dupont´i ,,Atlantic" (1929) võeti üles inglise, prantsuse ja saksa keeles, kasutades kolme erinevat näitlejate koosseisu. Heli ei mõjutanud mitte üksnes filmi sisu ja stiili, vaid ka tööstuse struktuuri. Kunstiline efekt oli aga kesine, sest paljud helifilmid olid viletsa kvaliteediga etenduste adaptsioonid, milles domineerisid dialoog, kehvapoolne näitlejatöö ja liikumatu kaamera ja mikrofon. Enamik filme olid ekraanile toodud Broadway show´d
nende peamiseks puuduseks oli just tehniline külg ning talle oli selge, et kui ta tahtis sel alal midagi teha, pidid tema teadmised põhjalikumad olema. Selle mõtte ajel läkski Luts 1924. aastal koos abikaasaga Pariisi, kus ta sai tuttavaks venelasest filmioperaatori Toporkoviga, kes oli sel ajal Pariisis oma erialal üks paremaid ja tuntumaid. Toporkov õpetas Lutsule filmikaamera tähtsamaid saladusi ning jagas algajale vajalikke näpunäiteid. Toporkov müüs Lutsule oma vana kaamera, pärast mida hakkas Luts mööda Pariisi ringi kolama ja saadud õpetuse põhjal ülesvõtteid tegema. Luts veetis Pariisis pool aastat ning kodumaale naasnuna hakkas ta innukalt siinset filmielu edendama. Kuid alata tuli tasa ja targu, sest puudus raha kõigi ideede koheseks teostamiseks. Luts alustas filmide tegemist 1926. aasta paiku. Sageli täitis Luts välis- ja kaitseministeeriumi tellimusi, filmides reservväelaste kordusõppusi, noorsoo- ja
TALLINNA ÜLIKOOL Humanitaarteaduste Instituut Liisa Tamm IRAANI FILMIKUNST Tallinn 2019 Filmide sisu, kvaliteet, eelistatud žanrid ning isegi vaatajaskond on aastate jooksul palju muu- tunud. Tänaseks päevaks on filmidest saanud oluline kunstiosa. Kunst esineb filmides näitlejate töö, kaameratöö ning veel paljude aspektide kaudu. Üks peamisi muutusi, mis on kogu kinoaja- loo vältel filmide puhul muutunud on minu arvates just kvaliteet. Kvaliteedi muutus on nii mär- gatav, sest tehnika on väga palju arenenud peale esimese filmi linastumist. Kui esimesed filmid olid must-valged tummfilmid, siis praegu suudetakse läbi selle liikuva pildi edasi anda fantaa- siamaailmu nii realistlikult, et film tundubki kui päris elu. Kuid kvaliteedi paranemine ei ole kõige olulisem muutus. Lisaks tehnika arengule on kinokunsti mõjutanud ka poliitika ning riigikord. Kui meil Eestis
wikipedia.org/wiki/Charles- %C3%89mile_Reynaud) Thomas Alva Edisoni, Ameerika leiutajat, peetakse nüüdisaegse filmikaamera leiutajaks. Suure osa au on ta aga võlgu fotograaf W.K.L. Dickson´ile, kellega koostöös tõi lühikesed lihtsad kaadrid avalikkuse ette 20 mai 1891. (http://en.wikipedia.org/wiki/Thomas_Alva_Edison). Kinematograafia esimesed sammud Kinematograafia sünnipäevaks peetakse 28. Detsembrit 1895, mil Pariisis näidati vaatajatele raha eest Auguste ja Louis Lumiere'i filme. Vennad ise ei ennustanud oma ettevõtmisele pikka perspektiivi, selgitades palgatud filmimehaanikule, et tööd jagub heal juhul umbes pooleks aastaks. Eelnimetatud kuupäeva teiseks oluliseks sündmuseks oli järgmise kinematograafia suurkuju Méliès kohalviibimine. Ajakirjandus kajastas uut leutist kui vahendit, mille abil lähedasi jäädvustades ei ole surm enam absoluutne ega lõplik. Méliès´is
sealsete suurte filmikompaniide toodang. 20.sajandi filmi arengut enim mõjutanud ameerika filmitööstus on laias laastus jagatud mitmesse perioodi ning antud kirjatükk keskendub neist esimesele – klassikalisele Hollywoodile, mille perioodiliseks määratluseks võiks olla 1920- 1940-ndad. Vaadeldavast ajastust toon filmi näiteks John Fordi 1940.aasta filmi „Vihakobarad“, mille abil püüan illustreerida, kuidas tollane film kujutas USA sotsiaalset tegelikkust. 1910-ndate paiku hakkasid mitme filmikompaniid oma ärisid üles seadma Los Angelese lähedale – eelkõige soosis seda kliima. Dekaad hiljem domineeris see paik, Hollywood, maailma filmindust.1 1920-ndaid iseloomustab tummfilmide võidukäik. Suuremateks staarideks olid Charlie Chaplin, Rudolp Valentino, Greta Garbo jne. Kassafilmid olid põhiliselt komöödiad, mis levisid üle kogu maailma nagu näiteks Chaplini „Kullapalavik“
,,naerugrammi" (Laugh-o-gram) kallal. ,,Naerugramm" pälvis vaatajate seas heakskiidu ning kinoomanik, kellele Walt seda oli pakkunud, hakkas nüüd temalt vajaduse kohaselt tellima spetsiaalseid, peamiselt reklaamilise sisuga lühifilme. Multiplikatsioone tehes ei saanud Walt sugugi rikkaks, vaid sai nende eest umbes sama suure summa raha, mis oli kulunud nende valmistamiseks. Peale kolme aastast Alice'i filmide saatmist ühe New Yorgi kommersandi kinodesse, mõtleski Walt kommersandi soovitusel välja midagi uut, milleks oli noil aegadel väga populaarse Pat Sullivani kass Felixi vastand Miki Hiir. Walt läks kaasa ka uuendustega filmitööstuses. Näiteks kui tuli turule kolmevärvilint, hakkas ka Walt kohe oma pooleliolevaid ja uusi filme värviliseks tegema, isegi kui tal tuli alustada täiesti algusest. Ajal mil Walt New Yorgis oma Miki Hiire filme tegi, toimus sündmus, mis vapustas kogu maailma
Pärnu Vanalinna Põhikool Uurimustöö Filmiajalugu Hendrik Tamberg Pärnu 2010 Sisukord Sissejuhatus Mina valisin oma uurimustöö teemaks filmiajaloo. Ma valisin selle, sest mulle tundus see väga huvitav ja seal on palju alateemasid, mida uurida. Siin uurimustöös käsitletakse filmi algusaastaid, filmizanritest, näitlejaid ja tuntud filme. Film on juba pikka aega olnud tähtsaim meelelahutus kanal. Enamus televisiooni programme koosneb põhiliselt filmidest. Kinos käiakse iga nädal uusi filme vaatamas. Loodan, et sulle, lugejale, meeldib see uurimustöö. Filmizanrid On olemas palju filme. Tegelikult, on olemas VÄGA palju filme ja need filmid on kõik erinevad. Vahel ma mõtlen, et kuidas saab inimestel olla nii palju ideid erinevate filmide jaoks
....20 2.1.1. Filmivaatamise sagedus.................................................................................20 2.1.2. Millal filmimuusika alguse sai......................................................................21 2.1.3. Miks hakati filmidele muusikat taustaks mängima.......................................22 2.1.4. Filmimuusika funktsioone iseloomustavad väited........................................22 2.1.5. Filmimuusika loojatega seotud filmide ära tundmine...................................23 2.1.6. Küsitluses mitte mainitud filmimuusikute tundmine.....................................25 2.1.7. Eesti filmimuusikat kirjutanud heliloojate tundmine....................................26 2.1.8. Tähelepanu pööramine muusikale filmi vaadates..........................................27 2.1.9. Õpilaste lemmikheliloojad.............................................................................27 2
aastal patendeeris Frederick Eugene Ives maailma esimese stereokaamera, millel oli kaks kõrvuti asetsevat objektiivi ning mis on olnud eeskujuks tänapäeva 3D-kaameratele. Laiem avalikkus sai 3D-filmiimet näha aga 1922. aastal, kui Los Angeleses esilinastus tummfilm „The Power of Love“. Filmi näitamiseks vajaliku 3D projektori lõid selle filmi produtsent Harry K. Fairall ning kinematograaf Robert F. Elder. Ka see kujutas endas anaglüüfi meetodil töötavat masinat. Kahjuks on antud film praeguseks kadunud. Pilt 5: Fairall’i 3D-projektor Samas leidub spekulatsioone, millist filmi ikkagi esimeseks kolmedimensiooniliseks lugeda. 1903. aastal linastus lühifilm „L’arrivee du train“. Antud teose kvaliteet oli niivõrd hea, et väga mitmed inimesed publiku seast kartsid, et rong sõidab nendest kohe üle. Oma osa 3D kino arengule on andnud ka televiisori leiutaja John Logie Baird, kes pani aluse
4 Poliitika ja võim.....................................................................................................16 KOKKUVÕTE................................................................................................................18 3 SISSEJUHATUS Töö autorid valisid analüüsimiseks 2010. aasta filmi "Mäleta mind", kuna Will Fettersi kirjutatud romantiline draama pälvis möödunud aastal palju tähelepanu. Film on pärjatud kahe auhinnaga ning ülemaailmse portaali The Internet Movie Database'i kasutajad on sellele andnud seitse punkti kümnest. Romantiline draama keskendub kahele noorele inimesele: Tylerile, kes elab oma elu pidevas masenduses peale venna enesetappu ning Allyle, kes võtab alates oma ema mõrvast igat päeva kui oma viimast. Põhiosatäitjateks on Robert Pattinson, Emilie de Ravin ja Pierce Brosnan.
Vestern Vestern on kunsti üks žanre, mille tegevus leiab tavaliselt aset 19.sajandi teisel poolel Metsikus Läänes. (1) Suurem osa vesterni filmidele omaseid tunnuseid on võetud 19.sajandi populaarsetest vesterni ilukirjandusteostest, mis olid menukad enne kui vestern film sai populaarseks žanriks. Tavapärases vesterni filmis on peategelaseks mees, kes on kauboi, püstolikangelane ja pearahakütt ja keda illustreeritakse kui üksireisivat rändajat, kes kannab Stetsoni mütsi, kaelarätikut, kannuseid ja nahkpükse. Kauboid kannavad igapäevaselt kaasas revolvrit või vintpüssi, et kaitsta ennast, ratsutavad mööda tolmuseid teid ja karjatavad kariloomi oma ustava hobusega. (2) Vesterni filmid olid äärmiselt populaarsed tummfilmi ajastul. Helifilmi
Erika Töötas Eesti Televisiooni direktori sekretärina aastatel 1972-1973. Stuudio "Eesti Telefilm" rezissööri abi ja assistendina aastatel 1973-1975. 1983-1985 oli Laansalau filmistuudios "Tallinnfilm" filmidirektori asetäitja ja filmidirektor. 1991. aastal oli Erika asutatud stuudio "EXITfilm" asutajaliikmetest ja aastani 1993 tegevjuht. Seejärel töötas telekanali Kanal2 haldusdirektorina. Hetkel töötab Erika Laansalu Taska Filmi all ja filmide vahepeal tõlgina ning subtiitrite toimetajana. Erika Laansalu jaoks ei olnud filmini jõudmine juhuslik. Ta teadis juba üpris lapsest peale, et tahab sellesse, tollal ajal veel eriti eksootilisse maailma siseneda. Küll aga sooovis Erikal sel ajal pigem saada (tele)operaatoriks. Operaatori teekond jäi aga soiku ja 1973.aastal läks Erika hoopis praktika kaudu Telefilmi tööle. Tänapäeval on eelis on see, et võid valida, mida sa teed ja kuidas sa teed. Projekt ei sõltu
aspektide abil kahte filmi. Uurimisülesanded: analüüsida filmi „Intouchables“; analüüsida filmi „Mandariinid“. Uurimisülesannete lahendamiseks kasutatakse õppejõu poolt välja pandud õppematerjale ning autorite enda konspekte. Töö koosneb kahest osast. Töö esimeses osas keskendutakse filmi „Mandariinid“ analüüsimisele. ”Mandariinid“ on Eesti-Gruusia koostöös valminud film, mis kandideeris 2015. aastal parima võõrkeelse filmi Oscarile. Filmi tegevus toimub 1992. sügisel Abhaasias. Tegemist on gruusia sõjaaegse filmiga, kus omavahel sõdivad grusiinid ja kaukaaslased. Tegevus toimub Abhaasias, eestlaste kogukonna maadel, kes 3 on sunnitud sõja tõttu oma kodud hülgama ja Eestisse tagasi tulema. Sinna alles jäävad kaks eestlasest meest, kes elatuvad mandariinide kasvatusest - Ivo ja tema naaber
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Sotsiaaltöö osakond Britt Treuberg ja Maarja Jürgens EP1 ,,MANDARIINID" JA ,,1+1" Filmide analüüs Juhendaja: Liina Käär, MA (sotsioloogia) Pärnu 2015 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................................4 1. Mandariinid...............................................................................................................5 1.1. Sotsiaalsed faktid ja sotsiaalsed institutsioonid.................................................5 1.2. Ühiskond...................
19911992 Collin Fenwick ("Rohukannel") 19921993 Jermolai Lopahhin ("Kirsiaed") (http://et.wikipedia.org/wiki/Elmo_Nüganen) 1.10 Rollid mujal Peer Gynt (Henrik Ibseni "Peer Gynt"; Eesti Draamateater; 1997) Guy Montag (Ray Bradbury "451 kraadi Farenheiti"; Moskva teater Et Cetera; 2007) Elmo Nüganen on mänginud telelavastuses ,,Soo" ( Teleteater 1992), teleseriaalis ,,Vabariigi valvur" ( ETV 1994-1995) ning filmides ,,Ainus pühapäev" (Tallinnfilm 1990) ja ,,Suflöör" ( Freyja Film 1993). Elmo Nüganen on mängufilmi ,,Nimed marmortahvlil" rezissöör ja stsenaariumi autor ( Taska Film 2002). 5. oktoobril 2006 esilinastus Nüganeni teine film ,,Meeletu" ( ETV ja Taska Film 2006). Film valmis Jaan Tätte näidendi ,,Meeletu" põhjal. (http://et.wikipedia.org/wiki/Elmo_Nüganen) 1.11 Tunnustused 1986: Voldemar Panso nimeline noore näitleja preemia 1992: Ants Lauteri nimeline preemia
Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Tertia sotsiaal PALGAMÕRVARID Filmianalüüs Juhendaja: Liina Käär Pärnu 2012 SISSEJUHATUS Filmivalik tulenes suuresti asjaolust, et film oli plaadil olemas ning valmis vaatamiseks. ,,Palgasõdurid" liigitatakse action valdkonda ning New York Post nimetas selle ka ,,kõigi aegade mehisemaks filmiks", sest näitlejateks on kõik kaasaja suurimad staarid. Rezissööriks on Sylvester Stallone ning kaasa teevad kuulsad näitlejad nagu Arnold Scwarzenegger, Bruce Willis, Jason Statham ja Jet Lee. Internet Movie Database (IMDb) reiting filmile on 6,5. Film on toodetud USA's, valminud 2010 aastal ja kestab 1 tund ja 33 minutit.
Nii mäletab Aare ema, kuidas filmist kõigile tuttav stseen ahjuroobiga oli kodus ahju ees endi ahjuroobiga harjutatud ning kutsikas Pitsugi kasvas ja jooksis ringi Laanemetsa lapsepõlvekodus, sest kutsikaga pidi ju võteteks sõbrunema. Tootsi lokkis juuksed aga olid saavutatud juuksetangidega, sest Aare Laanemetsal olid endal pulksirged juuksed. (Õhtuleht. Kirsti Vainküla. 2. november 2001). 2.4 Kuulsus teda ei muutnud Aare Laanemetsa kooliajal (1969. aastal) tuli välja film ,,Kevade" ja ta sai tuntuks, kuid nagu Raul Rebane ütleb: ,,See teda ei rikkunud. Jutukas ja heasüdamlik poiss oli ta enne ja oli ka hiljem". Järgnes roll filmis ,,Aarete saar" (1971), selle filmimise ajal oli Laanemets hakanud kasvu koguma. Kasv toimus nii hoogsalt, et filmise pooltes stseenides oli ta mereröövlitest hulga lühem, kuid teistes lõikudes lausa peajagu pikem. Laanemets tuli filmivõtetelt tagasi 186 cm pikana ja ka osavama spordipoisina. Kooli
Ise pidas ülimaks, viimaseks, positivismi, sotsioloogilist mõtlemist Teaduse kõrgeim sfäär on siiski moraali ja eetika valdkond, mis on õilsam kui sotsioloogia Pööras tähelepanu praktika ja teooria vahelistele seostele Proovis oma teooriaga parandada Prantsuse rev ajal tekkinud pingeid ühiskonnas, eemalduda jumalakesksest maailmavaatest ideed olid suure mõjuga Ideed mõjutasid funktsionalismi, marksismi Evolutsionistlikud mõtlejad ja antropoloogia institutsionaliseerimine Adolf Bastian (1826-1905): Arst ning etnoloog, etnograafia isa Rajas etnoloogiamuuseume saksamaal Reisis palju, nt Austraalias, Peruus, Indias, ning tulemusena kirjutas teose ,,Inimene ajaloos" Eristas kahte tüüpi mõtteid: 1. Elementaarmõtted mõtted, mida hiljem hakati kutsuma kultuuriuniversaalideks, moodustasid koos kognitiivsed struktuurid; mõjutas Jungi ideid; sarnasused
Üldjuhul müüakse enamus aparaate 8 või 16 MB mälukaardiga, millest piisab ainult mõne täiskvaliteediga pildi jäädvustamiseks. Mida suurem on aparaadi pildisensor, seda suurem peaks kindlasti olema ka mälukaart; alla 128 MB kaardid ei ole aga ühegi tüübi juures otstarbekad. Digitaalse kompaktkaamera puhul kuvatakse pildistatav elektrooniliselt LCD ekraanile (otsevaade). Fotoaparaadi objektiivi taga on valgustundlik sensor, mis täidab sama funktsiooni, nagu kompaktkaamera puhul film. Sellele langeb läätse läbiv valgus igal ajahetkel kui objektiiv on lahti. See kujutis muudetakse digitaalseks pildiks ja kuvatakse LCD ekraanile. Mõnel digikompaktil on ka pildiotsija, mis aga ei esita täpselt seda mida objektiiv "näeb". Vaatepunkt on veidi kõrgemal, objektiivi kohal. Uuemad digikompaktid on ainult LCD-ga ja ilma pildiotsijata sest "keegi seda nagunii ei kasuta". (vt Joon.1) Plussid - mugav kasutada, ei pea muretsema filmi (ja raha) kulumise pärast, paljudel
Antropoloogia jaotumine neljaks väljaks, nende põhilised uurimisalad antropoloogia jaguneb neljaks järgmiselt: arheoloogia, kultuurantropoloogia, bioloogiline antropoloogia ja antropoloogiline lingivistika. Arheoloogia möödunud kultuuride võrdlev uuring läbi materiaalsete uuringute ja keskkonna uuringute, mis inimtegevuse tagajärjel minevikust maha jäänud. Kultuurantropoloogia uurib inimest, kui ühiskondlikku olevust, tema käitumismustreid, tavasid, kombeid. Ühelt poolt püütakse leida universaalset, midagi mis on ühine kõikidele kultuuridele. Teiselt poolt tuleb märgata just ainulaadset,
See võimaldas kujutist teravustada. Taolised kaamerad olid levinud 1850-ndatel ja 1860-ndatel aastatel, seega ka pärast praktilisemate fototehnikate leiutamist ja neid kasutati isegi veel kuivplaatidega. Vahetust vajas vaid kassett, mis muutus vastavalt fotoplaadi arengule. Lisaks tavalistele kahest teineteise suhtes liikuvast puitosast koosnevatele kaameratele ehitati neid ka päris mitmest kastist koosnevatena. 1851- lahendati kahest kastist koosneva kaamera probleemid: aparaat küllaltki raske ja kohmakas, teravustamisvahemik oli aga mõnevõrra piiratud. USA- puitosasid ühedas loots. See võimaldas teravustada ka päris lähedale asuvatele objektidele, lisaks sai mõlemat kasti erinevates suundades liigutades kujutistega manipuleerida. Lõõtsaga kaamerad asendasid kahest kastist koosnevad kaamerad 1860-ndate keskpaigaks. Suurema formaadiga filmikaameratel oli lõõts veel aga ka järgneval sajandil
Tänavu kutsutakse etnograafias seda, kui minnakse mingi grupi rahvaste juurde ja kogutakse erinevaid andmeid, sellest saab antropoloogiline uurimus siis, kui sellele lisatakse mingi teoreetiline mõtisklus või uuendus. folkloristika – ka üsna sama, huvitub inimese loovusest ja kui varasemal aja folkloristika eristus etnograafiast või antropoloogiast sellega, et folkloristika tegeleb suulise ja vaimse pärimusega, siis praegu pole sellel eriti vahet. Seda üldistatakse kui ühte antropoloogia osa, millele lisandub etnoloogia ja lingvistika. Antropoloogia seisukohalt on see esteetiline antropoloogia, samas folkloristika jaoks on antropoloogia vaid üks meetod. Kogu see asi on üsna sama, aga erinevates riikides, koolides või osakondades kutsutakse neid erinevalt, kuna need mõisted on kujunenud erinevalt. Mis ühendab kõiki maailma inimesi, et me võiksime öelda, et kõik inimesed maailmas on mingiks uurimisobjektiks? Kõikidel rahvastel on oma kultuur ja
täiskasvanuid. Näitlemine 2008. aastal debüteeris Swift oma esimeses muusikavideos, Brad Paisley "Online". Samal aastal tegi ta kaks dokumentaalfilmi: MTV´le saate MTV´s Once Upon a Prom ja Def Leppardiga CMT´ile saate nimega CMT Crossroads, mille esilinastus oli 7. novembril 2008. aastal. Ta osales ka Jonas Brothers´ite 3D filmis Jonas Brothers: The 3D Concert Experience. Film ilmus 27. veebruaril 2009. aastal Põhja- Ameerikas ja tõi sissse 12,7 miljonit dollarit esimese nädalaga. Swift tegi ka oma esimese näitlemisesinemise CBS´i krimisarjas CSI: Crime Scene Investigaton episoodis "Turn, Turn, Turn" Haley Jones´ina, mis oli eetris Kanadas ja U.S.A.´s 5. märtsil 2008. aastal. Episoodi vaadati 20,8 mljonit korda. Swift oli ka Kelly Pickler´i muusikavideos "Best Days of Your Life". Ta oli ka "Hannah Montana: The Movie" fillmis kui naine, kes laulis küünis
spetsialistide hinnang, aga see spekulatsioon. Koduvägivalla kohta kogutakse andmeid politsei statistika. Aga see pole usaldusväärne paljud juhtumid ei jõua politseile. Isegi kui pol välja kutsutakse, siis ei anta ametlikku käiku. Isegi kui registreeritakse, ei pruugi see kirja minna koduvägivallana. see kõik teeb nõude lihtsamaks, sest sogases vees on lihtsam kala püüda. Kui puudub lõplik tõde, usaldusväärne statistika, seda lihtsam fakte ise välja käia. Nt film. Film alga sellega, et esitati fakte. Majanduskriisi kohta, selle põhjustanud pankade sulgemise kohta, pankrotid. Kõrge tööpuudus (50 prots), 10 000 töölistest, kes tänavale heidetud. Seda ei räägitud, et selle filmi tegemise ajal argentiina majandus tõusis tegelikult. Erasektor lõi ca 20 000 uut töökohta. Valiti välja faktid, mida taheti, et see vaatajat puudutaks. Kas see on eetiline?. Seda tehakse kogu aeg. Teiseks tuleb vastata publiku küsimusele juba
Avalikkus, kriitika ja ajakirjandus suhtusid noorde gruppi negatiivselt, süüdistades neid provokatsioonis ehk üles ässitamises. Üsna varsti avastas grupp armastuse pürotehnika vastu ja sellest arenes välja fantastiline ja lummav lava-show. Jaanuaris, 1996. aastal tulid välja singel ja videoklipp "Seemann". Samal aastal pakkus Rammstein kahte laulu David Lynchi filmile "Lost Highway" ning ta valiski kaks laulu(Rammstein ja Heirate Mich). Augustis, 1996, tuli film välja ja Rammsteini 2 märgati isegi Ameerikas. Terve 1996 aasta käis grupp tuuridel, festivalidel, raadios ja TV's. Album Sehnsucht tegi rekordi. Esimene singel albumilt "Engel" tuli välja 1. aprillil 1997. aastal. Singel okupeeris esimesed kaks kohta kõigis Saksamaa edetabelites. 1998. aastal sai "Engel" video Echo auhinna kategoorias "Parim Video". 21. juulil 1997
hakka virisema. Estraadinäitleja on üksi või ka kahekesi saaliga vastamisi, siin tuleb kõik välja panna. Õnnelik on see näitleja, kes iga kord läheb lavale nagu esimest korda, näitleja on ainult inimene ja see nõuab suurt tahtepingutust. Püüan igal õhtul midagi uut välja pakkuda, hoolimata sellest, et tükk on sama."7 1967. aastal saab Ervin oma esimese kutse Tallinnfilmi mängufilmi ,,Viini postmark". Tema roll tekitab vastakaid arvamusi, kuid tänapäevaks on see film jõudnud eesti filmide klassikute hulka. Järgmise filmitööna pakub Sulev Nõmmik Abelile rolli enda mängufilmis ,,Mehed ei nuta", mis on edukamgi kui ,,Viini postmark". Edaspidi kohtas Abelit veel viies filmis ,,Noor pensionär", ,,Vallatud kurvid", ,,Siin me oleme", ,,Kevade" ja ,,Suvi". Peale viimast filmi tegeles Abel veel usinalt estraadiga. Isegi siis kui ta juba väga raskelt haige oli, mõtles ta aina uusi kavasid välja ja arutas kolleegidega aina uusi mõtteid uute kavade jaoks
TARTU ÜLIKOOL EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT Sotsiolingvistiline uurimistöö JÜRI MUTTIKA IDIOLEKT SAATE „RINGVAADE“ NÄITEL Mirell Põlma Tartu 2014 SISUKORD 1.KEELEJUHT. MATERJAL............................................................................................4 1.1. Jüri Muttika taust....................................................................................................4 1.2. Analüüsitavad saated ja vestlusteemad...................................................................5 2.TEOREETILINE TAUST...............................................................................................7 2.1. Analüüsitavad keelejooned...............................
Seda peamiselt terviklike ühiskondade kohta, kuna neid huvitavad pigem detailid. Kultuurid on jagatud ideede süsteemid. Kultuur on dünaamiline ja muutub kiiresti. Antropoloogia (kreeka keeles inimeseteadus), teadus inimlasteehk hominiidide tekkest, põlvnemisest, süstemaatikast, inimeste rassilistest, soolistest, vanuselistest jt iseärasustest. Antropoloogial on tihe seos zooloogiaga, aga ka inimese anatoomia ja füsioloogiaga, etnograafia ja arheoloogiaga. Antropoloogia jaguneb üld- ja eriantropoloogiaks. Üldantropoloogia käsitleb inimese põlvnemist, pärilikkust, individuaalset arenemist, kehaehitust, keskkonna mõju jt probleeme üldbioloogia seisukohast. Üldantropoloogia piires leiavad käsitlemist ka rakendusantropoloogia küsimused, millel on tähtsus meditsiinis, pedagoogika ja kehalise kasvatuse alal, õigusteaduses ja tööstuses, rõivaste ja jalatsite valmistamisel, kutsevalikul jm. Olenevalt
valitsejad. Pealkiri" (1988). Ilmunud on ka artiklite kogu ,,Rahvusluse vaateid" (1997). Ta on tõlkinud vene, mari, udmurdi, moksa, bulgaaria, poola ja ungari kirjandust, tema teoseid on tõlgitud 31 keelde. Tartu Postimees: Ülikooli pressiesindaja teatel kavatsete kevadsemestri loengutes, mis algavad veebruari keskel, kõnelda kirjandusest, filmikunstist ja tõlkimisest. Miks alustate just nendest ja millest on teil veel kavas rääkida? Olen eluaeg olnud kirjanik ja filmitegija, tõlkinud olen ma väga palju just viimasel ajal. Sügissemestril oleksid terviklikus käsitluses soomeugri rahvaste kultuuriloo asjad. Nagu ma aru saan, on vabade kunstide professori amet selleks, et kogenud loojad saaksid isiklikke tähelepanekuid ja elukogemusi noortele edasi anda. Enamasti ju ongi kutsutud vanad tegijad. Ja siis oodataksegi, et nad räägiksid oma loometeest ja loomingulisest köögist. Kuidas kavatsete oma loengutsüklid üles ehitada
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
